Almatyny óz basym ýsh bútty oshaqqa úqsatamyn. Oshaqta qazan asuly, astynda lapyldap ot janyp jatyr. Sol bir ottyng qyzuy bir sәtke bolsyn bәsendemeui tiyis. Júmbaqtamay-aq qoyalyq, oshaqtyng bir ayaghy – ekonomika. Almaty – qazaqtyng qarjylyq ortalyghy, el ekonomikasynyng jýregi. Ekinshi ayaghy – sayasat. Týrli sayasy iydeyalardyng sapyrylysyp, toghyz joldyng toraby kelip týinekteletin ortalyq. Ýshinshi ayaq – ruhaniyat. Qazaqtyng ruhy, mәdeniyetining bastau búlaghy – Almaty. Sodan bolar, aitylar syn da, asyra maqtau da – Almatygha tәn. Alyp megopolisting dúrys jolda damuy tek almatylyqtardyng ghana mýddesi emes, býkil qazaqtyng mýddesi.

Búryn - Tasmaghambetov, keshe - Esimov, býgin...

Keshe Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybek esep berdi. Kim bermegen, kimnen qalmaghan esep dersiz, bәlkim. Tasmaghambetovting túsynda múnday esep kezinde halyq bir serpilip dýr ete týsushi edi. Ákimdik qúrghan ssenariyding byt-shyty shyghyp, tizgin halyqtyng yrqyna kónip, bir jasap qalatynbyz. Sheshen Tasmaghambetov sheshilip sala beretin. Ahmetjannyng túsynda «mal iyesine tartpasa – aramnyn» kerimen әkim esebining ayaghyna jem týskendey bayaulap sala bergen. Mingir-mingir, kýngir-kýbir esepten úiqyly-oyau, әnki-tәnki kýide tarqasatynbyz. Mine, songhy jyldarda búl ýrdis ózgerdi. Tasmaghambetovtey jarq-júrq etken ssenariysiz qoyylym qoymady dep Baybekke kinә taghu orynsyz. Biraq, maqtaugha kemshil tilimiz jas әkimning «jigittigin» aitugha arlanbauy kerek dep oilaymyz. Tasmaghambetov sózding de, isting de adamy. Esimov... – (kóp nýkte). Baybek sózden góri iske myghym úiymdastyrushyday kórinedi.

Kólenkeli biznespen kýres

Baybekti maqtay otyryp, qayray da ketu kerek.  Mәselen, bir ghana «Onay» jýiesin alayyqshy. Elding synyna qalghan búl jýieni engizu arqyly әkimdikting basynan qanshama sóz asyrugha tura keldi. «Úra berse, Qúday da óledi» degen tәmsilge sýienip, halyq úryp-úryp «Onaydy» da jerleytin kýnge jaqyndady. Endi, Almatyda birynghay jol jýru biyletteri qayta engizilui mýmkin. Sonday-aq birqatar sanattaghy azamattar avtobustarda aqysyz jýretin bolady. Al studentter men kóp balaly analargha jenildikter qarastyrylmaq. Shahar basshysy әzirge almatylyqtardyng «Onay» jýiesine kóndige túru kerektigin aitty. «Jalpy biz osy naryqtyng auqymyn aiqyndau ýshin birshama uaqyt súradyq. Búghan deyin búl naryq ashyq emes edi, yaghny shyghystar men kirister qanshalyqty ekeni belgisiz edi. Býginde naryq kólemi 19-20 mlrd. tenge ekenin bayqap, shamamen 6-7 mlrd. tengeni «kólenkeli ekonomikadan» shygharamyz dep payymdaudamyz» deydi Baybek.

«Onaydy» engizuding onay bolmaghanyn bәriniz bilesiz. Sóite túra osy jýie qanshama kólenkeli biznesting betin ashty. Almatyda jýiitkigen avtobustardyng tapqan tabysy jeke qaltalargha ketip jatty. Yaghni, jas әkim qúrbandyq beru arqyly Almaty sekildi ýlken qalanyng kólenkeli tabys kózderin birtindep anyqtau isin bastap ketti. Búl jekelegen kәsipkerlerge tiyimsiz bolghanymen, halyqqa, memleketke paydaly is.

Kólenkeli biznesti anyqtau isine Bauyrjan Baybek bel sybana kirisip ketkenin aqyly avtotúraqtardy jappay ashuynan da angharugha bolady. Ákimning aituyna qaraghanda bir ghana kólik túraghy aiyna 600 million tenge qarajat tabady eken.  Al budjetke jylyna onyng tek 70 milliony ghana jetip otyr-mys. Koghamdyq kólik iyelerining 60 payyzy tabysyn jasyryp keledi.

Búdan neni angharasyz? Almaty qalasy – kólenkeli biznesting de ortalyghy. Onymen kýres, әriyne tilge ghana jenil.

Dese de Bauyrjan Baybek aqyly túraqtardyng tazalyghyn, júmysynyng jýieliligin esten shygharmasa eken deymiz.

Endi qysqasha әkim aitqan mәselelerdi atap ótsek...

Balabaqsha arzandaydy

Almatyda balabaqsha baghasyn birden 20 myngha tómendetu josparlanyp otyr. Jenildik 17 myng balany qamtidy.  «Almatyda tarihy qalyptasqan jaghday boyynsha 5-6 jastaghy balalar ýshin memleket tóleydi, 3-5 jastaghylargha kommersiyalyq talaptargha say ata-analar tolyqtay tóleydi. Býginde ailyq eseptik kórsetkish artty. Ata-analar 27 myng tenge tóleude, is jýzinde balabaqshadaghy bir oryn 38 myng tenge» dedi әkim.

Kishigirim dýngirshekterding de «kryshalary» bar

Ákim Almatydaghy kishigirim dýngirshekterding mәselesin sheshuding ózi onay emes ekenin sóz qyldy. Sol dýngirshekter ýshin Astanadan qonyraular týsedi. Baybek «olardyng sózin sóileytin ózimizding әkimdikte de, jogharghy jaqta da adamdar bar. Biz tәrtip ornatamyz, koperativterdi de jónge salamyz, basqasyn da. Halyq qoldasa boldy» dedi. Almatyda 800-dey pәter iyeleri koperatiyvi bar. Olardyng bir jyldyq jinaghan qarjysy 7 milliard tengeni qúraghan.

Alghabasta qisayghan ýige qatysty qansha adam jazalandy?

Kezdesu barysynda byltyr Alghabastaghy qisayghan ýy de sóz boldy. Ákimdik qisayghan ýy oqighasynan keyin 13 jobalaushy, 19 merdiger mekeme jazalanghanyn, apta sayyn qúrylys sapasyn baqylap otyrghandyqtaryn aitty.

Emhanalardy jekeshelendiru kerek

«Keybir derekter boyynsha, mýmkindigi bar adamdar ghana shetelde emdeluge ózine 500 mln dollargha deyin qarajat júmsay alady. Qalghandary qayda baruy kerek?  Ólu kerek pe? Sondyqtan, biz jekeshelendiruge ótuge tiyispiz. Jekeshelendiru emhanalardy damytugha jekemenshik qarajat salugha, densaulyq saqtau nysandaryn basqarugha әlemdik ýzdik tәjiriybeni engizuge mýmkindik beredi. Búl budjet shyghysyn tómendetip, qyzmet kórsetu sapasyn arttyrady»,  - dedi әkim.

Ekologiya basty nazarda

«Almaty halqynyng sany 1,5 esege artuyna baylanysty jenil kólik sany 10 esege ósti. Búl qala túrghyndarynyng qazirgi jaghdayynyng kórinisi. Barlyghyna belgili, kólik qaladaghy keptelisti arttyryp qana qoymay, 80 payyz týtin qaldyghyn shygharady. Auanyng lastanu dengeyi joghary, degenmen tómendeu ýderisi de bar. «Qazgidromet» mәlimetine sýiensek, 4 jylda lastanu indeksi 22 payyzgha azaydy. Energetikalyq nysandar shygharatyn týtin ýlesi 2016 jyly 8 payyzgha azaydy», — dedi әkim.

2016 jyly toksinder men paydalanylghan gaz týtini boyynsha baqylau kýsheytildi. Ekologiyalyq talaptargha say emes kólikterden 136 mln tenge óndirilgen.  Ákim ekologiyalyq talaptargha say emes kólikterding 67 payyzy ózge qaladan kelgen avtomobiliderding ýlesinde ekenin aitty. Sonymen qatar, әkimning aituynsha, ekologiyalyq taza qoghamdyq kólikterding ýlesi 60 payyzdy qúrap otyr.

«Ekologiyalyq kólik týrlerin endirip jatyrmyz. «Almaty Bike» jobasy ayasynda býginde 50 velobeket ashyldy. 2018 jyly onyng 5 ese kóbeytemiz. Gazdandyru da manyzdy mindetimiz. Qalanyng 95 payyzy gazdandyrylghan. 2018 jyldyng ayaghyna deyin tolyghymen gazdandyrylady», — dedi Bauyrjan Baybek.

Ál-Farabiyden joghary biyik ýiler salynbaydy

Ákim Elbasy tapsyrmasymen  Ál-Faraby kóshesinen joghary 12 metrden biyik 3 qabatty ýy salugha tyiym salynghanyn eske sala ketti.

30 jol aiyryghyn salugha 300 mlrd tenge júmsaldy 

«Ózderiniz biletindey, kóshedegi kólik keptelisi kóptegen iri megapolisterde bar. Biz múny jýieli týrde sheshudi kózdep, transporttyq reformany bastadyq. Elbasy tapsyrmasymen songhy 15 jylda 30 jol aiyryghyn salugha 300 mlrd tenge júmsaldy. 2018 jyly ayaqtalatyn taghy eki jol aiyryghy negizgi kóshelerdegi keptelisti azaytady», – dedi Bauyrjan Baybek.

Sonymen qatar, әkim «Altyn Orda» bazary manyndaghy joldy keneytu júmystary biyl bastalyp, kýrdeli kólik mәselesin sheshetinin aitty.

«Aynalma jol Batys Qytay men Europa arasyndaghy logistikalyq hab retinde Almatynyng ekonomikalyq әleuetin arttyrady. Jobagha shamamen 350 mlrd tenge investisiya salynady dep josparlanghan. Búl janadan myngha juyq júmys ornyn ashyp, almatylyq kompaniyalardy júmysqa tartady», – dedi әkim.

Tau bókterine kólikpen barugha shekteu qoyylady

Almaty әkimdigi tau bókterlerine kólikpen shyghugha shekteu qoy ýshin qajetti sharalardy qoldanady..

Ákimning aituynsha, "Shymbúlaqta" kólikterge shekteu qoyghan song jayau jýrginshilerding sany kóbeygen. Sonday-aq, ol kurortqa 400 mynnan asa turisting keletinin aityp ótti. "Biz taudyng barlyq bókterine birtindep kólikke shekteu qoya bastaymyz. Ókinishke qaray, adamdargha mýmkindik bersen, olar ýiding ekinshi qabatyna da kólikpen shyghyp, qoqystaryn da kólikpen shygharady. Múnday әdetten arylu kerek, azamattardyng mәdeniyetin basqasha qalyptastyru kerek” dedi әkim.

Týiin ornyna

Bauyrjan Baybek megapolis túrghyndaryna osymen ekinshi ret esep berdi. Esep kezinde poliyseylerding kóp bolghany, birli-jarym sayasy belsendilerding ústalghany, Bauyrjan Baybekting bayandamasy bitip, súraq-jauap bólimi bastalghanda, barlyq әleumettik jelidegi tikeley habar taratu lezde toqtatylghany – synaushylardyng kózirine ainalyp otyr. Amal ne, jogharyda aitqan qanshama enbek, qanshama júmys sol bir syndardyng astynda qalmauy kerek edi.

Ýsh bútty oshaqqa asylghan qazan dúrys qaynauy ýshin de maqtaytyn jerde maqtap, dattaytyn jerde dattau kerek. Ál-әzir Baybek jarap túr! 

Shәriphan Qaysar

Abai.kz