Songhy kezderi qoghamda talastyng biri osy «shýkir men qanaghatqa» qatysty bolyp jýr. Otqa may qúighanday etip túrghan osy eki sózge qatysty týrli pikirlerding órbuine ne sebep? Qazir bir jaghynan naryqtyq qatynastardyng enuine baylanysty qoghamdyq sanagha yqpal etetindigine baylanysty, «shýkir men qanaghat» qazaqty orgha jyghady degen pikirge qatyp qalghandar payda bolsa, ekinshileri, «shýkir men qanaghat» islamy diny úghymda negizigi kulitti úghymdaryndyng birine kiretindikten «bizdi eldigimiz ben amandyghymyz osy «shýkirlik pen qanaghatshylyqty berik ústanumyzda» degen oilardy aituda. Áriyne ekinshi pikirdi ústanushylardyng ishinde dinshili men dindary aralas. Yaghni, dinshili fanattyq dengeydegi adam desek, dindary taqualyq dengeyindegi kisi retinde payymdaymyz. Osylardyng ishinde qattyraq pikirlesushileri negizinen dinshilderi bolsa kerek. Atalghan úghymdardy pikir talastyrushylardan bólek sony oqyp qayysyna bolysaryn bilmey bas qatyryp otyrghan kópshilik qauym ýshin «algha jýrse arba synady, artqa jýrse ógiz óledi» degen hәldi bildirip túrghanday.

«Shýkir men qanaghat» úghym retinde ýlken ruhany kenistikterdi qamtyp jatqan týsinik retinde qarau kerek. Dese de osy sózderdi kýndelikti qoldanysta ong jәne teris maghynalaryna etene alyp ketkendigi bilinude. Oryndy orynsyz qoldau saldarynan osy sózder jaghymsyz maghynagha ainalyp barady. Qazaqtyng «jaman adam qúdayshyl», «jútaghan júrt shýkirshil» deui ruhany sózderdi ózining nadandyghy men nәpsisine jyghyp sóilegenderge qatysty aitylsa kerek. Endi jaghymsyz teris maghynasyna toqtalsaq. Adamdar ózining qanday da bir teris isteri men enjarlyghyn aqtauda oghan jauap retinde jay syltau aityp qoya salmaytyn kórinedi. Oghan barsha ruhany kenistigi adamy qúndylyqtardyng biyigi bolghan úghymdarmen alyp kelip jauap beredi. Sonyng biri jalqau men enjarlardyng «shýkir men qanaghat» týsinigin ong jambastaryna keletin ynghayly sóz qylyp alghandyghy. Qarapayym mysalmen keltiretin bolsaq ýiinde júmys jasamastan, qúr ayaqty sozyp qoyyp jatyp, aqtalu ýshin osy sózdi serik etushiler barshylyq.

Qojanasyr aitty degen sózder halyq arasynda keninen taralyp, hatqa týsken myna әzildi mysal etip alsaq.

Qojekeng bir jalqaudan: «jaghdayyng qalay?» – dep súrapty.

– Tapsam jeymin, tappasam qanaghat etemin! – dep jauap beripti.

– Qanaghatyng bizding qalanyng itterine úqsaydy eken, – depti Qoja. Rasynda jalqaulyqqa qatysty qatty syny túrghydan aitylghandyghyn kórsetip túr. Demek halqymyzda jalqaulardyng «qanaghat» sózi ózderine betperde etetindigine qatysty erteden aitylyp kele jatqandyghyn bildiredi.

Ataqty tarihshy, әleumettanu ghylymynyng negizin salushy retinde esepteletin Inb Haldunnyng tarihty saralap qarastyrghanda ol da osyghan úqsas mәselening tónireginde toqtalyp ketedi. Sol zamandaghy qara nәsildi halyqtardyng qúldyqqa tym beyim, ózderining psihologiyalyq túrghydan ishki jaqyndyqtaryna qatysty mәn berip, olardyng bilim alugha degen úmtylystarynyng joqtyghyna qayran qalyp, bilgisi kelip teksergen. Sonda alghan jauaby, aitularynsha «kezinde pәlenshe payghambar túsynda osynday qúday bizdi qarghapty-mys, biz sodan osynday enjarmyz» dep aqtalghan kórinedi. Bayqap túrghandarynyzday búlar da ózderining enjarlyghy men qúlyqsyzdyqtaryn qúdaylyq úghymnan bastau alghyzyp, ony bir kiyeli týsiniktermen japqysy keletindikterin bildiredi. Zamanynda Ibn Haldun múny naghyz nadandyq retinde baghalap ketken. Hәkim Abay da: «Baylyqty jaratqan qúday, kedeylikti jaratqan qúday, seni bay qylghan, kedey qylghan qúday emes» dep bet joq ózining boyyndaghy enjarlyq pen jalqaulyqtyng qúdaylyq týsiniktegi sózderi qoldana berudi dúrys emestigin aitqan.

Iskerlik psihologiya ghalymdarynyng pikirine mәn bersek. Olardyng aituyna qaraghanda adamdaghy әreketsizdik, adamdy keri sýireydi. Adamdaghy progress toqtap keri ketushilik bolatyndyghyna basa mәn beredi.

Qansha degenimen bizding qoghamda da materialisttik týsinikter halyqtyng aitarlyqtay bóliginde ornap qalghan. Oghan birinshi sebep keshegi kenes ýkimeti tolyghymen materialistik jәne utopiyalyq sanany barsha elding sanasyna siniruge úmtylghan edi. Birinshiden, sonyng saldary bolsa, ekinshiden, bizge kapitalistik qatynastar kirgennen bastap batystyq iskerlik úghymdar men birge sol elderding keybir salty men úghymdary bizding últtyq tanymyzgha qayshy keletin oilar men әreketter qosarlana kire ketti. Sodan bolar osy «shýkir men qanaghat» úghymyna birden dúrys emes degen payymmen pikir bildiredi. Jogharyda aitqanday qoghamda tәuelsizdikten keyin ruhany kenistikte erkindik boldy. Sonyng nәtiyjesinde ata dinimizge halyq qayta bet búrdy. Bet búrudyng barlyghy búrynghy keypinnen de basqasha jaghdaylardy alyp keldi. Qazaqtyng jerinde búryn sondy bolyp kórmegen keybir fanattyq, syrtqy týsinikpen ton pishushilik jaghdaylary oryn alyp, «shýkir men qanaghat» siyaqty dindegi kulittik sózderge qarsy pikirge bir jaqty qarsy shyghu da barshylyq.

Endi islamdyq túrghydan osyghan mәn berip ótsek. Rasynda islam dininde «shýkir men qanaghat» adamnyng aldymen dýniyelik isterge tym berlip ketpeuine mәn berse, ekinshisi jýrek tynyshtyghyn saqtaugha erekshe qoldanylady. Soghan qatysty Imam Aghzamnyng basynan ótken keng taralghan myna oqighany mysal etsek.

Imam Aghzam bilimimen qosa saudamen de ainalysty. Kýndiz meshitte besin uaqytyna deyin shәkirtterine sabaq berse, besinnen keyin saudasyna qaraytyn. Bir kýni shәkirtterine sabaq berip otyrghanda bir adam meshitting esiginen aiqaylap:

– Áy, imam, tauar artyp kele jatqan kemeng sugha ketti, – deydi. Imam Aghzam az ghana bógelip «Álhamdulillah» deydi de, sabaghan jalghastyra beredi. Biraz uaqyt ótkennen keyin dәl sol adam qaytadan kelip:

– Áy, imam, aiypqa búiyrma, qatelesip ketken ekem, batqan keme sizdiki emes kórinedi, – deydi. Imam Aghzam búl janalyqqa da «Álhamdulillah» deydi. Habardy jetkizgen kisi tang qalyp:

– Ua, imam, kemeng batty dep habar jetkizdik. «Álhamdulillah» dedin. Batqan keme seniki bolmay shyqqanyn aittyq. Taghy «Álhamdulillah» dedin. Búl shýkirshilik (hamd) ne ýshin? – deydi. Sonda Imam Aghzam:

– Sen keme batty dep aitqanynda jan dýniyeme, jýregime ýnildim. Dýnie mal-mýlik ýshin qamyqpaghanym ýshin Allagha shýkirshiligimdi bildirdim. Maghan batqan keme meniki emes ekenin aitqanynda taghy da jýregimdi tyndadym. Dýnie baylyghynyng qayta oralghanyna tittey de quanysh sezilmedi, jýregimnen. Sol bayaghynsha, birqalypty eken. Baylyqqa, dýniyege qúshtarlyq bolmaghany ýshin, Allanyng bergen osy jýregi ýshin taghy da Oghan shýkirshiligimdi bildirdim, – degen eken.

Jogharyda aitqanday adamnyng jýregining tynyshtyghy aldymen birinshi oryngha shyghady. Jýreginde tynyshtyq bolmasa adamnyng isinen tynyshtyq ketip qoymay, densaulyghyna da keri әseri etedi. Oqighagha mәn bersek búl biz aityp jýrgendey tilmen aityp, dilmen bekite bermeytin әreketterden әride jatqan taqualyqtyng joghary dengeyi retinde baghalaugha bolady. Qarastyryp otyrghan «enjar men jalqaulardyn» dýniyesi qúryp ketti desek, osynday sabyrlylyqty tanytyp otyruy eki talay. Imam Aghzamnyng ózi zamanynda bilim men dýniyelik jetistikter biyigine jetip, eki salada da bay bolghan kisi. Búl da músylmandyqtyng ýlgisi isker bolugha baghyt beretindigin bildiredi.

Batystyq iskerlik psihologiyany zertteushiler de osyghan úqsas oqighalargha toqtalady. Mәselen, kәsiporyndary bankrot bolghan kezderi myqty ózine degen senimdi biznesmender ayaqqa birneshe jyldan keyin qayta túryp ketkenderin aitady. Al kerisinshe bolghan oqighany jýregine tym jaqyn qabyldap, ózining ishtey jәne syrttay ýnemi psihologiyalyq kýizelisterge úshyratqan kisiler qayta oryna túra almay, tipti densaulyqtaryna da zaqym keltirip alghandyghyn bayan etedi.

Sondyqtan da adamda jýrek tynyshtyghy bolghan kezde ol kez kelgen jaghdayda da qayta oryna túryp ketuine mýmkindikteri joghary bolady deydi.

Islamda da alty nәrseni alty jerge jasyrdym dey kele, baylyqty qanaghatqa jasyrdy deuine qatysty pikirlep kórsek. Búl jerde jogharyda aitylghan jalqau men enjarlyqtyq formasynan bólek biyik ruhany ólshem retinde qarastyrylghan deymiz. Dәuletti adamda ynsap pen qanaghaty bolsa, artylghanyng elge berip qayyrymdylyq jasaydy. Eger adamnyng boyynda ynsap bolmasa onyng «ózi toysa da, kózi toymady» degendey bet qaratpay aqsha jinaumen bolady. Qazaqta «bay bolmaghan bay bolsa, jaylamaghan jer qalmas» deui osy bir adamdaghy ynsap degen ólshemning bolmauy adamdy toyymsyzdyq pen jighan dýniyeni ózi de, ózge de qyzyghyn kórmey ótetindigin bildirip túrghanday.

«Shýkir men qanaghat» bayyp ketken jan ýshin ghana emes. Qarapayym jan ýshin de qajetti ruhany ólshem deuge bolady. Tannan keshke deyin enbek etti, biraq oilaghan dengeyindey tabys taba qoymady, sol kezde ózining psihologiyalyq túrghydan jeuden saqtasa, ekinshi osy sózderdi ózining diline sinire bilgen kisiler «tapqanym az» eken dep aramgha úmtylmaytyn bolady. Mine, osy tústan «shýkir men qanaghat» adam ýshin paydaly bolyp keldi.

Búl jerde biz mәselege taqualyq túrghysynan qarap otyrmyz. Eng basty jýrek tynyshtyghyna mәn beru kerek. «Kedeyding kerbezinen saqta» dep ósiyet retinde aitylatyn sózder jogharyda enjarlyq pen jalqaulyqty serik etip, «shýkir men qanaghatty» sózdik qoldanysyn túraqty qoldanysqa ainaldyrghandargha qarata aitylghanday. «Shýkir men qanaghatty» jalqaulyqtyng serigi retinde emes ruhany biyik ólshem retinde qoldanyp, sony dilimizde bekitushiler kóp bolghay.

Ruslan Ahmaghanbetov

Abai.kz