Osydan birshama uaqyt búryn AQSh-tyng Florida shtatyndaghy evangelie shirkeuining pastory Terry Djons 2001 jyldyng 11 qyrkýiegindegi lankestik shabuyldyng 9 jyldyghyna baylanysty Qúrannyng kóshirmesin órteytinin mәlimdegen bolatyn. Alayda, pikirtalas ótken song ol aptanyng sonyna qaray birese Qúrandy órteuden bas tartatynyn mәlimdep, onyng artynsha qayta órteytin bolyp, birneshe ret qúbyldy. Búghan kýlli islam әlemi: «Zúlymdar jalghan ómirde jazalanbasa da o dýniyede tamúqta janady», - dep shiryqty. Aughanstandaghy AQSh pen NATO әskerlerining basshylyghy men AQSh-tyng Kabuldaghy elshiligi shirkeuding búl josparyna qarsylyq bildirip, elshilik Islam dinin syilamaytyn múnday sharagha AQSh ýkimeti ýnsiz qaray almaydy jәne «diny nemese etnikalyq top mýshelerin qorlaudy kózdegen múnday әreketke qatty alandaydy» dep mәlimdedi. AQSh preziydenti Barak Obama men jauapty hatshy Hilary Klinton «tәit» degen song Terry ýnsiz qaldy. Biraq búl dәstýrli dinge jatpaytyn oidan shygharylghan sektanyng Tennesy shtatyndaghy eki mýshesi islamdy jalghan din dep aiyptap, músylmandardyng qasiyetti kitabynyng eki danasyn júrt kózinshe órtedi. Al, Niu-Yorktegi azaly kýndi (әigili 11-qyrkýiek) eske alugha arnalghan jiynda teksizderding taghy biri qasiyetti kitabymyzdy paraqtap jyrtyp, jeke-jeke otqa jaqty. Kýlli әlem búl oqighagha: «tamyry joq teksiz dinnen susyndaghan teksizderding aiuandyghy» degen bagha berdi.

Osydan birshama uaqyt búryn AQSh-tyng Florida shtatyndaghy evangelie shirkeuining pastory Terry Djons 2001 jyldyng 11 qyrkýiegindegi lankestik shabuyldyng 9 jyldyghyna baylanysty Qúrannyng kóshirmesin órteytinin mәlimdegen bolatyn. Alayda, pikirtalas ótken song ol aptanyng sonyna qaray birese Qúrandy órteuden bas tartatynyn mәlimdep, onyng artynsha qayta órteytin bolyp, birneshe ret qúbyldy. Búghan kýlli islam әlemi: «Zúlymdar jalghan ómirde jazalanbasa da o dýniyede tamúqta janady», - dep shiryqty. Aughanstandaghy AQSh pen NATO әskerlerining basshylyghy men AQSh-tyng Kabuldaghy elshiligi shirkeuding búl josparyna qarsylyq bildirip, elshilik Islam dinin syilamaytyn múnday sharagha AQSh ýkimeti ýnsiz qaray almaydy jәne «diny nemese etnikalyq top mýshelerin qorlaudy kózdegen múnday әreketke qatty alandaydy» dep mәlimdedi. AQSh preziydenti Barak Obama men jauapty hatshy Hilary Klinton «tәit» degen song Terry ýnsiz qaldy. Biraq búl dәstýrli dinge jatpaytyn oidan shygharylghan sektanyng Tennesy shtatyndaghy eki mýshesi islamdy jalghan din dep aiyptap, músylmandardyng qasiyetti kitabynyng eki danasyn júrt kózinshe órtedi. Al, Niu-Yorktegi azaly kýndi (әigili 11-qyrkýiek) eske alugha arnalghan jiynda teksizderding taghy biri qasiyetti kitabymyzdy paraqtap jyrtyp, jeke-jeke otqa jaqty. Kýlli әlem búl oqighagha: «tamyry joq teksiz dinnen susyndaghan teksizderding aiuandyghy» degen bagha berdi.

Búl qysqa da núsqa bagha. Osy bir oqigha rasynda da barynsha demokratiyaly, әri barlyq senimderding qamqory bolugha tyrysushy AQSh-tyng ózindegi oidan shygharylghan teksiz sektanyng әlemdegi eki ýlken din arasyna ot jaghugha tyrysqan búl arandatushy, aqylsyz is-әreketine tyiym sala almauy onyng bet-beynesin asha týskendey әser qaldyrdy. Barsha músylmandar men izgi niyetti adamzat, onyng ishinde bizding otandastarymyzdyng da osynau alpauyt eldi jaqtyrmay qalghany haq.

Barsha músylmandar sekildi búl aqylsyz is-әreketti Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy da barynsha aiyptaydy. Qasiyetti kitabymyzdy qorlaghysy kelgenderdi jazalaudy Alla taghalagha tabystadyq. Óitkeni zúlymdyq jasaushy din dúshpandary mәngi azap shegedi.

Islam - adamzatty tura jolgha bastaytyn Allanyng haq dini bolsa, al qasiyetti Qúran - Alla taghaladan týsken 4 kitaptyng songhysy. Músylmandar sol 4 kitapty da, barsha payghambarlardy da moyyndaydy, qúrmetteydi. Al, Qúrandy órteushiler onyng qadir qasiyeti turaly bile me eken? Alla taghalanyng adamzatqa qasiyetti Qúran kәrimdi týsirui óz pendelerine kórsetken sheksiz meyirimi. Qúran kәrim - músylman balasynyng tura joldan taymay, haq joldy dúrys tauyp jýruine arnalghan basshy kitap. Qúran kәrim - siz ben bizdi jaratqan, býkil ghalamdardyng iyesi, aqyrghy esep-qisap kýnining jalghyz qojayyny Alla taghalanyng sózi. Osy qasiyetti kitaptyng adamzat ómirindegi orny, onymen qatysy jәne oquy jayly az-kem toqtalsaq.

Qúran - tilmen oqylatyn, jýrekpen qabyldanatyn, qúlaqpen tyndalatyn kitap. Onymen baylanysta bolu eng abzal ghibadattardyng biri, әri Allagha jaqyndaudyng bir joly. Búl kitaptyng әrbir әrpinde on jaqsylyq bar. Jay oqyghannyng da, maghynalaryna oy jýgirtip oqyghannyng da búl jaqsylyqtardan nesibeleri bolmaq. Alla taghala Qúran mazmúnyna býkil ghylym ataulynyng negizderin syighyzghan. Onda ýkimder, sharighat talaptary, mysaldar, ónegeler, aspan әlemining jýiesi taghy basqa kóptegen mәseleler keremet dәldikpen berilgen. Payghambarymyz (s.gh.s.) bir hadiysinde Qúran turaly bylay degen: «Allanyng kitaby sol - ishinde senderge deyingi uaqighalar, senderden keyingi habarlar jәne aralarynda jasalatyn ýkimder bar. Ol eshbir әzili joq tóreshi kitap, ony mensinbey tastap qoyghandardy Alla qúrdymgha batyrady, al odan basqadan turalyq izdegenderdi adastyrady. Óitkeni ol - Allanyng myqty jibi jәne hikmetke toly sózi, әri ol - tura jol. Onymen jýrgender adaspaydy, ony arqau etken tilder shataspaydy. Ghalymdar ony qansha oqysa da әste, toymaydy, kóp oqylghannan ol eskirmeydi, ishindegi ghajayyptary sarqylmaydy. Jyndar ony estigende: «Shyndyghynda, biz asa ghajap Qúran estidik» dep  tandanystaryn jasyra almaghan. Kim oghan sýienip sóilese, turalyq aitady, onymen ýkim etse, әdil bolady, ony ústanyp ómir sýrse, mol sauapqa keneledi, oghan shaqyrghan tura jol tabady».

Mine, Allanyng songhy elshisi Qúrangha osylay sipattama bergen. Al, Alla taghalanyng ózi Qúran kәrim turaly bylay dedi: «(Múhammed (s.gh.s.)! Eger búl Qúrandy bir taugha týsirgenimizde, onyng Alladan ýreylenip byt-shyt bolghanyn kórer edin. Al, múnday mysaldardy adam balasy oilansyn dep keltiremiz» («Hashyr» sýresi, 20-21 ayattar).

Qúran osynshalyqty zilbatpan jýk, әri salmaghy auyr amanat. Atalmysh ayat bizge manayymyzdan kýnde kórip jýrgen asqar-asqar taulardy adam jýregimen salystyrugha da mýmkindik beredi. Endi oilanyp kóreyikshi, tastan jaralghan qatparly qalyng tau kótere almas batpan salmaq adam balasynyng júdyryqtay jýregine tapsyrylghan. Alghash ret búl jýkti Allanyng sýiiktisi, ghalamdardyng maqtanyshy Múhammed (s.gh.s.) payghambarymyz qabyldaghan edi. Oghan (s.gh.s.) uahy týskende, onyng týr-túlghasynyng qatty qúbyluy da eki dýniyening arasyna kópir boludyng ruhany auyrtpashylyghynan bolsa kerek. Sahabalardyng bildiruinshe, uahy týsip jatqan sәtte Alla elshisining (s.gh.s.) ajary qatty ózgerip, jany men tәni alabóten sipat alatyn. Uahidyng týsirilui men ony qabyldaudyng negizgi aqiqaty bizge belgisiz. Ony tolyq sipattaugha qarym-qabiletimizding jetpesi haq. Alayda, Payghambarymyz (s.gh.s.) uahy týsip jatqanda: «Rabbym, myna ayatty taghy bir qaytalay gór!» dep tilemegen. Kerisinshe, Qúran uahy etilgen sәtte ony úmytyp qalmau ýshin tezdetip qayta-qayta oqugha tyrysqan. Sol sәtterding birinde Rahman IYemiz: «(Ua, Rasulym!) Qúran týskende tezirek jattaugha asyghyp tilindi qozghaltpa. Shyn mәninde, uahidy sening jýreginde jinau jәne ony oqytu Bizge tәn is. Al, ony Biz oqyghanda, onyng oqyluyna iles» degen ayat («Qiyamet» sýresi, 16-18 ayattar) týsirdi. Olay bolsa, uahidyng negizgi syryn bir Alla biledi. Biraq, әrbir músylman jýregi osynau qasiyetti kitapty úyalatugha layyq etip jaratylghan. Óitkeni Alla taghala eshkimge kótere almaytyn jýk artpaydy. Qúranda aitylghanday: «Árkimge shamasy keletin mindet qana jýkteledi» («Baqara» sýresi, 233-ayat). Biraq, Qúrangha ózge kitaptardan aiyrmashylyghy joq jay bir kitap dep jenil qaraugha bolmaydy. Keyde Qúran oqyp otyryp, óksigin basa almay jylaytyndardy kórip qalamyz. Olardyng kónilin bosatyp, buynyn jibitetin ne deysiz ghoy? Ol - Qúran kәrim amanatynyng osy auyrlyghy. Al, endi bir qyzyghy sol - qanshalyqty qiyn bolsa da әlemning әr búryshyndaghy músylmandar búl kitapty tolyghymen jattap, jýregimen sezinuge qúshtar. Afrika men Aziyanyng týrli últtary, Europanyn  qanshama músylmandary búl kitapty jadynda saqtaugha barynsha den qonda. Múny kezdeysoqtyq dey alamyz ba? Tipti, arab tilindegi birauyz sózding maghynasyn týsinbeytinder de búghan terendep den qony tanqaldyrady. Mine, búl qasiyetti kitabymyzdyng keremettiginen, qasiyettiliginen. Sharighatymyzda kәlәm shәripti jattau bylay túrsyn, oqudyng ózi qúlshylyq sanalatynyna ne deysiz? Adamzat balasynyng eng ardaqty túlghasy Múhammed (s.gh.s.) Payghambarymyzdyng kóptegen hadisteri osyghan shaqyrady. Mәselen, bir hadiste bylay delingen: «Kimde kim Qúrannan bir әrip oqysa, oghan bir jaqsylyq jazylady, al әrbir jaqsy amal ýshin on sauap jazylady, men «Aliyf, Lәm, Mimdi» bir әrip dep aitpaymyn, joq, «Aliyf» - bir әrip, «Lәm» - bir әrip jәne «Miym» - bir әrip». (at-Tirmizy ). Qúrandy kóp oqushylar osynday mol sauap alugha asyqsyn.

Búl Qúrandy oqushylar ýshin. Al, ony oqy almaytyndar ne isteydi? Ózderi oqudy ýirenip alghansha, ózgening oqyghanyn tyndaydy. Ásirese, qazirgi ghylym men tehnikanyng damyghan ghasyrynda nebir qaz dauysty qarilardyng Qúran oqyghanyn ýntaspagha jazyp alyp tyndaugha mýmkindik mol. Sóitip, ony tyndau arqyly qúlshylyq jasaugha, Jaratushymyzdyng rahymyna bólenuge bolady. Búl turaly da qasiyetti Qúranda bylay delingen: «Qashan Qúran oqylsa, oghan qúlaq salyp tyndandar da ýndemender. Osylaysha rahymgha bólenersinder» («Aghraf» sýresi, 204-ayat).

IYә, Qúrandy tyndaudyng ózi músylman balasy ýshin Allanyng rahymyna qol jetkizuding bir joly. IYә, Qúrannyng músylman balasyna berer paydasyn sanap tauysu mýmkin emes. Alla elshisi (s.gh.s.) hadisterining birinde: «Eger adamdar Allanyng ýilerining birinde jinalyp Qúran oqyp, ony ózara talqylaytyn bolsa, olardyng mindetti týrde jany tynysh tauyp jәne olardy rahym perishteleri qamqorlyghyna alady. Alla olardy Ózining qúzyryndaghylar janynda eske alady», - deydi (Mýsilim).

Múnda: «Oqysa, ózara talqylasa» delingen. Demek, Qúrandy ózara talqylau manyzdy jәne músylmandargha qoyylar talaptyng biri. Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) ózi de odan tys qalmaghan. Jyl sayyn Ramazan aiynda Jәbirәiil (gh.s.) perishte týsip, ekeui Qúrandy sansyz qaytalaytyn.  Kókting amanatyn arqalaushysy men jerdegi eng senimdi amanat iyesi Qúran kәrimdi birge oqityn.

Qúran adamzattyng eki dýniyelik baqyty ýshin  týskenin bilse de, kóre almay, Qúrandy pende kitaby etip kórsetip, ony joqqa shygharugha tyrysqan din dúshpandary búghan deyin de qanshama jantalasqanymen, onyng mәngilik jaryghyn óshire almady, óshire almasy da haq. Óitkeni, qasiyetti Qúranda Alla taghala: «Olar Allanyng núryn auyzdarymen ýrlep óshiruge tyrysady. Alayda, Alla kәpirler qalamasa da núryn tolyqtyrady» («Saf» sýresi, 8-ayat), - dep uәde bergen.

Sondyqtan da Qúran jayly syn aityp, sóz talastyrmaq bolghandar mәngilik sónbes núrdan maqúrym qalmaq. «Rasynda Qúrandy Biz týsirdik. Ári shyn mәninde, ony Biz qorghaushymyz» («Hijyr» sýresi, 9-ayat), - dep Alla taghala ony saqtap, qorghaytynyn basa aitqan.

Olay bolsa, din jaularynyng qasiyetti Qúrandy órteui aqylsyzdyq. Múnymen dinimizdi múqatyp, kemsite almaydy. Sebebi, onyng qorghaushysy Alla taghalanyng ózi.

Onghar Ómirbek,

QMDB-nyng baspasóz hatshysy