Ár elding mektebinde әr tilde bilim beru ýderisi jýredi. Sonymen birge, shetelding mektepteri bir-birine úqsamaydy, aiyrmashylyghy sharshy men dóngelektey. Mektep turaly qyzyqty faktilerge qanyq bolynyzdar. 

Ataqty jazushylar Charliz Dikkens pen Mark Tven bastauysh synypty da tolyq oqymaghan.

Devid Bekhem da futbol ýshin mektepti tastap ketken.

Úlybritaniyada 11-18 jastaghy mektep oqushylaryna sleng sózder qoldanugha qatang tyiym salynghan. Tipti «sәlem», «kóriskenshe» degen sózderdi de aitugha bolmaydy. Onyng ornyna «Sәlemetsiz be?», «Sau bolynyz!» dep resmy týrde sóileydi.

Chehiya mektepterinde eng joghary bagha «1», al eng tómen bagha «5».

Eng eski oqu ghimaraty – Fes qalasyndaghy Karauin músylman uniyversiyteti. Ol b.d. 859 jyly qúrylghan.

Elektr shamyn oilap tapqan Tomas Edison mektepte ýsh-aq ay oqyghan. Jeti jasynda ata-anasyna múghalimining hatyn alyp kelgen. Onda «bala sabaqta ýnemi «ne ýshin?» dep súray beredi, kóshten qalyp jýredi, ol aqymaq» dep jazylghan. Odan song anasy Tomasty ýiden oqytudy sheshken.

Eng úzaq uaqytqa sozylghan bilim beru Úlybritaniyada bolghan. Robert Kronin esimdi adam 52 jyl oqyp, mektepti 72 jasynda bitirgen.

Álemdegi eng úzaq sabaq 2003 jyly bolghan. Avstraliyada biolog professor 54 saghat boyy dәris oqyghan.

Oqu jyly әlemning 43 elinde – 1 qantarda, 16 elde – 1 nauryzda, 122 elde – 1 qyrkýiekte bastalady.

Kýnshyghys eli – Japoniyada sabaqty kóterinki kónil-kýimen bastau maqsatynda bilim kýnin 1 sәuirge qoyghan.

Alibert Eynshteyn ekimen oqyghandyqtan, mektep bitirgennen keyin uniyversiytetke týse almaghan.

Saytqa әzirlegen Núrsúlu Naymanova

Abai.kz