Aqpan revolusiyasy nәtiyjesinde monarhiyanyng qúlauy otargha ainaldyrylghan elder aldynan tamasha sayasy mýmkindikter ashty. Imperiya halyqtary tәrizdi, qazaq halqyna da ózining joghaltqan memlekettigin janghyrtugha bastaytyn jol ashyldy. Revolusiyalyq úiymdar qúryldy, alghashqy jiyndar, sezder ótti. Qazaqtardan Jansha Dosmúhamedov Resey músylmandary odaghynyng atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp saylandy. Sol lauazymynda ol Resey Respublikasynyng uaqytsha zang shygharu organyna, Predparlamentine mýshe bolyp, bolashaq memlekettik qúrylymdy anyqtaytyn zang jasasugha qatysty. 1917 jylghy 25 qazan tónkerisine tikeley kuә boldy.  Petrogradtaghy tónkeris talabymen Ekinshi Kenester sezi qúrghan Sovet ýkimeti men oghan qarsy úiysqan әreketterdi  «orystardyng ózara yryldasuy» dep baghalady. Anarhiyalyq qúbylysty kózimen kórip oralghandyqtan, Orynborda 1917 jylghy 5–13 jeltoqsanda ótken Ekinshi Jalpyqazaq sezinde «ortalyqtan bermen lyqsyghan anarhiyagha tosqauyl bolu ýshin» Qazaq avtonomiyasyn shúghyl jariyalaudy talap etushilerding basynda túrdy. 1918 jylghy aqpanda Oral oblysy qazaqtary sezining sheshimimen «Alash-Orda» Halyq Kenesining mýshesi retinde Mәskeuge oblystyq zemstvo basqarmasynyng bastyghy Halel Dosmúhamedovpen birge arnayy delegasiyany bastap bardy. Janshagha búl issaparynda, 1930 jyly tergeushige bergen kórsetuinde aitqanynday, «kórsetilgen aumaqtaghy «Alash-Orda» biyligin moyyndau turaly RSFSR Sovnarkomymen kelissózder jýrgizu» tapsyrylghan edi. Delegasiyanyng sovet ýkimeti basshylarymen túnghysh kelissózi birshama sәtti boldy: Últ isteri jónindegi halyq komissary Stalin tóte jelimen Semeydegi Alash ýkimeti basshylarymen sóilesti, Oral oblysyndaghy zemstvo mekemelerining júmystaryn jalghastyra berulerine rúqsat etildi, oblystaghy Alash qúrylymyn sovettik platformagha auystyrugha júmsau ýshin delegasiyagha qomaqty qarajat berildi. Artynsha Stalinning sovettik negizdegi avtonomiya ghana tәn alynatyny, sondyqtan enbekshi búqaranyng burjuaziya qayratkerlerin moyyndarynan  týsirip tastaugha tiyistigi tújyrymdalghan sirkulyary jariyalandy da, Alash-Orda aqtarmen odaqtasugha mәjbýr boldy. Qyzyldar azamat soghysynda jenip kele jatqan shaqta, Qazaq әskery revkomy jýrgizgen kelissózder nәtiyjesinde Batys Alash-Orda últtyq әskerining kýshimen aqtardyng әskery qosynyn talqandady da, 1920 jyldyng basynda kenes ókimeti jaghyna shyqty. Alayda Alash-Orda úzamay «kontrrevolusiyalyq úiym» dep tanylyp, kýlli elimizde qyzmetin doghardy. Alashordashylar, olardyng artynsha, eli ýshin enbek etken kommunister de  jappay qughyn-sýrgin kezinde repressiyagha úshyratyldy. Búlar jayynda totalitarlyq biylik túsynda aitylmaytyn. Osy jabyq taqyryptar biyleushi partiyanyng qayta qúru sayasaty jariyalanghannan keyin ghana qozghala bastady. 1988 jylghy qarashada «Alash isimen» 30-shy jyldary repressiyalanghandar aqtaldy. Sol shaqta, 1989 jylghy sәuirde, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng shanyraq kótergeni mәlim. Qogham halyqty jappay sayasy qughyn-sýrgin men alapat asharshylyqtargha úshyratqan  stalinizm qylmystaryn әshkere etudi, esimderi men elge sinirgen enbekteri úmyttyrylghan túlghalardy qoghamdyq ómirge qayta әkeludi, tarihtaghy tolyp jatqan «aqtandaqtardy» ashudy maqsat etti. Sodan bergi shiyrek ghasyrdan astam uaqyt boyy «Ádiletke» mýshe ghalymdar, jazushylar, kiynematografister, jurnalister jәne, әriyne, sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng úrpaqtary ótkenimizdi búrmalaulardan arshu jәne adamdardy tazartylghan tarih arqyly tәrbiyeleu isine belsene atsalysyp, demokratiyalyq qúndylyqtardy ornyqtyrugha eleuli ýles qosyp keledi.

Elimizding әueli Resey, odan Sovet  imperiyalary qúramyndaghy tarihy últ qayratkerlerine qarsy jasalghan sayasy qughyn-sýrginder men ruhany da, tәny de jazalau derekterine túnyp túr. Degenmen, sayasy repressiyalar birinshi kezekte kenes kezenining qighashtyqtaryna qatysty týsiniledi. Óitkeni On jetinshi jylghy qazan tónkerisinen beri bolishevikter arnayy organnyng jazalau mashinasyna taptyq túrghydan tózbeushilik otynyn ýstemelep  salyp túrdy. Osy qúpiya sayasy mekeme aldymen, kenes ókimeti ornaghangha deyingi, býginderi Alash qozghalysy dep atalatyn últ-azattyq qozghalysqa qatysushylardy,  Alash qozghalysy alghan biyik shyng – «Alash-Orda» Halyq Kenesin qúrushylar men sol qúrylymda qyzmet istegenderdi qughyngha úshyratty. Sosyn jasandy asharshylyqtarymen halqymyzdy әigili últtyq apatqa úryndyrdy, odan ýlken terror jyldary  júrtty jappay qughyn-sýrginge týsirip, kól-kósir qayghy-qasiretke bóktirdi.

Kenestik qylmystardyng negizgilerin jýielep eske alar bolsaq, eng aldymen Alash qozghalysyna qatysqan, kenes biyligi kezinde sovettik platformada túryp últ mýddesin kýittegen últtyq intelliygensiyanyng qudalanghany tilge oralady. 1930 jәne 1932 jyldary býginderi «Alash isi» dep atalatyn sot ýderisteri ótti. Kezinde últtyng ar-ojdany atanghan Ahmet Baytúrsynovpen birge qyryqtan astam adam repressiyanyng alghashqy tolqynynda  sottaldy. Búlardyng ishinde tórteui – mәdeniyet qayratkeri Dinmúhamed Ádilov, jazushy Jýsipbek Aymauytov, jurnalist Ahmetsafa Yusupov, әdebiyetshi Ábdirahman Baydildin 1930 jylghy 21 sәuirde, proletariat kósemi Leninning tughanyna alpys jyl tolu qúrmetine shalynghan qúrbandyq tәrizdi, atyp tastaldy. Qoqan (Týrkistan) avtonomiyasynyng alghashqy ýkimetbasy, kenestik Týrksib temirjol magistralin salushy injener Múhamedjan Tynyshbaevpen birge  1932 jylghy sәuirde jiyrma shaqty ziyaly Alash qayratkerlerin sharpyghan repressiyanyng ekinshi tolqynynda jazalandy. Osy eki tolqynda da ústalghan alashordashylar dep atalatyndardyng deni kenes mekemelerinde qyzmet atqaratyn. Alash-Ordagha da, oghan qatysqandargha da sovet ókimeti amnistiya jariyalap, keshirim bergen, alayda, soghan qaramastan,  atalghan sayasy qughyn-sýrginderge úshyratylyp, sottaldy. Olardy tútqyndau, tergeu men sottau baylardy tәrkileu nauqanymen, qojalyqtardy újymdastyru sharalarymen jәne búlargha qarsy artynsha kóterilgen halyq tolqularymen túspa-tús keldi.

Zertteushilerding aituynsha, 1929–1931 jyldary 372 kóterilis oshaghy bolghan. Ókimetting tereng oilastyrylmaghan, solaqaylandyra jýrgizgen reformalaryna  Sozaq, Sarysu, Batpaqqara, Bostandyq, Abyraly, Yrghyz, Qarmaqshy, Shúbartau aimaqtarynda qarsylyqtar kórsetilgeni belgili, olar azattyq ýshin qozghalysqa, qaruly kóteriliske úlasty. Bәri de әsker kýshimen basyp-janshyldy. Jazalaushy qyzyl qosyndar qangha boyaghan kóterilisshiler qatarynda kem degende 80 mynnan astam adam bolghan dep aitylady. Alashshyldar dem bergen kóterilister, «baylar basqarghan kontrrevolusiyalyq baskóteruler» dep baghalanghan búl qarsylyqtardyng tabighatyn Abyraly kóterilisining jetekshisi Ysqaq Kempirbaev sózi aiqyn tanytady. Ony tәuelsizdikting alghashqy jyldary zertteushi-ghalym Qaydar Aldajúmanov qúpiya múraghattan tauyp, ghylymy ainalymgha qosqan edi.

Sol qújatqa qaraghanda, 1931 jyly 32 jasar Ysqaq Kempirbaev kóterilisshiler aldynda: «Bizding aldymyzda qiyn da qasiyetti paryz túr, ol – tonaushylardyng biri Stalin basqaryp otyrghan kenes ezgisin... qúlatu, – degen kórinedi.  – Qazaqstandaghy kenes ókimetining tonaushylyq sayasatynyng mәni men mindetin sizderge aityp jatudyng qajeti joq, – depti ol odan әri. – Búl sayasatynyng shynayy bet-jýzin kenes ókimetining ózi sóz jýzinde emes, ispen dәleldep berdi. Kýni keshegi ótkenimizge kóz salsa da jetedi: 1928 jyly búl sayasatyn is jýzine asyrudyng alghashqy qadamy jasaldy, ony kenes ókimeti, oghan deyin asa nyghaya qoymaghandyqtan, erterekte bastay almaghan edi. «Iri bay sharuashylyqtary» deytinderdi 1928 jyly tәrkileu arqyly Qazaqstan ekonomikasyna alghashqy eleuli soqqy berildi, bizding ozyq oily kisilerimiz sodan kóp búryn boljaghan tonaushylyqtargha osylay jol salyndy. Bәrinizding de esterinizde bolar, 1928 jyldyng ózinde bizding ghalymdarymyz aityp edi ghoy: «Aldymen «iri baylardy» tәrkileydi, sosyn «úsaq baylardy» da izdep tauyp, shanyraghyn ortasyna týsiredi, odan «ortashalardy» qolgha alady, sóitip, aqyry, «kedeylerge» de jetedi»... Kenes ókimetining sayasatynyng mәn-maghynasy osynday, ol búdan ózgeshe bola da almaydy, óitkeni ol jeke menshikti joida. Jeke menshikting tamyryna balta shabu arqyly ol júmys istemey-aq, basqalardyng tapqan-tayanghany esebinen kýn kóru mýmkindigin tughyzuda. Múnday sayasatpen alysqa bara almaytynyng – tabighy nәrse, solay boldy da... Kenes ókimeti ortasha jәne kedey sharuashylyqtardy tәrkiledi de, ornyna birqatar sayasiy-sharuashylyq nauqandar, dayyndaular delinetinderin engizdi, olary sóz jýzinde – sosializmge, is jýzinde – bas-basyndy týk qaldyrmay toz-toz qylugha baghyttaldy. Kýlli kedey-kepshik, batyraqtardyng bas-basyna salyq salghan et dayyndaular múny jetkilikti týrde aiqyn ashyp túrghan joq pa. Sәl-pәl narazylyq bildirer bolsang – týrme, «kontrrevolusiya», atyp tastau, taghysyn taghylar. Biz búdan әri baghynyshty, әreketsizdik jaghdayda otyra alamyz ba? Onyng ýstine, kóterilis órti býtkil kenes odaghyn sharpyp barady. Búdan әri әreketsiz otyra beru – Qúday aldynda da, qazaq halqy aldynda da qylmys. Bizding boryshymyz – jan ayamay, sheshimdi týrde, sonyna sheyin kýresu».

Mine, 30-shy jyldarghy solaqay reforma tuyndatqan últ-azattyq kóterilister basshylarynyng biri kenes biyligining josyqsyzdyqtary saldarynan sol kezgi qazaq halqynyng basyna týsken jaghday jóninde osylay payymdady. Alash oqyghandaryn «bizding ozyq oily kisilerimiz», «bizding ghalymdarymyz» dep ish tartty. Búdan alashordalyqtardyng kóterilisterge tikeley atsalysuy kórinbese de, el bolu haqyndaghy Alash-Orda iydeyasynyng búqara jýregine úyalaghanyn kóremiz. Josyqsyz tәrkileu men zorlyqpen újymdastyru sharalary sebep bolyp, júrt patsha zamanynan keyin qaytadan ozbyr biylikten qútylu ýshin kóterildi. Alayda últ azattyghyn kóksegen kóterilisshilerding ayausyz jazalanghany óz aldyna, kýni býginge deyin sol baskóteruler layyqty sayasy baghasyn alghan joq. Al últ ziyalylaryna qarsy baghyttalghan repressiyanyng alghashqy eki tolqynynda tútylghandar, ol joly isteri últ-azattyq kóteriliske tikeley baylanystyrylmaghanmen, eng auyr qylmystyq jazadan bәribir qútyla almady.  Olar ózderine 1930 jәne 1932 jyldary kesilgen merzimderin ótep oralghanmen, ózderin qúryqtaghan alghashqy qughyn-sýrgin nauqanynan aman qalghan alashtyqtarmen, alash iydeyasy jýrek týkpirlerine úyalap, sovettik negizde últ mýddesin kýittep jýrgen kommunist qayratkerlermen jәne basqa da myn-san kenestik adamdarmen birge 1937–1938 jyldary Ýlken terror aranyna jútyldy.

Biz býgin esh kýmәndanbaymyz – patshalyq tarih sahnasynan ketkennen keyin últ qayratkerlerining aldynda qazaq memlekettigin janghyrtu mindeti túrdy. Múny oryndau ýshin olar  sol kezdegi sayasy ahual  salghan eki jolmen jýrdi. Biri – últ tútastyghyn saqtay otyryp, qazaqtyn  últtyq memleketin qúrudy, ekinshisi – búrynghy imperiya ornyna júmysshy-sharua-soldat deputattary kenesteri biyligin ornatugha kelgen bolishevikter úrany auqymynda, memlekettilikti taptyq negizde qúrudy kózdeytin joldar. Eki jolgha da jogharyda atalghan jyldarghy qughyn-sýrgin ýderisteri tyiym saldy. Biraq azattyqty ansau sezimin birjola joya almady. Ádiletsizdikter jalghasyp jatqanda búl mýmkin emes edi. Mústafa Shoqay atap kórsetken «bolishevikterding ashtyq sayasaty» azamat soghysy men odan keyingi kezenderde de dәuirlep túrdy. Asharshylyq 1917–1919 jyldary Týrkistan Respublikasy ónirin ghana emes, 1921–1923 jyldary Qazaq Respublikasy oblystaryn, 1931–1933 jyldary Ýlken Qazaqstan aumaghyn qamtydy. Milliondaghan adam ómirin jalmaghan asharshylyqtardyng – últtyq apattyng – qayghyly saldarlary qandy qylysh asynghan kólgir demagogiyamen býrkemelenip kelgeni býginde barshamyzgha mәlim.  Ýlken terror jyldary qazaq jerinde konslageriler ashylyp, sovet odaghynyng týkpir-týkpirinen әkelingen «halyq jaulary» kazarmalyq sosializm óndiristerin jandandyrdy. Búghan qosylyp, soghysqa deyin koreylerdi, polyaktardy kýshtep qonys audartu, soghys jyldary nemisterdi, qalmaqtardy, cheshenderdi, ingushtardy, balqarlardy, qarashaylardy, qyrym tatarlaryn, meshet týrikterin kóshiru, barlyq arnayy qonystandyrylghandardy әskery komendatura tarapynan túraqty týrde qadaghalap, tekserip túru arqyly Qazaqstan territoriyasy is jýzinde Kenes Odaghy halyqtarynyng týrmesine ainaldyryldy. Ekinshi dýniyejýzilik soghysta tútqyngha týskenderdi, Týrkistan legionynda qyzmet etti dep aiyptalatyndardy, sonday-aq qazaq ghalymdary men әdebiyet, óner adamdaryn qughyn-sýrginge úshyratu 40-jyldardyng ekinshi jartysy men 50-jyldardyng basynda da tolassyz jýrip jatty. Sovet Odaghyn qúraytyn tәuelsiz memleketterding biri sanatyndaghy Qazaqstanda últ mýddesine kereghar  әdiletsizdikter oryn aldy. Kenes ókimetining jana otarshyldyq is-әreketteri qazaqtardy óz elinde últtyq azshylyqqa ainaldyrdy, olardyng sana-sezimderin qyrnap, bir arnagha týsirdi, barshasynan kommunizm qúryp jatqan bir ghana pikirli sovet azamaty qalyptastyryldy. Biraq sol standartty zamanda halyq sanasynyng oyanu ýderisi de boy kóterdi. Birjola túnshyqtyrylghanday bolghan Alashtyng eldik iydeyasy әdebiyet pen óner tuyndylary arqyly sanagha jana nәr qúiyp jatty. Jerimizding yadrolyq synaq alanyna ainaldyryluy, tabighat baylyqtaryn jyrtqyshtyqpen tonau, sonyng saldarynan ekologiyalyq apatqa dushar bolu, qazaqtyng últtyq mýddelerining shektelui, tilining qoldanylu ayasynyng kýrt taryluy júrtty oilantpay qoymady. Aqyry sonyng bәri jastardyng 1986 jylghy 17–18 jeltoqsanda oryn alghan sayasiy  kóterilisine alyp keldi.

«Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy osy kezenderdegi tarihy әdiletsizdikter sebebin biylikti jaylaghan neostalinizmde, demokratiyamen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn partiyalyq diktaturada dep sanady. Repressiyagha úshyraghan Alash qayratkerleri men kenes ókimeti platformasynda alashtyq el bolu iydeyasymen enbek etken sovet qyzmetkerlerining úrpaqtary atalghan mәselelerdi qoghamda әldeneshe mәrte talqylady. Totalitarizm qylmystaryn әshkereleytin maqalalar jazdy, demokratiyalyq qúndylyqtardy sovettik qughyn-sýrginderding qalay ayaq asty etkenin  júrtshylyqpen kezdesulerinde әngimelep jýrdi. Songhy on shaqty jyldaghy izdenister nәtiyjeleri – Alash qozghalysy qújattarynyng jinaqtalyp shyghuy, Alash-Orda jayynda derekti filim jasaluy, әigili qayratkerding búryn júrtshylyqqa, tipti zertteushilerding kóbine beymәlim bolyp kelgen qúpiya hattarynyng tolyq mәtini jariya boluy «Ádilet» mýshelerin qatty tolghandyrdy. 1924 jylghy sәuirde Ortalyq Komiytetting Bas hatshysyna, Ortalyq partiyalyq baqylau komiytetine jәne GPU-ge (Memlekettik sayasy basqarmagha) berilgen, saldary qasiretti qughyn-sýrginge әkelgen osy qúpiya habarlar boyynsha arnayy tyndaular ótkizdi. Alash qayratkerlerine jasalghan repressiyalardyng bastauy bolghan osy mәseleni talqygha salghanda, ymyragha kele otyryp týsinisu joldaryn qarastyrdy. Ataqty qayratker Túrar Rysqúlov Stalinge jәne tergeu mekemelerine bergen «Alash-Orda» turaly sol hattarynda Týrkistan Respublikasynda qyzmet atqarghan jyldary «ózining tura bir býiirinde ýsh jyl júmys istegen», «ózderining oilary men nasihatyn tipti partiyalyq qazaq baspasózi arqyly jýrgizgenine úyalmaghan, ózining iydeyasy boyynsha ekpindi jәne Sovet biyligine qarsy», «shetelmen (Shoqaevpen) baylanys ornatqan úiym» bolghanyn әshkerelep, sol úiymdaghy «Alash-Ordashylar» kontrrevolusiyalyq júmys jýrgizude, olardy Qojanov toby qoldaydy» dep kórsetti. Negizgi bayandama-hattaryna qosymsha, «kontrrevolusiyalyq júmyspen shúghyldanatyn» partiyada joq Álihan Bókeyhanov pen Jansha Dosmúhamedov (Alash-Ordanyng basshylary) jәne partiyada bar Súltanbek Qojanov (Týrkistan Respublikasy basshylarynyng biri) bastaghan kóptegen qyzmetkerlerding aty-jónin tizip, olardyng «kontrrevolusiyalyq isterin» kórsetetin minezdeme berdi. 1924 jylghy mamyr aiynda Týrkistandaghy ýzengilesi Qabylbek Sarmoldaevqa jazghan hatynda ol ózining GPU basshysy Yan Peterste bolghanyn, Petersting óz audarmashysyna «Aq jolda» basylghan, basqa da barlyq materialdy audarugha tapsyrghanyn, sodan tórt ay búryn Maghjannyng jinaghy  Qazanda basylghanyn, ony GPU tәrkilep, tyiym salghanyn aityp, soghan qaramastan onyng Qojanovtyng alghysózimen Týrkistanda shygharylghanynan habardar etti. Sosyn GPU-de «qazir belgili bir is qozghaldy... Peters qatty qyzyqty», ...«Qazaq mәselesinen keyin ózbekter arasyndaghy Qoqan avtonomiyashylary turaly mәsele kezekke qoyylady» degen manyzdy mәlimetti habarlay kele, ózi ashqan «kontrrevolusiyalyq topty» әshkereleytin qosymsha materialdar jinap, tiyisti oryndargha jóneltip otyru jóninde naqty tapsyrmalar berdi.

Chekister últ qayratkerlerin sovet ókimeti ornauy barysynda ýnemi qadaghalap, qadamdaryn andyp jýretin-di. Atalmysh qúpiya habar olardyng maqsatkerlikpen timiskilenip, últ mýddesin joqtaytyn úiym qúrugha tyrysqan Alash qayratkerlerine qarsy búltartpas aiyp tújyrymdauyna jaqsy ilik, jana mazmún berdi.  Alayda patsha zamanynda yustisiya generaly dәrejesine jetken bilikti zanger, Batys Alash-Orda tóraghasy Jansha Dosmúhamedov 1930 jylghy 5 qarashadaghy tergeude «astyrtyn úiym qúrdy» deytin onday әreketti ózining «mәn-maghynasy jaghynan qazaqtyng «erikken sart ...uqalaydy» degen maqalymen sipattaugha bolar edi» dep baghalaytynyn ayan etti. Sondyqtan da alghashqy tergeulerde aitpay, tek birqatar psihologiyalyq, bәlkim fizikalyq qysym jasalghannan keyin ghana, sonday úmtylystyng bolghanyn moyyndady. «1922 jyldyng kókteminde ...ýiime qazaqtardan 7-10 adam keldi, olardyng ishinde Halel Dosmúhamedov, Dulatov, janylyspasam, Birimjanov bary qazir esimde... Kelgender qazaq qayratkerlerining eski «Alash» baghdarlamasy esh jerde qabyldanbaghan, ol kezinde tiyisti dәrejede talqylanyp-jasalmaghan, búrynghy Alashorda qayratkerlerining sayasy mәseleler haqynda qalyptasqan sayasy payymy bolu ýshin, sony jetildirip jóndeu kerek degendi aitty. Múnday qayta jóndeu jýrgizuge men ashyq qarsy sóiledim. Birinshiden, biz, alashordashylar, sayasattyng jekelegen mәseleleri boyynsha mәn-manyzy jaghynan әrtýrli sayasy ilanymdamyz dedim. Bizdi búryn tek qana últtyq belgimiz ghana biriktiretin, al qazir biz sayasy túrghydan nólmiz, sondyqtan da aityp otyrghan maqsatsyz baghdarlamany qúrastyryp jazu bizge tótenshe organdar tarapynan tek qana jaghymsyz jәitter tiygizui yqtimal ekenine núsqadym. Alayda, sayasy bet-beynemiz bolghany jón ekendigi turaly ótken qyzu aitys-tartystan keyin baghdarlama jobasy jasaldy. Ony  «Aq jol» manynda isteytinderding biri ózderimen ala ketti, Orynborgha «sonda jýrgen búrynghy Alash-Ordanyng basqa da qayratkerlerining kelisimin alu maqsatymen» jiberu ýshin...» – dedi kórsetuinde. Últ mәselesining dúrys sheshim tabuyna atsalysudy kózdegen búl júmys sodan әrige barmaghan. Úiym qúrylmaghan. «Men KSRO-da sovet ókimetin qúlata alatyn kýsh bar dep eshqashan oilap kórgen emespin, – dedi Jansha, – qazir de onday oidan aulaqpyn». Alayda naqty iske ainalmasa da, partiyanyng negizgi baghytyna kólenke týsirerlik әldebir oidyng boluynyng ózin qylmys sanau sovettik basshylar ýshin óte qajet edi. Sondyqtan da GPU repressiyanyng alghashqy eki tolqynynda ústalghan «qylmyskerlerge» «kenes ókimetine qarsy kontrrevolusiyalyq úiym qúrghandaryn» «moyyndatyp», sayasy tapsyrmany mýltiksiz oryndap shyqty. Ýlgi jasalghannan keyin, Ýlken terrorda ony sol shaqtaghy talapqa say qaytalau, sóitip, tipti, «halyq jaularyn» әshkereleude belsendi әreket etip, sovet ókimetining senimine әbden kirgendey bolghan qayratkerlerding ózin «halyq jauy» etu esh qiyndyq tughyzghan joq...

«Ádilet» qoghamy ótkizgen talqylauda últ qayratkerlerin kýstanalaghan qúpiya hattary ýshin Rysqúlovty kinәlaghandar da, mәselege sol kezgi tarihy jaghdaymen sanasyp qaraugha shaqyrghandar da boldy. Repressiya qúrbandarynyng bir úrpaghy, enbek ardageri, sol jiynda alashordashylar ýstinen qúpiya aqparat berushining hattary seksen jyldan astam uaqyt boyy júrtshylyqtan jasyryn jatqanyna nazar audardy. Onyng ghylymda belgili orny bolghan iri tilshi-ghalym әkesin bәsekelesi tap sonday astyrtyn jalamen ústatqan da, ózi-aq artynsha gazetke maqala jazyp, «halyq jauyn» әshkerelegeni jayynda maqtana habarlaghan eken. Sóitip, kenes ókimeti túsynda barlyq qúrmetke bólengen, tipti esimi joghary oqu ornyna berilgen. Sol jәitti taratyp aita kele, múnday әdiletsizdikti qalay baghalaugha bolady dep kýiindi qoghamymyzdyng mýshesi. Talqylaugha qatysqandardyng kópshiligi 30-shy jyldary qazaq qayratkerleri birining ýstinen biri әshkere-hat jazudy әdetke ainaldyrghan degendi tilge tiyek etti. Aqyry, týrli kózqarasty tynday kele, tarihy túlghalar jayynda endi belgili bolyp jatqan ashy shyndyqtar olardyng el iygiligine sinirgen enbekterin qayta baghalaugha syltau etilmegeni jón degen toqtamgha kelisti. Últtyq ymyranyng joly – túlghalar beynesin jan-jaqty tanu, sóitip, kýrdeli zamanda ómir sýrgen jәne kýresken agha úrpaqtyng jaqsy ónegelerinen ýirenip, kórsetken nashar qylyqtarynan jiyrenu, jalpy, shyndyqqa tura qaray otyryp, qoghamdyq ahualdy tereng týsinuge tyrysu. Búl orayda osy uaqytqa deyin keybir zertteushilerding sottar materialdaryn ýstirt qaraulary saldarynan jekelegen túlghalargha qatysty qalyptastyrylghan teris baghany, kózqarastaghy búrmalaulardy týzetu, jalpy, repressiya ýderisterine әdil, adal, ghylymy taldaular jasaudy jalghastyru manyzdy bolmaq. 

Tórt ghasyr derbes ómir sýrip, alyp imperiya otaryna ainalghan elimizding qayta týleuining kórinisi bolghan Alash-Ordanyng 100 jyldyq mereytoyy qarsanynda osynday pikirdi de ortagha salghandy qosh kórdik. Óitkeni biz býgin Alashtyng Ordasy haqyndaghy alghysty sózderimizdi aitumen birge, ol tarih sahnasynan ketip, últtyq qayratkerler kenes shartyn qabyl alghannan keyingi sayasy tirshilikti de, sodan bergi joghaltqan mýmkindikterimizding shyn sebepterin de saralay biluimiz kerek. Múnday әreket, sóz joq, elimizding bayandy bolashaghyn qamtamasyz etuge qyzmet etetin bolady. 

Beybit QOYShYBAEV, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, t.gh.k., jazushy

Abai.kz