Elimizding bas basylymy "Egemen Qazaqstan" gazeti songhy sanynda Preziydent  Núrsúltan Nazarbaevtyng «Úly Dala úlaghattary» dep atalatyn jana enbegine qatysty aituly túlghalardyng pikirin jariyalaghan eken. Biz de sol pikirlerdi oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Dýniyejýzi qazaqtary qauym­dastyghy Tóralqa tóraghasy bolyp tabylatyn, Preziydent  Núrsúltan Nazarbaevtyng elimiz­ding bas basylymynda jariya­langhan «Úly Dala úlaghattary» dep atalatyn jana enbegining әsire­se tórtinshi bólimin sheteldegi qazaq dias­porasy erekshe yqylaspen qa­byldauda. Onyng «Qiyrdan kel­se qandastar» degen taqyryp­pen jariyalanghan bóliginde Qa­zaq­stannyng syrttaghy aghayynnyng kóshi-qonyna qatysty sayasaty jan-jaqty bezbendeledi. Tip­ti, ony tújyrymdama dep qabyl­daugha bolady. Óitkeni, onda әlemning әr shalghayynda taryday shashyraghan qandastarymyzdy elge oraltudyng manyzy men mәni jәne onyng memleketting bereke-birligin bekemdep, yrysyn molaytyp, ghúmyryn bayandy etudegi róli tolyq kórinis tapqan.

Ony parasatty túlghanyng myna bir jýrekjardy sózinen aiqyn angharugha bolady. «…Óz qolymyz óz auzymyzgha jetken kezde eng aldymen oilaghanymyz – shetelderde jýrgen aghayyndy elge oraltyp quantu, tarihy әdilettilikti qalpyna keltiru bolatyn. Úly kósh jalghasa beredi. Óitkeni, әlemdegi bar qazaq – bir qazaq. Atajúrtqa oraludyng da kýrmeuli mәselesi kóp. Onyng zandyq-qúqyqtyq, әleumettik-qoghamdyq týitkilderi bar. Olar­dyng bәrin zaman talabyna say tolyq rettep otyru ýshin ua­qyt kerek, jan-jaqty júmys qajet. Biz әrbir bauyrymyzdy ata­mekenin ansap kelgen aghayyn dep qana qaramay, bir tughan bauyr, elge qosylghan eleuli qazyna dep qabyldaymyz».

Elbasy «shetelderdegi bauyr­­lary­myzdyng ónerin, әdeby múra­syn, halyqtyq qol ónerin, ata kәsibin damytuda arnayy jú­mys­tar jýrgizip kelemiz. Búl – adamy kapitaldy Otangha oral­tudyng ong qadamdarynyng biri. Búl qadam janylmaydy, shekara ja­bylmaydy», dep shekara syrtyn­daghy bauyrlarymyzgha qatys­ty pikirinde óz ústanymyn ghana emes búl әrdayym memleket sayasa­tynyng da basym baghyty bolyp qala beretinine sendirip otyr.

Qazaqstan Preziydenti Tәuel­siz­dikti jariyalaghan alghash­qy kýnderden-aq 1992 jylghy Dýniye­jýzi qazaqtarynyng túnghysh qúryltayyn ótkizuge dayyn­dyq­tyng ruhany josparyn bastap ketkenin býginde bireu bilse, bireu bilmeui mýmkin. Sondyqtan aldaghy jyly Astanada óz jalghasyn tabatyn Dýniyejýzi qazaqtarynyng V Qúryltayynan kýter ýmit kóp. Onda qol jetken jetistikter sara­lanyp, ony әri qaray eseley týsu­ding joldary men әdisteri talqygha salynady dep josparlanuda.

Talghat MAMAShEV,

Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy Tóralqa tóraghasynyng birinshi orynbasary

ALMATY

Oyly oqyrman oljasy

Tәuelsiz Qazaqstan da 25 jasqa tolyp otyr. Egemen elimizding osynau mereytoyy turaly qanshama qogham qayratkerleri, jazushylar, ghalymdar әrtýrli taqyrypta qalam terbeude. Solardyng barlyghy da Qazaqstannyng 25 jyl ishinde qol jetkizgen tabystaryna quanady, elimizding әleumettik-ekonomikalyq jaghdayynyng kýn ótken sayyn jaqsara týskenine shýkirshilik etedi. Tәuelsiz Qazaqstannyng tarihy jylnamasy men shejiresi jyldar ótken sayyn qalynday bermek.

Osy orayda el tarihynyng qapy­syz hatqa týsuine airyqsha mýddeli bir adam bolsa, ol sózsiz – Elbasy. Óitkeni, tәuelsiz Qazaqstannyng jana dәuirdegi tәuelsiz irgetasyn óz qolymen qalap, tuyn jelbiretken Túnghysh Preziydentimiz ýshin Qa­zaqstan tarihynyng әr paraghy ys­tyq әri qymbat. Endeshe, tayauda ghana Elbasy qalamynan tughan «Úly Dala úlaghattary» atty jana tuyndy da әr qazaqstandyq ýshin asa qúndy olja bolary shýbәsiz.

Qazaqstan Tәuelsizdigining 25 jyldyq torqaly toyyna tamasha tartu bolghan osynau enbekti tebi­renbey, tolqymay oqu mýmkin emes.

Atalmysh tuyndy «Tughan elim – tiregim», «El men er jәne jer», «Tәu­elsizdikting tal besigi», «Sayasat saltanaty», «Tughan tilding túghyry», «Din men dәstýr», «Qiyrdan kelse qan­dastar», «Ónerding órisi ken», «Otbasy – Otan tiregi», «Qariya­larymyz – qazynamyz», «Múra­ty  birding quaty bir» dep atalatyn on bir taraudan túrady. Taqy­ryp­tar aityp túrghanday әr tarau­dyng oqyrmangha oy salar orasan salmaghy bar.

Ózim qalamger bolghandyqtan, әri qazaq ruhaniyatynyng qara sha­ny­raghy – Qazaqstan Jazushylar odaghyn­da basshylyqta otyrghan­dyqtan osy enbektegi әdebiyet, óner, til turaly Elbasy tolghamdary meni qatty tebirentkenin airyqsha aitqym keledi.

«Qazaq – oishyl halyq, aqyn halyq. Sәby jýreginde jelpildegen arman men ýmit, qiyal men oy kóki­reginde sәulesi bar qazaq balasyn óleng ólkesine alyp keledi. Halqymyzdyng aqynjandylyghy – úrpaqtan úrpaqqa jalghasyp kele jatqan mәngilik mektep. Telegey teniz auyz әdebiyetining qaynarynan susyndaghan últymyzdyng úly tarihyndaghy úlaghatty beles­ter búghan naqty dәlel. Biz tarihyn tilmen de, dilmen de jazghan halyqpyz», – deydi Preziydent osy enbegining «Tughan elim – tiregim» degen alghashqy tarauynda. Odan әri óz oiyn Elbasy: «Úly Dalamyz keyde ashyq jatqan jyr kitaby siyaqty bolyp ta kórinip ketedi. Jadyndy janghyrtyp, dúrystap, jaqsylap oqy alsan, jan dýniyeng jadyrap, baghzy babalardyng bayan­dy ýnin, tarihtyng tylsym syryn, tughan elinning mәngilik jyryn qayyra estip, baytaq әlemge qúlashyndy keng jayghanday bolasyn», – dep keninen taratady.

Osynday jýrek qozghaytyn sóz­derdi oqy otyryp, Elbasy­myzdyng sóz ónerin, óleng dep atalatyn kiye­li qasiyetti barynsha qasterlep, qadir­leytinin anyq angharugha bolady.

Elbasymyzdyng til turaly, dil turaly, el men jer turaly da ba­salqy tolghamdar men parasat­ty payymdaulargha toly tújyrym­dary el ertenin oilaytyn túghyrly túlgha ghana aita alatyn ómir, qogham, zaman aqiqaty ekeni sózsiz.

Halqymyzdyng ruhany iygiligine ainalghaly túrghan enbekting «Óner­ding órisi ken» atty tarauynda memleketimizding әdebiy-mәdeny damu belesteri jayly sóz qozghalady. «Memleketting damuy – ruhany әlemning damuymen tikeley sabaq­tas», – dey otyryp Preziydent mәde­niyet salasyndaghy kýrmeui kýrdeli keybir mәselelerding sheshilgen jәne sheshilmegen tústaryna zamana biyiginen kóz jiberedi.

Ótken 25 jyl ishindegi әdebiy-mәdeny ómirimizdegi ózgerister men qazaq ruhaniyatyna memleket tarapynan jasalyp jatqan qamqorlyqtargha sholu jasay kelip Memleket basshysy: «Osy kezende әdebiyette ruhany janghyru, últtyq týleu, halyqtyq qasiyetter qapysyz boy kórsetti. Áriyne, búl órleuden ónerding basqa salalary da qaghys qalghan joq. Biraq әdebiyet alda jýrdi, aldynghy shepting aibaty da, qayraty da bola bildi», – dep atap kórsetedi. Búl sóz óne­rin kie tútqan barsha qalam qayratkerlerine berilgen әdil bagha, ýlken senim dep biluimiz kerek.

«Úly Dala úlaghattary» ótke­nimizge oy jýgirter, keleshe­gimizge baghdar silter syndarly enbek, som tuyndy. Osy enbektegi Preziydent tolghanysy әr qazaqstandyqtyng tolghanysyna úlasar bolsa, yaghny «jýrekten shyqqan sóz jýrekke jeter bolsa», Otanymyzdyng bola­shaghyna degen últ senimi nyqtala týspek.

Núrlan ORAZALIYN,

Memlekettik syilyqtyng laureaty, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basqarma tóraghasy

Úrpaq tәrbiyesining ústyndary

Shynyn aitu kerek, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Úly Dala úlaghattary» atty jazbalary óte tartymdy. Oqyghan adam bir­den qabyldaydy. Ózim de «Egemen Qazaq­stan» gazetining әr nómirin qolgha alghan sayyn birden Elbasynyng jazbalaryna kóz jýgirtip, bas almay oqyp jýrdim.

«Biz býginde, qit etse tәrbiyeshiler men múghalimderdi, otbasy men ortany, odan asyp qoghamdy kinәlaugha beyimdelip baramyz. Teginde, tәrbie mәselesin әrkim ózinen bastaugha tiyis. Demek, әrqaysymyz býgingi jәne bolashaq úrpaqqa baghdar beretin pikir-payymymyzdy aityp, jeke is-әreketimizben ýlgi-ónege kórsetuimiz kerek. Sonda ghana júr­tymyz jahandanudyng júmyryna jútylyp ketpey, qazaqy qalpymyzdy, dәnekerli dәstýr-saltymyzdy saqtay alady. Sóitip, últtyq bolmys pen ruhany qúndylyqtardan, kisilik pen kishilik qasiyetterden qol ýzip qalmaydy» deydi Núrsúltan Ábishúly óz jazbasynda.

Mine, Elbasy agha buyngha, jastargha, ziyaly qauymgha ýlken ýmit artyp, zor mindet jýkteydi. Kóshbasshymyz qay buyndy da belsendi, qayratty bolugha, shapshang uaqyttyng talabyna say bolugha ýndeydi. Ras, qay zamanda da oily azamat ózining biyik parasatymen, ónegeli tәrbiyesimen, qarym-qabiletimen erekshelengen. Sondyqtan da Elbasymyz memleketimizding týp qazyghy qazaq halqyna ýkili ýmit, ýlken jauapkershilik artyp, janalyqtyng jarshysy, janashyry, qozghaushy kýshi bolyp, aldynghy lekte jýr dep otyr. Jana patriotizm jalang sózben emes, naqty ispen kórinui kerek. Ol belgili bir maqsatqa qol jetkizip, jenip shyghu arqyly qalyptasady.

«Úly Dala úlaghattary» jazbalary sanany oyatary sózsiz. Jas úrpaq tәrbiyesi, otbasy mәselesine erekshe kónil bólingen. Elbasy «Hal­qymyzdyng bolashaghy da, elimizding kórki de – qyz bala. Olar – qadirli qazynamyz. Olar – bolashaq anamyz. Keng maghynada alyp qarasaq, tipti, últ anasy. Al anany syilaudyng eng joghary adamy ýlgisin Múhammed Payghambarymyz aityp ketkenin jәne ózining ónegeli isimen qapysyz dәleldep ótkenin kýlli músylman dýniyesi jaqsy biledi. «Áyel bir qolymen besikti, bir qolymen әlemdi terbetedi» deytinimiz de sodan» dep ata-babadan qalghan, iysi músylmannyng boyyna, imanyna singen tәrbie ónegesin qayta janghyrtu qajettigin eskertedi. Úrpaq tәrbiyesin últtyq sipatta qolgha almayynsha sanasy biyik, óreli úrpaq tәrbiyeleu mýmkin emestigin anghartady.

Meninshe, Elbasy N. Nazarbaevtyng últtyq tәrbiyege baylanysty aitqan pikirleri kópshilikke ýlken oy saldy dep esepteymin. Keyde meni qazirgi adamdar ainalasyndaghy oryn alyp jatqan mәselelerge nemqúrayly, jýrdim-bardym qaraytyn bolghan ba degen oy mazalaydy. Kópke topyraq shashudan aulaqpyn, degenmen, keyde keybir jastardyng beyәdep qylyqtary qynjyltady. Kópshilik oryndarda, kóshelerde ózin-ózi ústay almaytyndyqtary oilantady. Sondyqtan jastardy tәrbiyeleu jaghyn myqtap qolgha aluymyz kerek. Ásirese, jastar arasynda enbekqorlyqty jan-jaqty nasihattaghan jón. En­bek­ting adamdy ósiretinin, barlyq jetistikterge jetkizetinin bizding buyn jaqsy týsinip ósti.

Teginde qazaq «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilersin» degendi beker aitpaghan. Búl – Úly Dalanyng úlaghatty pedagogikasy men dana babalarymyzdyng úrpaq tәrbiyesine meylinshe mәn bergenining ainasy. Sondyqtan býgingi agha buyn ókilderi ómirden alghan tәjiriybelerin, erinudi bilmeytin enbekqorlyghyn, taghy da basqa tamasha qasiyetterin óz úrpaghynyng boyyna jastay eguge úmtyluy qajet. Búl orayda «Úly Dala úlaghattary» jastargha oy salyp, baghyt-baghdar kórsetetini anyq.

Masat BERIK,

«Núr Otan» partiyasy Jambyl oblystyq filialy tóraghasynyng birinshi orynbasary

Jambyl oblysy

Aqiqattyng ainasy

Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Ege­men Qazaqstan» gaze­tinde jariyalanghan «Úly Dala úlaghattary» tuyndysynyn  qoljazba núsqasyn zor qana­ghat sezimmen oqyp shyqtym.

Halyq arasynda «Han­da qyryq kisining aqy­ly bar» degen dana sóz bar. Kósh­basshymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng әr kitabyn­da perzenttik paryz­ben halqyna qarata aitatyn paydaly, parasatty oy týiini tarqatylady.

«Úly Dala úla­ghat­tary­nyn» jariyalanghanyna kóp uaqyt óte qoyghan joq, әitse de әlem tanyghan túlghanyng ordaly oiyna kópshilikting qy­zy­­ghushylyq tanytyp, pikir bil­dirip jatqanyn bayqap jýr­min.

Mysaly, últtyq dәstýr, onyng dinmen baylanysy, qazaqtyng halyq әnderi turaly payymyn oqyp, óner adamy retinde ghibrattanyp, riza boldym. Halyq sanasyna әbden sinip, qaghidagha ainalyp ketken búljymas shyndyqtyng ayaq asty әrtýrli talqygha týsip, nening dúrys, nening búrys ekenin baghamdau qiyngha soghyp bara jatqanda, qoghamda oryn alghan sol sú­raqtyng songhy týiinin, anyq jauabyn Preziydent aityp jatsa, óz basym «aqiqat – osy» dep qabyldaymyn. Óitkeni, Elbasy eline arnap aitar sózdi úzaq oy sýzgisinen, tanym tarazysynan ótkizip baryp, әbden ekshelgen tújy­rym retinde úsynady dep oilaymyn. Árdayym eli­ning ertenine alandaytyn Pre­ziydentting aqiqat sózdi ghana aitatynyna senemin.

Tәuelsizdikting 25 jyl­dyghy qarsanynda jaryq kórgen kitaby, derbestikke qol jetkizgen shiyrek ghasyr uaqyt aralyghyndaghy je­tis­tigimizdi saralap, beles biyi­ginen kóz tastay oty­ryp, keleshekti kemel kózqa­ra­symen baghdarlauymen qúndy dep baghalaymyn.

Alyptyng quatyn ha­lyqtan, halyqtyng quatyn birlikten kóretin elimiz ýshin Preziydentimizding Tәu­el­siz­dikke qol jetkizgen kýn­der­den bergi enbegin qalay madaqtasaq ta, eshkim de artyq kórip, sóge qoymas.

Roza ÁShIRBEKOVA, Qazaqstannyng halyq artiysi, «Qúrmet» ordenining iyegeri

Abai.kz