Elimiz demokratiyalanu jolyna týsip, qúqyqtyq-sayasy reformagha bet aldy. Qazaghym moyyma, bizding aldymyzda liyberaldy, әdiletti bolashaq kýtip túr. Biraq sol әdiletti qogham ýshin әli de belsendi kýresu kerek.

Aldymen skeptik (rassmatrivaishiy, issleduishiy) bolmau kerek. Preziydentimizding eldi demokratiyalyq janghyrtu úsynytaryna ýles qosayyq. Bәrimiz bir jaghadan bas shygharyp, qazaqty búl sheshushi betbúrysqa yntalandyruymyz kerek.

Basty tauqymetimiz – memlekettik tilding bәseng statusy. Qazaq tilining mәz emes jaghdayy bizge belsendilik kórsetuge motivasiya bola alady. Al býgingi kýnimiz mәz emes ekeni beseneden belgili. Men óz elimde jýrip, songhy bir jyldyng ishinde birneshe ret tildik diskriminasiyany, shettetudi kórdim.  Yaghni, óz elimde jýrip memlekettik tildi elemeytinderding kesirinen Konstitusiyada jazylghan qúqyqtarym  taptalyp jatyr. Mening adam retinde  qúqyghym birneshe mәrte ayaqtyng astyna taptaldy.

Birde Aqsay-4-tegi «Sulpak» dýkeninen planshet almaq boldym.  Qazaqsha súrap edim, satushy qyz maghan zekip: «Govoriyte po-russkiy» degeni. «Maghan qazaqsha týsindirip berseniz» dep edim “Vy trebuete raziyasneniya po-kazahski, voyny zahoteliy?» degeni. Men sol tústa salghylasqym kelmedi, biraq orys qyzy qay soghys turaly aitty eken dep an-tang bolyp kettim.

Aytpaqshy, planshetti satyp aldym, biraq basqa dýkennen. Osylaysha, «Sulpak» bir kliyentten qaghyldy.

Ekinshi jaghday kitaphanada boldy. Últtyq kitaphanada (Almaty, Abylay han kóshesining Abay kóshesimen qiylysqan túsy) qazaqsha sóilegen student qyzgha qyzmet kórsetilmedi: «Vyuchishi russkiy yazyk – prihody obsluju» dedi mosqal orys әieli. «Mojet byti vam pokazati vystuplenie Preziydenta, gde on yasno raziyasnil takim kak vy, chto nujno uzuchati russkiy yazyk» dep auzymyzdy japty.

Ýshinshi jaghday avtobusta oryn aldy. Planshetimdi avtobusta úrlatyp aldym. Men iz suytpay Almaty qalasy Áuezov audany IIB telefon soqqanda orys tildi polisiya qyzmetkeri qazaqsha aryz  qabyldaudan bas tartty. Otyz-qyryq minuttay arpalysqannan keyin qazaqsha biletin bir qyzmetker tabyldy. Búl kezde qylmyskerding izi suyp, úrlyqshyny dereu ústau mýmkindiginen airylyp qalghan edik.  

Tórtinshi oqigha Almaty qalasyndaghy onynshy emhanada boldy. Dәrigerding qabyldauynda boldym. Sәl jótelip jýrgen edim, sol jóteldi dәrigerge  orysshalap  sipattay almay qazaqshalap aityp edim, dәriger kelinshek shala býlinip, maghan: «Vy chto izdevaetesi? Vy je horosho govoriyte po-russki, kak vam ne stydno!» dedi. Men shoshyp kettim, ashulanghan dәrigerding maghan jazyp bergen dәrisin ishuge qoryqtym. Balyqtyng mayyn iship, jóteldi jendim.

Besinshiden, qazaqsha bilmeytin Almaty qalasy Áuezov audandyq sotynyng sudiyasynyng qazaqsha iske sheshim shygharghanyna kuә boldym. Qazaqsha bilmeytin sudiya qylmystyq isting tili  memlekettik tilde bolghandyqtan ispen tolyq tanysa almaghan. Nәtiyjesinde búrys sheshim qabyldandy. Jәbirlenushi taghy da zәbir kórdi.

Men óz egemen elimning 25 jylda jetken jetistikterin joqqa shygharghym kelmeydi. Jetistikter joq emes, bar. Biraq kim "ýsh túghyrly til" oqu jýiesine  engizudi  úsyndy? Kim sarapshy retinde "ýsh túghyrly til" iydeyasyn qúptady? Qazaq mektebin orystandyrugha kim jauapty? Osynyng bәrinen esep alatyn kýn jaqyn! Moyyma, qazaq, moyyma!

Abai.kz