Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2494 0 pikir 15 Qyrkýiek, 2010 saghat 11:11

Birjan ÁLIMBETOV: Balasynyng qazasyna quanghan anany baqytty dep aita alasyz ba?

Shynyn aitu kerek, kóp qazaqtar naghyz músylman dini qaysy, ondaghy týrli diny aghymdardyng qaysysy dúrys, qaysysy búrys ekenin ajyratyp jatpaydy. Balasy meshitke baryp, namaz oqyp jatsa «balamyz týzu jolgha týsti, araq ishpeydi, búzyqtyq jasamaydy» dep quanady. Al biraq keybir aghymdar jas balagha jaynamazgha jyghyludy ghana emes, músylmandyqqa jat nәrseni ýiretip, mýldem basqa dýniyege jeteleytinine endi kóz jetkizip jýrmiz. Mausym aiynyng 22-sinde Aqtaudaghy qatang rejimdi koloniyadan 21 tútqyn qashyp, ózderin-ózi jaryp jibergen oqigha eldi bir dýrliktirgen-di. Qashqyndardyng barlyghy din jolyna qatty berilgen, tәkbirshiler aghymynyng mýsheleri ekenin aqparat qúraldary jarysa jazdy. Arabtanushy, tarih ghylymdarynyng doktory Áshirbek Mýminovting aituynsha «Takfiyr» degen sóz - arab tilinen audarghanda bireudi kәpirge shygharu degendi bildiredi eken. Búl - Qazaqstannyng batys audandarynda әreket etetin diny top. Olar ózderinen basqa músylmandardy kәpir sanaydy. Zayyrly ómirdi qabyl etpeudi, tek qana din jolyna qyzmet etudi maqsat tútady. Din jolyna jihad, soghys alyp baru kerek dep esepteydi eken. Opat bolghan 21 jannyng biri - qordaylyq Dәuren Álimbet. Dәurenning әkesi Birjan talay jyldan beri dәriger bolyp enbek etip, abyroy-bedelining biyiktigi arqasynda audandyq mәslihatqa deputat bolyp saylanghan azamat. Ol osy aghymmen alysqanyna birneshe jyldyng jýzi bolypty.

Shynyn aitu kerek, kóp qazaqtar naghyz músylman dini qaysy, ondaghy týrli diny aghymdardyng qaysysy dúrys, qaysysy búrys ekenin ajyratyp jatpaydy. Balasy meshitke baryp, namaz oqyp jatsa «balamyz týzu jolgha týsti, araq ishpeydi, búzyqtyq jasamaydy» dep quanady. Al biraq keybir aghymdar jas balagha jaynamazgha jyghyludy ghana emes, músylmandyqqa jat nәrseni ýiretip, mýldem basqa dýniyege jeteleytinine endi kóz jetkizip jýrmiz. Mausym aiynyng 22-sinde Aqtaudaghy qatang rejimdi koloniyadan 21 tútqyn qashyp, ózderin-ózi jaryp jibergen oqigha eldi bir dýrliktirgen-di. Qashqyndardyng barlyghy din jolyna qatty berilgen, tәkbirshiler aghymynyng mýsheleri ekenin aqparat qúraldary jarysa jazdy. Arabtanushy, tarih ghylymdarynyng doktory Áshirbek Mýminovting aituynsha «Takfiyr» degen sóz - arab tilinen audarghanda bireudi kәpirge shygharu degendi bildiredi eken. Búl - Qazaqstannyng batys audandarynda әreket etetin diny top. Olar ózderinen basqa músylmandardy kәpir sanaydy. Zayyrly ómirdi qabyl etpeudi, tek qana din jolyna qyzmet etudi maqsat tútady. Din jolyna jihad, soghys alyp baru kerek dep esepteydi eken. Opat bolghan 21 jannyng biri - qordaylyq Dәuren Álimbet. Dәurenning әkesi Birjan talay jyldan beri dәriger bolyp enbek etip, abyroy-bedelining biyiktigi arqasynda audandyq mәslihatqa deputat bolyp saylanghan azamat. Ol osy aghymmen alysqanyna birneshe jyldyng jýzi bolypty. Sondyqtan Birjan Álimbet­pen әngimemiz osy baghytta órbidi.

- Ángimeni әriden bastasaq... Sizding balanyz búl diny aghymgha qalay týsip jýr?

- Aqtau týrmesinen qashqan 21 balanyng biri mening balam Dәuren edi. Búl diny aghym mening otbasymdy oiran qyl­dy. Úiyp otyrghan otbasy edik, ýsh úl, bir qyzym bar edi. Áyelim de, ózim de dәriger bolyp qyzmet ettik. Eng aldymen búl dinge әielimdi óz әpkesi jyqty. Qordayda mening bajam boldy, otbasymyzben jaqsy aralasyp túratynbyz. Sol bajamnyng kózi kórmey­tin, ayaghy jýrmeytin­ aurushang balasy bar edi. Sol balasyn emdetemin dep barmaghan jeri, baspaghan tauy qalghan joq. Bizding medisinanyng shamasy kelmedi. Sodan búlar balany Qyrghyzstandaghy bir moldagha emdetedi. Ol moldalar tәkbir­shiler eken. Qalay ekenin qaydam, olar balanyng kózin kóretin, ayaq-qolyn jýretin qylady. Sodan olar sol dinge kiredi. Odan bir kýni dinge sheshesin jyghady. Jalpy, búl aghymnyng Qordayda qanat jaya bastaghanyna on shaqty jyl boldy. Bayghús bajam osylardyng kýiigine shydamay qaytys boldy. Ol ólip qútyldy. Men әli kýnge alysyp jýrmin. Sodan búlar mening әielimdi jyghady, әielim kelip meni tartty. Men «onday dinge barmaymyn» dep ashyp aittym. «Onda senimen túrmaymyn» dedi. Sóitip dinge bola ajyrastyq, sebebi búl dinning zany boyynsha erli-zayyptylar ekeui bir dinde boluy kerek. Eger olay bolmasa, birge túrugha bolmaydy. Ol kezde balalarym búl aghymgha qosylghan joq bolatyn. Sodan ne kerek, әielim­men ajyrasyp, balalarym sonymen birge ketti. Áyelim әpkesining qolyna baryp túrdy. Olar Almatyda júmys isteytin. Keyinirek qyzym jogharghy oqu ornynda oqydy, osy qaytys bolghan balam Almatydaghy statistika basqarmasynda bólim bastyghy bolyp júmys istedi. QazÚU-di bitir­gen, joghary mamandyghy bar, aqyldy, oishyl, býkil kom­piu­terding bәrin shemishke­she shaghatyn. Al kishi balam mektepte oqityn. Áyelim balalarymnyng bәrin әlgi diny aghymgha jyqty. Oghan deyin әielimning dinnen mýldem habary joq bolatyn. Sodan namaz oqydy, baqsy-balger bolamyn dep, ózin-ózi ústay almay, aiqaylap, jýike auruyna shaldyqty. Dәuren jap-jaqsy júmysyn, jas otbasyn tastap, sheshesining sonynan erdi. Balam shala qazaq, dinnen mýl­dem habary joq bolghandyqtan shyghar, osy aghymgha tez berildi.

- Al, balanyz týrmege qalay týsip jýr?

- Sheshesi jaghy jaqsylap tartqannan keyin balam júmysty tastap, osy aghymmen birjolata ainalysty. Sodan Últtyq qauipsizdik komiyteti olardy baqylap jýrip, 2009 jyly tútqyndap, 11 jylgha sottaghan bolatyn. Bizding auyldan 6 bala sottaldy. Ómiri dinnen habary joq mening balamdy sottaghanda «osy diny toptyng basshysy» dep sottady. Sóitip balam eshkimdi óltirgen joq, eshkimdi úrghan joq, osy dinge bola sottalyp kete bardy. Birden Aqtau týrmesine týsti. Negizi Aqtau men Atyrau naghyz dinning kýiip túrghan jeri ghoy. Aqyry balam sol aghymnyng yqpalynan shygha almay, týrmeden qashyp opat boldy. Ózderin-ózi jaryp opat boldy. Jalpy osy diny aghymdardyng tarihyn ózimshe zerttep kórdim. Sondaghy bilgenim - músylman dinining 22 tarmaghy bar eken. Árqaysysy ózinikin dúrys deydi. Bir-birimen tartysady da jatady. Basqa-basqa músylman dinining bir-birin moyyndamauy ne degen súmdyq?! Men de Allagha senemin, moyyndaymyn. Biraq búlardyng senimderi, tirlikteri tym bólek. Mening balam bas iygen diny aghym Kavkazdan kelgen kórinedi. Búlarda últ, el-júrt degen bolmaydy. Búlarda tek bir-aq zang bar. Ol - Qúran. Bes uaqyt namazyn oqyp, myna dýniyening bәrin tәrk qylu kerek. Erteng óletin o dýniyeni, júmaqqa barudyng jolyn oilau kerek. Basqa eshtene qyzyqtyrmaydy. Qaybir kýni audandyq gazette imamnyng «Hidjabym - mening qorghanym» degen maqalasy shyqty. Oqyp kórsen, masqara. Memleketimizding zandaryn paydalanyp, әr adamnyng jeke qúqyna qol súqpau kerek dey otyryp, mektepterde hidjab kiige rúqsat etu kerek, balalar saqal jiberui kerek deydi. Bizde din bólek, memleket bólek, memleket din isine aralaspaydy. Al kerisinshe din memleket isine aralasyp otyr ghoy. Kóz aldynyzgha elestetinizshi, әiel-qyzdarymyzdyng bәri hidjab kiyip ketse, erkekte­rimizding bәri saqal jiberse, últtyq kelbetimizden ne qalady. Qazaq memleketi degen qayda qalady?!

- Siz osy aghymmen alysqanda, búl mәseleni aityp qayda shaghymdan­dynyz?

- 2007 jyly Otar auylynda meshit ashylghanda soghan kelgen Diny basqarmanyng mýftii Derbisәli qajynyng qolyna hat ústatqanmyn. Negizi dinimizding abyroyyn qorghaytyn, týrli aghymdardyng qaysysy dúrys, qaysysy búrys ekenin anyqtap beru diny basqarmanyng mindeti ghoy. Qúqyq qorghau organdary dinge berilushi­lerdi jazalaudan basqa eshtene istep otyrghan joq. Preziydent býkil dinderding bәrining basyn qosyp, tatulyqqa shaqyryp jat­qan kezde bizding diny basqarma músylman dinindegi aghymdardy jinap, basyn qosyp, ortaq til tabystyryp, qazaq últyna kesirin tiygizbeytindey jaghday jasau kerek emes pe? Aghymdar bir-birimen kelisimge kelui kerek qoy. Onyng ornyna әr aghym birin-biri jamandap, aitysyp-tartysady da jatady. Shynyn aitu kerek, qazirgi aghymdar bizding balalardyng bәrin qúrtyp jatyr. Ata-anasy balasy meshitke baryp, namaz oqyp jýrgenine mәz. Biraq, teris aghymdardyng jeteginde ketip bara jatqanyn bilmeydi. Ol aghymdar «búl dýniye­ning qyzyghy joq, sender o dýniyeni, aqyretti oilandar» dep tәrbiyeleydi. Aruaq joq, ólgenderding basyna baryp qúran oqugha bolmaydy, qúdayy tamaq beruge bolmaydy, gazet oqugha bolmaydy. Bes uaqyt namazdan basqa eshtene bilmeydi. Jas balalar kózdi júmyp túryp, olardyng aitqandaryn oryndaydy. Sondyqtan barlyq ýmit tek preziydentte, basqa eshkimning qolynan kelmeydi. Oghan ÚQK, diny basqarma ótirik aqparat beretin siyaqty. «Oybay, bizde diny ekstremizm joq, bәri әibat» dep. Múnyng bәri ótirik. Qazir búl mәsele qyp-qyzyl órt. Dәl qazir osyghan toqtam bolmasa, bes-alty jylda búl aghymdar bir-birimen qyrqysady. Bala әkesine, qyz sheshesine qarsy shyqsa, bolashaghymyz ne bolady?! Aghymgha kirip ketken balalardyng ata-analary «balalarymyz bir týrli, mening istegen tamaghymdy ishpeydi, sen kәpirsin» deydi» dep kýiinedi. Olar «Sender kimsinder?» desen, «Músylmanbyz» deydi, «Últtyng kim?» desen, «Últymyz joq, biz músylmanbyz» deydi. Sóitip, qazir últymyzdyng joq bolyp ketu qaupi tónip túr. Búl aghymdar - qazaqqa tóngen qater. Erteng últ retinde joq bolyp ketemiz. Sondyqtan barlyq qazaq bauyrlarymdy myna jat aghymdardy toqtatugha shaqyryp otyrmyn. Olardy kýshpen emes, uaghyz, iydeologiya arqyly toqtatu kerek.

- Aqtauda týrmede otyrghan kezde balanyzdyng artynan bardynyz ba?

- Joq, barghan joqpyn. Óz-ózderin jaryp jibergen oqighadan keyin ghana ba­ryp, balamnyng denesin әkelip, auylgha jerledim.

- Balasynyng jerleuine anasy keldi me?

- Keldi. Biraq men «balamnyng jer­leuine tek anasy, balamnyng әieli ghana kelsin» dep aitqanmyn. Sóitsem, úbap-shúbap bәri kelipti, quyp ji­ber­dim. Shynymdy aitsam, olar kózderine jas alyp jylaghan da joq. Qayta «Biz baqyttymyz, balamyz sheyit, shahid boldy» dep quanyp jýr. Tughan balasynyng ólimine quanghan qanday baqyt ol? Balasynyng ólgenine quanyp, «Áne, mening balam din jolynda qaza tapty» dep basqalargha mysal etip jýr. Áyelimning qazirgi tirligine qarap otyrsam, zomby bolyp ketken sekildi. Mening balam ne ýshin óldi? Osy súraqtyng jauabyn tappay jýrmin. Osy súraqty kimge qoyym kerek? El ýshin, jer ýshin ólse, óz-ózimdi tynyshtandyrar edim. Qúqyq qorghau organdarynyng tirligi qa­map, týrmege jiberu, boldy. Meninshe, búl baghyttaghy júmysty basqasha jýrgizu kerek. Prokuratura organdary «ey, sen qanday dinsin, qayda tirkel­gensin?» dep súramay ma? Islam dini tirkelgen, qalghan aghymdar sonyng kólenkesinde júmys at­qaryp jatyr. Búl aghymdardyng Qa­zaqstan­gha qanday paydasy bar ekenin tekseru kerek.

- Basqa balalarynyzdyng jaghdayy qalay?

- Ýsh úl, bir qyzym bar edi dep aittym ghoy. Ýlken úlym osydan birneshe jyl búryn jol apatynan qaytys bolghan. Ekinshi úlym osy Dәuren bolatyn. Odan keyin­gi qyzym - dәriger, ol da sheshesining kesirinen sol din jolyna týsip ketken. Kishi balamdy zorgha-zorgha degende qolyma alyp, betin beri qaratqanday boldym. Ol - Almatyda student. Biraq sheshesinen ajyrata almay jatyrmyn. Qolymda jýrgende beti beri qarap qalady, sheshesine barsa qaytadan ainyp qalady...

 

Ángimelesken Oralhan DÁUIT

Jas Alash №70 (15528)

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1481
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475