Respublikalyq "Jebeu" qayyrymdylyq qorynyng tóraghasy Omaraly Ádilbekúlymen әngime

Qazaqtyng últtyq úiymy Qytayda qalay qúryldy?

– Agha, qazir «Jebeu» qayyrymdylyq qory birqatar keleli isterding úiytqysy bolyp jýr. Qytaydaghy qandas bauyrlarymyzgha ruhani, zandyq hәm әleumettik túrghyda qol sozu iydeyasy qashan, qalay payda boldy?

– Jalpy, «Jebeu» qayyrymdylyq qory birden qúryla saldy dep aita almaymyn. Qordy qúru iydeyasy qúrushylardyng búrynnan beri oiynda jýrgen eken. Biz 1982 jyly qazaqtyng 30 qyz-jigiti Qytaydyng astanasy Beyjindegi Ortalyq Últtar uniyversiytetining til-әdebiyeti fakulitetine  oqugha týstik. 1982 jyldan 1986 jylgha deyin alyp elding astanasynda jýrip, taghdyrdyng talay ystyghyna kýiip, suyghyna tondyq. Biz oqyghan Beyjindegi Ortalyq Últtar uniyversiyteti 1953 jyly qúrylghan oqu orny edi. Jylyna qytaydyng jer-jerindegi az últtardan oqushy qabyldap olardy 4 jyl oqytyp, maman etip shygharady. Búl ýrdis «Mәdeniyet tónkerisi» kezinde toqtap qalyp, 1971 jyldardan keyin qaytadan jylyna әr mamandyqqa 20-30 bala qabylday bastady. Biz 1982 jyly oqugha qabyldandyq. Qytay tili men qazaq tilin qatar oqyp, bilim aldyq. Biz barghan tús Qytaydaghy Mәdeniyet tónkerisi ayaqtalyp, batys elderimen qarym-qatynas jaqsaryp, mәdeniyet pen ghylymgha kónil bóline bastaghan kez. Búrynghy dәstýrler de qalpyna keltirilip jatqan.

Osynday orayly sәtti paydalanyp, 1983 jyly Zeynesh Symayylúly bastaghan jas múghalimdar men bizden búryn oqugha týsken jigitterding bastamasymen túnghysh ret nauryz merekesin  atap óttik. Studentterding úiymdastyruymen bolghan búl shara elge keremet әser etti. Bizden birer jyl búryn oqugha týsken Baqyt Ejenhan, Kenes, Maqadas syndy jigitter belsene júmys jasady. Bizding uniyversiytette bilim tolyqtyryp jatqan Ábdihay degen aghamyz keshti jýrgizdi. Biz de qal-qadarymyzsha kómek qolyn sozdyq. Qytay elindegi qazaq jigitterining túnghysh ret úiymdastyrghan osy últtyq merekesi jayly keyin Raqym Ayypúly «Týrkistan» gazetinde kólemdi maqala jazdy.

Býgin qarap otyrsam, búl últqa qyzmet etuding bastapqy baspaldaqtary eken. Nauryzdy merekeleu ýrdis kelesi jyly da jalghasty. Osylaysha qazaqtardyng Qytay astanasy Beyjinde nauryzdy ótkizu dәstýri qalyptasty. Úighyr últy da bizden qalyspay, Beyjinde nauryzdy merekeleytin boldy. Key jyldary nauryzdy birlese toylaytyn boldyq.

Búl jalpy últtyq merekege ainaldy keyin tipti Shynjannyn Beyjindegi ókildiginde, Beyjing últtar sarayynda, Qytay әskery muzeyhanasynyng zalynda toylandy. Búl bizding sol tústaghy eng ýlken kólemde atqarghan sharuamyz edi. Atalghan sharagha Shynjannan ýlken dәrejeli basshylar arnayy kelip qatysty. Bertingi jyldary Beyjindegi qazaqtardyng Nauryz jóninde «Qazaqstan», «Habar» telearnalary jaqsy sujetter berdi.

 «Shynjan mal sharuashylyq rayonyndaghy oqu-aghartudy ilgeriletu qoghamynyng jarghysy»

Kýn ótken sayyn Qytaydaghy az sandy qazaq últyna kómek qolyn sozu qajettiligi biline bastady. Qazaqtyng mal baghyp, týrli qara júmysqa jegilip jýrgeni namysymyzdy qayrady. Qytay últynyng balalary sekildi qarakózderimiz de jogharghy oqu ornyna kóptep týsse dep armandadyq. Qytaydyng mektep bitirushilerge arnalghan bizding Últtyq birynghay testileu sekildi emtihany bar edi. Álgi emtihandy jaqsy tapsyrghan balalar ghana jogharghy oqu oryndaryna týse alady. Emtihan súraqtary tek qytay tilinde shygharylyp basqa tilderge audarylatyn, qosymsha materialdar tym az edi, sondyqtan auyldyq jerde ósken bilimdi jastardyng jogharghy oqu ornyna týsui qiyn bolatyn. Biz 1985 jyldan bastap, sol emtihan súraqtaryn qazaq tiline audarudy qolgha aldyq. Ol kezde marqúm Asqar Jakulin bauyrymyz Shinhua uniyversiytetinde oqityn jalghyz qazaq edi. Sol Asqar Jakulin bastaghan jigitter aqyldasa kelip, «Shynjang mal sharuashylyq rayonyndaghy oqu-aghartudy ilgeriletu qoghamy» degen úiym qúrdyq. Úiymnyng jarghysyn jazdyq. Tóraghamyz bolyp demokratikalyq jolmen Beyjing pedogokiqalyq uniyversiytetinde oqityn Maqadas deytin azamat saylandy. Qazir Qazaqstandaghy Rahym Ayypúly, marqúm Asqar Jakuliyn, Aydyn Orazanbay qazir Qytayda ýlken qyzmetter istep jýrgen Kenes, Bekbolat jәne men úiymnyng túraqty jorasy bolyp saylandyq. Eger de búl úiymgha «qazaq» degen sózdi qossaq, Qytay ýkimeti ony qabyldamaytyn edi. Jalpy, Shynjannyng soltýstiginde negizinen qazaqtar túrady. Bizding basty maqsatymyz sol jerdegi qazaq balalaryna kómek qolyn sozu boldy.

Asqar Jakuliyn

Qytay astanasynda oqyp jatqan jastardyng úiym qúrghan kezdegi algha qoyghan maqsattary óte ýlken edi. Biz isti kishkene júmystardan bastadyq. Ár jyly shyqqan emtihan súraqtaryn qazaq tiline audaryp, ony basyp shyghara bastadyq. Men tarih pәnining súraqtaryn qazaqshagha audardym. Ózge jigitter de shamalarynsha әr pәndi bólip alyp, júmys jasady. Bizge qazaqtyng myqty azamattary kómektesti, ózimiz de damyl kórmey, jylu jinadyq, kóshede kәuab sattyq. Áyteuir maqsatymyzgha jetu ýshin qarjy taptyq. Ol kezde qolmen jazyp, kitap etip týpteytin tipografiyalar bolatyn. Senbi-jeksenbi kýni tynbay júmys istep, kitap shyghardyq. Sosyn Beyjindegi oqyp jýrgen barlyq qazaq jigitterin jinap, ózderi oqyghan mektepterining tizimin aldyq. Beyjinde Soltýstik Shynjandaghy әr audanan kemi bir qazaq balasy oqityn-dy. Solar arqyly shygharghan kitaptarymyzdy birden-ekiden elge jiberip otyrdyq. Búl sharuany eki jyl qatarynan atqardyq. Odan keyingi jyly Asqar Jakulin shetelge shyghyp ketti. Bizding oquymyz ayaqtalyp, búl dәstýrdi bizden keyingi jigitter jalghastyryp kete almady. Biraq, sol eki jyldyng ózinde qanshama qazaq balasynyng jogharghy bilim aluyna septigimiz tiydi. Sol emtihan súraqtarymen dayyndalyp oqugha týsken qyz-jigitter talay ret bizge kelip, rahmetin aitty.

Qytaydaghy qazaq jastary tәuelsizdikti sarghaya kýtti

– Sizderding osylay birlese últqa qyzmet isteulerinizge nening yqpaly boldy? Jastardyng sanasynyng oyanuyna belgili bir sebepter әser etui kerek qoy.

– Áriyne, sol tústaghy sayasy oqighalar oqyghan jastardyng sanasyn serpiltkenin moyyndauymyz kerek. Qytaydaghy qazaq jastary 1986 jylghy Almatydaghy Jeltoqsan kóterilisi kezinde qabyrghasy qayysty. Qazaqtyng azamaty retinde óz ýnimizdi qossaq dep talpynys jasamaq boldyq.  Biraq, bizding oiymyzdy fakulitet basshylary, múghalimdar bilip qoyyp jataghymyzdan shyghartpay tastady. Biz uniyversiytette oqyp jýrgende «Qazaq әdebiyeti» gazeti men «Júldyz» jurnaly uniyversiytetting kitaphanasyna keletin. Sodan búl jaqtyng barlyq aqparattaryn oqyp otyratynbyz. Ol kezde Qytay esikti ashu sayasatyn ústanyp otyrghandyqtan. AQSh bastaghan batys eldermen qarym-qatynasy jaqsy boldy. Osyny paydalanyp, «Azattyq» radiosynyng qazaqsha habarlaryn tyndaytynbyz. Osydan bolar bizding sanamyzda demokratiya, kisilik qúqyq, erkindik degen úghymdar men últ dәstýrin saqtau, últ keleshegine kýiinu, últqa qyzmet etu degen iydeyalar tereng ornap qaldy.

Qazaqstanda qayta qúru bastalghanda az da bolsa, demokratiyagha jol ashyldy. Kýn sayyn «Azattyqty» tyndaghan son, «tәuelsizdik alsaq qoy» degen arman jýregimizge myqtap bekidi. KSRO qúlap, ózge Odaqtas elder tәuelsizdigin jariyalap jatqanda bizden maza ketti. Qazaqstannyng Tәuelsizdigin jariyalauyn sarghaya kýttik. Tәuelsizdik alghan kýni Qytaydaghy qazaq jastarynan baqytty adam joqtay kórindi. Biz toptasyp alyp, tәuelsizdikti toyladyq. Qytay dostarymyz da: «Senderding óz memlekettering qúryldy, baqyttysyndar. Endi elderine qaytatyn shygharsyndar» desip bizdi jappay qúttyqtady.  

– Tәuelsizdik ala sala elge oraludy oilay bastadynyzdar ma?

– Áriyne, elge oralu armanynyng jetegimen 1992 jyly  Beyjinnen Ýrimjige auystym. Sol jyly bizben birge oqyghan jigitter Qazaqstangha kete bastady. Dosym Raqym Ayypúly elge kele sala qazirgi әl-Faraby atyndaghy últtyq uniyversiytetke júmysqa ornalasyp, maghan shaqyrtu jiberdi. Beyjinde oqyghan sol otyzgha juyq qyz – jigitting qazir onshaqtysy Almaty men Astanada túryp jatyr. Biz kelgen 1992-1994 jyldary ghylym jolyn quamyn degen qandastargha Qazaqstan Ghylymdar akademiyasy men әl-Faraby atyndaghy Qazaq memlekettik últtyq uniyversiytetinin  aspiranturasyna týsuge jaghday jasaldy.  Akademiyada oqyp jýrip, talay qiyn kezderdi bastan ótkerdik. Keybir jigitter baratyn jeri joq bolghan son, akademiyada, júmys ornynda týnep jýretin. Keyin aghalarymyzdyng kómegimen bәrimiz jataqhana aldyq. Búl jaqqa kelip, jetimning kýiin keshtik dep aita almaymyn. Mәselen, men ústazym Serik Qirabaevting әkelik qamqorlyghyn kórdim. Raqym bauyrymdy Alma Qyraubaeva apamyz tughan inisindey jeteledi. Nәbijan Múhamedhan aghamyz Manash Qozybaevtay birturar aghamyzdyng tәrbiyesinen ótti. Búdan syrt Talghat Mamyrúly, Baqyt Ejenhan, Rayys Áripjan, Qayrat Ghabithan, Saghyntay Súnghatay qatarly ghalymdar, Merey Slamúly, Jenis Týrkiya, Farida Mirhamiyt, Aygýl Týrkiya, Sabyrjan Múhamedhan, Dәuren Halmet qatarly biznesmender bir-bir mýiizi qaraghayday akademik pen professorlardyng shәkirti bolyp tәuelsiz eldegi jankeshti tirlikterin bastap ketti. Biz birinshiden óz elimizben tabystyq, ekinshiden qazaqtyng mandayaldy azamattaryn әkemiz ettik.  Bir jaghynan oqyp, bilim aldyq, ekinshi jaghynan júmys istedik. Shetimizden azamattyq alyp, osy elding tolyqqandy múshesi boldyq. Osylaysha qazirgi qazaq qoghamymen etene aralasa bastadyq. Osy jigitterdi arqa tútyp, artynan qanshama azamat elge oraldy?!.

Oraraly Ábdilbekúly. Jastyq shaq

Bizneste tasymyz órge domalady

– Sóite túra ghylymnan birjola qol ýzip kettinizder ghoy.

– Ghylymnan birjola qol ýzdik deuge kelmeytin shyghar. 1993-1998 jyldary bir jaghynan oqyp, ekinshi jaghynan júmys isteu óte qiyn bolyp ketti. Aynalamyzgha qaraymyz, elimizdegi ózge últ ókilderi sauda-sattyqpen ainalysyp, shetinen bayyp jatyr. Týrikter, úighyrlar, qyl ayaghy aughandargha deyin tirshilikterin dóngeletip jatyr. Biz Qazaqstangha bar bolghany bir sómkemen kelgenbiz. Biraq ystyq jýregimiz, aqylymyz bar edi. Sol ystyq jýrek pen aqyldy biznesting kórigine salyp kórudi úighardyq. Aqyryndap sauda jasay bastadyq. Saudamyz úlghayyp, sauda ornyn ashtyq, firma qúrdyq, ýy aldyq. Qazir bizben birge júmys bastaghan jigitterding aldy 200-300, arty 100-150 adamgha deyin júmysshy jaldap, halyqty júmyspen qamtyp otyr. Keybir jigitter ýlken zauyttar ashty, keybiri qonaqýy saldy. Áyteuir eshqaysymyz jerde qalghan joqpyz. Jigitterding bәri ýkimetke salyghyn tólep otyr. Býginde aramyzda ay sayyn on shaqty million keden salyghyn tólep otyrghan azamattar bar.

– Qytaydan kelgen qandastardyng bizneske iykemdi boluynyng sebebi nede?

– Onyng negizgi sebebin 1980 jyldary Qytayda jýrgizilgen naryqqa ótu, syrtqa qarap esik ashu reformasynan izdegendi jón sanaymyn. Sol sekseninshi jyldarda Qytayda halyqtyng qalagha shoghyrlanuy, saudagha  ótui qarqyndy jýrgizildi. Qytayda saudanyng kózin tapqandar tez ayaghynan túryp ketti. Qytay baspasózi ýzbey jetistikke jetken adamdar jayly maqalalar jariyalap jatatyn. Biz ony ýzbey, qyzygha oqitynbyz. Amal ne, Qytaydyng Guanjou, Shynjyn, Shanhay syndy tenizge jaqyn ólkelerinde bolghan sol reformagha biz qatynasa almadyq. Tek syrttan ghana baqylaushy bolyp otyrdyq.  

Qazaqstanda memleketti qúru isi men naryqtyq qoghamgha ótu júmysy qatar jýrdi. Elimizde 1994-1995 jyldardan keyin aspannan aqsha tógilip jatty. Ekonomikalyq tapshylyq alqymnan alyp, tauar jetispeytin. Ol kezde Qytaygha eki-ýsh ret baryp kelgen adam Almatydan ýy satyp ala alatyn edi. Kózin tapqan jigitter bir aida 6-7 myng dollar aqsha tabatyn. Qytaydan kelgen qyz-jigitter búl mýmkindikti jiberip alghysy kelmedi. Biz orys tilin bilmedik, ortanyng jaghdayyn úqpadyq, memleketting sayasatyn tolyq týsinbedik. Sóite túra óz enbegimizben, qajyr-qayratymyzben birshama sharua jasadyq.

"Jebeu" qayyrymdylyq qoryn qúrushylardyng bir toby

–  Sonyng arqasynda qazaqqa qol úshyn sozatyn qoghamdyq úiym qúrdyq demekshisiz ghoy.  

– Sonau 1982 jyldary nauryz ótkizip, qazaq balalaryn uniyversiytetke oqytu ýshin audarmamen ainalysyp, әiteuir qoldan kelgendi jasadyq qoy. Sol kezdegi ýlken maqsattardy oryndaytyn kez 2000 jyldary bir-aq tudy. Biz qarjy mәselesin sheshpey, eshtene jasay almasymyzdy bildik.  Óziniz bilesiz, 2000 jyldardan keyin Qazaqstannyng ekonomikasy týzele bastady. Júmys oryndary kóptep ashyldy. Biz de baspanaly, kólikti bolyp, birshama jaghdayymyz onaldy. Raqym Ayypúly ekeumiz aqyldasyp: «Bizge Qúday osynday taghdyr jazdy. Biraz sharua jasadyq. Týrli qiynshylyqtar kórdik. Endi qandastargha kómek qolyn sozatyn úiym qúrayyq» degen bekimge keldik. Basty maqsatymyz búrynnan oida jýrgen júmystardy algha jyljytu boldy. Qytay men Qazaqstan arasynda dәneker bolyp, tatulyqty, ekonomikalyq-mәdeny baylanystardy damytudy qolgha aludy jón sanadyq. Múnyng syrtynda kóshi-qonmen elge kelgen qanshama qandastarymyz zandy bilmegendikten týrli kedergilerge úshyrap jatady. Olargha da zandy úiym arqyly jәrdem beru kerek dep oiladyq. Qazaqstanda Qazaq-Qytay akademiyasyn, «Erke-Núr» firmasyn qúrghan Talghat Mamyrúly degen azamat bar. Sol jigitke jolyghyp, oiymyzdy ortagha saldyq. Artynsha Sabyrjan, marqúm Asqar, Dәuren, Qaru, Rahat, Jenis qatarly biraz jigitterge habarlastyq. «Jebeudi» qúru biraz uaqytqa sozyldy. Eki ay boyy aqyldastyq. Bastapqyda iydeya kóp boldy. Biz «aldymen kóshi-qon salasymen, qytay konsuldigimen júmys jasayyq» degen toqtamgha keldik. Qytaydan oqu izdep kelip jatqan jastardyng kóbi zang bilmeydi. Óz qúqyghyn qorghay almaydy. Qandastardyng kýn sayyn týrli problemalary bolyp jatady. Sonday kezde jeke-jeke attandamay, bir ghana úiymnyng atynan әreket etsek degen oy boldy. Osy oigha toqtap, 2009 jyly «Jebeu» qoghamdyq qory qúryldy. Mamyr aiynda respublikalyq birlestik retinde tirkeldik. Tóraghasy  Talghat Mamyrúly, bas hatshysy etip Raqym Ayypúlyn sayladyq.  Tóraghany tórt jylda bir auystyryp otyratyn boldyq. Talghat Mamyrúly alghashqy 4 jylda biraz sharualardy jasady. Sosyn Sabyrjan Múhamedjanúly tóragha boldy, Dәuren Halmetúly bas hatshy boldy. Búl jigitter de talay irgeli isterding basy-qasynda jýrdi. 2014 jyldan bastap men tóraghalyqqa, Qaru Qasenúly bas hatshylyqqa saylandy. Eki jyldan astam uaqyttan beri shama-sharqymyzsha júmys jasap jatyrmyz.

20 jigitti qúldyqtan qútqardyq

– Naqty «Jebeu» ne jasady? Atap aitsanyz...

– 2013 jyly Qyzylaghashta apat bolghan kezde biz qal súraugha bardyq. Ár otbasygha 50 myng tengeden qarjylay kómek kórsettik. 20 tonnagha jaqyn ún aparyp berdik. Sugha ketken qanshama qandasymyzdyng qújaty joghaldy. Sol qandastargha Ýkimet birden azamattyq jasap berdi. Biz osy júmystardyng dúrys jýruine óz yqpalymyzdy tiygizdik. Qyzylaghashqa memleket bolyp, halyq bolyp, óz dengeyinde kómek kórsetti. Osy sharualardy jasap jýrip, el ekenimizdi, birtútas qazaq degen últ ekenimizdi sezindik.

2014 jyly Qaskelenning shetinde kirpish zauytynda qúldyqta jýrgen biraz jigitterdi qútqaryp aldyq. Bireuler sol jigitterding qújattaryn tartyp alyp, júmysqa salyp qoyghan. Osyny estigen son, Qytay konsuldigimen birigip, Qarasay audandyq ishki ister bólimine aryz jazyp, qújattaryn alyp berdik. Enbekaqysy da tólendi. Sol jigitterdi aman-esen Qytaygha shygharyp saldyq. Búl jigitterding bәri qytay azamaty bolghanymen, týgeldey qazaqtar edi.

Byltyr bilesiz, Úzynaghashta ýsh jigittimizdi óltirip ketti. Sol kezde «Jebeu» qory arnayy «Eldik berekemizdi saqtaugha shaqyrghan» mәlimdeme jariyalady. Qylmystyng aty – qylmys. Ony últqa, jerge, jikke bóluge bolmaydy. Shekaranyng arghy jaghyndaghy halyqty tynyshtandyru ýshin de osynday qadamgha barudy jón sanadyq. Ýsh otbasygha 2 mln. tengeden asa qarjy jiyp berdik. Ár otbasy aiyna 80 myng tengeden ghana ala alatynday etip, bankten esepshot ashyp qoydyq. Asyraushysynan airylghan otbasy ash qalmauy ýshin osylay jasaghandy jón sanadyq. Sonymen birge sol ýsh otbasy ýshin 300 myng tengege arnayy advokat jaldap, eki retki sottyng barysyn qadaghaladyq әri joralarymyz sotqa kezek-kezek qatynasty.  

Preziydent merziminen búryn saylau ótkizbek bolghanda 960 myng oralmannyng atynan baspasóz mәslihatyn ótkizip, Elbasynyng sayasatyn qoldaytynymyzdy bildirdik. Tәuelsizdik alghaly Qazaqstangha qanshama qazaq keldi? Qanshama iygi ister jasaldy? Onyng bәri Elbasymyzdyng sayasatynyng arqasynda bolyp jatyr. Bizding osy mәlimdememizden keyin Germaniyanyng bir gazeti «Qazaqstanda oralmandar sayasatqa aralasa bastady» dep maqala jazypty.

Ótken jyldary QR-nyng Kóshi-qon turaly zany qayta qaraldy. Sol zannyng ózgeruine shamamyz kelgenshe atsalystyq. Parlamentte arnayy júmys toby qúryldy. Sol júmys tobyna bizding úiymnyng atynan Raqym Ayypúly men Auyt Múqiybekúlyn kirgizdik. Olar Kóshi-qon turaly zandy jasaugha tolyq qatynasyp, «Jebeu» qorynyng atynan kóptegen pikirlerdi ortagha saldy. Bizding memleket kóship kelgen qandastardan sottalmaghany turaly anyqtama talap etedi.  Qytaydan ol anyqtamany  alu mýmkin emes. Osy bir janayqayymyz ghana ótpey qaldy. Qalghan talap-tilekterimiz qabyldanyp, Zannyng beti beri qarady. Birneshe jyldan beri siresip túrghan tong jibip, kósh qaytadan jandana bastady. Mәselen, «Qytaydaghy túraqty tirkeuden shyghyp kel» degen talap alynyp tastaldy. Soltýstikke qonystanatyn qandastargha jol shyghyny óteletin boldy. Jer beriletin boldy. Múnyng bәri aitugha onay bolghanyman, óte qiyn júmystar.

Marqúm Ermúrat Zeyiphan bauyrymyzdyng 50 jyldyq eske alu keshin yntaly azamattarmen birlese úiymdastyrdyq. 8 mln. tenge aqsha jinap, kitabyn, diskisin jaryqqa shyghardyq. Dastarhan jayyp, qonaqtardy kýttik. «Jebeu» qúryltayshylary qoghamdaghy azamattarmen birlesip Qabdesh Júmadilov aqsaqal men Nәbijan aghanyng mereytoyynda kólik mingizdik.

2015 jyly Qytaydan kelgen bir jigitting eki býiregi isten shyghyp, soghan bauyry bir býiregin beretin boldy. Múnday otany jasaugha  30 myng dollarday qarjy qajet eken. Sol aqshany «Qyzay ana» qorymen birlese otyryp jinap berdik.

Qazir Qytaymen de qarym-qatynasymyz jaqsaryp keledi. Ótken jyldary Qytayda fashizmge qarsy soghystyng 70 jyldyghy toylandy. Bizding úiymnyng atynan arnayy delegasiya baryp, sol toygha qatynastyq. Shiynjipinning 300 әskerin qysqartqanyn óz qúlaghymyzben estidik.

Byltyr jazda әigili aqyn apamyz Marfugha Aytqojinanyng 80 jyldyq mereytoyyna oray, Qytayda týsiriletin derekti filimining júmystary ýshin Konsuldyq jәne Qytaydaghy qatysty oryndargha hat jazyp, baylanys jasap berdik. Sayasatker jәne qogham qayratkeri Berik Ábdighany bastaghan delegasiyanyng QHR-nyng Ile qazaq oblysy ónirindegi mәdeny saparyn úiymdastyrdyq.

Qazir jylyna Elshilikting arnayy baghdarlamasymen Beyjing ortalyq últtar uniyversiytetine, Shynjang pedogogikalyq uniyversiytetine oquy jaqsy, otbasylyq jaghdayy tómen balalardy oqugha jiberip otyrmyz. Býginde elimizding múnay salasyndaghy Qytaydyng ýles salmaghy 20 payyzdy qúraydy. Kórshi el Qazaqstangha týrli ken oryndaryn ashyp jatyr, auylsharuashylyqqa da basa mәn berip otyr, týrli zauyttaryn salyp jatyr. Baylanys salasynda da Qytay firmalary kirip jatyr. Bizde Qytaygha degen týsining onsha tereng emes. Qorqynysh pen kýdik qatar jýredi.Keyde soltýstiktegi kórshimizding aqparattary neshetýrli pikir taratyp, otqa may qúyady. Kórshini qúday taldaydy deydi. Bizde zang saltanat qúryp, qoghamdyq qayshylyqtar der kezinde sheshilse, halyqtyng әleueti artyp, qorghanysymyz kýsheyse bizdi jau ala qoymas.Búl jaqta Izralidan ýirenerimiz kóp. Ejelden tensizdikten, bereke-birlikting ketuinen, jau ishten shyghyp, syrttyng nazaryn audarady. Eger qorqatyn bolsaq, olargha nege jol ashyp otyrmyz? «Qoryqqangha qos kórinedi». Biz olardan qoryqpauymyz kerek. Shamamyz kelgenshe, qytaydy tanyp-biluge úmtyluymyz qajet. 

Qytaydan qoryqpau qajet

– Qytay da qazaqty tanu ýshin talay sharua jasap jatqan kórinedi ghoy.

– 2050 strategiyalyq baghdarlamasyn qaranyz. Biz damyghan el bolu ýshin beldi bekem buyp otyrmyz. Damu jolyna týsken el shekarany tas bekitip otyra almaydy. Qazir Qytay tarapy Úly jibek jolyn qalpyna keltiru ýshin jantalasyp jatyr. Ol joldyng eng úzaq bóligi Qazaqstan arqyly ótedi. Qazir qalanyz, qalamanyz Qytaymen ekonomikalyq túrghyda mýddemiz ortaq. Eki el arasyn eki temir jol jelisi jalghap jatyr. Endi Batys Qytay – Batys Europa magistralidy tasjoly paydalanugha beriledi. Sol joldyng boyynda otyrghan halyqtyng jaghdayy jaqsarady. Sondyqtan da bizding úiym bolashaqta eki el arasyndaghy dostyqty ýgittep, nasihattaytyn bolady. Kórshi elmen yntymaghymyzdy arttyruymyz kerek. Sebebi, ol yntymaqqa aldymen biz múqtajbyz. Ol jaqta әli eki million qandasymyz ómir sýrip jatqanyn úmytpauymyz kerek. Qazaqstannyng jaghdayy jaqsy bolsa, shekaranyng ar jaghyndaghy qandastyng da ensesi kóteriledi. Sol qandastar ýshin de qarap otyrugha bolmaydy. Olardyng taghdyry – Qazaqstannyng sayasatynyng qolynda.

Tәuelsizdik alghan son, ol jaqtaghy qandastardyng jaghdayy birden jaqsardy. Óitkeni, kóptegen azamattarymyz elden barghan kәsipkerlerge kómekshi bolyp, endi bireuleri deldaldyq jasap jýr. Tәuelsizdigimiz Qytay qazaqtarynyng qalagha toptasuyna, jaghdayynyng jaqsaruyna yqpal etti. Shekara týbindegi qanshama qandasymyz júmys tauyp otyr. Búryn tek qara júmys jasaytyn qazaq qazir týrli kәsipti iygerip jatyr. Múnyng bәrine Qytay qazaqtary tәuelsizdikting arqasynda qol jetkizgenin moyyndaydy.   

Qazaqty tanu ýshin Qytayda arnayy instituttar ashylyp jatyr. Ár ólkede Orta Aziya zertteu instituty júmys isteydi. Bayaghyda tek qazaq balalary oqityn qazaq tili kafedralarynda qazir qytay balalary da oqidy. Qytaydyng Beyjindegi kópjyldyq tarihy bar әlem tilder uniyversiytetinde byltyr qazaq tili kafedrasy ashyldy. Olar osylay talpynyp otyrghanda biz de qarap qalmauymyz kerek.

Qytaydyng óneri men bilimine kónil bóluge tiyispiz. Qazaqstanda «Qytay – nashar tauardyng iyesi, mәdeniyeti joq. Úrlyq istegenning qolyn kesedi» degen siyaqty qasang týsinik qalyptasqan. Shyndyghynda Qytay әlemdegi tórt órkeniyetting biri retinde әli jalghasyp otyr. Úshang – teniz tarihi, әdeby múralary bar. Tarihta qoghamdyq ghylym – adamtanu ghylymy óte joghary dengeyde qalyptasqan. Qazir ekonomikasy gharyshtap, damyp otyr. Territoriyasy da ýlken. Ár kvadraty adam basyna eseptegende Japoniya Qytaydan birneshe ese kóp tyghyz ornalasqan. Shiynjipin biylikke kelgennen keyin, ortagha qoyghan «Qytay armanynyn» irgetasy zandyq negizde qalanyp jatyr. Jaqsy ortada ósken, qiynshylyqtyda kórgen, tekti túqymnan shyqqan tóragha Qytaymen әlemning beybit jolda damuyna, kórkeyuine óz ýlesin qosady dep senemiz. Tóraghanyng әkesi Qytay kommunisterining ishinde eng demokrat, eng әdil bolghan adam. Ótken ghasyrdyng 80-shi jyldarynda Guandong ólkesining birinshi sekratary bolyp Qytaydyng reforma jәne syrtqa esik ashu sayasatyn tynghylyqty atqarghan. «Barmasan, kórmeseng jat bolasyn» degen sóz bar. Barmay, kórmey jatyp, qaralay bermey olardy da tereng zertteyik. Jan-jaqty tanyp bileyik. Sonda ghana últtyq bolmysymyzdy, tәuelsizdikti saqtap qalatyn joldy kóremiz. Elimiz Zandyq túrghyda myqty elge ainalsa, Qytay da, basqa da bizdi jaulay almaydy.

– «Jebeude» qansha qúryltayshy bar. Jasyryn bolmasa, jylyna qansha aqsha jinaysyzdar?

– Jebeuding 30-gha tayau qúryltayshy bar. Barlyghy Qytayda joghary bilim alghan qyz-jigitter. Jylyna bir ret ózimiz belgilengen dengeyde jarna jiyamyz. Al, dereu aqsha qajet mәsele tuynday qalsa, arnayy jiylyp, jinalys ótkizemiz.

Ángimelesken Qanat Birlikúly

Abai.kz