Býginde ne kóp, basylym kóp. Memlekettik qarjylandyrumen shyghatyny bar, jeke kisilerding qolgha aluymen jaryq kóretinderi bar. Óz-ózin qarjylandyru, qosymsha qarjy tabu niyetimen qolgha alynghan basylymdardyng deni eldi eliktirip, ózine kóbirek tartu ýshin әdepten asyp ketetin taqyryptargha da tartynbay barady, joq-bardy jazady, arzan kýlkining aimaghyna ainalady. Osylardyng arasynda oqyrmandarynyng oi-órisin ósiretin, ruhany súranystaryn óteyin degen maqsatty oidy dittegen basylymdar da jaryq kórude. Solardyng biri de biregeyi bastauysh synyp oqushylary men ústazdaryna arnalghan «Jyl – on eki ai» jurnaly. Biyl merzimdik basylym retinde tirkelip, tarala bastaghanyna 16 jyldyng jýzi audy. Búl ózi bastau basyn әriden alatyn dәstýrli dýniye. Naqtyraq aitsaq, 1961 jyly әdebiy-tanymdyq kýnparaq-kitap retinde qolgha tiygen. Jyl mezgilderine qúrylyp, beriletin materialdary mazmúndylyghymen ýlken-kishi qauymnyng yqylasyna bólengen, taqyryptyq jaghynan da, janrlyq ayasynyng keneye beruimen de jyl ótken sayyn jaqsarghan. Sóitip, otyz jyl boyy ýzilissiz shygharylyp kelgen jinaq qanshama úrpaq ókilderining izdep oqityn, úl-qyzdaryna oqytatyn sýiikti kitabyna ainalghan edi.

Kenester Odaghy ydyrap, el «balapan basymen, túrymtay túsymen» tirlik keshken qyspaqty kezende balalardyng da, әke-sheshelerining de әr kitabyn ansay kýtip, sórelerine qatarlastyra tizip qoyatyn «Jyl – on eki aidyn» da basyna qara búlt ýiirildi. Jinaq qúrastyrylmaytyn boldy. Osylay on jylgha tayau uaqyt jylystap óte shyqty. Alayda balalargha bereri mol, tәrbiyelik, tanymdyq, taghylymdyq mәni zor kýnparaq-kitapty oiynan shyghara almay jýrgen ýlken aghalarymyz bar eken.

– Áy, Talghat, kezinde ózing de «Jyl – on eki aidyn» avtorlarynyng biri boldyng ghoy. Tәuekel etip qolgha alshy. Alty-jeti jinaghyn qúrastyrghan tәjiriybem bar emes pe, óz aldymyzgha tәuelsiz el bolghan tústa taghy da bireuin qúrastyryp bereyin, – dedi jazushy Qúrmanbay Tolybaev aqsaqal. Ol kisining osy sózin býginde elimizdegi eng qart qalamgerimiz, balalar әdebiyeti boyynsha birinshi de songhy Memlekettik syilyqtyng iyegeri, Qazaqstannyng halyq jazushysy Múzafar Álimbaev aghamyz quana qoldap qana qoymay, janadan jaryq kórgeli jatqan әdebiy-tanymdyq kýnparaq kitabymyzgha «Eskirmeytin esti kitap» dep, alghysóz jazyp, atalyq aq batasyn berdi. «Jyl – on eki ai» búrynghyday qatty múqabamen qalyng kitap ýlgisinde jaryq kórmegenimen, mazmúny myqty, taqyryptyq auqymy óte bay jinaq bolyp, 7 000 taralymmen basylyp shyqty. Almatynyng mektepteri men ainala-tónirekten úzatyp alystaghy oqyrmandargha apara almadym. Sol sebepti jer-jerden habarlasushy, hat jazushy kisiler kóbeydi. Ásirese, ústazdar jaghynyng ótinish-tilegi erekshe edi. Jinaqty alys ónirlerdegi qalyng qauymgha jetkizu ýshin jurnal retinde tirketuden basqa amal-aylam qalmady. 2002 jyldan bastap ol jylyna eki ret úsynylatyn alimanahqa ainaldy. Solay etip shygharugha oy salyp, týrtki bolghan – ústazdar qauymy. «Birinshisin jyl mausymdary boyynsha dәstýrli ýlgimen shygharynyz, ekinshisin oqu jyly kezinde ótetin mekteptegi merekelik jiyndar men ashyq sabaqtargha arnalghan ssenariy ýlgilerin kóbirek basatyn basylym retinde jasanyz» dedi. Osylay dep qana qoymay ózderining materialdaryn úsynyp, júmysymdy jenildetti, jónge saldy. Al, jazdyrtu mәselesine kelgende birlesip júmys isteytin «Qazposhta», «EvrAziyapress», «Evrikapress», «Qazbaspasóz», odan qala berdi Ontýstik Qazaqstan oblysynda «Ernúrpress» degen bar eken, solardyng yqylastana kirisuining arqasynda «Jyl – on eki aidy» jazdyryp alushylar sany әuelgi jyly-aq 1500-den asyp týsti. «Qazposhtanyn» jer-jerdegi bólimsheleri arqyly komissiyalyq jolmen bólshek saudagha 2000 danasy shygharylatyn boldy. Ótkeni – ótedi, ótpegenderi keri qaytarylady. Jetkizu aqysyn ózim tóleymin dep shartqa otyrdym. Jurnaldardyng satylym merzimi eki ay dep kórsetildi. Joq, óte dúrys jasappyn. Satylymgha jiberilgen jurnaldarymnyng 80-85 payyzdayy ótti, qaytarylghandaryn Almatynyng mektepterine apardym. Mine, osy jerde mandayym tasqa tiydi. «Bizge jurnalynyzdy әkelmeniz. Jogharydaghylar rúqsat etpeydi. Prokurorlar tekseredi» dep óre túrdy mektep diyrektorlary. «Nege óitedi? Men mektepke araq-sharap, temeki alyp kelgen joqpyn, balalargha dep shygharghan әdemi jurnalymdy arzan baghamen әkeldim», – deymin, kókeylerine qondyryp úqtyrghym kep. «Joq, bolmaydy! Sol ýshin úrys estip, tayaq jeytin jayym joq», – dep tabandaydy diyrektorlar. «Áy, kóke! – deymin kýiip ketip. – Men siz ýshin әkelgen joqpyn, shәkirtterinizge әkeldim. Solar oqysyn dep әkeldim. Baghasy jazylym baghasynan eki ese arzan». «Bәribir bolmaydy dedim ghoy, bolmaydy! Sizge dúrysy – jurnalynyzdy kitap dýkenderine aparyp sattyru...» «Almatyda kitap dýkeni qay kóshede ekenin bilesiz be? Qashan kitap aldynyz, qanday kitap aldynyz?» deymin. Sóitsem, diyrektor myrzalardyng betteri qyzarady, auyzdary buylady...

IYә, ayauly oqyrman, osynday jan kýizeltip, jýrek auyrtatyn teketiresting talayy bastan ótti. Men qashanghy kerildese bereyin, óskeleng úrpaqtyng kitapqúmar, bilimdar boluy ýshin baryn salyp qyzmet etuge tiyisti mektep basshylarynyng sóz ótpeytin әlgindey soraqylyqtaryn kóre-kóre týnildim, aitar uәjim tausyldy. Olar jendi, men jenildim. «Jaraydy, jasay berinder! Osy betterinnen qaytpandar», – dep «tilek» tiledim...

Áytkenmen bilek sybana kirisken isimdi bastamay jatyp tastamayyn, jogharydan qozghau saldyrtayyn degen oigha kelip, sol uaqytta da QR Premier-ministrining orynbasary bolyp jýrgen últjandy azamat Imanghaly Núrghaliyúly Tasmaghanbetovke hat jazdym. Obaly kәne, artynsha-aq: «Sizder qolgha alyp shyghara bastaghan «Jyl – on eki ai» alimanaghy búrynghy jaqsy dәstýrinen ainymay jas úrpaqtyng ruhany jan-dýniyesin, oi-zerdesin damytugha paydaly, tәlim-tәrbiyelik mәni zor basylymgha ainalar dep ýmittenemiz. Sondyqtan búl alimanahty respublika mektepterine 2002-2003 jana oqu jylynda paydalanugha úsynylatyn oqulyqtar, oqu-әdistemelik әdebiyetter jәne qúraldar keshenining tizimine endiruge úigharym jasaldy» degen, IYmekenning ózi qol qoyghan hat aldym. Endi enbegim janatyn, auylda jurnalymdy ansay kýtip jýrgen úl-qyzdardy quandyratyn boldym dep marqaydym. IYmekenning jauap hatynyng ishinde «...bizding tapsyrmamyz boyynsha, Bilim jәne ghylym ministrligi «Jyl – on eki ai» alimanaghyn taratu jәne satyp alu jóninde respublikadaghy barlyq oblystyq, Astana jәne Almaty qalalyq Bilim basqarmalaryna úsynys hat joldady» degen joldary bar edi ghoy, alayda eshqanday nәtiyje bolmady degen ókpe-naz bildirgen hatty Astanagha  jәne jiberdim. Arada eki jetidey ótkende, naqtylap aitsam – 14-nauryz kýni, QR Bilim jәne ghylym ministrining orynbasary K.Shәmshidinovadan hat aldym. «Oy, hat bolghanda qanday?» deniz. Endeshe, sony sózbe-sóz keltireyin, oqynyz...

«Qazaqstan Respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministrligi Sizding «Jyl – on eki ai» alimanaghyn memlekettik tilde oqytatyn synyptary bar mektep kitaphanalaryna taratu jóninde Premier-ministrge jazghan hatynyz boyynsha tómendegini habarlaydy.

Baspalarda tapsyrys beru sharty búrynghy qalpynda. Biz qyzmettik etikagha sәikes avtordyng (Men viyse-ministr hanymnyng payymynsha, avtor ekenmin. – T.A.) paydasy ýshin aimaqtargha núsqau bere almaymyz.

Tapsyrysty qalyptastyru, jarnama mәselesimen Siz óziniz ainalysuynyz kerek. Júmystarynyzgha kómek kórsetu maqsatynda Sizge aimaqtyq bilim departamentterining (basqarmalarynyn) meken-jay, derekterin jiberip otyrmyz».

IYә, óstip K.Shәmshidinova hanymnyng baqyt-baghdar berip, jón siltegenine de shýkir. Oblystar men Astana, Almatydaghy bilim basqarma, departamentterining basshylarynyng aty-jónderi, meken-jaylary, telefondary jazylghan qosymsha qaghazyna sýienip  әrqaysysyna erinbey hat jazyp, jurnalymyzdyng bir-bir danasyn poshta arqyly jiberdim. Odan keyingi jyldary, mәselen, ótken 2015 jyly da dәl osylay qaytaladym. Oi, bay bolghyrlar-ay deseyshi, soghan Soltýstik Qazaqstan oblystyq Bilim departamenti bastyghynyng orynbasarynan ghana, onda da elektrondyq poshta arqyly, jauap aldym. «Oblystaghy barlyq audandyq bilim bólimderi basshylaryna jurnalynyzdy әr mektep kitaphanasyna jazdyrtu jóninde arnayy tapsyrma berilip, hatynyzdyng kóshirmesi qosa jiberildi» depti. Qalghandary lәm-miym... Áste birde-biri túyaq serippedi-au deymin, eger basqasha bolsa, onda biylghy jurnalymnyng taralymy, 5-10 000-gha dep auzymdy aigha bilemey-aq qoyayyn, eng qúryghanda 3-3,5 myngha kóterileri kýmәnsiz edi. Olay deytinim, respublikamyzda taza qazaq tilinde bilim beretin jәne qazaq synyptary júmys isteytin mektepter sany 6 000-gha shamalap qalady. Mine, osydan-aq halyqqa bilim beru salasy basshylary men mektepterdegi diyrektorlardyng oi-óre dengeyin, patriottyq sezimderin  baghamday beriniz... Demek, balalargha oqityn basylymdardy oqytugha yntaly, niyetti bolugha tiyisti solardyng ózi «Jyl – on eki aidyn» bar-joghynan bey-habar, ashyghyn aitqanda, bilgileri de kelmeydi. Ashy da bolsa, aqiqat – osy!!! Ýlken ministrlikte ministrding orynbasary bolghan K.Shamshidinovanyng oi-týsinik, pighyl-payymy әlgindey bolghanda, odan dengey-dәrejesi tipti tómen, pәs jýrgen diyrektorlargha ne dersin? Ne dep ókpelegendeysin?..

Men әriden sanaghanymday jarty ghasyrlyq tarihy, taghdyry bar, óskeleng úrpaqqa berer tәlim-tәrbiyelik mәni zor basylymgha ekinshi ómir berip, әr qiyrda әbden ruhany shólirkegen qazaq balalarynyng qamyn qauzap, beymaza kýy keship jýrgen «Jyl – on eki aidyn» redaktory emes, jeke bastyng auqymynan asa almaghan kóp pendening biri ekenmin. Áy, býitip kýiinbespin! «Áy, viyse-ministr hanym! Jas úrpaqtarymyz bilimge qúshtar, kitapty janynday sýietin óreli úrpaq bolyp óssin deumen shartarapqa sharq úryp, sabylyp, barymdy berip jasaghan júmysym – qoghamdyq, memlekettik mәsele emes pe edi? Men osy jurnal kópke qyzmet etsin, úl-qyzdarymyz, nemere-shóberelerimiz sauatty da sanaly bop óssin degen izgi oily azamat emes pe edim? Paydanyz tiymese – tiymesin, esh bolmasa kesir keltirmeyin dep, jyly sózinizben jelep-jebey salu qolynyzdan keletin edi ghoy. Eshkimdi kýshtemey-aq, ózinizding yqpalynyzdaghy elge, «mynau ózi óte qajetti basylym eken, qazaqsha bilim beretin әr mektepting kitaphanasyna bir-bir danadan jazdyrtyndar» dep, núsqau bere salsanyz Sizdi әldekim jauapqa tartatyn ba edi?.. Búl jas úrpaqqa ghana emes, sol mektepterdegi bastauysh synyp múghalimderine de paydasy molynan tiyetin ghajap is bolary kýmәnsiz edi ghoy», – dep, bar dausymmen jarty әlemge jar salghym keldi.

«Jyl – on eki aidyn» 2001 jyly shygharylghan әuelgi sany Y.Altynsarin atyndaghy Qazaq bilim akademiyasynyng belgili ghalymdary men bilikti mamandardan túratyn kenesining saraptauynan ótip, әdistemelik oqu qúraly retinde de tirkelgen dýnie bolatyn. Biz ony әr sany sayyn jútyndyra jetildirip, jalpaq júrt pen óskeleng úrpaqtarymyzdyng aldynda jýzimiz jarqyn boluy ýshin timtine izdenip, bәsin týsirmey jәne jaryq kóru kestesinen bir kýn de keshiktirmey shygharyp kelemiz. Áriyne, sodan song sózinning ótpegenine, enbeginning elge jetpegenine kýiinesin, kýizelesin. Bәrinen de búryn bilim beru salasyn basqaryp kele jatqan ministrlik tarapynan qoldau tappaghanyna ókinesin.

Qúrmetti oqyrman, ókpesin órshelene, qazbalana aityp ketti dep kinәlay kórmeniz. «Auyzgha kelgen týkirik, qayta jútsang – mәkýrik», sondyqtan kómeyime keptelip kelgen taghy bir әngimemdi aitayyn. Sybau ýshin emes, elding esebinen eki jep, payda qughandargha sabaq bolsyn dep auyzgha alayyn. Óitkeni, odan beri ne zaman ótti, biraq ilgerilep ketken eshtene joq. Men búl pikirimdi qazaq basylymdarynyng jay-kýiine baylanysty da aitar sózime ilik etip otyrmyn.

IYә, sonymen... Sonymen, men jurnalymdy endi ghana tirketip, alghashqy jazylym júmystaryn bastaghan kez edi ol. Sol uaqytta janynda «Ashyq aksionerlik qogham» degen anyqtauyshy bar «Qazbaspasóz» deytin mekeme boldy. Kenestik qoghamda qúlshyna júmys istegen, sosialistik jýie  kýiregen kezde qayta tirkeluge mәjbýr bolghan «Soyzpechati» birlestigining qazaqstandyq jalghasy.

Endi, sózimdi saghyzday soza bermey, әlgi mekemege jazghan eki hatymdy nazarlarynyzgha úsynayyn. Birinshisi 2002 jyldyng 18-qantary kýni jazylyp, poshta arqyly joldanghan bolatyn.

«Qazbaspasóz» ashyq

aksionerlik qoghamynyng preziydenti

Á.T.Tórehanov myrzagha

«Toghanay T» JShS-i ózi qúryltayshylyq etken «Jyl – on eki ai» jurnalyna baylanysty jazylym jýrgizgen edi. Jylyna eki ret jaryq kóretin jurnalymyzdyng birinshi – qantar aiynda úsynylatyn sany býginde baspahanada jatyr. «Qazbaspasóz» AAQ-y arqyly 225 oqyrman jazylghan. Árbir sanynyng jazylym baghasy 150 tengeden. Qúryltayshy shotesebine týsuge tiyisti aqshany kesheuildetpey audaruynyzdy súraymyz.

Qarjynyng qayda audarylatyny ózderinizben jasasqan kelisim-shartta kórsetilgen.

Seriktestik diyrektory T.Aytbayúly.

Búl hatym 24-qantar kýni qoldaryna tiyipti. №6983 bolyp tirkelgen. Jyl jana bastalyp jatqan qarbalas kez. Alayda, qanshama hat alghandaryn qaranyzshy!

Endi ekinshi hatqa kezek bereyin. Búl hat AAQ preziydenti atyna 11-aqpanda jazylypty. Mәtini bylay bolyp keledi:

«Osy jyldyng qantary kýni «Jyl – on eki ai» alimanaghynyng qantardaghy sany jaryq kórgeli jatqanyn habarlap edik, býginde basylym oqyrmandargha jol tartu dayyn. Biraq, baspahanagha qarjy tólenbegendikten biz dayyn ónimdi ala-almay otyrmyz. «Qazbaspasóz» AAQ shotesebine týsken jazylushylardyng aqshasyn shotesebimizge audarmayynsha tapsyrysty oryndaghan baspahanagha tóleytin qarjymyz joq ekenin esinizge salamyz.

Óziniz basqaratyn mekeme men seriktestik arasyndaghy 2001 jylghy 19-shildedegi №268 kelisimshartta әrkimning jauapkershiligi anyq kórsetilgen. Ózderinizge qatysty talaptardy oryndauynyzdy ótinemiz. Seriktestikting shotesebi ózgergen joq.

«Jyl – on eki ai» alimanaghynyng Bas redaktory T.Aytbayúly», – dep qol qoyyp, sol kýni preziydentining ózine tabystayyn, bir jaghy tanysa keteyin dep, әdeyilep meken-jayy boyynsha izdep bardym. Kire almadym, kire beris bólmede kýzet bar. Ármen qaray óter jolda – kóldeneng temir. «Ishke jibere almaymyn. Kerek kisini shaqyrtynyz» dedi kýzetshi. Bir qyzmetkeri esik auzyna kelip, hatyma syrttan kelgen №6722-shi hat dep belgi soghyp, tirketip әkeldi. Sol kezde qoyylghan nómirine mәn bermegen ekenmin. Osy materialdy jazu ýstinde zer salsam, qalypty adam qayran qalatynday tirkeu. Beri ketken emes, keri ketken nómirler: jiyrma kýn búrynghy tirkeu sany 6983-shi bolsa, odan keyingisi – 6722. Sonda qalay bolghany?..

Óstip, ózimiz qúityrqy qúpiyasyna boylay almaghan AAQ-nyng qayran qaldyratyn, basymyzdy byt-shyt qylyp shatastyratyn, shat-shәlekey etetin «konsertteri» kóp ekenin barghan sayyn bile týstim. Telefon shalsam – tútqany kóteredi, jauap beredi, sodan keyin sol bólmeden taghy bir telefon shyr etse, «qazir» deydi de soghan jýgirip, qaytyp sóilespey qoyady. 2-3 kýnnen song taghy da telefonmen habarlasamyn. Tútqany kótergen kisi «múnymen ainalysatyn adamdy qazir shaqyryp keleyin» deydi de, bitpeytin bir әuendi tyndatyp qoyady. «Alou, alou» dep 10 minut otyrasyn, uaqytty úzartyp jәne otyrasyn. Joq, ana jaqtan eshkim kelmeydi. Tútqany ornyna qoyyp, qayta habarlassang basqa bir әdiske salady. «Qap, sendermen әdeyilep baryp sóileseyin» desen, kýzet esikten әrmen qaray attatpaydy...

Men ýshin әrbir oqyrman qymbat. Sol sebepti «Qazbaspasóz» arqyly jazylghan eshkimdi de renjitpey, jurnaldaryn qoldaryna tiygizdim. Áytkenmen, taratugha tapsyrylghan әrbir jurnaldyng arasyna «búdan keyin jurnalymyzgha «Qazposhta», «EvrAziyapress» nemese «Evrikapress» taratu ortalyqtary arqyly jazyluynyzdy súraymyz» dep jazylghan tildey hat salyp jiberdim.

Qysqasy, jazylym aqshasy jayyna ketti. Bizdiki týk emes qoy, basqa basylymdardyng jýz myng tengelep (ol uaqytta aqshanyng qúny tәp-tәuir edi), tipti milliondap sanalatyn jazylym qarjysy biz bilmeytin bir qulardyng kómeyine qúiyldy. Jyldyng sonynda ma, әlde 2003 jyldyng basynda ma, ol jaghyn naqty aita almaymyn, bir gazetten «Qazbaspasózdin» bankrot bolghandyghy jónindegi habarlandyrudy kózim shaldy.

Atalarymyz «alyp – altau, jep jeteu bolmaysyn» deydi. Júrttyng aq-adalyna auyz salghandardyng kógerip-kóktegeni boldy ma ózi? Ásirese, balalardyng enshisine emingenderdi aitamyn. Men paqyr ne jasap jýrmin, әlgi «azamattar» ne jasady? Bәlkim, onay oljagha әbden meymildegen shyghar. Olay bolatyny «Qazbaspasózben» júmys istep, artynan san soghyp sarsylyp qalghan basylymdar qatary kóp bolatyn. Biraq, aqiqaty sol, búl әsirese ózderi jarymay jýrgen qazaq gazet-jurnaldaryna ýlken soqqy boldy.

Býkil ómirin gazet isine sarp etken Sherhan Múrtaza aghamyz qolyna qalam ústaghan mamandyq adamdaryn «arqalaghany – altyn, jegeni – jantaq» dep týiemen salystyrady. Óte әdemi, qonymdy teneu. Árbir jurnalist, aqyn-jazushy әlining kelgeninshe aq-adal qyzmet etip-aq jatyr. Naryq zamanynyng esiginen engeli enbegining óteui – qalamaqy alu degendi mýlde úmytty. Soghan әbden ýirenip, kóndikkeni sonday – ony súraudy da qoydy! Mine, sol aghayyndardyng arasynda men de barmyn. Olardan ózgesheligim – aqsha tappaytyn qorghansyz qauym jasóspirim úl-qyzdarymyzgha arnap jurnal shygharatyndyghym. On alty jyl әletinde «Jyl – on eki aidyn» 72 sanyn úsynyppyn. Áuel basta 176 bet bolyp, odan song jylyna eki ret shygha bastaghanda 112 bettik ýlgige týsirilip, eki ay sayyn jaryq kórgende 96 bettik kólemge keltirilgen balalar basylymynyng әrqaysysyn, eshqanday әsireuleusiz aitqanda, bir-bir kitap deuge әbden bolady. Onyng jyl basynda jәne jyl ayaghynda jasalatyn núsqalary kitap shygharu qiyndap, taralymdary eselep azayghan qystalang uaqytta balghyn oqyrmandarymyzdyng ruhany talap-tilegin óteu maqsatyn dittese, qalghan tórteui jyl mezgilderine arnalghan dәstýrli ýlgide, eshbir kesheuilsiz, kestedegi kórsetilgen merziminde shygharylyp, taratylyp keledi.

«Jyl – on eki ai» kitaby әu basta qazaq balalary ýshin memlekettik qarjylandyrumen qolgha alynghan әdebiy-kýnparaq delinse, býginde memleketten kók tiyn da qarjylyq qoldau kórmeytin, tipti solay bolady eken-au dep dәmetpeytin de basylym. On alty jyldan beri arqamdy auyrtpalyqqa tosyp, bar mashaqatyn óz moynymmen kóterip kelemin. Múnyng qanshalyqty auyr, azapty enbek ekenin taghy da aityp, nesine auyz auyrtayyn.

«Áy, Talghat, búl erlik qoy! – deytinder de úshyrasady. «Jylyna alty jurnal shygharady ekensin. Soghan qaraghanda demeushing myqty-au» – dep syr suyrtpaqtap, saual beretinder de kezigedi.

IYә, ne deyin olargha? Aghymnan jarylyp: «Jyl – on eki aidyn» jalghyz ghana demeushisi bar. Ol – jer-jerdegi balghyn oqyrmandar, solardyng sauatty, sanaly, bilimdi bolyp ósui ýshin jazdyrtyp alatyn ata-analary», – deymin.

Dýnie tarylyp, auyrtpalyq artyp, júmyssyzdyq jaylap, qarapayym halyqtyng kýnkóris jaghdayy barghan sayyn qiyndap, kýrdelenip bara jatqan myna tozaqy uaqytta gazet-jurnalgha jazyl deuding ózi auyr-aq. Sondyqtan men ýshin osynday tar kezende óz ynta-yqylasymen jurnalyma jazylghan әrbir oqyrmannyng isi de erlikke parapar әrekettey kórinedi. Úl-qyzdarynyng ertenin esinen shygharmaytyn, ózinen tәlim-tәrbie alyp jýrgen ondaghan, jýzdegen shәkirtterining qamyn qara basynyng kýndelikti kýiki tirshiliginen biyik qoyatyn ústazdar men ata-analar, mektep basshylary, audandyq, oblystyq jәne basqa da әr dengeyde jetekshilik jasap jýrgen arly,  namysqoy, últjandy azamattar ghana dәl osylay ete alatyn sekildi. Endeshe myng alghys aitamyn Sizderge! Átten-ayy, azsyzdar. Kәne, qúrmeti aghayyn, bauyrlar siz de úrpaqtarymyz ýshin sol biyikten kórinip, erlik jasap kórinizshi! Búl – sonshalyqty qiyn nәrse emes, úl-qyz, nemereleriniz ýshin jasalatyn jaqsylyq. Jәne kýni erteng balalarymyz eseyip, er jetkende eselep qaytatyn erlik enbek, shuaqty quanysh bolary kýmәnsiz.

Talghat AYTBAYÚLY, publisist-jazushy, «Jyl – on eki ai» jurnalynyng Bas redaktory

Abai.kz