Aqyn Sara Tastanbekqyzynyng kesenesi

Kamal Ábdirahmannyng «Aqyn Sara atausyz qala ma?» degen maqalasy Abai.kz aqparattyq portalynda jariyalanghanyn ótken senbi kýni toydaghy júrttyng әngimesinen estidim. Qyzu talqylap túr eken. Ár kim ózinshe oy týieli ghoy. Biraq, barlyghy Saragha arnap ghylymiy-tanymdyq konferensiya ótkizudi qoldap sóilep jatty.

Qyzyghushylyghym oyanyp, Abai.kz portalynan әlgi maqalany tauyp alyp oqydym. Nesin jasyrayyn, osy oilardyng ózime kelmegenine kәdimgindey  keyidim. Bәri dúrys. Biraq Kamal aghany ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldarynan bilemin. Aghamyzdyng emosiyasy arnasynan asyp jatatyny bar. Sol jyldary Saryózek poligonyn jabugha múryndyq bolghanyn, Sarqanttyn, Taldyqorghannyng bas kótergen kazaktaryn keudeden soghyp toqtatqandardy bastaghynyn, oblystyng sol kezdegi әkimimen alysyp jýrip, Taldyqorghandaghy alghashqy qazaq  orta mektebin ashqyzghanyn jaqsy bilemiz. Alghan betinen qaytpaytyn, «neformaldardyn» jetekshisi edi, qasynda jýrdik, barlyq sharuagha at salystyq. Sonda Kamal aghany tejep otyrmasaq, sirinke shaqpay-aq daudyng oty tútanyp ketetin. Osynday minezi esime týsip, artyq-auys sóilep qoymady ma eken degen oy mazalady. Elge kýnde kelip jatqan joqpyz. Sony oilap, jeksenbi kýni Saranyng molasyna arnayy bardym.

Joq! Kamal agha, jasy úlghayyp, aptyghy basylsa kerek, kerisinshe, jenildete jazghan eken. Kýre joldan kesenege aparatyn jol shúrq tesik, eki jiyegin beluardan shóp basyp, molanyng iyesiz ekenin әp degennen kórsetti. Jete beristegi kópirden kóktemde su asyp ketse kerek, kópir býlinip qalghan. Keler jylghy kóktemde týgi qalmaytyny anyq. Kesene qorshauynan sәl ary әldekim shlagbaum qoyypty. Onysy bir jaghyna qisayyp, osy mannyng siqyn alyp túr. Qorshau ishindegi jaghday da túp-tura jol ýstindegidey. Sonau jyldary mola aldyna gýl otyrghyzatyn astaular qoyylghanyn biletinbiz. Olardyng da synghany synyp, synbaghanynyng boyauy onyp súryqsyzdanypty. Múnda da shóp beluardan. Neshe jyl shalghy tiymegeni anyq. Oblys basshylary at basyn búrmaghany osydan-aq kórindi.

Mola ishine su ótipti. Tas pen betonnan salynghan kesenening esh jerinen tesik kórinbeydi. Su ýsh ashyq terezeden kirgendey. Keleshekte shyny  salghan ondy siyaqty. Topyraghyna bireuler aq mata japqan eken, onysyna su tiyip, sarghayyp, iyistene bastapty. Ýiindi topyraqtyng ózin de әldekim tasyp ketken sekildi, jaqtauynan tómen týsip ketipti. Kónilimiz týsip, Sara apamyzdyng әruaghyna arnap Qúran oqydyq. Bizding qoladan keler osy ghana ghoy.

Birjan sal men aqyn Saranyng aitysqan jerindegi eskertkish

Sara aqynnyng auyr taghdyry turaly kóp jazyldy. Tipti, aitys bolmady deushiler de oqtyn-oqtyn shyghyp qalady. Búl da aqyn apamyzdyng ghúmyry býginge deyin orynsyz talastyng taqyryby bolyp kele jatqanynyng dәleli. Sara aqynnyng qalqasynda ózderin kórsetip qalghysy keletinder bary ras. Solardyng «shyndyq» izdep jýrgenderine ýlken kýmәnim bar. Naq osy sebepten de Sara aqyn turaly Kamal agha aityp otyrghan ghylymiy-tanymdyq konferensiya óte qajet. Jastar úmytpas ýshin, ótkenimizdi eske alyp otyrghannyng nesi artyq?

Ekinshi mәsele, Tólegen Dosmaghanbetov qazaqtyng birtuar mýsinshisi edi. Sara apamyzdyng eskertkishin jasaghan sol kisi. Qaytalanbas ghajap tuyndy! Rasynda da osynday tamasha dýnie kópshilik mol jýretin jerde túruy kerek-aq! Búghan toyshyldardyng bir-jary qarsy boldy. Sebebi, Múqaghalidyng eskertkishi túr deydi. Meninshe búl syltau emes. Kerisinshe, eki aqyn bir-birine sәn berer edi.

Almatygha oralghan song zamandastarymmen aqyldasyp edim, kórgenderimdi jazugha kenes etti. Olar da, oblys basshylyghy qolgha almasa, ózderimiz-aq qarjy jinap, eng bolmasa as bereyik degen pikir aitty. Nesi bar,  biyliktegilerge qaraylaytyn dәnene joq. Sara aqyndy qadirleu paryzymyz ghoy.

Qadirjan Músaghúlov, Almaty

Abai.kz