Úly qypshaq Ishtvan Qonyr Mandokiyding ruhyna

Tilderdi qoldanu men damytudyng 2010-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamanyng jobasyn (Baghdarlama, ne Joba) saralaghan kezde osy salanyng bolashaghy turaly kóptegen mәseleler qamtylghanyn kóremiz. Biraq, búl Jobanyng osy núsqasy memlekettik tildi mengerudi taghy on jylgha shegertken, «ne esek óler, ne arba synardyn» bir synary siyaqty әser qaldyrady.
Búrynghy baghdarlama boyynsha biyl memlekettik mekemelerding barlyghy isqaghaz jýrgizudi qazaq tiline kóship bolu kerek edi. Osy jospar tolyghymen oryndalmady. Memlekettik tilding qoghamnyng barlyq salalaryna tarau qarqynyn saqtau ýshin qabyldanatyn jana Baghdarlama búrynghy baghdarlamany qoghamnyng barlyq salalaryna terendetip engizetin, onyng jalghasy boluy qajet. Yaghny búryn qabyldanghan til turaly zang ayaghyna deyin oryndalyp, jana qabyldanatyn Baghdarlama ony qoghamgha jýieli engizetin bolghanda ghana búl is qoghamgha týsinikti bolady. Onday isti eldegi barlyq últtardyng ókilderi moyyndaydy jәne qoldaydy. Al, eger búrynghy baghdarlamany úmytyp janagha kirisu– ol jarty qabyrghasy túrghyzylghan ýidi orta jolda shala tastap, janadan ýy salugha kirisu olaqtyng tirligi bolyp tabylady.

ÚLTTYQ TÁRBIE – EL STRATEGIYaSYNYNG
BALAMASYZ NEGIZI

Úly qypshaq Ishtvan Qonyr Mandokiyding ruhyna

Tilderdi qoldanu men damytudyng 2010-2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamanyng jobasyn (Baghdarlama, ne Joba) saralaghan kezde osy salanyng bolashaghy turaly kóptegen mәseleler qamtylghanyn kóremiz. Biraq, búl Jobanyng osy núsqasy memlekettik tildi mengerudi taghy on jylgha shegertken, «ne esek óler, ne arba synardyn» bir synary siyaqty әser qaldyrady.
Búrynghy baghdarlama boyynsha biyl memlekettik mekemelerding barlyghy isqaghaz jýrgizudi qazaq tiline kóship bolu kerek edi. Osy jospar tolyghymen oryndalmady. Memlekettik tilding qoghamnyng barlyq salalaryna tarau qarqynyn saqtau ýshin qabyldanatyn jana Baghdarlama búrynghy baghdarlamany qoghamnyng barlyq salalaryna terendetip engizetin, onyng jalghasy boluy qajet. Yaghny búryn qabyldanghan til turaly zang ayaghyna deyin oryndalyp, jana qabyldanatyn Baghdarlama ony qoghamgha jýieli engizetin bolghanda ghana búl is qoghamgha týsinikti bolady. Onday isti eldegi barlyq últtardyng ókilderi moyyndaydy jәne qoldaydy. Al, eger búrynghy baghdarlamany úmytyp janagha kirisu– ol jarty qabyrghasy túrghyzylghan ýidi orta jolda shala tastap, janadan ýy salugha kirisu olaqtyng tirligi bolyp tabylady.

ÚLTTYQ TÁRBIE – EL STRATEGIYaSYNYNG
BALAMASYZ NEGIZI

Memleketting damuy ýshin qoghamdaghy morali, din, óner, filosofiya, ekonomika, әleumettik sala t.b. barlyghynan da manyzdysy onyng tili ekenin batys ghalymdary HIH ghasyrda dәleldedi. Sondyqtan, memlekettik tilding osy uaqytqa deyin kósegesining kógermeui – ol tәuelsiz elding damuyna kedergi bolyp túrghan eng kýrdeli mәselege ainaluda. Derbes memleket bola túryp basqa tilde sóileuding qogham ýshin keri әseri – ol ekonomikany óz qarjymyzben damytudyng ornyna shetten belshege batqan qaryz alyp, olargha tәueldi boludan da jaman. Osydan eki ghasyr búryn dәleldenip, órkeniyetti eldering barlyghy moyyndaghan osy aksiomagha bizding qoghamda әli kýnge atýsti qarauy uaqyt synyna shydamay kýiregen totalitarlyq jýie kezindegi tilge, jalpy últtyq mәdeniyetke degen teris ýrdisten resmy biylik pen orystildi ziyalylardyng aryla almay keluinen.
Jana prinsipterge negizdelgen mәngi jasaytyn órkeniyetti memleket qúru ýshin kýiregen imperiyanyng kezindegi sayasy etiyketten týgeldey arylyp, zamanauy últtyq iydeya (memleketting óz tili, dini, tarihy, mәdeniyeti, qoghamnyng maqsat-múraty …), últtyq dәstýr men jana morali negizinde tәrbiyelengen jas úrpaqty qoghamnyng sheshushi kýshine ainaldyru arqyly jetuge bolady. Búl jerde últtyq tәrbie aldynghy oryngha shyghady. Tәrbiyening negizi ol últtyng tili, dәstýri, tarihy … mәdeniyeti. Aghylshyndar, «bala tәrbiyesi ol dýniyege kelgennen jýz jyl búryn bastalady»-dese, shyghys danalyghy, «balagha qanday tәrbie berip jatqanynan jýz úrpaqtan keyin últtyng qanday bolatynyn aitugha bolady», deydi. Búl degeniniz – dәstýri, tili, mәdeniyeti, dini, tarihy berik qalyptasqan halyqtyng tәrbiyesi myqty, bolashaghy zor degen sóz.
Sondyqtan últtyq tәrbie – ol balamasy joq, el strategiyasynyng negizi bolyp tabylady. Osynday tәrbie men bilim úshtasqanda qoghamdy damyta alatyn úrpaq ósip shyghady. Bilim jýiesi әrtýrli bolghanymen tәrbie tek ana tiline negizdelgen, últtyq ghana bolady. Ana tilding qoghamdaghy barlyq salalardan manyzdylyghy osydan tuyndaydy.

TÁUELSIZDIK NEGIZI –
MEMLEKETTIK TILDE SÓILEU

Qazaq tili elding memlekettik tili bolumen qatar, әlemdegi qazaqtardy biriktiretin qúdiretti kýsh. 1937 jyldardaghy sergeldeng kezde Maghjan Júmabaev:

Erlik, eldik, birlik, qayrat, baq, ardyn
Jauyz taghdyr joydy bәrin ne bardyn…
Altyn Kýnnen baghasyz bir belgi bop,
Núrly júldyz, babam tili, sen qaldyn!
Jaryq kórmey jatsang da úzaq, ken-tilim,
Taza, teren, ótkir, kýshti, keng tilim.
Tarap ketken balalaryndy bauyryna,
Aq qolynmen tarta alarsyng sen, tilim!-

dep, tarihtyng eng kýrdeli, tar jol tayghaq keshu kezinde basqa ýmitting barlyghy ýzilgen kezde Ana tiline ghana sengen. Sebebi, myng ólip, myng tirilgen qazaqty әrqashan tiriltip, onyng últ retinde saqtalyp, tarihtaghy taghdyryn sheshetin jәne mәngi jasauyn qamtamasyz etetin qúdiretti kýsh onyng Ana tili.
Sondyqtan, últ pen eldi biriktirip, memleketting tórt qúbylasyn týgendeu, memlekettik tilden bastalady. Sonda el tәuelsizdikti jan jýrekpen týsine alady jәne ondaghy barlyq últ pen úlys totalitarlyq psihologiyadan arylyp ózderin erkin elding azamattarynday sezinedi. Sebebi, erkindik, tәuelsizdik degen sózding negizi ana tilde sóilep, ata dәstýrdi damytuda jatyr. A.Pushkinnin, «…tilge seninder, barlyq qúdiret sonda» deytini de osydan bolar.
«Aldymen SÓZ, sodan keyin ADAM payda boldy» deydi eng kóne qasiyetti kitaptarda. Sóz, nemese til – ol adam payda boluynyng alghysharty. Sondyqtan da qazaqta «Ana tili nemese Ananyng tili» deydi. Kezkelgen halyq pen últtyng qalyptasuynda jәne solardyng negizinde qúrylghan últtyq memleketting damuynda onyng tili negizgi ról atqarady. Qazaqta, «óner aldy qyzyl til» deydi. Yaghny til – ol óner, әdebiyet t.b. basy. Ana tilge, yaghny memlekettik tilge osy túrghydan kelgende ghana biz onyng qúdiretin týsine alamyz.
Eger tәuelsiz elding kósegesin kógertemiz desek – onda aldymen memlekettik tilge senip, ony osy memleketting túghyry dep tanu kerek jәne ony qoghamnyng barlyq salalaryna engizu mehanizmin jasap, ony iske asyru qajet. Sol kezde ghana búl Baghdarlama qogham damuyna qyzmet etedi. Ókinishke oray, Baghdarlamanyng jobasynda «Qazaqstan halqy», «Tilding ýsh túghyrlylyghy» t.b. siyaqty til men etnologiyanyng ghylymy negizi, onyng últ taghdyry men memleket damuyndaghy rólin týsinbey, memlekettik tildi sayasy saudanyng qúralyna ainaldyrugha talpynghandardyng әreketterin dәripteytin, osy qújattyng ústanymdaryna qayshy jerleri de jetkilikti. Sonymen qatar, mysaly Parijde jýrip fransuzsha, nemese Tashkende ózbekshe sóilemegen adamnyng bolashaghynyng joq ekeni belgili. Al, Baghdarlamada memlekettik tildi mengerudi eldegi barlyq azamattargha sol elderdegidey mindetteuding ornyna jalang sayasy úrandar basym. Naqty ústanymdar men prinsipterge negizdelip, jýieli mehanizmmen iske asatyn Baghdarlamanyng ghana bolashaghy bar..

SAYaSY ETIYKETTING QAUIPTILIGI –
onda satushy da, satyp alushy da aldanady…

Orys tili mәselesine keletin bolsaq – ol tilding Qazaqstandaghy jaghdayy slavyan respublikalarynan da artyq deuge bolady. Bolashaqta da ol belgili ról atqarmaq. Biraq, osy til turaly Baghdarlamada oghan degen shynayy qajettilikten góri búrynghy imperiyanyng shoqparyn úmyta almaghandardyng tirligine úqsaytyn sayasy etiyket basymyraq. Sayasy etiyketting qauiptiligi – onda satushy da, satyp alushy da aldanady. Jalpy týsine bilgenge orys tilining mýddesin qorghaytan Resey memleketi bar. Endi oghan qosymsha tirkesuding qansha qajettiligi bar eken? Memleket tarapynan orys tili mәselesining basqa diasporalardyng tilderimen birdey dengeyde boluy, «ala qoydy bóle qyryqpaytyn» әdiletti sheshim bolady.
Bizde, Mәskeu memlekettik uniyversiytetinen bastap, Reseyding birneshe uniyversiytetining filialdary júmys isteydi. Búl Baghdarlamagha Reseyde 80-shi jyldary jabylghan 700-dey qazaq mektepterin qayta ashyp, qazaqtar shoghyrlanghan Orynbor, Omby, Astarhan qalalary men Mәskeude Últtyq uniyverstiytetterdin, nemese KBTU, Nazarbaev uniyversiytetterining filialdaryn ashudy engizu qajet. Sonymen qatar, osynday sharalardy Qytay men Ózbekstan da iske asyryp, osylargha qosa Týrkiya, Europadaghy t.b. elderdegi elshilikter janynan qazaqtyng tarihy, dәstýri, mәdeniyetimen jaqyn tanysyp, ana tilin ýiretetin tegin kurstar men bastauysh mektepter ashudy Baghdarlamagha engizip, iske asyru kerek.
Qazaqstannyng ishki-syrtqy sayasattaryn¬daghy memleket mýddelerining negizi memlekettik tilden bastalghanda ghana ol әrqashan útyp otyrady. Sondyqtan, qabyldanatyn Baghdarlama osynday prinsipterge negizdelip, qazaqtar shoghyrlanghan jerlerde jәne shettegi qandastarymyzdyng barlyghyn qamtyp jýrgiziletin naqty sharalar kórsetilui qajet.
Baghdarlamagha Reseyding sheteldegi etnikalyq orys últynyng ókilderin qoldau sayasatynyng tәjiriybeleri enbey qalghan.

QAY TILDI DE BOLSA ÝIRENU QAJETTILIKTEN TUYNDAYDY…

Jalpy qay tildi de bolsa ýirenu qajettilikten tuyndaydy. Qazaq tilin ýirenu aldymen Tәnir qazaq qylyp jaratqasyn, odan keyin Qazaqstannyng azamaty bolghasyn qajet. Qazaqstannyng qazirgi jaghdayynda ghylym, tehnika, tehnologiyany damytu ýshin aghylshyn tilin tereng mengeru qajet. Álemdegi ghylymiy-tehikalyq terminderding 80-85 payyzy aghylshyn (orys tilinde 1-1,5%) tilinde, medisinalyq terminderding 90%-dan astamy latyn tilinde bolghandyqtan biz týpnúsqamen júmys isteudi nemese ana tilding baylyghyn paydalanudy ýirenuimiz qajet. Nature, Scantifis American t.b. ghylymy qúndy basylymdar qazaqshagha tez audarylyp qogham iygiligine ainaluy kerek.
Bizdegi orys-kenestik oqu jýiesine negizdelgen bala baqsha, orta mektepter men uniyversiytetterdegi bilim men ana tilden bezgen tәrbiyening býgingi dengeyimen qoghamda ghylymiy-tehnikalyq ilgerileu bolmaytyny belgili. Ol, osy bilim jýiesi men tәrbiyening zaman talabyna say emestigin kórsetedi. Sondyqtan, zaman talabyna say qogham qúru – sol talapqa say úrpaq ósirip, bilim men ghylymdy damytudy talap etedi. Osy túrghydan kelgende Baghdarlamanyng jobasynda aghylshyn tili men qazaq tilderi arasyndaghy baylanys pen aghylshyn tilin tereng ýirenuge belgili dengeyde kónil bólinui kerek.
Úly tuyndylardaghy til baylyqtaryn salystyghanda U.Shekspir shygharmalarynda 16800 sóz, M.Áuezovte – 18600, L.Tolstoyda 20 mynday sóz bar ekeni anyqtalghan. Qazaq tilining baylyghy әlemdegi eng bay tilderding qay-qaysysymen de teng túrady.

QAZAQ TILINDE SÓILEY ALMAUDYNG ÓZI –
BAQYTSYZDYQTYNG BIR TÝRI.

Qazaq tili týrki tilining qypshaq tobyna jatady. Qúrylymyna qaray ol agglutinasiyagha úshyraytyn jәne әmbebap (uniyversalinyi) tilderding qataryna jatady. Qazaq tilining de, arab tili siyaqty uniyversaldy til ekenin Radlov, Mellioranskiy, Amanjolov t.b. belgili mamandar dәleldegen. Kezinde arab tili az ghana kóshpendi bedeuinderding tili boldy. Biraq qysqa uaqyt ishinde arab әlipbiyin shygharyp, qasiyetti Qúrannyng tiline ainaldy da, әlemning jartysyna tarady. Arabtyng belgili aqyny qypshaq-mәmlýkter turaly:

Kózi menen kirpigine týrkilerding qarashy,
Tandandyrghan, tamsandyrghan
siqyrshygha sanashy.
Týrkilerding bar siqyry -
kózinde emes sózinde,
Namaz oqyp túrghanday ghoy jyr
jazatyn kezinde, -

dep qypshaq (qazaq) tilining ghajayyp garmoniyasynyng súlulyghyna tang qalsa, Radlov, «Qazaqtar ózge halyqtardan aiyryqsha sóz mәnerliligi, ghajayyp sheshendigi, tapqyrlyghymen daralanyp kózge týsedi. Olar mýdirmey, kidirmey erekshe ekpinmen sóileydi. Ózining oiyn dәl jәne aiqyn úghyndyra otyryp, óz sózin mәnerlep bere alady. Tipti auyzeki sóilesip otyrghannyng ózinde onyng sóilemi men shumaqtary úiqasyp, ýilesip ketetindigi sonshama, naghyz óleng eken dep qalasyn» deydi. Osynday tamasha tilde sóiley almaudyng ózi baqytsyzdyqtyng bir týri. Eger býginde IQ-di qazaq tilinde jýrgizetin bolsa, onda «qazaq bolyp jazylmaymyn» deytin qisyqauyzdar men memlekettik tilge qarsy bolghan deputattardyng hadisterde aitylatyn esekting artyn juugha da jaramay qalatyny belgili. Al, qazaqqa júmaq ananyng tabany men ana tilinde sóileude ekenin týsinetin kez keldi. Sebebi, ana tilin ayaqasty etken elding tarihtyng tabanynyng astynda qalatyny belgili.
Sonymen qatar, Jobada memlekettik tildi qoldanu ortasyn qalyptastyru mehanizmi, yaghny ondaghy ata-ana men barlyq azamattardyn, bala-baqsha, mektep … elshilikter, eldegi barlyq kompaniyalar (sheteldik kompaniyalar da) men mekemelerding maqsat-mindetterin jalpylama týrde emes, naqtylap berip mindetteu qajet.
Til - ol ghylym, adamdar arasyndaghy baylanys qúraly, últtyng jany. Tildi ghylym retinde tek sol salanyng mamandary ghana týsinedi. Sheneunikter ony tereng týsinbeydi jәne týsinui de mindet bolmas. Jobada, ony iske asyratyn ministrlikter tizimi berilgenmen, ony zertteytin, iygeru metodikalary men sózdikterdi dayyndaytyn uniyversiytetter men ghylymiy-zertteu instituttary kórsetilmegen. Sonymen qatar, osy mәseleni ýilestiretin naqty mekeme de belgisiz. Mysaly, Fransiyada ótken ghasyrdyng 60-shy jyldary qazirgi bizdegidey mәseleni sheshu ýshin Til Akademiyasyn qúrdy. Qazir búl Akademiya Luvr, Eyfeli múnarasymen qatar atalatyn keremetting birine ainaldy. Tilderding ainalasyndaghy barlyq mәseleni tereng zerttep ýilestiru ýshin bizge de Til Akademiyasyn ashu qajet.

Negizgi maqsaty eldegi adam kapitalyn damytu bolyp tabylatyn Halyqaralyq adam instituty osy Baghdarlama ayasynda qazaq tilindegi jariyalanbay, auyzeki qoldanysta jýrgen sózder, jergilikti dialektiler, kýndelikti qoldanystan shyqqan kóne sózder, jana sózder t.b. barlyq sózderdi jinaugha kiristi. Osy is boyynsha úsynys beremin deushiler haikz@mail.ru poshtasy men + (727) 2931588 tel./faks, +7015220404 úyaly telefondaryna habarlasugha bolady. Avtorlardyng barlyq qúqyqtary saqtalady

“Jas qazaq ýni” gazeti