Tәuelsizdik turaly jaryqqa shyqqan barlyq kitaptardyng

mazmúny da, múraty da, mәni de bir

Qúrmetti oqyrman! «Oljas kitaphanasy» baspa ýiinen tanymal jazushy Didar Amantaydyng «Túnyq sәule» atty әlemdik klassikalyq filosofiyanyng bir tarmaghy – epistolyarlyq janr ýlgisinde jazylghan tolghanystarynyng jiyntyghy jaryq kórdi. Jazushynyng kitapqa engen jazbalary – kóp jylghy enbekterining  jemisi.

Búl kitap – qashanda elding qamyn, halyqtyng jaghdayyn oilaghan, memleket mýddesin, últtyng múratyn kózdegen, jiyrmasynshy ghasyrdyng toqsanynshy jyldary Kenes Odaghy ydyraghanda alash tәuelsizdigi ýshin atqa qonghan úrpaqtyn, qala berdi, zamandas bir qauym eldin, qoghamnyng atynan jazylghan, túrghylastary siyaqty qiyn-qystau kýnder keshken beynetinen, jýrgizgen ruhaniy-mәdeny sayasatynan, qajyrly enbeginen tuyndaghan avtordyng tújyrymdalghan oilarynyng jiyntyghy.

Irgesi sógilip, alyp qabyrghalary – kóne shahardyng qalany qorshaghan orasan zor qamaldarynday – shan-tozandata qúlaghan, bir kezde jer-jahannyng teng jartysyna sheksiz biylik jýrgizgen Odaqtyng kýrt jermen-jeksen boluy, tegi, ghalamda ýlken problemalar tughyzyp, dýnie jýzilik sahnagha jana kýshterding shyghuyna, әlemde jana sayasiy-әleumettik hal-ahual qalyptasuyna yqpal etti.

Sol kýrdeli uaqytta baghyt-baghdarynan adasqan elding basyn qúrap, sayasy últ jasaghan, Qazaqstan Respublikasynyng negizin qalap, memleketting irgetasyn kótergen Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Esilding boyyna el qondyryp, janadan Astana saldy, halyqaralyq iri oiynshylardyng oiyn da, oiynyn da dәl tanyp, elin auyr jyldardan aman-esen alyp shyqty.

Álemdi qamtyghan ýderis jyldary sol dәuirding paradigmasy tanylghan, ýnemi jadymyzda jýrgen ózgerister avtordyng filosofiyalyq oi-tolghanystaryna ainalyp, taspagha tartylyp, kitap túrghysynda tasqa basylyp otyr.

Últ múratyna tabysty qyzmet jasaghan, әr jyldary siyrek demalys kýnderi, qoly júmystan qalt etkende, qaghaz betine  oylary inju-marjanday tógilip týsip, әdebiy-kórkem núsqada tizilip tereng tanbalanghan filosofiya endi kitapqa enip, elding ruhany qazynasyna, adamzattyng ortaq iygiligine ainalmaq.

Atalghan kitaptyng taraulary kemel mashyq túrghysynan da, biyik oi-parasat túrghysynan da әri qarapayym, әri kýrdeli jazylghan núsqalar dep bilemiz. Ol avtordyng sóz saptauynan jaqsy kórinedi. Kitaptaghy metaforalyq keyip, poetikalyq sipat, filosofiyalyq qorytyndy, logikalyq týiin – shynayy niyetting júmbaqty sheshuge úmtylyp kórgen talpynysy.

Yqylasty qauym!

Tileuqor dos-jaran aitqan oi-pikirge qaraghanda – avtordyng danalyqqa qúshtar, sózge jýirik, sabyrgha bay, oy kenishine ainalghan kitaby – tanymnyng terenin keship, bilimning shynyna shyqqan, shyn mәnindegi, aqyl-parasat kitaby, basy-ayaghy býtin, pysyqtalghan, Batys-Shyghys týsinigindegi kәdimgi filosofiyalyq jýie sekildi tolghanys.

Avtordyng epistolyarlyq janrgha qalam tartudaghy maqsaty – elding qamyn oilap, júrttyng múnyn múndaghan qamqor kónilining tughan halqyna shashqan, últtyq memleket qúrudaghy úly tәjiriybesinen qalyptasqan kesteli oilarynyng kóziqaraqty, kókiregi oyau júrtqa tez jetuin jarqyn múrat tútqany bolsa kerek.

Kitaptyng tili jatyq, estelik-tolghanystarynyng boyauy qanyq, aitar oiy da anyq dey alamyz. Búl kitap belgili qalamgerdin  – tughan halqyna degen sheksiz yqylasynan tughan kitap. El turaly jazylghan, eldik mýddening mәni, últtyq múrattyng mazmúny shertiletin saliqaly bayan.

«Túnyq sәule»  – Últ kitaby – júrttyng izdep jýrip oqityn qúndy dýniyesi bolaryna senimdimiz.

Halyqtyq sipatqa iye, halyqtyng qúrmetine jazylghan, halyqtyng qasiyetin jyrlaghan halyq kitaby.

Qazaq ruhaniyatyna, adamzat kitaphanasyna sóz marjanyn tergen, oy marjanyn tizgen taghy bir asyl jәdiger qosyldy.

Qútty bolsyn, alash júrty!

Oqyrman qauymgha eskerte ketetin jayt, Didar Amantaydyng atalghan filosofiyalyq enbegining ýzindileri aptanyng әr seysenbisinde saytymyzda ýzbey jaryq kórip túratyn bolady.

Abai.kz