1. Bilim beru mәselesi:

Últtyq tәrbie men bilim qatar jýretin egiz úghym. Ústaz – ol últtyng tәrbiyeshisi. Bizdegi dәrigerler men ústazdardyng tabystary eldegi ortasha tabystyng 58%-yn qúraydy. Kemali Atatýrik ústanghan, «Ústazdardyng tabysy deputattardan joghary bolghannan bastap», el órkeniyetke qadam basady. Oghan deyin jabayy bolyp qala bermek.

Songhy bilim reformasyna qoghamnyng 80% juyghy qarsy boldy ne týsinbedi. Qoghamda ony memlekettik til men últtyq ghylymdy jonggha baghyttalghan baghdarlama dep qabyldauda.

Búl baghdarlamanyng pedagogika ghylymy men balanyng fiziologiyasyna say kelmeytin jerleri, -ol, tili endi shyqqan balagha ýsh tildi birden ýiretu. Fundamentsiz ýy bolmaytyny siyaqty ana tilinde jetik sóilep, dýniyetanymy qalyptaspaghan adamda últ ta, otan da bolmaydy. Sonda biz kimdi, qanday maqsatpen oqytyp jatyrmyz?

Baghdarlamadaghy ekinshi qayshylyq, - ol jogharghy synyptarda fizika, matematika, himiya, biologiya... pәnderin aghylshyn tilinde oqytu. Ol, osy uaqytqa deyin qalyptasqan otandyq ghylymnyng negizin qúrtady. Qazaqstan irgeli (fundamentalinyi) ghylym damyghan elderding qataryna jatady. Onday ghylym bizding sheneunikter eliktep otyrghan Singapur men Malayziyada joq. Mysaly, Ál-Faraby atyndaghy QazMU-dyng mehanika-matematika fakulitetining bilimin tek ghana AQSh, Germaniya, Resey siyaqty sanauly elderding uniyversiytetterinde beredi.

On jyl boyy Bolonn prosessine kirgendi jogharghy bilimdegi erekshe qúbylys sanap kelemiz. Qazaqstan, oghan Aziya men Afrikanyng 54 elimen birge kirgendikten, sol toptyng ishinde boluda. Resey men Qytay búl prosesske kirmedi. Áriyne, onyng standarttary bizdegi bilimdi belgili dәrejege kóteredi dep kýtildi. Biraq, búl prosessting talaptary boyynsha, oghan kirgen uniyversiytetterde últtyq tәrbiye, últtyq filosofiya jәne últtyq dәstýrdi... oqugha tiym salynady yaghny ol da últty joygha baghyttalghan jahandanudyng bir әdisi.

Bizdegi bilim salasynda sheshilmegen mәseleler jeterlik. Negizgi mәselening biri - ol Ýkimetting sanauly mektep ne uniyversiyteterge jaqsy kónil bólip (mysaly, 20 Nazarbaev intellektualidyq mektebi) basqa 8,1 mynnan astam mektepterge jete kónil bólmeuinde. Ýkimetting negizgi mindeti «ala qoydy bóle qyrqu...» emes, barlyq mektepter men uniyversiytetterdegi bilim sapasyn kóteru bolyp tabylady.

Osy saladaghy bastalyp, ayaqsyz qalghan nemese MakKenzy kompaniyasy siyaqtylar jasaghan reformalargha saraptama jasaghanda, solar qalyptasqan bilim salasyn joigha júmystanyp jatqan joq pa degen qorytyndygha kelesin?!

Bilim men ghylym, býgingi qogham aldynda túrghan negizgi mәseleler – adam kapitalyn damytu, innovasiyalyq ekonomikagha kóshu jәne intellektualidyq Últ qalyptastyrudaghy negizgi ról atqarady. Adam kapitaly (AK) sapaly bilim, jogharghy túrmys dengeyi, zerdelik  jәne ghylym arqyly innovasiyalyq ekonomikany qalyptastyratyn negizgi faktor bolyp tabylady (7).

P.Druker t.b. dәleldeui boyynsha qazirgi zamanda dәstýrli resurstar, óndiris faktorlary (kapital, enbek, jer) ekinshi qatargha ketip, bilim aldynghy qatargha shyqty (7-8). Adam faktory zamanauy qogham men kompaniyanyng bәsekelestigin aiqyndaydy. BÚÚ 1990 jyldan beri qoghamdyq progresti nemese «ómirding sapasy» ne «ómirding dengeyin»  Adam damuy indeksi (ADI) arqyly kórsetedi. Búl indeks negizgi ýsh baghyt boyynsha eldegi densaulyqtyng jaghdayy, bilim alu dengeyi jәne azamattardyng tabysyn kórsetedi:

1. Adam dýniyege kelgennen bastap esepteletin densaulyq jәne ómir úzaqtyghy kórsetkishi;

2. Ýlkenderding sauattylyq dengeyi men jalpy bilimmen qamtylghandardyng koeffisiyentimen ólshenetin bilimge qoljetimdilik kórsetkishi;

3. Ár túrghyngha shaqqandaghy jalpy ishki ónimning (JIÓ) kólemimen AQSh dollarymen túrghyndardyng satyp alu mýmkindigining pariyteti boyynsha ólshenetin qanaghattanarlyq ómir dengeyi

Elding damu dengeyin anyqtatytyn búl indeks boyynsha 2012 jyly Qazaqstan әlemde 69 oryndy iyemdendi (RF-55, Belarussiya-50, Estoniya-30) ([9], c.143):

Búl ADY kórsetkishining ýsheuining ishinde Qazaqstanda eng jogharysy bilim dengeyi, odan keyin ómir úzaqtyghynyng indeksi de, tómeni – ol әr túrghynnyng tabys indeksi.

Álemning damyghan 30 elderining qataryna qosyludy josparlaghan «Qazaqstan-2050» strategiyasyn iske asyru ýshin adam damu indeksining (ADI) barlyq salasyn bir mezgilde damytu qajet. AQSh-ta adam kapitalyna bólinetin qarjy JIÓ-ning 26%, Qazaqstanda  9%-yn qúraydy. Japoniya, Ont  Koreya t.b. damuynda jaqsy  jetistikter kórsetken elder negizgi kýshti adam kapitalyna investisiya salu arqyly «aqyldy ekonomikanyn» ýlgisin jasady. Al, býgingi Qazaqstan kәsipkerleri tehnologiyalyq (intellektualidyq) renta emes, shiykizat jәne әkimshilik rentagha beyimdelgen.

Álemdik bankting deregi boyynsha AQSh-taghy últttyq baylyqtyng ishinde óndiristik qordyng ýlesi 21%, tabighy resurstar – 8,6% jәne adam kapitaly – 72,1% [10]. Batys Europada búl kórsetkishter-23, 2% y 74%; Reseyde– 23,37% y 40% [11]. Qazaqstandaghy adam kapitalynyng ortasha kórsetkishi-18% bolghandyqtan, ony 3,5-3,6 ese ósiru kózdelgen.

Álemdik bankting 192 eldegi zertteuleri kórsetkendey tranzitti  (ótpeli) ekonomika elderindegi ekonomikalyq damudyng 16% ghana fizikalyq kapitaldan (qúral-sayman, ghimarattar jәne óndiris infraqúrylymdary), 20%-tabighy baylyqtar jәne qalghan 64% әleumettik jәne adam kapitalymen baylanysty. Damyghan elderdegi últyq baylyqtyng 40% tiyimdi bilim jýiesin damytudyng qorytyndysy. Sondyqtan, songhy 25-30 jylda әlemdik ekonomika negizinen adam kapitaly esebinen damuda, yaghny bәsekeles adam kapitalyn qalyptastyrudyng negizi bilimde. Statistika Agenttigining derekteri boyynsha 2011 jyly qazaqstandyqtardyng sauattylyq dengeyi 99,6% boldy. 15 jastan jogharylardyng 20%-yng joghary bilimi bar[6].

Álemdik ekonomikalyq forumnyng bәsekelestik reytingi boyynsha Qazaqstan 2006 jylghy 56 orynnan 2011-2013 jyldary 51 oryngha jyljyghanymen, adam kapitalyn damytudyng negizgi kórsetkishi – túrghyndardy bilimmen qamtamasyz etu indeksinde tómendeu (-12 saty): orta bilimde (-17) jәne joghary bilimde (-1).

Bizdegi studentterge bólinetin qarjy damyghan elderden 6 ese tómen. Jogharghy bilimge bólinetin memlekettik qarjynyng dengeyi, JIÓ %-pen eseptegende (QR statistika Agenttigining deregi) Qazaqstanda -0,2%, damyghan elderde ortasha -1,6%.

TIMSS halyqaralyq úiymnyng 2007-2011 jyldary Qazaqstanda jýrgizgen zertteuleri otandyq bilimning sapasy men dengeyi innovasiyalyq ekonomikagha say emes ekenin kórsetti.

Álemdik Bәsekelestik Indeksinde Qazaqstan bilim sapasy boyynsha 144 elding ishinde 101 orynda jәne innovasiyalyq potensial boyynsha 90 orynda.

Basqa elderde jogharghy bilimdilerding arasynda júmyssyzdyq basqa kategoriyadaghy adamdardan 2 ese tómen bolsa, Qazaqstanda kerisinshe 3 ese joghary. Búl kórsetkish 2011 j. 24,9% qúrady.

Álemdik ekonomikalyq forumnyng (WEF) [7] esebi boyynsha Qazaqstan  2009 jyly «Densaulyq/orta bilim» faktory boyynsha 141 elding ishinde 85 orynda boldy. Qazaqstannyng orta jәne jogharghy bilimining sapasy bәsekelestikke say emes. Bilim sapasyn kóterude mektepke deyingi bilim men tәrbiyening manyzy zor. Qazaqstanda búl kategoriyagha bólinetin shyghyn Euroodaqtan 10-20 ese tómen jәne JIÓ-ning 0,1 - 0,2% qúraydy.

Orta bilimning materialidy-tehnikalyq jәne oqu-metodikalyq bazasy nashar, innovasiyalyq oqytu әdisteri qoldanyluy qanaghatsyz. Sabaqtar oghan beyimddelmegen bólmelerde oqytylady jәne mektepterding 50% shaghyn komplektili, múghalimderding tabysy eldegi orta tabystyng 58%-yn qúraydy [14].

Enbek naryghynda kәsipqoy standarttardyng joqtyghy, dayyndalatyn mamandardyng sapasynyng tómendigi, tiyimsiz basqaru, qarjylandyrudyng tómendigi tehnikalyq jәe kәsipqoy bilimning sheshilmegen negizgi mәseleleri bolyp tabylady. Sonymen qatar, kәsiptiktehnikalyq bilimning kompaniyalarmen, jalpy, naqty ekonomikamen baylanysynyng joqtyghy onyng týlekterine qajettiligin tómendetedi.

WEF-ting 2009 jylghy («jogharghy bilim/trening») reytingi boyynsha Qazaqstan 141 elding ishinde 65 oryn aldy.

Jogharghy bilimdi damytudyng negizgi mәseleleri:

- Qazaqstanda bilimge JIÓ-ning 4,0% dengeyinde qarjy bólinse, damyghan elderde ol 16%-gha jetedi. Budjetttik qarjylandyrudyng tómen boluy aqparattandyru jәne jana tehnologiyalardy engizu, bilim beru dengeyining tómendigining t.b. sebebi boluda;

- Bilikti mamandardyng jetispeui. Jalaqynyng tómendigi mektepter men uniyversiytetterdegi bilikti mamandardyng jetispeui jәne túraqtamaularynyng negizgi sebebi bolyp tabylady;

- studenter men maistranttarda óz erkimen júmystanu qalyptaspaghan. Studentterding bilimin tek test arqyly baghalau olardyng kreativti oilauy men auditoriya aldynda sóileu qabiletin tómendetedi. Álemning aldynghy qatarly uniyversiytetterindegidey studentterding ótpeli jәne qorytyndy bilimderin tekserude testpen qatar, jazbasha jәne auyzsha bilim di tekseru qajet;

- Qazaq JOO-nda dayyndalghan ghylymy júmys pen olardy endiru batys uniyversiytetterinen on esedey tómen jәne ghalymdardyng sany ótken ghasyrdyng 50-60-shy jyldaryndaghydan әldeqayda tómen. Uniyversiytetter men GhZY ghylymy potensialy tiyimdi paydalanylmaydy. Talantty jastardy ghylymgha tartugha jaghday jasalmaghan;

- Mamandardy dayyndau jýiesining qazirgi talaptar men tәjiriybeden alshaqtyghy. Búl mәseleni sheshude batys uniyversiytetterindegidey [9], mamandardy dayyndaudyng dualidy jýiesin engizu manyzdy. Ekonomikanyng әr salasynda júmys istep jýrgenderding 33,5% óz mamandyqtary boyynsha, onyng ishinde qala túrghyndarynyn- 53%, auyldaghylardyn-22%.

- Iri jәne orta kәsiporyndarda jyl sayyn 18-20 myng oryn bos túrady jәne basqa mamandyqtar boyynsha mamandardyng artyqshylyghy bayqalady [10];

-  Álemdik bankting derekteri boyynsha múnay salasy , mashinaónerkәsibi, metall óndeu salalarynda mamandar jetispeydi jәne osy salalarda isteytin mamandardyng 60%-nyng kәsiptik dengeylerining tómendigi, búl salalardaghy óndiris pen biznesting damuyna kedergi boluda. Júmys kýshining súranysy men úsynystyng say kelmeui bir jaghynan júmyssyzdyqty tughyzsa, ekinshi jaghynan – mamandanghan injener-tehnikalyq mamandar, aqparattandyru t.b. jetispeui.

Agrarlyq salada enbekke jaramdy túrghyndardyng ýshten biri enbek etkenimen, búl salanyng JIÓ-degi ýlesi nebәri 4,7% yaghny ol adam kapitalynyng damymaghanyn kórsetedi. Preziydentting 2008 jylghy Qazaqstan halqyna joldauynda, «bizdegi auyl túrghyndarynyng enbek ónimdiligi batys elderdegiden 20 ese tómen ekeni...» aitylady.

Halyqaralyq Adam institutynyng saraptamalary tәrbie men bilim salasynda jogharydaghylargha qosa sheshuin tabudy qajet etetin kelesi týpkilikti mәselelerding bar ekenin kórsetti:

- Kóptegen balalar tәrbiyesi oshaqarynda jergilikti halyqtyng dәstýri men mәdeniyetine negizdelmegen totalitarlyq jýieden qalghan «dәstýr» saqtaluda. Ol, búl salalarda әli eshqanday reforma jýrmegenin kórsetedi.

- XIX ghasyrdaotarlaushylar dalada hatshylar, audarmashylar, tolmachtar t.b. dayyndaytyn búratana halyqtargha arnalghan aralas mektepter ashty. 1916 jyly halyq patshanyng sayasatyna qarsy kóteriliske shyqqandar aldymen elding mýddesin satqan, sol mektepterdi bitirgen «bilimdilerdi» jazalady. Otarlaushylargha qyzmet etken aralas mektepterding týlekteri alashordalyqtar siyaqty últynyng ziyalysy bola almady. Sh. Uәlihanovtyng ózi otarlaushylardyng aldauynda jýrgenin ómirining sonynda týsindi.

 Býgingi Qazaqstanda bala-baqshalar men uniyversiytetterding jartysy, әrbir ýshinshi mektep – aralas yaghny búratana úrpaq tәrbiyeleydi. Mysaly, Almatyda memlekettik tilde tәrbie beretin bala-baqshanyng ýlesi-10%, metep-33%, Astanada - 50%-dan kem. Búnday bilim jýiesimen memlekettik instituttar men adam kapitalyn damytu jәne tolyqqandy intellektualidyq últ qalyptastyru mýmkin emes. Búl búratana tobyrdy ósiretin bilim jýiesi;

- Aralas jәne orys mektepteri men uniyversiytetterdegi bilim jýiesi negizinen kenestik-reseylik. Olar matematikadan jaqsy bilim bergenimen, qalghan pәnderding bilimi tómen. Qorytyndysynda Batys ghalymdarynan bizding ghalymdar ashqan janalyqtar on ese, olardy óndiriske endiru 14-16 ese tómen;

- Resey uniyversiytetteri- ol XVIII gh. Prussiya uniyversiytetterining kóshirmesi. Al, qazaq uniyversiytetteri Ótken ghasyrdyng 30-shy jyldaryndaghy Resey uniyversiytetterining kóshirmesi bolghandyqtan, bәsekelestikke qabyletsiz bolyp qaluda;

- Songhy 25 jylda «Bolashaq» baghdarlamasymen jәne óz bastarymen jýz mynnan astam jastar shetelde oqydy. Biraq ol joghary sapaly ghalym, menendjer ne injenerler dayyndauda oidaghydan shyqpady. Búl baghdarlamalardyng kónilden shyqpauynyng sebebi, bizding studentter negizinen shetelding uniyversiytetterine

Bilim men ghylym izdep emes, diplom, sertifikat alugha nemese shet tilderin oqugha bardy;

- Bizdegi bilim jýiesining kelesi mәselesi, - onda negizgi faktor- adam intellektisining qalyptasu faktory qaralmaydy. Adam intellektisining 40-50% bes jasta, 60-70% jeti jasta, 9 jasta 92%-gha deyin jәne 15 jasta olyq qalyptasatyny ghylymy dәleldengen. Bizde mektepke bala 7 jasta (Japoniyada 5 jasta) barady jәne aptasyna ortasha 41-42 saghat (Japoniyada 52 sagh.) oqidy. Qorytyndysynda, bizding oqushylar 10 jyldyq bitirgende sheteldik qúrdastarynan 5 mynday saghat, 12 jyldyqta- 6 mynday saghat yaghny bakalavrding kursyn kem oqidy. Odan keyingi kәsiptik-tehnikalyq bilim men uniyversiytetterdegi artta qalu qorytyndasynda ghylym, tehnologiya jәne innovasiyanyng damymauynyng sebebi bolmaq. Búnday qoghamnyng mýsheleri óz mýmkindikterin tolyghymen kórsete almaydy yaghny tolyghymen baqytty bola almaydy. Súrau jýrgizgenderding 60% respublikadaghy bilim dengeyi tómen dep jauap berse [Kapital.kz.], taghy 22,9% birinshi kezekte óte bilikti ústazdar qajet ekenin mәlimdedi. Respondentterding 13,9% memlekettik oqu oryndarynda, jekege qaraghanda oqu prosessin baqylau qatang ekenin atap kórsetse, qazaqstandyqtardyng tek 4,2% ghana qosymsha sabaqtardyng boluyna baylanysty jeke bilimdi qaldyrugha bolatynyn qoldady. Songhy jyldary otandyq JOO AQSh, Europa, Ontýstik-Shyghys Aziya t.b. elderden  tórt mynday ústazdar men ghalymdar shaqyrdy. Sonymen bir uaqytta shetelde bilim jetildiru iske asuda. Qazaqstannyng bilimining mәselelerin Bolonn prosessi (oghan bir uaqytta Aziya men Afrikanyng 54 eli kirdi) men 12 jyldyqqa kóshu sheshpeydi. Sondyqtan bilim men ghylym jýiesin tolyq modernizasiyalau kerek.

BÚÚ deregi boyynsha Qazaqstan túrghyndarynyng ómir úzaqtyghy men densaulyq salasy boyynsha 128 orynda (RF-112, Belarussiya-118). Túrghyndardyng sauattylyghy, bilimge qoljetimdilik jәne genderlik tendik boyynsha Qazaqstannyng kórsetkishi joghary bolghanymen, ómir úzaqtyghy boyynsha Gonduras (73,4), Aljirlerden (73) keyin qalghan, keybir derekterde Qyrghyzstan men Ózbekstanmen (68-70 jas) shamalas. Adamdardyng ómir úzaqtyghy әleumettik faktorlar, ómir dengeyi, túrghyndardyng densaulyghy jәne ekologiyalyq jaghdaygha tikeley baylanysty. Búl jerde Reseyge 50 jylgha berilgen Bayqonyr kosmodromy men 10 mln ga juyq әskery poligondardyng zardaby kóp. 

Qazaqstan 2012 jyly ómir dengeyi boyynsha 144 elding ishinde 46 orynda boldy.

PROON-nyng deregi boyynsha Batys Europada densaulyq pen bilimge JIÓ-ning 8,1% jәne 8,5% bólinedi. Álemdi densaulyqqa ortasha 5,5% (Qazaqstanda 2,5%) bólinedi. Damyghan elderde halyqtyng 50%, AQSh-ta enbekke jaramdy túrghyndardyng 2/3 oy enbegimen ainalysady.

Búrynghy qúndylyqtar ózgerip, qogham órkeniyetke baghyt alyp jatqan, qazirgidey ótpeli kezende tәuelsiz elding algha basqan qadamy qarymdy bolu ýshin, qoghamgha endiretin janalyqtar men ústanymdardy aldyn-ala jan-jaqty saralap, qayta qaraudy talap etedi. Oghan Dao filosofiyasy men Kama iliminen bastap, últtyq dәstýrding esti-eserin aiyru, qabyldaytyn diny aghymdar, Bolonn prosessi... Abaydyng shygharmalaryn t.b. últ pen úrpaqty damytugha qajetti barlyq sharalar jatady. Sonda ol, «soqyr tauyqtyng jemi emes», últ pen úlysty damytyp, jana sapalyq dәrejege kóteretin últtyq iydeyanyng qúralyna ainalady. Onsyz qoghamda ong ózgeris bolmaydy. Qúran Kәrimning bir ayatynda, “Kýdiksiz bir qauym ózin ózgerpeyinshe, Alla olardy ózgerpeydi!” degen.   

/SONY/

Abai.kz