Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qauip etkennen aitamyn 7518 1 pikir 17 Qarasha, 2016 saghat 10:19

QARA JAMYLU JAMANDYQ TILEU BOLYP TABYLADY

Úzaq sonar kirispe sóz jazyp, altyn uaqyttarynyzdy bosqa almayyn. 

«Ár elding salty basqa, itteri qara qasqa» dep atalarymyz aitqanday, ózge elding ne kiygeninde sharuamyz joq. Biraq, qazaqtyng Ata saltynyng búzyluyna qatysty jaghdayda qazaq balasynyng ýndemey qala almasy anyq.

Aqiqatynda, qazaqtyng qara jamylmaytynyn bilmeytin qazaq joq. Biraq, úldarymyzdy Arabiyagha jiberip "oqytyp" alghaly beri qazaq qyzdary qara jamylyp jýretindi shyghardy.

Al, endi «Qazaq balasy ne ýshin qara týsti jaqtyrmaydy?» degen súraqqa kelsek, barshamyz biletindey, býkil dýniye: kýn men týn,  qaranghy men jaryq, az ben kóp, ong men sol, ómir men ólim, jaqsylyq pen jamandyq, dostyq pen qastyq, meyirimdilik pen meyirimsizdik, obal men sauap, perishte men shaytan, zaghip pen janary bar, aqiqat pen jalghan t.t. degen siyaqty týgeldey qarama-qayshylyqtan túrady. El arasynda osy úghymdardyng jaghymdysy aq, jaghymsyzy qara degen jalpylama ataumen de atala beredi. Allanyng joly Aq jol, atalarymyzdyng ústanghan islam dinin Haq din deytinderi de osydan. Haqtyng týbiri Aq bolatyny da osydan.

Adam – Adam bolghaly ata tarihty zerttep-zerdelep kele jatqan sopylyq ilimning tújyrymy da osy. Úly Jaratushy - Alla bәrin qos-qostan jaratqan. Bir-birinsiz búlardyng bar-joghyn da, qadir-qasiyetin de ajyrata almaysyn. Adamnyn  qolynan jaratu men jon da qatar keledi. Ejelgi danalardyng jazbalaryndaghy, Adam Allanyng jerdegi «kólenkesi» delinetini osydan bolsa kerek.

Aq (Agh) - Agha (Su aqpaytyn ba edi saghadan, Sóz bastalmaytyn ba edi Aghadan), Ananyng aq sýti, Aq adal mal, Aq neke,  Aq niyet, Aq tilek, Aq jýrek, Aqiqat, Aqpan (Aq Man, Aq adam), Aqtau, Aqsha qar t.t. Aqiqatty qaydan izdeymiz? Áriyne, Ata men Aghadan. Sondyqtan da Aghanyng sóz týbirinde Agh (Aq, Aqiqat) túr.  Ejelgi atalarymyz aqiqat pen jalghannyng ara-jigin ajyratyp, tórelik aitudy óz handary men qaghandaryna jýktegen. Olardyng el biylegen biyleushilerine jasyna qaramastan «Han Agha» dep, qolyn jýregine qoyyp, basyn sәl iyip túryp qúrmet kórsetetini osydan bolatyn.

Aqqa qarama qarsy - qara, qara niyet, qara jýrek, qaralyq jasau, qara týn, qaranghy týnek, qaranghy nadan (bilimsiz) adam, qaranghy týrme t.t.

        Aq – jaryq sәule, Qara – qaranghy týn (týnek).

        Aq – әdilet, Qara – әdiletsizdik (qiyanat).

        Aq – jaryq dýniye, Qara –  baqilyq dýnie degen maghynada qoldanylatyndyqtan, ejelgi atalarymyz «qara» degen sózge de, qara kiyimge de qúshtar bolmaghan.

 Qazaqtyng Ata salty boyynsha  júbayy ólgen әiel ghana shashyn jayyp, qara jamylghan. Osyghan sәikes onday ýy «qaraly ýi» dep atalghan.
Sondyqtan qara jamylu, qazaq qyzy ýshin óte jaman yrym. Qara jamylu ózine, júbayyna, otbasynyng ózge de mýshelerine, býkil qazaq eline jamandyq tileu bolyp tabylady.

Mahambetting "Han emessing qasqyrsyn
                    Qara Albasty basqyrsyn
                    Dúshpanyng kelip tabalap
                    Dostaryng seni basqa úrsyn" degeni Ózing tezirek ólip, otbasyng qara jamylsyn degeni bolatyn.

Qazirgi tanda qazaqy mәdeniyetting tura joldan auytquy tek qana qara jamylumen shektelmeydi,  әuretin ashyp jýretinderding de soraqylyghy odan esh kem emes. Sonda qalay? Qazirgi keybir jastarymyzdyng Aq pen Qarany ajyratugha da aqyldary men bilimderining jetpegeni me?

O, JARATQAN! ÁURETIN AShQAN ARSYZDYQ PEN QARA JAMYLUDAN SAQTAY GÓR ARULARYMYZDY!

Múhambetkәrim Qojyrbayúly

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588