Órken Kenjebek. «Bojko sindromy»
19 qyrkýiek - Ormanshylar kýni. Kәsiby meyramyn kýtip jýrgen qauym ýshin Tabighat-ana tosyn «syiyn» úsyndy. Tosyn dep aitugha da auyzyng barmaydy eken... Sebebi, Jaratushy ie biz ýshin ala jazday kórshimizding samyrsynyn otqa jaghyp, alapat kórinis úiymdastyrghan-dy. Osy arqyly tabighat apatynan sәl de bolsa, qauiptenu qaperinde jýrsin dedi me eken? Áyteuir, telebezerding arghy betindegi órtti butaforiya dep bildi me, búghan bylq etken Bojko bolmady. Órtke qarsy túru jýiesin týzeu ornyna optimizmin ghana kýsheyte bildi.
19 qyrkýiek - Ormanshylar kýni. Kәsiby meyramyn kýtip jýrgen qauym ýshin Tabighat-ana tosyn «syiyn» úsyndy. Tosyn dep aitugha da auyzyng barmaydy eken... Sebebi, Jaratushy ie biz ýshin ala jazday kórshimizding samyrsynyn otqa jaghyp, alapat kórinis úiymdastyrghan-dy. Osy arqyly tabighat apatynan sәl de bolsa, qauiptenu qaperinde jýrsin dedi me eken? Áyteuir, telebezerding arghy betindegi órtti butaforiya dep bildi me, búghan bylq etken Bojko bolmady. Órtke qarsy túru jýiesin týzeu ornyna optimizmin ghana kýsheyte bildi.
Esterinizge sala keteyik, Pavlodar oblysynda orman órti 8 qyrkýiekte tútanghan. «Ertis ormany» tabighy rezervatynyng ýsh jerinen alau shyghyp, oghan manaylas auyldargha qauip tóndi. Úiytqy soqqan jelmen órt resey-qazaq shegarasynan ótip, Altay aimaghy men Novosibir oblysynyng territoriyasyn aralap ketti. Ministr Vladimir Bojko «Belgi berilgennen keyin, bir saghattan song órt 600 ga jerge, ýsh saghattan song 1500 ga jerge jayyldy. Búnday alapat qúbylysty búryn-sondy kórsem, kózim shyqsyn», - dep tandayyn taqyldatty. Ájep bolghanda, órtting alghashqy kýni-aq, Bayymbet, Jabaghyly siyaqty auyldardyng túrghyndary qauipsiz jerge kóshirildi. Sonymen ne kerek, órt sóndirildi. Uday ókinishtimsi sol ormanshysy bar, auyl túrghyny bar, barlyghy 7 adam opat boldy. Aldyn-ala esepteuler boyynsha, 3 myng ga-dan astam jer, onyng ishinde 1,2 myng ga orman alqaby otqa orandy. Qúnajyny quyrdaq bolyp, shabyndyghyn órt jalmaghan sharualargha ótemaqy tólenetin boldy.
Apattyng qysqasha hronologiyasy osy. «Is bitti, qu ketti». Toyys, Bojko «apat boldy» degende jasaytyn funksionalidy amaldaryn jasap, qaytadan kreslosyna baryp qonjidy. Kelesi apatqa deyin... Kýiinsek, bizding atqaminerlerding tabighat apattarynyng tilin týsine almay qoyghanyna kýiinemiz. Alyp Reseyde kýn sayyn apat bolyp jatsa da, tótenshe jaghdaylar ministri Sergey Shoyguding tótennen jol tabatynyna tang qalasyn. Qúmyradan shyqqan jyn siyaqty, jetip barady. Ýiin salyp, jauapsyz әkimin júmystan alyp, qúbyryn qazyp, qysqasy apat zardabyn tolyqtay joyady. Júmysyna tәnti bolghan jurnalister oghan «Shoygu sindromy» degen aidar taqty. Búl sayasy emes, psihologiyalyq qúbylys dep taghy terendeydi. Ókinishke oray, bizde «Bojko sindromy» qalyptaspay túr. «Bas qútqarushymyz» apattyng «bas kuәgerinen» artylmay túr. Endeshe, osy jaytty saralap kórelik...
Birinshiden, Reseydegi súrapyl órtti kóre túra, elimizding az da bolsa, aghashy bar oblystarynda tótenshe jaghday jariyalanbady. «Ymdy týsinbegen dymdy týsinbeydi». Búlay etkende, onsyz da at tóbelindey az ormandy.. eng bastysy adam ómirin saqtap qalugha bolar edi. Tótenshe jaghdaylar ministrining oilau jyldamdyghyn endi órtke alyp barghan úshaghynyng jyldamdyghymen ólsheymiz be, qaytemiz?
Ekinshiden, osy órt Tótenshe jaghdaylar ministrligindegi tehnikalyq daghdarystyng betin ashyp berdi. Auyl-aymaqtaghy bólimshelerde órt sóndiretin tehnika az, bar bolsa jýrmeydi, jýrse su joq degendey, mәselesi tizbektelip kete beredi. «Taldyqorghanda narkodispanser órtengende, órt sóndirgish mashinalar su tappay zar qaqqan», - deydi kórgen júrt. Osy mәsele boyynsha V. Bojkonyng sózin dәlme-dәl keltirsek, ol: «Dumang, my eshe raz obratimsya k premier-ministru s prosiboy podderjati vopros po materialino-tehnicheskomu obespechenii podrazdeleniy", - dedi. «Ya tak dumay!», - deytin «Miminodaghy» alanghasar Hachikyannan aumay qaldy-au, aumay... Sonda, Bojkonyng oiynda jýrgenin qaghazgha týsirip, qabyrghasynan qaqyratyp túryp saual jasaugha, qarjy súratugha ne kedergi eken? «Dumai...».
Ýshinshiden, Tótenshe jaghdaylar ministrligining eki shylbyr, bir tizginin qolyna alghan qay basshynyng da qasiyeti - úiymdastyrushylyghymen este qalmaydy. Shalbay Qúlmahanov ta, Viktor Hrapunov ta sol kepti kiydi. Tipten, búl qyzmetti asaryn asap, jasaryn jasaghan atqaminerlerding karierasyndaghy songhy oryntaq dese bolady. Qúlmahanovtyng osy lauazymnan song memqyzmetten ketkeni, al Hrapunovtyng Shveysariyagha bir-aq ytqyghany belgili. Mýmkin, solay eken dep, Bojko júmysyna salghyrt qarap jýr me eken? «Men úrlyqqa týskende, ay jaryq boldy» demekshi, Vladimir Karpovich kelgeli beri, tótenshe jaghday, tabighat apaty degening jiyilep ketti. Qaroy auylyndaghy qaru qoymasyndaghy jarylys, Qyzylaghash oqighasy, Qaraghandy shahtalaryndaghy apat... dep soza bersek, songhy ýsh jyldyng ózinde qanshama adamnyng kóz júmghanyn bayqaysyz. Biraq, birde-bireuine Bojko jauap bergen emes... Qyzylaghash oqighasyna baylanysty jurnalister ony qyspaqqa alghanda, jauapkershilik jýgin Auyl sharuashylyghy ministrligi men Qúrylys komiytetine audara salghan. Áriyne, Vladimir myrza búl salanyng mamany emes. Búrynghy «chekist». KNB-gha sanaly ghúmyryn baghyshtaghan Bojko tynshy izdeu men órt óshiruding eki bólek sharua ekenin týsinse kerek-ti. Búryn-sondy myltyq ústap kórmegen Á.Jaqsybekovtyng Qorghanys ministri bolghany qalay? Bojko da sonday keyipte biz ýshin... Endeshe, TJM-nyng tizginine osy salanyng tәrtibin biletin maman kelse eken degen tilek tilenip túr.
Tórtinshiden, búryn Tótenshe jaghdaylar ministrligi radio-teledidardan habarlar taratyp jatatyn. «Abay bolynyzdar, sel jýru qaupi bar», «Bayqanyzdar, nóser janbyr qúny mýmkin» degendey, júrtty eskertip otyratyn. Qazir radio tyndamay jýrmiz be, әlde TJM búnday habarlandyrulargha sóz shyghyndamaytyn bolghan ba? Siyrek estiymiz. Soghan qaraghanda, ministrlikting búqaramen júmys jasau, týsindiru júmystary eki ayaghynan aqsap túr. Sózimiz jalang bolmasyn desek, erinbey ministrlikting resmy saytyna (www.emer.kz) kirip shyghynyz. Qazaq tilindegi songhy aqparat 2009 jyldyng 5 mamyrynda engizilgen. Onyng ózi Úly Otan soghysyna qatysqan ardagerlerdi qúttyqtau ghana. Qalghan aqparat - 0,01! Sonda TJM qazaqqa aqparat qajetsiz dep tapty ma eken? Yaki, osy dәlelding ózi Bojkonyng halyqpen baylanysynyng nasharlap ketkenin bildire me? Bildiredi.
Besinshiden, elimizdegi iri-iri óndiristik kәsiporyndardyng deni Kenes zamanynda salyndy. Tehnikalyq qondyrghylardyng kóbi tozyp túr. Demek, aldaghy uaqytta tehnogendik apattardyng kóbeymese, azaymasy Bojko týgili, bizge de týsinikti. Osyny eskere otyryp, TJM-dikter býginnen bastap joramal kartasyn syzyp, bolar apattyng aldyn alu ýshin júmys isteuleri kerek. Qúday saqtasyn, Almatyda jer silkine qalsa, ne bolady? Onynshy qabattaghy ofiste otyrghan hatshy qyz ne isterin bile me eken? Álde, «әsem tәnimdi beton janshyghansha» dep terezeden sekirudi kúp kóre me? Búryndary seysmikalyq qauip turasynda kóp aitylushy edi. Qazir jym-jyrtpyz. Esesine, Almaty týbinen 300 myng adamgha arnap mola-poligon qazyp qoyghany turaly baspasóz qúraldary kezinde kóp jazdy. Bar dayyndyghymyz sol ghana ma? Búdan song «TJM apattyng aldyn ala ma, әlde ólgenderdi jerleytin agenttik pe?» degen saual tuady.
Altynshydan... aitar sóz joq!