Osyghan deyin Abai.kz aqparattyq portalynda «Meshitting janyndaghy jezóksheler ýiin prokuror «kryshevati» etedi» degen maqala jariyalanghan bolatyn. Artynsha osy maqalanyng avtory Túrar Shapqara atalghan jyn-oynaq ordasynyng jabylghanyn sýiinshilep, taghy da maqala jazdy. Endi jergilikti qúziretti organdar sol avtordy «prokurardy negizsiz aiyptady» dep sotqa berip jatqan kórinedi. Áriyne, biz Atyraudan alysta bolsaq ta «Jezóksheler ýiining jabyluyna» sebepker boldyq. Endi isting barysy qalay órbiytinin baqylap otyrmaqshymyz. Avtor "qolmen ústap, kózben kórmegen" keybir jaylardy logikagha sýienip, emosiyamen jariyalap jibergen de boluy mýmkin. Sondyqtan da tizgindi teng tartu ýshin qarsy taraptyng aitary bolsa, ony da jariyalaytynymyzdy eskertemiz. 

Abai.kz aqparattyq portaly  

Atyrau oblysy Jyloy audany Qúlsary qalasyndaghy ortalyq kóshe boyyna ornalasqan «Aybek» jezóksheler ýii 2017 shi jyl, qantardyng 9-shy júldyzynda jabylghan edi. Qorghaushysy myqty búl «jaman ýidi» jabylady dep eshkim oilamaghan. «Jaman ýidin» jabylghany Jyloy halqyna ýlken quanysh syilady. Sýiinshi habarlardy «Vatsap» bayghús quana-quana keninen taratty.

Jastar – jaqsylyq jarshysy! Halyqta senim payda boldy. Jastar jaghy osynday paydaly әri sauapty iske belsene kirisip, qúlshyna júmys jasay bastady. Onyng jabyluyna birden-bir sebepshi bolghan nәrse – ol «Abai.kz» saytyna jariyalanghan maqalam bolatyn. Maqalany oqysymen ishki ister bólimi qyzmetkeri Aybek jýgirip kelip anasyna kórsetken. Qahargha mingen anasy dereu «jaman ýiden» jezókshelerdi tay-túyaghymen tyrqyratyp quyp shyqqan. Jezókshelerdi týgel quyp shyghyp, ekinshi qabatta ornalasqan «jaman ýidi» týp-tamyrymen basybayly jauyp, maghan keldi. «Mening balam Baubek (Atyrau oblysy Inder audanynyng prokurory) eshuaqytta jezókshelerden aqsha almaghan» dep maghan múnyn shaqty. Qay adam óz tughan anasyna: «Anashym, men jezókshelerden qomaqty aqsha jasap otyrmyn» dep aitady? Áriyne, qay jerde de, qashanda, sheshe bayghús balasyn jamandyqqa qiya ma? Qazir adam balasy parany qalay alyp, qalay berudi sheber mengerdi emes pe? Biraq, Baubek esimdi prokurordyng osy uaqytqa deyin jezókshelerden aqsha jasap  kelgenin Jyloy halqy anyq biledi. Baubekting qorghaushy retinde jezókshelerden aqsha alyp otyrghanyn Qúlsaryda (erkekterden) ekinin-biri bildi. Ony ishki ister bólimi qyzmetkerleri de moyyndaghan. Zinaqorlar da, araqqa mas bolyp qalghan jezókshelerding ózderi de «krysha jeleznyi» degen sózdi myqty senimmen aityp jýrgen. Jezóksheler ay sayyn «tynyshtyq salyghyn» jinap jengetayyna tapsyryp, jengetayy retin tauyp belgilengen esepshotqa audaryp otyrghan. «El qúlaghy – elu, jel bolmay – shópting basy qimyldamaydy, otyz tisten shyqqan sóz – otyz ruly elge taraydy, halyq aitsa – qalt aitpaydy» degen maqaldardy atam qazaq tekke aityp pa?

Osy «jaman ýidi» jabamyz degende kópshilikting pikiri men kózqarasy mynanday bolghan: «Birinshiden ony jabu qiyn. Sebebi, ony qorghap otyrghan anau-mynau emes, prokuror! Ekinshiden, prokuror ol jerden qomaqty qarjy týsirip otyr. Al bireuding biznesin jabu olardyng ashuyn tughyzady. Qansha degenmen de sheni bar lauazymdylar ghoy, kerek kezde ózderine kerek zandardy úrshyqsha ýiirip sening jonyna taspa tiledi. Kózindi qúrtyp týrmede shiritedi. Sondyqtan da, ony jabugha senim az». Kórdinder me? Búl qara halyqtyng lauazymdylargha degen kózqarasy edi. «Jaman ýidin» jabylghanyna quanyp, men Baubek pen Aybekting analaryna «Alla razy bolsyn!» aittym. Jәne de sol isti (ekinshi tilge tiyek etpeytindey) dәl sol jerde qaldyryp jaba saldym. Qantardyng 30-y, dýisenbi kýni saghat 10-11 ler shamasynda itti abalatyp ýige bir beytanys jigit keldi. Aldyn ala eskertu, shaqyru qaghazy joq, qújatyn kórsetken joq. Súrauym boyynsha, aituynsha, Ezb-dan, oblys prokurorynyng agha kómekshisi eken. Maqsaty – «Abai.kz» saytyna shyqqan maqala tónireginde. «Týsten keyin prokurortura kensesinde kezdesermiz» dedim. Sharuasy shúghyl bolyp, shamasy Atyraudan tang atpay shyghyp kelgen. Týsten keyin kezdestik. Men tergeu dep týsindim, sebebi, súraq bastaldy.

- Sen maqalannyng myna bir jerinde: «prokuror Baubek jezókshelerden qomaqty qarjy alghan» dep jazypsyn. Kózinmen kórding be, ústadyng ba? Qanday dәleling bar? - dedi.

- Halyq, el, jezóksheler, operlardyng ózderi aityp otyr. Dәlel joq dep halyq pikiri men kózqarastary joqqa shygharylmaydy!

- Kim operlar, aty-jónderi.

- Atyn aitudan bas tartam. Sebebi, olar atyn aitpaudy ótingen. Men aitpaugha ant ettim. Baubek aryz týsirdi me? Maqalagha bola nege sonsha tergep kettinder? Maqalada ishki ister bólimi orynbasary turaly da aitylghan edi ghoy.

- Ol jerimen ishki ister bólimi shúghyldanady. Men prokuraturagha qatysty jerin ghana tergeuge tiyistimin. (Mening bir maqalamdy qúzyrly oryndar bólip-bólip alyp ózderinshe silkiley berse mening nem qalady sonda?) Búl jerde sóz – prokurorlardyng aryna tiyip ketip otyr. Eger para alghany ras bolsa, shara qoldanyp degendey.... Sol turaly týsinikteme jazyp berseng - dedi.

-  Prokurorlar tek qana ózderining aryna tiygende ghana yrshyp týsedi eken ghoy. Al halyqtyng ary men namysy qayda? Halyqtyng ashu-yzasy qayda? «Qúlsaryda jezóksheler ýii bar» degen ataq Jyloy audanynyng bedelin kóterip pe? Bizding arymyz ben namysymyzgha tiygen joq pa? «Qazaqtyng qyzdary jezókshe, erkekteri zinaqor» degen ataq qazaqtyng abyroyyn kóterdi me? Sol ataqtan qazaq marqayyp jýrdi me? «Jezóksheler ýiin prokuror kryshevati etedi» degen ataq  prokurorlardyng abyroyyn asqaqtatty ma? Sózding shynynda, jezóksheler ýii jabylghasyn jezóksheler tentirep ketti. Nege? Sebebi, «kryshasyz» qaldy. Al olargha bireu tegin «kryshevati ete me? Osynyng ózi – esh dәlel keltirmey-aq, esh kórmey-aq, osy uaqytqa deyin Baubekting jezókshelerden qomaqty qarjy alyp kelgenin rastaytyn, aiqyndaytyn dәlel!

Men maqala jazardyng aldynda qansha shyryldadym, barmaghan jerim qalmady. ÚQK-ne aityldy, ishki ister bólimine aityldy, Jyloy audany әkimi men Atyrau oblysy әkimi Núrlan Noghaevqa aityldy, joi turaly tapsyrma da berildi. Qúlaq asyp әreket qylatyn bolsandar qayda qaldyndar? A, Baubek QR azamaty bolghany sebepti maqala onyng ar-ojdanyna tiygen eken ghoy. Al prokuror shenimen jezóksheler ýiin qorghap Jyloy halqyn abyroysyzdyqqa úshyratqany ýshin onyng jazasy qanday eken?

Maqala әbden saytqa shyqqannan keyin baryp bet monshaqtary ýzile qalypty. Arghy jaghy, «eger dәleling bolmasa sen zang aldynda jauap beresin» degendey kórindi maghan. Para alghanyn kózinmen kórmeding degen sóz – ol jezókshelerden eshuaqytta aqsha alyp kórgen emes» degendi bildirmeydi. Týsinikteme jazyp berdim. Jәne de búl isterining maghan únamaghanyn, ortada bolghan dialogty jaryqqa shygharatynymdy eskerttim. Sebebi, meni býitip tergeytindey men Baubekti qanday da bir zang ornyna bergen joqpyn ghoy. Kóp keshikpey  aqpannyng 3-i kýni Jyloy audany sotynan habar keldi. Sening ýstinnen prokuror Baubek aryz týsirdi dep. Naghyz kiykiljing endi bastaldy, men qarap qalmaspyn, qyzyq alda eken. Óz prokurorlaryn qarabet qylyp basyn jerge tyqqan, abyroyyn týsirip úyatqa qaldyrghan Baubek siyaqty azamatty qyzmetinen bosatyp, týbegeyli sheninen aiyryp, endi ómir boyy múnday salada qyzmet atqarmaytynday etip sheshim shygharu kerek. Teniz kenishine júmysqa tyghyp qoyghan 10 shaqty «Shahman» atty auyr jýk kólikterinen týsip otyrghan qarjylar oghan ómir boyyna jetedi. Búttan aqsha jasamay-aq qoysyn.  Men QR Bas prokurory Jaqyp Asanovqa jәne QR Jogharghy sotyna Jyloy halqy atynan shaghym joldaymyn!

Túrar Shapqara

Abai.kz