Erjan BAYTILES. Alty Alashtyng aqylmany
Qabyrghandy qayystyratyn, qabaghyna kirbing salatyn, janyndy qúlazytatyn, jýregindi syzdatatyn kýnder bolady. 16 qyrkýiek - sonday kýnderding biri. Óitkeni búl kýni Alashtyng Aqseleui aruaqqa ainaldy. Aramyzdan o dýniyege attandy. Aqylman - Aqseleu, ghalym - Aqseleu, etnograf - Aqseleu, kýishi - Aqseleu, seri - Aqseleu, qazaqtyng joqshysy bolghan Aqseleu osydan tura bir jyl búryn júrtynan mәngilikke jyraqtady. Qasiyetti Qadir týninde songhy tynysyn aldy. Sodan beri de jyl ainalypty. Alash Aqseleusiz bir jylyn ótkizdi.
Aqseleu Seydimbek turaly anyz kóp. Onyng ómirining ózi anyzben órilgen. Qúrdastary, zamandastary bir ghana «Qúnanbaydyng shaqshasy» turaly әngimeni san qúbyltyp aitady. Ol da anyz. Slan balasy - qazaq dalasyndaghy kóshpeli ómirding songhy kórinisin kórgen qazaq. Onyng ata-baba saltyna, әdet-ghúrpyna, ómirlik qaghidattaryna, kýii men әnine, syry men synyna, shejiresine, tarihyna adal bolatyny, kózining qarashyghynday saqtap, keyingi úrpaqqa jetkizudegi jankeshtiligi osynda jatyr. Bildey bir ghylym instituty jyldaghan uaqytyn sarp etip shygharatyn «Qazaqtyng kýy óneri», «Qazaqtyng auyzsha tarihyn» bir ózi dayyndap, baspagha úsyndy. Ol qalyng oqyrmannyng qolyna tiydi. Jankeshtilik degende biz osyny aityp otyrmyz. Últyn sýi, Alashqa adal boludyng jolyn Aqang bizge ózining enbegimen kórsetip ketti.
Qabyrghandy qayystyratyn, qabaghyna kirbing salatyn, janyndy qúlazytatyn, jýregindi syzdatatyn kýnder bolady. 16 qyrkýiek - sonday kýnderding biri. Óitkeni búl kýni Alashtyng Aqseleui aruaqqa ainaldy. Aramyzdan o dýniyege attandy. Aqylman - Aqseleu, ghalym - Aqseleu, etnograf - Aqseleu, kýishi - Aqseleu, seri - Aqseleu, qazaqtyng joqshysy bolghan Aqseleu osydan tura bir jyl búryn júrtynan mәngilikke jyraqtady. Qasiyetti Qadir týninde songhy tynysyn aldy. Sodan beri de jyl ainalypty. Alash Aqseleusiz bir jylyn ótkizdi.
Aqseleu Seydimbek turaly anyz kóp. Onyng ómirining ózi anyzben órilgen. Qúrdastary, zamandastary bir ghana «Qúnanbaydyng shaqshasy» turaly әngimeni san qúbyltyp aitady. Ol da anyz. Slan balasy - qazaq dalasyndaghy kóshpeli ómirding songhy kórinisin kórgen qazaq. Onyng ata-baba saltyna, әdet-ghúrpyna, ómirlik qaghidattaryna, kýii men әnine, syry men synyna, shejiresine, tarihyna adal bolatyny, kózining qarashyghynday saqtap, keyingi úrpaqqa jetkizudegi jankeshtiligi osynda jatyr. Bildey bir ghylym instituty jyldaghan uaqytyn sarp etip shygharatyn «Qazaqtyng kýy óneri», «Qazaqtyng auyzsha tarihyn» bir ózi dayyndap, baspagha úsyndy. Ol qalyng oqyrmannyng qolyna tiydi. Jankeshtilik degende biz osyny aityp otyrmyz. Últyn sýi, Alashqa adal boludyng jolyn Aqang bizge ózining enbegimen kórsetip ketti.
Aqseleu Seydimbek turaly әli talay әngime aitylady, enbek jazylady. Osy bir jyldyng ózinde qazaqtyng marqasqa úldary Aqang turaly jyly estelikterimen, zertteu enbekterimen bólisti. Onyng bәri baspasózde jazylyp jatyr. Qaly agham Sәrsenbay aitpaqshy, «Aqseleutanu bastaldy».
Kózi tirisinde Aqanmen dәmdes bolyp, sózin tyndau baqyty búiyryp edi. Osydan eki jyl búryn súhbat jasaghan bolatynbyz. Abzal aghany eske ala otyryp, sol súhbatty qayta qarap shyqtyq. Dualy auzynan shyqqan uәli sózinen qazaq dep qabyrghasy qayysyp túrghanyn bayqaysyz. Últ bolashaghyna alandaytynyn sezesiz. Alty Alashtyng aqylmany Aqanmen bolghan sol súhbattan býgin ýzindi jariyalaghandy jón sanap otyrmyz. Oqynyz.
***
Mening qolyma 1,5-2 mynday shejire týsti. Onyng ishinde keybir shejireler bylay bastalady. «Men ózim bir ghasyrgha kuә boldym. Taghy bir ghasyrgha kuә bolghandardyng sózin estidim. Mening boyymda eki ghasyrdyng aqiqat sózi bar». Al eki ghasyrlyq tarihy joq elder bar. Eki ghasyrlyq aqiqat sóz shejirede túr. Onyng ýstine songhy eki ghasyr qazaq tarihyndaghy óte taghdyrly ghasyrlar boldy. Demek, shejirelik aighaq-derekti kóz kóre otyryp, ony qorytyp, pikir bildirmeu mening ruhany baghyt-baghdarym ýshin qylmyspen para-par sharuaday edi...
***
Men túnghysh ret qazaq ru-taypalarynyng etnikalyq bólik emes, búl әkimshilik-aumaqtyq, territoriyalyq bólik ekenin qolmen ústatqanday dәleldep otyrmyn. Demek, jýzge bólinu degen sóz baryp túrghan aqymaqtyq, tól tarihyn bilmeushilik bolyp shyghady...
***
Myna Kavkazda Daghystan deytin el bar. Bizding Qorghaljyn audanynyng aumaghynan jeri kishileu. Sol Daghystanda resmy 18 til bar. Anau tóbedegi kórinip túrghan auyldyng tilin etektegi el týsinbeydi. Qazaq deytin halyqtyng birtútas etnojaralym boluy - bizding aqylman-danalarymyzdyng jasap ketken úly ýlgisining nәtiyjesi...
***
Ózi jaman indet bastalghanda órt siyaqty eldi sharpyp ketetin әdeti. Búl indet talay adamdardy azapqa, әurege saldy. Áli de әurege salyp keledi. Sorymyz bolar, baghymyz bolar, Tәuelsizdik alghannan keyin naryqtyq jýieni tandadyq. Al naryqtyq jýie degen - baylyqtyng bәigesi. Baidyng bәsekesi. Bang jolyna týsken adamdar ózine qolayly tәsilding bәrin qoldanady. Ýlken aqyl, tәjiriybeni qoldanudan bastap, kisi óltiruge deyin barady. Ony kózimiz kórip jýr. Demek, naryqtyq jýie ózinen-ózi proteksiyalyq ansardy dýniyege әkeledi. Proteksiya degen ne? Belgili maqsatqa jetu ýshin top qúrady. Áriyne, kez kelgen adam topqa ózi biletin adamdy tartady. Olar ózining rulas, atalastary boluy mýmkin. Biraq sol rulas, atalastary kónilinen shyqpasa, sonyng óligin attap túryp, mýlde basqa últpen pәtualasady. Degenmen týpki maqsatyna jetuden tanbaydy. Proteksiya degen osy. Bizding proteksiyalyq yndyndy jýzshildikpen, rushyldyqpen shatastyryp otyrghan jayymyz bar...
***
Biz belgili bir úrpaq almasqangha deyin sosialistik iydeologiyanyng jalanbút úranshyldyghynan, jelbuaz әperbaqandyghynan kópke deyin aryla almaymyz. «Qazaqstandyq últ» degen bayaghy Suslovtyng kezindegi «pasporttargha últym Sovet Odaghy dep jazayyq» degen úsynys siyaqty bolyp estiledi maghan. Óitkeni esh uaqytta birneshe etnostan qúralghan últ bolmaydy. Últ degen - jeke adam siyaqty óte dara jaralym...
***
Meni ókindiretini, memleket iydeologiyasynyng tizginin ústap otyrghan paqyrlardyng qarapayym etnologiyalyq zerdesining joqtyghy. Sonday adamdargha tizgindi qalay qoryqpay ústatady eken?! Búl balanyng qolyna jalan, ótkir qylysh ústatqanmen birdey. Esh uaqytta memleketting birneshe últtan jaraluy mýmkin emes.
***
Qazaqstannyng tirek últy - qazaq. Qazaqstannyng jeri qazaqtiki.
***
«Qazaqtyng kýy ónerin» jazugha 30 jylday ómir ketti. Qorqyttan bastap 15 jastaghy kýishige deyin búl kitapqa iliktirdim. Úzyn-sany 200-den astam kýishining shygharmashylyghy taldanady onda. Onyng ýstine aspapty muzykanyng arghy myndaghan jyldyq tarihyna arheologiyalyq jazbalar boyynsha sholu jasadym. Baytaq qazaq dalasyndaghy kýishilerding ómir deregin aitqanda, ózinen-ózi jer aty, su aty, toponimder, ru attary atalady. Bylaysha aitqanda, búl kitap muzykalyq mәdeniyet turaly bolghanymen, qazaq tarihynyng muzykalyq mәdeniyetti mysal ete otyryp bayandaluy.
***
Bizdegi proteksiyashyldyq, korrupsiyashyldyq, jebirlik yndynnyng biylik satysynda ómir saltyna ainalyp ketui óte qauipti. Sosyn әlemning elu eline qúr ekonomikalyq dengeymen jetuge óz basym úyalar edim. Álemning bәsekege qabiletti elu elining qataryna eng aldymen ruhany órede jetudi maqsat tútuymyz kerek.
***
Birynghay ekonomikany kýitteyik degen sóz, ol - «memleketting bolashaghyn joq eteyik» degendey estiledi maghan. Óitkeni ruhany negizi berik, tóltumalyq qasiyeti dara, ózindik tól sipaty joq últ ta, memleket te bolmaydy. Onda biz qyryq ru, qyryq jilik tobyrlardyng mekeni bolamyz da, bizding aqyrymyz qayyr bolmay shyghady. Sondyqtan biz dereu últtyq tóltumalyq, memlekettik tóltumalyq degen mәseleni qolgha alyp, sonyng kemshin ketip jatqan jaqtaryn jongdyng tetikterin oilastyruymyz kerek.
***
BAQ-tyng zorlyq-zombylyghynan múrnymyzdan qan ketip otyrghan elmiz. Sol aqparat qúraldarynyng tәrbiyesin kórgen balalardyng ózi 10-15 jasqa kelip qaldy. Olar erteng bizdi almastyrghanda últ ýshin kýrespeytin, memleket ýshin túyaghyn da qimyldatpaytyn óte dýbәra, kosmopoliyt, nemketti úrpaq bola ma dep qorqamyn. Onda býgingi úrpaq tyrbyndap jinaghan dәulet, qazirgi jasalghan iygilikting barlyghy jelge úshady.
***
Biz orys halqynyng ruhany asyrauynda otyrmyz. Qazirgi úrpaq orystyng әnin tyndaydy. Oryssha oilaydy. Orystyng oilaghanyn shaynap qaytalaydy. Bizding ghylymymyz da, sayasatymyz da, mәdeniyetimiz de orystyng ókshesin basqan ruhany dýbәra dýnie bolyp otyr.
***
Bizding auyl mәngilik kóktem men jazda otyratyn. Yaghny qazaqtyng kóshpeli ómir saltynyng arhaikalyq rudiymentterin, qaldyq-júqanalaryn men ómir sýrgen ortada saqtap qaldy. Sonyng әserinen men bala-shaghama ósken ortamnyng dәstýrin, keybir moralidik-etikalyq normalaryn ýlgi-ónege etuimning syry osynda bolsa kerek. Qyz balagha túlym, úl balagha aidar qoyady. Osyny qoidaghy negizgi eki sebepti aitu kerek. Birinshisi, súlulyq, әdemilik ýshin. Ekinshisi, kóz tii degen bar. Kez kelgen sәby súlu ghoy. Oghan әrbir kózi ótkir, jaralymy erekshe adamnyng yqylasy ausa, onda balanyng auyryp qaluy mýmkin. Túlym men aidar qoyghanda kóz aldymen soghan týsedi, sol arqyly balany pәle-jaladan saqtaydy degen senim de boluy kerek. Ózim әkeden jalghyz bolghannan keyin, úrpaqqa shyr-pyr bolghan jayym bar. Qúdaydyng bergen ýsh-tórt balasy men alty-jeti nemeresining barlyghyna túlym men aidar qoyghanym ras. Olardyng qaryn shashynan bastap, tyrnaghy men túlym-aydaryna deyin jinap jýremin.
«Ana tili» gazeti