Abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty әm belsendi avtory, ghalym Dýken Mәsimhan qytay halqynyng ishki ahualyn jaqsy biletindigimen de kózge týsip, kónilge týietin oilar aityp jýr. Búl súhbatynda ghalym hanisu júrtynyng mentaliytetin resmy Pekinning ústanyp otyrghan sayasatymen baylanystyra әngimeleydi.

- Dýke, qytaytanushy ghalym retinde qalay oilaysyz, Shyghystaghy kórshimizding elimiz ekonomikasyna endey bastauy nelikten ýrey úyalatady? Shyntuaytyna keletin bolsaq,  bizding ken oryndarynda AQSh-ta, Resey de, Úlybritaniya da, t.b. júmys isteude, olardyng eshqaysysynan da qoryqpaymyz da, Qytaydan seskenemiz. Álde búl ekonomikalyq mәselelerge ghylymy túrghyda emes, sayasy sipatqa kóbirek erik berip alghanymyzdan tuyndaghan oy ma?

Abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty әm belsendi avtory, ghalym Dýken Mәsimhan qytay halqynyng ishki ahualyn jaqsy biletindigimen de kózge týsip, kónilge týietin oilar aityp jýr. Búl súhbatynda ghalym hanisu júrtynyng mentaliytetin resmy Pekinning ústanyp otyrghan sayasatymen baylanystyra әngimeleydi.

- Dýke, qytaytanushy ghalym retinde qalay oilaysyz, Shyghystaghy kórshimizding elimiz ekonomikasyna endey bastauy nelikten ýrey úyalatady? Shyntuaytyna keletin bolsaq,  bizding ken oryndarynda AQSh-ta, Resey de, Úlybritaniya da, t.b. júmys isteude, olardyng eshqaysysynan da qoryqpaymyz da, Qytaydan seskenemiz. Álde búl ekonomikalyq mәselelerge ghylymy túrghyda emes, sayasy sipatqa kóbirek erik berip alghanymyzdan tuyndaghan oy ma?

- Búl ýrey әste anau aitqanday esh negizsiz nemese El bolyp kórmegendikting kórinisi emes. Miliarttar elimen qarym-qatynasta bizding el sekildi tәjiriybesiz, jas memleketterdi bylay qoyyp, әlemdegi alpauyt derjavalardyng ózi óte bayypty sayasat ústanady. Qarap otyrsaq, anau múhittyng arghy betindegi alyp AQSh-tan bastap, Europadaghy mýiizi qaraghayday ejelgi imperiyalargha deyin Qytaymen qarym-qatynas barysynda ózge elderge úqsamaytyn bólek status, erekshe joldy tandap alghan. Mәselen, Germaniya anau bir jyldary qytaylyqtardyng turistik jәne jeke saparmen qydyryp keluine tiym salatyn zang qabyldady. Al qytaylardan investisiya tartpau, jastaryn oqugha qabyldamau, elge kirgenderine yqtiyarhat, azamattyq  bermeu dýniyejýzining kóptegen elderining zandarynda ashyq jazylghan. Búl әriyne, qytay halqynyn, Qytay elining bir qúbyjyqtyghynan nemese qanday da bir jeksúryndyghynan emes. Kerisinshe búl sol elderdin  óz taghdyrlaryn, el bolashaghyn oilaudan tughan saqtyq sharalary. Sebebi, qytay elining demografiyalyq jaghdayy býkil jer jýzindegi elderding bәrine ýrey tughyzyp otyrghan әleumettik ashy shyndyq. Álemdegi kóptegen elderding ózderine osylay ýreylene qaraytynyn qarapayym qytaylardan bastap resmy Pekin de jaqsy biledi. Biraq oghan ne amal bar, qúday solay kóp qyp jaratty, halyq eldin  erneuinen asyp-tógilip jatyr. Miliardtyng ishinde jýrip júmys tabu bir qiyn, júmys tabylsa enbekaqy mardymsyz. Mardymsyz enbekaqymen otbasyn  asyrau taghy qiyn. Sonymen, bylayghy qarapayym túrghyndardyng ózi ylghy da shekaranyng syrtyna kóz tigip, keng әlemge ketkisi keledi de túrady. Al týptep kelgende qay memleket te halqynyng janbaghysyna jol ashugha qashan da mýddeli emes pe? Osylaysha resmy Pekin shar әlemge sharq úryp, esik-terezesi ashyq el, investisiya súrap otyrghan, ekonomikalyq әriptes memleket izdeydi. 1991 jyly Pekinning kókten súraghany jerden tabyldy, kýnde ýreyin úshyryp, úiqysyn búzyp kelgen Sovet odaghy esh kim «úrmay-soqpay» kýirep qaldy da, jamyrap kileng bir jas memleketter ómirge keldi. Jas memleket degen de jas bala siyaqty ghoy. Osy arada sonyng bir mysalyn aita keteyin, men 1993 jyldyng nauryz aiynda elge oraldym. Kelsem, Almaty kóshelerinde qytaylar órip jýr eken. Almatynyng bir jerinen qonaqýi, bir jerinen restoran, taghy bir jerinen bazar ashqan. Shan-shún, shúr-shúr etip, qalanyng serviys, sauda salasyn kәdimgidey iygeruge kirisip ketipti. Sosyn olardyng qalay kelip, qalay jýrgeni turaly ózimshe zertteu jýrgize bastadym. Sóitsem, 1992 jyly Qazaqstannyng sol kezdegi ýkimet basshysy S.Tereshenko Pekinge barghan bir saparynda Qazaqstan men Qytay elderi arasynda vizasyz barys-kelis jónindegi kelisim-shartqa qol qoyyp kelipti. Sonymen qolynda shetelge shyghugha arnalghan pasporty bar  qytaylar «qaqpasyz» Qazaqstangha aghyla bastaghan.  Sodan ne kerek, búl mәselege sol kezdegi Qazaqstan joghary kenesi deputattarynyng nazaryn audardyq, ziyaly qauym da búl kelensizdikti tez bayqady.  Ótkir qoghamdyq pikir  qalyptasty. Janylmasam, 1994 jyly bolu kerek, Elbasy jarlyghymen S.Tereshenkonyng kelisim-sharty kýshin joydy. Al eki el arasyndaghy qarym-qatynas vizaly tәrtipke kóshkennen beri qarayghy on bes jylday uaqyttyng ishinde qytay azamattarynyng kelip-ketui shamaly rettelip qaldy. Degenmenen iskerlik, oqu, jeke sapar, turist t.b. joldarmen kelip, qalyp qoyyp jatqan qytay azamattarynyng qatary әli de azaymay otyr. Demek búghan qaraghanda bizding zandarymyzdyng әli de solqyldaq jerleri bar ma, joq әlde jenúshynan jalghasqan jemqorlyq jol ashyp otyr ma? Ol jaghyn anyqtap zerttep kórgen adam joq. Eger biz Aspan asty elinen keletin últy hani azamattargha Japoniya, Mongholiya, Indiya, Nepal, Koreya sekildi nemese europalyq elderding zan-tәrtibin ústanatyn bolsaq, onda qúda da tynysh, qúdaghy da tynysh bolar edi. Qazir әriyne, ashyq qauip bayqalmaghanmen, týptin-týbinde búlaysha «jauyrdy jaba toqu» jaqsylyqqa aparmaydy. Mәselen, anau bir jyldary, Taylandqa kelip qonystanushy qytaylar men jergilikti taylardyng arasynda qandy qaqtyghys boldy. Ol qaqtyghystyng halyq sanasyndaghy salqyny әli de joyylyp bolmaghany óz aldyna,  resmy Pekin men resmy Bangkok arasyna da syzat týsti. Al Singapurdyng tarihy jergilikti túrghyndary malaylar ekenin bilemiz. Alayda songhy jarty ghasyrday uaqyt kólemindegi aghylyp kirgen qytaylardyng esebinen, malaylar óz jerinde azshylyqqa ainalyp qaldy. Dәl qazir Singapur jan sanynyng 77 payyzyn qytay qúrap otyr. Eldegi resmy tilding bireui qytay tili. Ashy da bolsa aqiqatyn aitsaq, eger biz, osy bastan aiylymyzdy jiyp, zanymyzdy retke keltirmesek, ne Taylandtyng taghdyryn, ne bolmasa Singapurdyng kebin kiyerimiz anyq. Odan qúday saqtasyn deymiz, biraq qúday da «saqtansang saqtaymyn» deydi eken.

- Qazaqstandyqtar Qytay turaly  osy uaqytqa deyin jarytymdy eshtene bilmeydi degen pikir qalyptasqan. Qytaylar ózderining aituy boyynsha - ýilesimdi әlem ornatugha úmtylady. Shyn mәninde solay ma, әlde onyng ar jaghynda beybit týrde jaulap alu maqsaty jatyr ma?

- Jalpy bizding elde qytay turaly tarihy qalyptasqan eki týrli týsinik bar edi,  songhy kezde taghy bir janasha týsinik payda boldy. Aldymen, tarihy týsinikterge toqtalayyn, onyng birinshisi, óz ata-babalarymyzdan kele jatqan «aqyrzaman bolarda jer betine qara qytay qaptaydy» degenge sayatyn tarihy týsinik. Osy týsinikke moyynúsynushylar «qara qytaydyng qaptauyn» zandy, aldyn alugha, saqtanugha bolmaytyn jaghday retinde qabyldap, sharasyzdyq tanytady. Al ekinshi  týsiniktegiler bolsa, kenestik kezendegi ýgit-nasihatty maldanyp, qytaydy týkke túrmaytyn, tyrnaqqa tatymaytyn, pýh deseng úshyp ketetin qanbaq sekildi kóredi. Al songhy on jyldyng jýzinde qalyptasqan ýshinshi týsinikke keletin bolsaq,  búl jogharydaghy  tarihy kózqarastan mýlde basqa. Olardyng payymdauynsha «qytay degen ghajayyp, qytay degen keremet. Ghylym-bilimnin, ónerding bәri qytayda. Bolshaqtyng kilti qytay tilin bilgenning qolynda» degenge sayatyn, tabynushylyq syipattaghy kózqaras. Al  tarihtan, sayasattan  shamaly ghana habary bar adamgha búl ýsh týsinikting ýsheui de tym úshqary, әsire solaqay kózqaras ekeni bep-bilgili. Negizinde mәselege, qytay turaly osy ýsh kózqarasty tútastay alyp qarastyratyn, ýsh pikirdi býtin bitim, bir úghym retinde payymdaytyn, óz elimizding mýmkindigi men mýddesin túghyr etken ghylymy tanym kerek. Onday tanym bizding elde qazir endi-endi qalyptasyp keledi. Sózding osy túsynda, búl tanymnyng qalyptasuynda tәuelsizdikten keyingi jiyrma  jylgha tayau uaqytta dayyndalghan elimizding jana buyn qytaytanushy mamandary men sauatty sayasattanushy ghalymdardyn, Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen baryp qytaydan oqyp kelip jatqan jastardyng ýlesi ýlken, yqpaly zor ekenin atap aitu paryz. Sózding reti kelgende aita keteyin, juyrda mening qolyma Dәuren Omarov degen jas jigitting «Erte túratyn el» degen kitaby týsti. Aspan asty eline Qazaqstannan baryp oqyp jatqan jas shәkirt  qytaylardyng salt-dәstýrinen, minez-qúlqynan, túrmys-tirshiliginen  bayqaghanyn hatqa týsiripti. Óte qyzyqty әri taghylymdy dýniye. Sol elde tuyp, bilim alyp, qytaylarmen aralas-qúralas ómir sýrip kelgen bizding ózimiz bayqay bermegen  hani halqynyng kóptegen qyzyqty qyrlaryn Dәuren bayqapty. Mine, osy Dәuren sekildi jastar erteng elimizge qytaymen qarym-qatynastyng qyr-syryn dúrystap týsindiretin bolady. Áriyne, búdan basqa da qytay turaly jazylyp, jaryq kórip jatqan jekelegen salmaqty dýniyeler joq emes. Qysqasy qazaqstandyq qytaytanu ghylymy qalyptasa bastady deuge tolyq negiz bar. Alayda bizde kitap, gazet-jurnal taratudyng mehanizmi dúrys jolgha qoyylmauyna baylanysty jaryq kórip jatqan dýniyelerding oqyrmangha jetu jaghy kónil kónshitpeydi.

Al qytayda songhy bes-alty jyldyng jýzinde sayasattyng basty әuenine, negizgi maqamyna ainalghan «ýilesimdi әlem» nemese «ýilesimdi qogham» degen  mәselege keletin bolsaq, ony qytay biyligi men sayasatkerleri  bylaysha týsindiredi,  «ýilesimdi qogham» degen -  maghnasy asa auqymdy әleumettik kategoriya. Onyng negizgi kýre tamyry - qoghamdaghy órkeniyet, tendik, әdilet, tynyshtyq, tәrtip, yntymaq. Osy negizde qoghamdaghy san aluan últtyn, san aluan mәdeniyettin, barlyq adamnyng ýilesimdi ómir sýruin qamtamasyz etu. Búl endi resmy Pekinning búrynghy jauyr bolghan «últtar dostyghy jasasyn» degen qyzyl úrandy  tastap, elding ishine de, syrtyna da «jaghymdylau» estiletin sóz tapqandaghysy. Óitkeni qytaydyng úly reformatory Deni Siyaopin biylik basyna kelip, syrtqa ashyq sayasat ústana bastaghannan keyin, búrynghy qyzyl úrannyng kóbisi kәdege aspay qaldy. Onyng ýstine ol úrandar sheteldikterdi aitpaghanda, eldegi jana, jas buynnyng kýlkisin shaqyratyn boldy. Sondyqtan qazirgi Qytay KP OK  óz sayasattaryn jýrekke jetpese de, qúlaqqa kiretindey  qisyndarmen tolyqtyruda.

- Joqtan bar jasay alatyn qytay halqynan bizding ýirenerimiz de kóp boluy tiyis. Jalpy, hani últynyng mentaliyteti, últtyq qasiyetteri men bizge ýlgi bola alatyn tústary turaly  әngimelep berseniz...

-  Dýniyejýzi elderining qytaylardyng demografiyalyq qauip-qaterinen saqtanu sayasaty bylayghy júrtqa keyde ol halyq (hanizu) turaly basqasha týsinik tughyzatyn da sekildi. Mәselen, maghan osyndaghy aghayyndar qytaylar turaly ne bir kýlkili súraqtar qoyady. Basyn ashyp aitatyn bir jaghday, dýniyejýzining qytay degende tiksinip, saqtanyp qaraytyny, tek olardyn  demografiyalyq jaghdayyna baylanysty. Al bylay, halyq retinde, tipti adam retinde olardyng boyynda ózge júrt ýlgi alatyn, ýirenetin jaqsy qasiyetter óte kóp. Onyng eng bastysy - ol halyqtyng enbekqorlyghy. Jalpy býginde Qytayda  resmy sanaq boyynsha bir miliard ýsh jýz mynday adam  ómir sýrip jatqan bolsa, júmyssyzdyq degen mәsele tórt million halqy bar Qyrghyz elindegidey ótkir de kýrdeli mәsele emes. Sebebi tiri qytay tirshilik qamyna óz-ózinen júmylyp ketken. Memlekettik qyzmettegi, budjettik mekemedegi qyzmetkerlerdi, zauyt-fabrikadaghy júmysshylardy aitpaghanda, diqan, malshy qysy-jazy malymen, jerimen ainalysady. Al odan basqalary jeke kәsipker, qol óner sheberleri. Tym bolmaghany jalshy, kýndikshi. Oghan da ilinbegeni «baryp kel, shauyp kelmen» ailanysady.

-  «...Baryp kel, shauyp kel» degen qanday júmys?

- Qay elde bolmasyn, qalaly jerde bolsyn, auyldy jerde bolsyn, auqatty kisiler bar, jalghyzilikti jandar bar, kәri-qúrtan, auyru-syrqaular, kemtar-kembaghal jandar bar, tipti kýibeng tirshilikke mýlde uaqyty jetpeytin isker adamdar da az emes. Mine solargha kerekti azyq-týligin jetkizip beru, bir jerden kerekti zatyn, jol jýru biyletin әkelip bere salu. Gaz balonyn jetkizip beru, kirin juyp, ýiin tazalap beru t.b. tolyp jatqan sharualardy osylar tyndyrady da, nanyn tauyp, bala shaghasyn asyraydy. Taghy bir mysal,  qytayda ýiinizde otyrsanyz, bir saghattyng ishinde kem degende onshaqty adam esik qaghady. Biri «eski gazet-jurnal, kitap satasyz ba?» dese, taghy biri «pyshaghynyzdy qayratpaysyz ba?» deydi. Endi bireui «tesilgen ydys-ayaghynyzdy jamatpaysyz ba?» dese, taghy bireui «býlingen jihazynyzdy jasatpaysyz ba?» deydi. Sosyn bireui keledi «eski-qúsqy kiyim-keshek satpaysyz ba?» dep. Qoyshy әiteuir, adamnyn, әsirese bizding «júmyssyzbyn» dep zar enirep jýrgen qazaq balasynyng basyna kirmeytin júmystyng bәrin qytaylar tauyp, istep, janyn baghyp jatyr. Keybireuleri tipti sonday júmyspen-aq bayyp ketken. Al bizding qazaqtyng auylyna barsan, «júmys joq» dep, tepse temir ýzetin jigitterdin  әke-sheshesining pensiyasyna araq iship bosqa jýrgenin kóresin. Qytaydyng úghymynda jering bar ma, bitti. Júmyssyzbyn deuge esh haqyng joq. Oghan tipti patshanyng taghy da kerek emes. Búl endi qysqasha ghana hani júrtynyng enbekqorlyghy turaly. Al odan ózge ol halyqtyng sózge, uәdege beriktigi de ýlken qasiyeti deuge bolady. Hanizular kóp jaghdayda uәde berip, sóz baylasa bermeydi. Al uәde berse, ólse de, tirilse de oryndaydy. Sebebi uәdede túrudy, aitqandy oryndaudy adamdyqtyn, qala berdi jigittikting basty ólshemi retinde baghalaydy. Sosyn ol halyqtyng boyyndaghy tamasha minezding biri retinde dostyqqa adaldyq pen túraqtylyqty atap aitugha bolady. Yaghni, qytaylar onay-ospaqta bireumen dos bola bermeydi, eger dos bolsa oghan mәngi adal әri túraqty bolady. Sosyn olardyng «jaqsylyqqa jaqsylyq» degendi paryz dep biletini sonshalyq, tipti bolmashy jaqsylyghyna ózin ómirboyy qaryzdar sezinip, qoldan kelgen jaqsylyghyn jasaudan sharshamaydy. Al endi ýnemshildik degendi búl halyqtyn  eng basty qasiyeti dep baghalau artyq emes. Qansha jerden bay, auqatty bolyp ketse de,  essiz daraqylyqqa oryn joq. Qarapayym jýrip-túru, qarapayym jep-ishu olardyng qanyna singen әdeti. Ysyrapshylyqqa, daraqylyqqa, jónsiz sәn-saltanatqa salynbau qytaylyqtar ýshin atadan balagha qalatyn asyl minezderding biri. Jә degen baylardyng ózi jylyna bir keletin ózderining últtyq jana jylyn  jay ghana túshpara jep, tilek tileumen qarsy alady. Kisisi ólip as berse, kelin alyp toy jasasa, bizding qazaq sekildi jylqyny jayratyp tastau, qoydy qyryp salu degen atymen joq. Shaghyn topqa tauyq, qaz, ýirek, balyq, shayanyn berip jolgha salady. Qysqasy búl halyqtyng ýnemshildiginde shek joq. Búryndary tipti bir jeydesi tozyp, iyininen týsip qalmayynsha ekinshisin satyp almaytyn. Songhy kezderi shamaly kiyimge mәn beretin bolyp keledi.  Al qytay halqynyng boyyndaghy alabóten  qasiyetting biri,  әsirese oqyghandary, ziyalylary shetinen patriot, shetinen eljandy, últsýigish. Búl qasiyetke tipti tang qalugha bolady, sebebi jer betinde eki miliartqa tayap qalghan halyqqa últjandylyqtyng qanday keregi bar, últtyng sharuasy óz-ózinen dóngelep jatqan joq pa dep oilaysyn.  Mәselen, bir ghana qytay tilining elding ishinde ghana emes, tútas dýniyejýzinde aidarynan jel esip túr. Joq, oghan qanaghat qyp, «tәubә» dep otyrghan hani ziyalysyn kórmeysin. Bәri «elim dep enirep», «júrtym dep júlynyp» túr. Kez-kelgen qytaylyqtyng jýregin kernegen «búl tirlikte halqym ýshin bir sharua tyndyryp ketsem» degen úly arman. Bәrining kókeyin teskeni «qashan, qaytkende biz jer betindegi eng bay, eng mәdeniyetti, eng quatty memleket bolamyz?» degen súraq. Sol arman, sol súraq jolynda bastaryn taugha da úryp, tasqa da úryp enbek etip jatqan júrt. Sosyn, búl halyqtyng boyyndaghy meni erekshe tәnti etken minezding biri - salihalylyq. Ásirese jigit aghasy jasynan asqan er-azamattary ótirik-ósekten, orynsyz yrjan-maqtannan, shataqtan aulaq jýredi. Reti kelse jastargha taghylymdyq, tәrbiyelik әngime aitady. Men alghash Qazaqstangha kelgende, qoghamdyq kólikterde, ayaldamalarda, basqa da qoghamdyq ortalarda  jetpis-seksendi enserip, selkildep әreng jýrgen shaldardyng nemeresindey jap-jas qyzdargha qyljaqtap túrghanyn kórip jiyirkenip kettim.  Qytay halqynyng taghy bir jaqsy minezin úmytyp barady ekenmin, ol - qarapayymdylyghy, kishipeyildigi. Qanday ataqty adamyn, qanday biyik lauazymdy adamyn kórmeniz, bәri ózin óte qarapayym, kishipeyil ústaydy. Kimmen bolsa da teng túryp sóilesuge tyrysady. «Keude», «menmen» degen atqa qaludan qorqady. Qazirshe auyzgha týskenderi osylar. Áriyne, búl aitqandardyng bәri jalpylama berilgen minezdeme. Al ishinara jaghdayda, sanauly  adamdardyng biz aitqan minezderdi kórsete almay jatuyn ómirding zany dep týsingen jón.

- Óziniz bilesiz, eki el arasyndaghy Dostyq stansasy men Alashanikou qalasynyng qúrylysy bir mezgilde qolgha alynghanyna qaramastan, arghy bette gýlge oranghan qala payda boldy da, bergi bettegi jaghday taz qalpynda qaldy. Búl bizding enjarlyghymyzdy, qytaylardyng enbekqorlyghyn kórsete me, әlde arghy bette júmys  kýshining arzandyghynan ba?

- Men osy súhbat orayynda «Abay» portalynyng betin paydalana otyryp, qazaq jurnalisterine «Alashanikou» degen sóz turaly qysqasha týsinikteme bere ketkendi jón kórdim. Óitkeni búl sózdi bizding elimizdegi әr  jurnalist ózinshe búrmalap qoldanyp jýr. Tipti keybireulerining «alashanhay» dep te qoldanghanyn estidim. Al negizinde búl sóz «Alatau qaqpasy» degen maghnany bildiredi. Yaghny qytaysha «alashani» degen kәdimgi  Ile  Alatauy. Búl arada qytaylar bizding «ala» degen sózimizdi dybystyq audarmamen sol qalpy alyp otyr da, «tau» degen sózimizding ornyna ózderining «shani» degen sózin qoldanghan. Al «kou» degeni auyz, qaqpa, esik, keden degen maghnalardy bildiretin qytaysha sóz. Sondyqtan bizding jurnalist aghayyndar ózimizding qazaqsha sózdi qayyra qytaygha telimey, ne «Alatau qaqpasy» nemese «Alashanikou» dep qoldanghany jón.

Negizgi súraghynyzgha keletin bolsam, әriyne, bizding eldi qay qyrynan da QHR degen alyp imperiyanyng qarym-quatymen salystrugha әzirge erte bolyp túr. Ol elding óziniz aityp otyrghanday, meyli júmys kýshin aitayyq, meyli ekonomikalyq-qarjylyq quatyn aitayyq, tipti júmysty úiymdastyryp-jýrgizu әdisin aitayyq,  qay-qay jaghynan da bizding elding mýmkindigi olardan tym alys jatyr. Áriyne, oghan bizding eldegi biylikti nemese әldekimdi kinalaudyng reti joq. Sebebi bizding elding әl-quaty, jalpy shama-sharqy solay. Mәselen, qytaylar songhy 20-30 jylda  bizding Astana sekildi  ondaghan qalany salyp tastady. Al tútas elding ishinde avtoban salynbaghan ólke, audan  qalghan joq deuge bolady. Eng alys týkpirdegi auyldardyng jolynyng ózi tútastay asfalittalyp boldy desek qatelespeymiz. Al bizding elde jalghyz Astana-Burabay-Kókshetau avtobany mәngi maqtan, mәngi jyr. Alys auyldardy bylay qoyyp, Astana qalasyndaghy «Ontýstik-shyghys» yqsham audanynyng týrghyndary júmysqa, mektepke belbuardan lay keship   baryp-kelip jýrgenine on jyldan asty.  Endi naqtyly Dostyq stansasy turaly aitarym, ony salugha bizding elding shamasy emin-erkin jetip jatyr. Búl arada sizding «enjarlyq» degen sózinizben kelisemin.  Óitkeni kez-kelgen el ýshin shekaralyq-kedendik ótkel sol elge kele jatqan sheteldik jolaushygha eng alghashqy әser men týsinikti tughyzatyn, tanym men payymdy payda qylatyn jandy oqulyq. Sondyqtan dýniyejýzining qanday kedey degen eline barsanyz da, qaqpasyn barynsha aibattandyryp, abattandyryp qoyghanyn kóresiz. Bizde osy mәselege mәn beru jaghy jetkiliksiz. Osy arada bir mysal qystyra keteyin, 90-shy jyldardyng sonynda, Qorghas kedeninen Qytaygha ótip bara jatyp, bizding shekara jaqtaghy jaghdaydy kórip qarnym ashty. Qaydan tapqanyn bilmeymin, bir eski taqtaygha (kólemi de kóp bolsa 2,5m-1,5m shamasynda bolu kerek) kók tudyng suretin qoldan salypty. Tym bolmaghanda boyaudyng ózi ashyq kók emes, bozala bir  nәrse. Ortasyndaghy qyran men kýnnin, shetindegi órnekting ornynda jaghal-jaghal bir nәrse túr. Onyng qasynda qanyltyrdan oiyp jasaghan eltanbanyng beynesi. Onda da qolmen aibaq-saybaq salynghan suret. Búlargha qarap otyryp, qasymdaghy «ózge júrttan úyalyp», betimmen jer bastym. Al arghy betke ótsek, qyzyldy-jasyldy, әlem-jәlem dýniye. Lapyldaghan qyzyl tu, siresken qyzyl armiya. Sәuletti ghimarattar, zamanauy apparattar. Temirdey tәrtip, qatang baqylau. Qarap túryp zәreng úshady. Sol jerde-aq sening basyna «búl elding zan-tәrtibi qatang eken-au, ayaghymdy bayqap basyp, auzymdy baghyp sóilep, aman-esen elge oralayyn» degen oy keleri dausyz. Tipti ózge emes, mynau Ózbekstanmen salystyrghanda, bizding ekonomikalyq quatymyz әlde qayda jaqsy. Solay bola túra, anau bir jyldary bizding keden beketindegi sýmireygen tirlikti junalisterimiz jazdy. Ar jaghyndaghy ózbekterding qaqpasy qatyp túr. Aybyndy da sәuletti. Bizdiki qazir jóndeldi me, әlde sol kýii túr ma, bilmeymin. Siz aityp otyrghan, Dostyq stansasy da sol bizding enjarlyghymyzdyng jarqyn mysaly. Bolmasa, atalghan stansanyng  qalashyghyn abattandyrugha budjetten jylyna qarjy bólinbeui mýmkin emes. Bizde barlyq mәselege Elbasy baryp, tikeley aralasyp, «nege búlay?» dep kirispeyinshe, jergilikti sheneunikter men atqarushy biyliktin  óz betimen eldik tirlikti, memlekettik mýddeni  oilap shyr-pyr bolyp, is tyndyratyndary  óte sanauly.

- Múnay men gaz sektorynda býginde Qytaydyng últtyq kompaniyalary júmys jasauda. Olardyng ýlesi  ózgelermen salystyrghanda azshylyq degenimizben, bolashaqta qanday da bir qiyndyqtar tughyzbas pa eken? Keybir sarapshylardyng aituynsha, Qytay kompaniyalary  basqa sheteldik investorlarmen salystyrghanda, qazaqtarmen birlesken kәsiporyndar qúryp teng qúqyqta júmys isteuge úmtylady. Búl shyghysqa tәn qulyq desedi. Siz búl turaly qalay oilaysyz?

-  Búl mәsele turaly egjey-tegjeyli әngimelep otyratyn bolsaq, sóz tipten úzaqqa ketui mýmkin. Sondyqtan barynsha qysqartyp aitugha tyrysyp kóreyik.

Jalpy songhy shiyrek ghasyrdan astam uaqyttan bergi qytay ekonomikasynyng  qarqyndy damuy - ekinshi bir jaghynan eldi energiya kózining tapshylyghyna әkelip soqtyruda. Býginde QHR kýnine 4,5 million barreli shamasynda múnay ónimderin tútynady. El ekonomikasynyng túraqty damuyn qamtamasyz etuge tónip túrghan  búnday qauip-qaterden shyghatyn birden-bir jol - shetelderden energiya kózin engizu. Bayyptap qaraytyn bolsaq, qytaydyng energiya kózin Arab elderinen nemese Afrikanyng ózge de elderinen, tipti irgesindegi Ontýstik Aziya elderinen  alu mýmkindigi joq. Sebebi Tayau Shyghys elderindegi múnay-gaz naryghyn Batys alpauyttary bayaghyda iyelenip alghan. Al Ontýstik Aziya elderining kóbinde  onday tabighy baylyq joq, barlarynyng ózi ony ashugha qytaydy shaqyra qoymaydy. Sovet odaghy qúlaghannan keyin, óz tәuelsizdikterin jariyalaghan Orta Aziya  respublikalarynyng múnay-gaz salasyndaghy naryghy  Qytay eli ýshin taptyrmaytyn mýmkindik bolyp otyr.

Áriyne, jaratylysnan qay mәselede de eki shoqyp bir qaraytyn, óte saq qimyldaytyn qytaylar Orta Aziyadaghy  búnday mol mýmkindikke  birden kýmp ete týsken joq, tipti, kerisinshe tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda Orta Aziya Respublikalaryna  ýrke, seskene qarady. Yaghni  resmy Pekinning «Orta Aziyadaghy qazaq, qyrghyz, ózbek, týrikmender Shynjandaghy úighyrlardyng etnikalyq qandastary, endi búl memleketter úighyrlardy  azat etuding qamyna kirisui mýmkin» degen de kýdik-kýmәni bolghany jasyryn emes. Resmy Pekin men Shynjandaghy jergilikti biylikting 90-shy jyldardyng basynda Orta Aziya men Qazaqstannan kelip-ketushilerge qatang baqylau qongy osy sózimizding aighaghy.  Atalghan respublikalardyng halqynda da, biyliginde de onday pyighyldyng joq ekenine әbden kózi jetkennen keyin,   әsirese ózara senim men ózara is-qyimyl zanmen shegelenip, ShYÚ ómirge kelgennen keyin baryp qana, Qytay eli Qazaqstannyng jәne ózge de Orta Aziya Respublikalarynyn  múnay-gaz naryghyna senimdi týrde, ýlken qarqynmen dendep kirip ketti. Atap aitqanda 2006 jyldan beri Qazaqstan múnayyn batys Qazaqstan - batys Qytay  qúbyry arqyly  tasymaldap kele jatqan bolsa, 2009 jyly jeltoqsanda Týrkmenstan - Qytay gaz qúbyry iske qosyldy. Qazaqstannyng «QazMúnayGaz» últtyq kompaniyasynyng 15 payyz mólsherindegi aksiyasyn qytaylar satyp aldy.

Jalpy eki el arasyndaghy baylanys múnay men gaz salasynda ghana emes, kýn ótken sayyn ózge de salalardy keninen qamtyp keledi. Mәselen, 1995 jyly eki el arasyndaghy sauda-sattyq kólemi  100 million AQSh dollaryn ghana qúraghan bolsa,  2005 jyly  búl kórsetkish 5 milliard dollardan,   2008 jyly  12,2 milliard  dollardan, al 2009 jyly búl kórsetkish  17,5 milliard dollardan asyp jyghyldy.  Qara altyndy saudalau kólemi  de  jyl sayyn úlghayyp otyr, byltyrdyng ózinde elimiz 6 million tonnadan astam múnaydy Aspan asty eline jóneltken. Múnan ózge Qytay memlekettik banki Qazaqstan ýkimetimen shiykizattyq emes saladaghy týrli jobalardy jýzege asyru ýshin 3 milliard dollar bólu jóninde qosymsha kelisim-shart әzirleude. Al  kelesi jyldan bastap Qazaqstan men Qytay ýkimeti arasyndaghy kelisimshartqa sәikes, qazaq bidayy qytaygha eksporttalatyn bolady. Alghashqy kezende  Qazaqstannan  3 million tonna astyq tasymaldanady dep kýtilude. Búnyng bәrin men nege tizbelep aityp otyrmyn? Osy sandyq kórsetkishterge jay bir qarap shyqqan adamnyng ózi-aq, Qazaqstan-Qytay qarym-qatynasy  óte tez  qarqynmen tym terendep ketkenin angharar edi. Demek eki el arasyndaghy qatynasta bizge sheginerge oryn qalmaghan. Alayda, mәselening mәni mynada, osy qarym-qatynastardy jýzege asyru barysynda últtyq qauipsizdik jaghy qay dengeyde eskerilude? Áyteuir dos el eken, kórshi eken, әriptes eken, investor eken dep, ol elden kelgenderdin  bәrine jatyp jastyq, iyilip tósek bolyp ketken joqpyz ba?  Orystyng «drujba-drujba, slujba-slujba» degeni qay dengeyde eskerilude?  Ótken jylghy elimizdegi halyq sanaghynda elimizdegi qytay diasporasynyng ókilderi tórt myngha tayau adam  dep kórsetilgen. Al resmy emes derekter azamattyq alghany bar, yqtiyarhat alghany bar, elimizdegi jalpy  qytaylyqtar (hanizular) 200 mynnan astam deydi. Búl derek shyndyqqa qanshalyq jaqyn? Al Qazaqstannyng azamattyghyn alghan qytaylar (hanizu) bolsa, olar qanday negizde azamattyqqa qabyldandy?  Mәselen, Japon azamaty elimizde emin-erkin jýrip-túra almaydy, alyp-satarlyq istey almaydy, tirkele almaydy, al     Qazaqstannyng týkpir-týkpirindegi qala-qalashyqtardyng bazarlaryndaghy sauda istep túrghan qytay azamattarynyng әreketi qanshalyq zandy?  Olardyng viza, tirkelu júmystary qanday zandarmen jýzege asyryluda? t.b. tolyp jatqan jauapsyz súraqtar júrttyng kónilin kýpti etude. Ári búl mәseleler óz kezeginde sheshilip otyrmasa, erteng onyng arty jaqsylyqqa aparmaydy. Sondyqtan qay kezde de, ekonomikalyq mýdde últtyq qauipsizdikke kólenke týsirmeu negizinde jýzege asqany jón.

- Qazaqstandyq biznesmenderdin  Qytay rynogyna belsendi týrde shyghuyna ne kedergi?

- Menin  oiymsha búl arada, eng basty sebep - bizding elde qytay kәsiporyndarynyng ónimderimen bәsekege týsetindey tauarlar óndire alatyn óndiris oryndarynyng joqtyghy. Búl rette bizding ónimderdegi bәsekege qabiletsizdik sapa emes, kóbirek bagha jaghynan bayqalady. Mysal ýshin, bir ortasha kostium-shalbardy qazaqstandyq kәsipker óndiretin bolsa, onyng baghasy elu myng tengeden kem bolmauy mýmkin. Sebebi, bizde mata qymbat, júmys kýshi qymbat, salyq kólemi ýlken. Al qytay kәsipkeri tura sonday kositum-shalbardy on myng tengege bazargha shygharuy әbden mýmkin. Óitkeni bizdegige  kerisinshe ol jaqta mata arzan, júmys kýshi arzan, salyq kólemi tómen. Bizdegi barlyq óndiris týrleri boyynsha da osy uәjdi aitugha bolady. Qarapayym sózben aitqanda, tútynushy әriyne, sapasy birdey eki tauardyng baghasy arzanyraghyna jýgirmey me?! Ekinshiden, bizding ekonomikamyzdyng denin shiykizattyq ónimder qúraydy. Eger biz auylsharuashylyq ónimderinen ózge elde joq, qymbat bolsa da eriksiz alatyn tauar óndire alsaq, onda qytaydyng ghana emes, әlem naryghyna da shygha alar edik. Óz basym  qazaqstandyq biznesmenderdin  Qytay rynogyna shyghuyna kedergi bolyp otyrghan basty sebep osy dep oilaymyn.

- Qytay býginde hani últyn  batys jaqtaghy shekarasyna qaray qonystandyru júmystaryn belsendire týsude. Qazaqstandyq sarapshylar múnyng sony ertengi kýni  ol aimaqta júmyssyzdyq payda bolyp, beri qaray aghylatyn adamdar sanyn  kóbeytuge yqpal jasauy mýmkin degendi algha tartady. Solay boluy mýmkin be?

-  Qay ólkesining túrghynyn qay ólkege kóshiredi, búl týptep kelgende  - Qytaydyng ishki mәselesi.  Odan ózimizge qauip izdesek, «qoryqqangha qos kórinedinin»  keri bolyp shyghady. Eger biz Singapur, Tayland, Malayzya sekildi elderding taghdyrynan ashy sabaq ala otyryp, elimizding qauipsizdigi men bolashaq taghdyryna jauapkershilikpen qaraytyn bolsaq, onda eshteneden qorqyp, bosqa ýreylenuding reti joq. Eger olay ete almasaq, irgedegi qytaydy bylay qoyyp, bizge múhittyng arghy betindegi әlde kimning tәbeti oyanuy ghajap emes.  Al Qytaydyng Shynjangha adamdaryn kóbeytip alyp, odan beri qaray jyljidy degen qauipke keletin bolsaq, búl joramaldyng qazirshe esh qanday negizi joq dep oilaymyn. Óitkeni ShÚAA, qysqasha Shynjan, Qytaydyng batys-soltýstiginde ornalasqan. Jalpy aumaghy 1 million 700 myng sharshy kilometr. Yaghny tútas qytay jerining altydan bir bóligi degen sóz. Sonday-aq búl ólke soltýstiginde Mongholiyamen, batysynda Resey, Qazaqstan, Kyrghyzstan, Tәjikstanmen, ontýstik-batysynda -  Aughanstan, Pakistan,   Indiyamen shektesip jatyr. Sheteldermen shektesetin shekarasynyng jalpy úzyndyghy  bes myng alty jýz kilometr. 2005 jylghy sanaq boyynsha ólkede 21 million túrghyn ómir sýredi. Onyng 60 payyzdan astamy Islam dinin ústanatyn jergilikti úighyr, qazaq, qyrghyz, ózbek, tatar t.b. týrki halyqtary. Resmy sanaq mәlimeti boyynsha úighyrlar segiz jarym million, qytaylar (hani) jet jarym million, qazaqtar bir jarym million shamasynda kórsetiledi. Demek, jer kólemi jaghynan ghana emes, tabighy qazba baylyq jaghynan da tútas qytaydy auzyna qaratyp otyrghan búl ólke geografiyalyq ornalasuy jaghynan bolsyn, últtyq qúramy jaghynan bolsyn, strategiyalyq óte kýrdeli aimaq bolyp esepteledi. Ótken jylghy shilde aiynyng basynda Ýrimjide oryn alghan oqighalardan keyin resmy Pekiyn  búl ólkening «ornyqtylyghy men tynyshtyghyn odan sayyn kýsheytu maqsatynda» qarqyndy is-sharalaryn bastap ketti. Búl joba boyynsha birinshi kezekte atalghan ólkening demografiyalyq jaghdayyn ózgertu qarastyrylghan. Demek, aldaghy tayau bolashaqta Shynjannyng jan sany otyz million nemese odan da kóp bolyp jatsa, oghan tang qalugha bolmaydy.  Qysqasy  Qytaydyng irgemizdegi Shynjang ólkesine adam toptauy bizge kóz alartudan emes, ózining «jana ólkesin» uysynan shygharyp almaudyng qamynan tughan shara. Al búl shara jergilikti úighyrlar tarapynan qalay qabyldanady? Ólkeni jappay qytaylandyru sayasaty óz jemisin yn-shynsyz bere me, joq pa? Ózderin Shynjang ólkesinde 15 millionnan kóppiz dep esepteytin úighyrlar osynyng bәrine kózin júmyp, qolyn qusyryp qarap otyra ma? Sondyqtan búl súraqtardyng bәrine «Pekin qashanda dittegen jerinen shygha beredi» dep jauap qayyratyn bolsaq qatelesemiz. Degenmen bәrin de  aldaghy uaqyt kórsetedi. Al biz tek «Ózine  ózing myqty bol, kórshindi úry tútpa» prinsiypi boyynsha, óz qyraghylyghymyz ben saqtyghymyzdy bosansytyp almasaq bolghany.

-  Qytaygha energetikalyq resurstar qajet ekeni belgili. Qalay oilaysyz, Týrkimenstannan  Qytaygha gaz jetkizetin qúbyrdyng bizding eldi basyp ótetin aimaghynda túrbalardy baqylaytyn, onyng aqaulanghan jerlerin jóndeytin Qazaqstannyng ózining últtyq holdingteri boluy kerek pe, әlde qúbyrdy salyp jatqan Qytay bolghan son, týgel ózderi qyzmet kórsetui tiyis pe?

-  Orta Aziya elderinde  jýzege asyp jatqan barlyq jobalar boyynsha   qytaydyng investisiyasy da, tauyp jatqan paydasy da  óte ýlken. Mәselen, «Týrkimenstan-Ózbekstan- Qazaqstan- Qytay» transaziyalyq gaz qúbyrynyng manyzyna keletin bolsaq, jalpy, atalghan gaz qúbyrynyng jalpy úzyndyghy 7000 shaqyrym. Onyng 188 shaqyrymy - Týrkimenstan, 525 shaqyrymy - Ózbekstan, 1300 shaqyrymy - Qazaqstan, 4860 shaqyrymnan astamy Qytay aumaghynda ornalasqan.  Gaz qúbyrynyn  Qytaydaghy tirelgen jeri  Guanchjou qalasy. Onda barghan Týrkmen jәne Qazaq gazy atalghan qaladan Aspan asty elining ózge ónirlerine tasylady. Sonday-aq «Týrkmen-Qytay» gaz qúbyry  Qytaygha Týrkmen gazyn  tasymaldaumen bir uaqytta, qazaqstandyq gazdyng elimizding batys ónirinen ontýstik aimaqtargha jetkiziluine qolghabys tiygizbek. Demek búl qúbyrdy óz elimizding mýddesine qyzmet ettiruding bir baghyty deuimizge bolady.  Al sóz bolyp otyrghan  qúbyr jelisining Qazaqstan aumaghy arqyly ótetin bóligi eki uchaskeden túrady. Jyldyq ótkizu quaty 40 milliard tekshe metrdi qúraytyn alghashqy uchaske Ózbekstan-Qazaqstan shekarasynan Qazaqstan-Qytay shekarasyna deyin tartylsa, ekinshisi ótkizu quaty 10 milliard tekshe metr dep  shamalanyp otyrghan, ekinshi uchaske - «Beyneu - Bozay - Aqbúlaq» baghyty boyynsha ótetin kórinedi. Qysqasy Qytaydyng Orta Aziya respublikalarynan bir ghana múnay-gaz salasynan alyp jatqan paydasynyng ózi shash-etekten. Sondyqtan olar bizding әr qanday zandy talaptarymyzdy, alugha tiyisti paydalarymyz ben ýlesimizdi keri qaqpaugha tiyis. Tek biz tabandap, dәleldep  talap ete bilsek bolghany. Sizding qoyyp otyrghan súraghynyz da, mening týsingenim boyynsha, osy qúbyrdyng qazaqstandyq bóliginen elimizge «enshi» alyp otyru mәselesi  bolsa kerek. Áriyne, tek ekonomikalyq tiyimdilik túrghysynan ghana emes, bәrinen de manyzdysy últtyq qauipsizdik túrghysynan  Týrkimenstannan  Qytaygha gaz jetkizetin qúbyrdyng bizding eldi basyp ótetin aimaghynda qúbyrlardy baqylaytyn, ondaghy aqaulardy  jóndeytin Qazaqstannyng ózining últtyq holdingteri boluy kerek. Al eki el ýkimetining búl mәselege naqty qalay keliskeninen habarym joq. Eger búl saladaghy júmysty qytaydyng erkine qaldyratyn bolsaq, elimizding territoriyasymen ótetin 1300 shyqyrymdyq aralyqqa qansha baqylau beketi ornalasuy mýmkin? Ol beketterdegi júmysqa qansha júmys kýshi tartyluy mýmkin? Erteng olar «qúbyrlarymyzdy qorghaymyz» dep qaruly kýshterin kirgize bastamasyna kim kepil?! Nemese alda-jalda qúbyr qorghaushy qytay kýzetshilerimen jergilikti halyq qaqtyghysyp qalsa she? Mine osynday-osynday soqtaly da irgeli mәselelerdi oilaghanda qúbyrlardy baqylau, olardy jóndeu júmysyn bizding elimiz esh qashan uysynan shygharmaghany jón.

- Jalpy, Qytaymen qarym-qatynastyng bizding halyq ýshin paydasy men ziyany turaly aitsanyz... «Álemdegi barlyq memleket bir baghytta, Qytay tek ózine tiyimdi baghytta damidy» degen qalyptasqan filosofiyalyq pikir turaly da oy bildire ketseniz?..

- Beybit, qatar túra alsaq, tatu kórshi bola alsaq, senimdi, dos elder bolsaq, ózimizge-ózimiz myqty bolsaq,  onda qay elmen qarym-qatynasty alsaq ta paydadan basqa ziyan joq. Eger ózimizding haq-qúqymyzdy qorghay almasaq, el qauipsizdigin oilamay, kileng ekonomikany  qyzyqtap ketsek, onda kimmen aralassaq ta týptin-týbinde ziyan tartyp shyghamyz. Al endi, Qytay elimen, eger   beybit qatar túryp, tatu kórshi, senimdi  dos el retinde, óz isimizge ózimiz myqty bola otyryp qarym-qatynas jasasaq, bizding elding damuy men gýldenuine onyn  paydasy óte ýlken bolady. Sebebi birinshiden, ol bizding elding ekonomikasy ýshin qúiylyp túrghan túraqty, alyp investisiya.   Ekinshiden, eger biz bәsekege qabiletti tauar óndire alatyn bolsaq, irgemizde túrghan dayyn,  ýlken bazar. Ýshinshiden, elimiziding kópvektorly sayasatynda da tarazyny basa alatyn iri derjava.

Al endi súraghynyzdyng ekinshi bóligine keletin bolsaq, búl teginde, eurosentristik kózqarastan  tuyndaghan pikir. «Álem elderi» degende bizding kóz aldymyzgha kóbinde Batys elderi keledi. Olar músylman әlemi men Qytay elinen ózge, aziyalyq halyqtardy  negizinen europalandyryp, batystandyryp boldy. Olargha iylikpey kele jatqan músylman әlemin songhy jyldary «terrorist», «ekstremist» etip shyghardy da, qytaydy ylghy da qiytúrghy, aramza, reti kelse «adam jegish» retinde sipattaumen keledi.  Jalpy, bizge syrttay alyp bolyp kóringenimen, qytay sorlynyng da Batys elderine, olardyng әr kezendegi otarshyldaryna ketken esesi az emes. Tipti adamzat mәdeniyetining ejelgi oshaghy bola túra,  sol ejelgi órkeniyet ýlgilerining ózine ie bola almay keledi. Býginge deyin olardyng әdebiyeti de, mәdeniyeti de, óneri de óz ishinen shygha almay jýr. Mәsele, olardikining mesheu, Batystikining ozyq bolghandyghynda emes, tútas  ólshem-bezbenning Batystiki boluynda jatyr.  Sondyqtan, qytay ózine tiyimdi baghytta damysa, onyng nesi aiyp?! Kim ózine ziyandy baghytta damudy qalaydy eken?! Al tipti býginde keybir Batys elderining ózi adamzatqa ziyandy baghytta júmys istep otyrghan joq pa?! Ony ne dep týsindiremiz?

Yaghny qay kezde de bizding sanamyzdan óz dәstýrimiz, aziyalyq týsinigimiz, últtyq ónerimiz ben dýniyetanymymyz óshkin tartpaghany jón.

-  Ghalamdanu prosesin toqtatu mýmkin emes ekendigi belgili,  osy proseste qytay últy ózining salt-dәstýri men últtyq mentaliytetin europalyq jәne amerikalyq aghymnan  qalay saqtauda?  Álde olarda da bizdegidey problemalar bar ma?

- Birden basyn ashyp aitatyn nәrse, «qúrttyng atyn janyltyp malta qoyypty» degendey, jahandanu nemese ghalamdanu degen ózi «batystanu» degen sózding tonyn audaryp qoldanyla bastaghan sóz. Búryndary, sonau bir dәuirlerdegi Europadaghy  qayta gýldenu dәuirinen keyin, әsirese HIH jәne HH ghasyrlarda Batystyng eurosentristik kózqarastaghy iydeologtary Batys mәdeniyeti men órkeniyetin  tútas jerjýzine  mәdeniyettin, órkeniyetting ólshemi, adamy qúndylyqtardyng bezbeni retinde úsyndy.  Ol әriyne, óz jemisin bermey qalghan joq. Býginde jer sharynyng qay týkpirine barmanyz, sol elding dәstýrli óneri men mәdeniyetin kóp jaghdayda muzeylerden eksponat retinde ghana kezdestiresiz. Tipti dәstýrli, últtyq muzyka men by ónerinin  ózi de óz elinde ógeyding kýnin keship otyrghanyn bayqaysyz. Kerisinshe qay elding sahnasynyng tóri - balet pen opera. Beyneleu óneri de solay. Al túrghyn ýi, azyq-týlik, jýrip-túru, kiyim-keshekting ózi de Batyssha, býgingi keppen aitsaq jahandyq ýlgide ekeni jasyryn emes.  Demek, jahandanu ýderisi endi bastalayyn dep túrghan nemese alda kele jatqan nauqan emes, adamzat ómirine, sana-sezimine enip ketkenine kem degende eki-ýsh ghasyrdyng jýzi boldy. Alayda songhy shiyrek ghasyr shamasyndaghy Tayau Shyghys pen Qiyr Shyghys elderindegi ruhany oyanu - últtyng qanyna sinip, sana-sezimin  jaulap bara jatqan batystyq qúndylyqtar men dýniyetanymgha kedergi qoyyp, ózderining tól mәdeniyeti men etnikalyq immuniytetin kóteruge qúlshyna kirisuge alyp keldi. Osylaysha ghalamshardyng әr túsynda, әsirese aziyalyq aimaqtarda Batys órkeniyeti men mәdeniyetining shamaly bolsa da tynysy tarylyp, órisi qusyryla bastady. Endigi jerde «batystanu» degen úran ózgelerge keri әser beretin bolghandyqtan, oghan basqasha at qoyyp, «jahandanu» degen atpen qayta jandana bastady. Al Aziyadaghy alyp el bola túra batystanu ýderisinen qytay mәdeniyeti men órkeniyeti de shet qalghan emes. Ásirese, HH ghasyrdyng basyndaghy qytay ziyalylary eldi qútqarudyng birden-bir joly Batys mәdeniyetine jappay kóshu ekenin úsyndy. Ári sol jolda ayanbay ter tókti, tipti dәstýrli mәdeniyetpen ymyrasyz «kýres jasady»  deuge de bolady. Sonyng «nәtiyjesinde» býginde miliarttar elining tili taza saqtalghany bolmasa,  últtyq óneri men mәdeniyetinen qanyq batystyq boyaulardy birden bayqaugha bolady. Búl óz kezeginde hani halqynyng mentaliytetine de betbúrys әkelmey qoyghan joq. Álginde biz aitqanday qytay halqynyng boyyndaghy asyl qasiyetterding ózi jaylap qojyrap barady. Al sóz óneri retinde tuyp, halyqqa estetikalyq lәzzat pen tәrbie syilaytyn әdebiyetin alatyn bolsaq, tek tili ghana qytaysha demesen, týr men mazmún jaghynan ylghy batystyq aghymdar men batystyq ýlgilerge qúlshynumen, elikteumen keledi. Últtyq muzykasy men biyi, últtyq kiyimderi de bizdegi sekildi mereke-meyram kezinde ghana sanaly týrde әspettelip qalady. Al jәy kýnderdegi tirshilikting kýii de bii de Batystiki. Sondyqtan jahandanu ýderisi degenning tonyn audarghan  bayaghy «batystanu» ekenin sezip-bilip otyrghan qytay ziyalylary,  býginde  barynsha dәstýrli mәdeniyetteri  pen últtyq qúndylyqtaryn tórge shygharugha qúlshynuda. Alayda, qytay degen erekshe kóp halyq, óte ýlken memleket bolghandyqtan, olar esh qashan «jahandanu» jútyp ketedi dep alandamaydy. Onyng ýstine halqynyng teng jartysynan astamy túryp jatqan shet aimaqtaghy auyl-qystaqtaryna  «jahandanu» týgili, kәdimgi ózderindegi býgingi  órkeniyetting de sәulesi jóndi týsip túrghan joq. Olardyng deni bayyrghy  dýniyetanymmen, ejelgi tirshilik qalpymen ómir sýrip jatyr.  Kerek bolsa, olardy shamaly «batystandyrudyn» esh artyqtyghy bolmas edi. Sondyqtan qytay ghalymdarynyn   pikiri búl mәselede qaq jarylady. Bireuleri últtyq dәstýrdi algha ozdyrudy úsynsa, endi bir tobynyng pikiri - әlemdik órkeniyet kóshine ilesu ýshin jahandanu talaptaryna moyynsúnumyz kerek degenge sayady. Biraq qalay bolghanda da, birinshiden, qytay ejelden otyryqshy el bolghandyqtan,  ekinshiden, salystyrmaly týrde aitqanda últtyq dәstýri jaqsy saqtalghan halyq bolghandyqtan, «jahandanu» ýderisi olargha ziyanymen birge qomaqty paydasyn da әkeledi dep esepteymin. Al bizding jaghdayymyz mýlde basqasha. Eger biz últtyq qúndylyqtarymyzdy barynsha әspettep, ruhany mentaliytetimizdi kýsheytuge  erekshe kónil bólmesek,  bizge «jahandanudyn» paydasynan góri qauip-qateri kóp bolady.

Súhbattashan:   Alma  Múhametjanova