Tәuelsizdikting alghashqy kýnderinen-aq halqymyzdyng ruhany mәdeniyetine, sonyng ishinde onyng eng basty salalarynyng biri dinge memlekettik túrghydan ýlken kónil bólinip keledi. Eng aldymen, ar-ojdan jәne diny senim bostandyghynyng jariya etilui Qazaqstan halqynyng din salasyndaghy memlekettik sayasatty belsendi týrde qoldauyna óz yqpalyn tiygizdi. Qazaqstan halqyn qúraytyn barlyq etnostar ózderining dәstýrli dinderine bet búruyna mol mýmkinshilikke ie boldy. Býginde jýzden astam etnos ómir sýretin elimizding aumaghynda 18 konfessiya ókilderi ózara kelisim negizinde ómir sýrude. Elimizding zayyrlylyq qaghidattarynyng nyghangy arqyly azamattardyng diny senim qúqyqtary men bostandyqtary saqtalyp keledi. Búl orayda eng bastysy − dinning memleketten bólinu qaghidaty, diny fanatizmge jol berilmeui ekendigin eskeruimiz qajet.

Din óskeleng úrpaqtyng adamgershilik pen ruhany dýniyetanymyn qalyptastyrugha erekshe yqpal etedi. Qazirgi tanda Qazaqstan qoghamyn erekshe alandatyp otyrghan ózekti mәseleler barshylyq. Búl mәseleler kóbine teris pighyldy jat diny aghymdardyng qoghamdyq tútastyqty búzugha baghyttalghan belsendiligine baylanysty bolyp otyr. Olardyng ishinde әsirese salafizm aghymynyng halyq tynyshtyghyn búzyp jatqandyghy belgili. Atalmysh radikaldy aghym әreketterining saldarynan dindarlar arasynda alauyzdyq tuyndap, otbasylyq-tuystyq qatynastar ýzilude. Salafizm iydeologiyasy adamdy zayyrly nemese islamy emes kez-kelgen qoghamnan, memleketten oqshaulau ýshin astyrtyn ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizip keledi. Salafizm iydeologiyasy Qazaqstan Respublikasynyng birligine, qoghamdyq sana tútastyghyna núqsan keltiretin qauipti radikaldyq zalal.

Salafizm iydeologtary Muhammad bin Abduli Uahhabtyng enbekterin paydalana otyryp, ondaghy iydeyalardy ózderining týsinikterine sәikestendirip qabyldauda. Múnyng aiqyn mysaly M.Abduli Uahhabtyng «Ýsh negiz jәne onyng dәlelderi» atty enbeginde jasalghan týsindirme kitaptarynan naqty bayqalady. Salafittik iydeolog Salih Áli Sheyhting «Ýsh negizge» jasaghan týsindirme kitaby diny tózimdilik pen tatulyqty joydy, sonday-aq din negizinde otbasylyq-tuystyq, dostyq qarym-qatynastardy ýzudi ýndeytin iydeyalardy belsendi týrde nasihattaydy. Mysaly, atalmysh kitapta: «Kim Allany jalghyz dep tanyp, payghambarynyng artynan eretin bolsa, Allagha jәne payghambaryna boysúnbaghandy dos tútuyna bolmaydy. Tipti, ol onyng eng jaqyn tuysy – әkesi, anasy, bauyry, әpke-qaryndasy, tuysqany bolsa da onymen dos bolugha bolmaydy» degen mәtin joldary oryn alghan.

Sol sebepten 2014 jylghy 25 aqpanda Astana qalasy Saryarqa audandyq sotynyng sheshimimen «Ýsh negiz» jәne «Ýsh negiz kitabyna týsindirme men anyqtamalyq» atty kitaptar ekstremistik dep tanylyp, olardy Qazaqstan Respublikasynyng aumaghyna engizuge, baspadan shygharugha jәne taratugha tyiym salyndy.

Islam tarihynda Múhammed payghambardan keyin ómir sýrgen alghashqy ýsh úrpaqqa jatatyn músylman «salaf» dep atalady. «Salaf» sózi tildik jaghynan islam ghalymdarynyng payymdauynsha «aldynghy ótken halyq» degen maghyna beredi. Alayda, salafizm aghymyn ústanushylar ózderin atalmysh «alghashqy ýsh úrpaqtyn» jolyn quushylar retinde qarastyryp, óz-ózin «salaf» dep ataudy jón sanaydy.

Qazirgi tanda «salafizm», «uahabizm» ataulary «ekstremizm» sózining sinoniymine ainalghanday. Uahabshylardyng «salafizm» atauyn da keyinnen alghanyn aita ketuimiz kerek. Uahabshylardyng jer-jerde býlik salyp, tarihta eshqashan jaqsy atynyng shyqpauyna baylanysty «uahabizm» sózining jaman maghynasynan qútylu ýshin uaqyt óte kele ózderin «alghashqy saliqalylardyng jolyn ústaushylar» retinde «salafiyler» dep atay bastady. Ghylymda salafizm aghymyn ústanushylar salaftardan bólek qarastyrylyp, «salafitter» degen ataumen belgili.

Qazaqstandaghy salafizm aghymynyng birneshe basty erekshelikteri bar. Salafitter Qazaqstan Respublikasynyng biyligine, konstitusiyalyq qúrylymyna qarsy shyghady. Taghy bir maqsaty halyqty tól mәdeniyetinen aiyru bolyp tabylady. Ortalyq Aziya elderining islam dogmalaryna qayshy barlyq salt-dәstýrlerin joy qajet dep esepteydi. El patrioty emes, din patrioty bolugha ýndeytin iydeyany ýgittep nasihattaydy. Búl salafizm aghymyn ústanushylardyng qogham men memleket mýddesine qarsy ekendigin kórsetedi.

«Jihad» úghymyn teris týsindirip, kәpirlerge qarsy soghysu kerek dep oilaydy. Salafitterding týsiniginde kәpirlerding qataryna qazirgi Qazaqstan halqynyng basym bóligi kiredi. Salafitterding ózgelerding diny senim bostandyghyn mýldem moyyndamaytyndyghy Qazaqstannyng zayyrlylyq qaghidattaryna tikeley qayshy keletindigining aiqyn kórsetkishi. Salafitterding arbauyna týsken adamnyng radikaldanyp, zandy biylikke, basqa din ókilderine, zayyrly kózqarastaghy azamattargha óshtesip, sayasy maqsatyna qol jetkizu ýshin kez-kelgen amal-tәsildi qoldanyp, qaruly qaqtyghysqa da oilanbay baraudan tayynbaydy.

Islam ghúlamalarynyng pikirinshe «shynayy jihad» degenimiz ol – óz nәpsisimen kýresui bolyp tabylady. Radikaldy diny aghymdardyng ókilderi islamdaghy «jihad» úghymyn qate týsinedi. Olar jihadty basqalargha qaruly soghys jýrgizu dep úghady. Al shyndyghyna kelgende «jihad» sózi arab tilinen audarghanda belgili bir nәtiyjege, maqsatqa jetu ýshin adamnyn  qajyr-qayrat júmsauy degen maghynany bildiredi. Shynayy jihad degenimiz:

- әrkimning óz kemshilikterin týzeui;

- ózinning ishki dýniyeng men jýregindi tazartu;

- óz boyyndaghy qyzghanshaqtyq, qanaghatsyzdyq, jalqaulyq, tәkapparlyq sekildi jaman qasiyetterden arylu;

- óz boyyndaghy adamgershilik qasiyetterdi jetildiru;

- әrkimning óz nәpsisin, elikteuin jәne әlsizdigin jenui bolyp tabylady.

Býgingi tanda diny sanasy tolyqqandy qalyptaspaghan jastarymyz salafizm aghymynyng yqpalyna adasyp týsip jatqany belgili. Din qoghamnyng ajyramas bóligi bolghandyqtan salafizm aghymynyng zalaly ózekti mәselelerding biri bolyp otyr. Qazaqstan qoghamynyng dәstýrli ómir sýru saltyna jat diny aghymdargha qarsy túryp, tótep beru ýshin әrbir adam sanaly týrde «Elim!» dep, ata-babasynan qalghan tól mәdeniyetin saqtap qaluy tiyis. Ghasyrlar boyy ózining erekshe mәdeniyetin qalyptastyrghan qazaq eli bekem birligi, otansýigishtigi men toleranttylyghynyng arqasynda tútastyghyna syzat týsirmey, memlekettiligin bayandy etui ýshin zaman zalaly bolyp tabylatyn salafizm aghymynyng taraluyna jol bermeui tiyis.

K.Tulegenova, QR DIAQM DIK Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghy Hristiandyq jәne Qazaqstan ýshin dәstýrli emes diny aghymdardy zertteu bólimining agha ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz