Tek - túghyryng bolmasa, ghúmyrynnan qayyr kәni? Bizding qoghamda oiy jútan, tabany tayghaq jigitsymaqtar men namystan júrday, jalpaqsheshey, últtyng qamy sóz bolghanda tilin jútyp qoyatyn sheneunikterden ayaq alyp jýrgisiz. Al tómendegi maqalada avtor últtyng úsaqtanuy men oghan sebep bolghan qily kezender turaly әngime qozghapty. Maqaladaghy tarihy derekterding dәldigine redaksiya jauapty emes. Alayda kóterilip otyrghan mәselening dúrystyghy men rastyghyna qylauday da shýbә keltirmeymiz.

Otarlanudan búryn tabighaty qatal aimaqta ómir sýrgen qazaqtar qala men dala mәdeniyetin ýilestire bildi. Erte kóktemde ontýstikten bastau alyp, sonau taygagha deyin jetken sәndi kóshter, milliondap mal aidasa da shany shyqpaytyn Arqa men Qúlyndy dalalaryn erkin sharlady. Ru-taypalar mayly ishekshe aralasyp, qúdandaly bop, qúiryq-bauyr jesti. Múnyng ózi dýniyege keler úrpaq densau­lyghynyng myqty, boyshan, kórikti boluyna әser etti. Sonday-aq jaugershilik kezen­derde ózge últtardan әiel alu ýrdisining de keler úrpaqtyng saulyghyna ong әser etkeni - tarihy shyndyq.

Tek - túghyryng bolmasa, ghúmyrynnan qayyr kәni? Bizding qoghamda oiy jútan, tabany tayghaq jigitsymaqtar men namystan júrday, jalpaqsheshey, últtyng qamy sóz bolghanda tilin jútyp qoyatyn sheneunikterden ayaq alyp jýrgisiz. Al tómendegi maqalada avtor últtyng úsaqtanuy men oghan sebep bolghan qily kezender turaly әngime qozghapty. Maqaladaghy tarihy derekterding dәldigine redaksiya jauapty emes. Alayda kóterilip otyrghan mәselening dúrystyghy men rastyghyna qylauday da shýbә keltirmeymiz.

Otarlanudan búryn tabighaty qatal aimaqta ómir sýrgen qazaqtar qala men dala mәdeniyetin ýilestire bildi. Erte kóktemde ontýstikten bastau alyp, sonau taygagha deyin jetken sәndi kóshter, milliondap mal aidasa da shany shyqpaytyn Arqa men Qúlyndy dalalaryn erkin sharlady. Ru-taypalar mayly ishekshe aralasyp, qúdandaly bop, qúiryq-bauyr jesti. Múnyng ózi dýniyege keler úrpaq densau­lyghynyng myqty, boyshan, kórikti boluyna әser etti. Sonday-aq jaugershilik kezen­derde ózge últtardan әiel alu ýrdisining de keler úrpaqtyng saulyghyna ong әser etkeni - tarihy shyndyq.

Qazaq halqy jaylaugha shyghu meyramyn asygha kýtken. Súltandar men hanzadalar, úlysbasylar men baylar toygha kiyetin altyn, kýmis sauyttaryn, ataqty súlu hanshalar pәueske deytin kýimeli arbalaryn jaylaugha shyghatyn kóshterge minip shyqqan. Tәni de, jany da sau halqymyzdyng tabighatpen etene aralasyp, ýilesimdi ómir sýre bilu mәdeniyeti eshbir halyqta kezdespeydi. Qazaqtar otyrghan jerining shanyn, suynyng layyn shygharmaghan. «Kýren» dep atalghan arba ýstine tigilgen, týrli kiyeli oiylarmen naqyshtalghan appaq kiyiz ýiler qonys audarugha óte ynghayly bolghan. Dәuleti men túrmysy myqty han, súltandar men baylardyng ýlken ýileri tigilgen arbalardy 32 ógizge deyin sýirese, eng kedeyining arbasyn 4 ógiz sýiregen.

Ata-babalarymyzdyng erte zamandardan beri keshegi Reseyding aq patshasyna kiriptar bolghangha deyingi aralyqtaghy qan tazalyghyn saqtau jolyndaghy tәjiriy­besine, odan ary tarih qatparlaryna taghy da terendep kóreyik:

«Úly qahandar men handar, aqsa­qaldar últtyng densaulyghy men ruhyn biyik ústau jolyndaghy búl manyzdy mәse­lelerge qatang týrde kónil bólip, baqylap, halqymyzdy teksizdenuden, azghyndau­dan saqtap otyrghan. Toghyz auylgha biyligi jýrgen orta jastan asqan azamatty nemese qariyany babalarymyz Shynghys han dәuirine deyin «Aqsaqal» dep atapty. Shynghys han men Abylay han zamany arasynda búl azamattar: «Alakósh biyler» dep atalghan. Árbir ru mýshesining qan tazalyghy - ol er azamat pa, әiel me - bәri de osynday tekti azamattardyng baqylau­ynda bolghan. Ózara qan almasu belgili bir shekke jetkende, keybir auyldardy bólshektep, ýsh jýzge bólip, ailyq alys jerlerge kóshirip, basqa taypalarmen aralastyryp jiberip otyrghan. Negizgi maqsattary qan tazalyghyn saqtap, dýniye­ge densaulyghy myqty úrpaqtardyng kelu­ine jaghday jasau bolatyn.

Sonau erte zamandarda Úly Túran­nyng patshasy Elteris Qahannyng (Kýltegin Bilektining úly atasy) kezinde qan almastyrudy retteu maqsatynda Alty Alashtan taraghan­dardy ýsh jýzge taratyp bólgen­ son, sayasi-aumaqtyq bólikterge de qatang talap qoyylghan.

Mahambetting sovet zamanynda jariya­laugha tyiym salynghan bir tolghauynda: «Múzqabatty jerler» men «Kýltókkennin» arasyn jaylaghan 341 qaghanat el edik!» - deydi. Búl - alyp Túran eline qaraghan qaghanattardy aitqany. Yaghny 1 qaghanatta 41 úlys bolsa, 1 úlysta 41 auyl bolghan. Al 1 auylda ózara qan almasugha tiyisti 7 ruly el túrghan. Osy auyldardaghy rular sany soghystardyn, indet pen júttyng әserinen 7-den azayyp ketse, olardy qayta jinap, taghy da 3-ke bólip otyrghan.

Bes myng jyl búryn ómir sýrgen úly babalarymyz Alash Qahan men onyng úly Jahangha «Meyirim men shapaghattyn» úryghyn sepken Qazaq Qahannyng salt-dәstýri men rәsimderine, tiline, diline adaldyqty saqtaghan Alty Alashtan taraghandar Berke Nauan Han Tәuekelding dәuirinde salt-dәstýr men tilden, dilden aiyrylyp, óz jaqyndarymen qyz alysyp teksiz bolyp ketken «aghayyndarynan» irgeni aulaq salyp, týbi bir halyq ekige jaryla bólinip, Qazaq Handyghynyng sol kezdegi astanasy bolghan Samarqandy tas­tap, Týrkistangha kóship ketken.

Endi «Aqtaban shúbyryndydan» keyingi jaylargha toqtalayyq. Soghystan әlsirep shyqqan Qazaq elindegi sayasy jaghdaylar aibyndy úly Abylay han dýniyeden ozghan song shiyelenisip, onyng ornyna jigerli Qasym Súltandy saylamay, taqqa otyr­ghan ii júmsaq Uәly Han qaramaghyndaghy kóp jerlerden aiyrylyp qaldy. Elden birlik ketip, Batysta Ábilqayyr hannyng úrpaqtary basqa handyq qúrdy. Teksiz, týbi qalmaq Qoqan hany men Tәshken biyleushileri payda bolyp, Ontýstik Qazaqstan men Jetisu ónirin bólip aldy. Osy kezden bastap el basqaru ýrdisteri búzyldy. Tektilerdin, biyler men aqsa­qaldardyng biyligine aq patsha tarapynan balta shabylyp, Resey úly dalagha qa­mal­dar salyp, ishkeriley berdi. 19 ghasyr­da úly dala zandary joyylyp, handyq­tar taratylyp, el biyligi tikeley Reseyding gubernatorlaryna, oyazdargha, olardyng ózderi saylaghan bolystaryna kóshti.

Otarshyldardyng aldynda endi jolbarys minezdi halyqty qalayda juasytu mәselesi túrdy. Olar búghan da qatty kónil bóldi. Qazaqtyng tekti azamattary biylikke saylanbay, tizgin mansapqorlar men dýniyeqonyzdargha berildi. Jәne solardyng kýshimen últtyng negizi bolghan salt-dәstýrler men rәsimderge, әdet-ghúryptargha shabuyl jasaldy. Últtyng ruhyn kóteretin, tandy-tangha úryp jyrlaytyn jyraular men aqyn, seriler qughyn­dalyp, «itjekkenge» aidaldy.

Qazaq - әu bastan arqaly da, aruaqty halyq. Al aruaqty halyq ruhynyng qayta oyanuy otarshyldar men olardyng jergilik­ti itarshy qyzmetkerlerine óte tiyimsiz edi. Qyspaqqa shydamay bas kótergen kóterilisshilerdi patsha әskeri men olar­dyng jaldamaly kýshteri ayausyz basyp, janshyp otyrdy. Onyng ýstine, Ontýstik, Syr boyy men Aral aimaghy keyin payda bolghan Qoqan, Hiua handarynyng shabuyldaryna úshyrady.

Auyzbirshilik pen yntymaqtan aiyrylyp, keshegi ózderine baghynyp túrghan halyqtardyng kiriptarlyghyna týsken halqymyzdyng tarihyn astyrtyn kelip zerttegen «yahudiylerdin» kenesine qúlaq asqan patsha ýkimeti, yaghny Resey otarshyldary qazaqtyng ghasyrlar boyy tabighatpen ýilesimdi týrde ómir sýru mәdeniyetin, kóship-qonu ýrdisterin búzdy.

Órisi tarylyp, adymy túsalghan qazaq­tar qan almasugha amalsyzdan janalyqtar engizip, endi «Qúda - myng jyldyq, kýieu - jýz jyldyq», - dep, naghashylary men qúdalar jaghyn jaghalap, qyz alysa bastady. Úr­paqtan-úrpaqqa jalghasqan, alys taypa-rularmen qyz alysu men tandau ayasy osylay shektel­gesin, tabighy súryptalu bú­zylyp, dýniyege kelgen úrpaqtar auru­shan, әljuaz bola bastady. Shetineu kór­setkishi kýrt artty. Búryn qazaqtar 3 metr­den asqan alyptardy: «Syryqtay», - de­se, 2 metrden as­qan azamattardy: «Qú­ryq­tay», - dep ataghan. Al 2 metrden tó­men­derdi «Tyryq­tay», - dep, alasagha balaghan.

Neghúrlym alystan qan almasqan sa­yyn keler úrpaq gendik jaghynan tazaryp, qazaq halqy ózining atam zamanghy alyptyq, myqtylyq, tektilik jaghdayyna qaytuyna, yaghny Abylay zamanyndaghy «arystan men jolbarys minezdi» qalpyna keluine mýmkin­dik kóbeyedi. Jasyratyny joq, keybir auyl men shaghyn qalashyqtarda eki nemese ýsh-tórt rudyng ókilderi ghana túrady. Súrastyra kelseniz, bir-birimen qúda-jekjat bolyp qyz alyspaghan otbasy tym siyrek. Bir-birine naghashy-jiyen, jezde-qayny, qysqasy, tonnyng ishki ba­uynday aralasyp ketken. Tipten óz ruy bolmasa boldy, jastar ýilenip jatyr jәne búl ýrdis arifmetikalyq ósimmen kýnnen-kýnge úlghayyp barady. Múnday qúda-jekjattyqtyng sony әljuaz, auru­shan, strestik auyr jaghdaylargha beyim túratyn úrpaqtyng kóbengine alyp kelude. Songhy derekter boyynsha tek qana 2007 jyldan beri respublika boyynsha mynda­ghan jasóspirim men jastar ózderine qol salghan.

Avtordan eskertu: múndaghy tarihy derekter «Bestanba», «Izbóri», Ghasyr tabaq nasiyaty» kitaptarynan alynghan qúndy tarihy derekterdi keyingi úrpaqqa jetkizip ketken Sypyra shejireshi Áliasqar Bayghútúlynyng mol múrasynan alynghan.

Ilesbek BAYJANOV,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Shymkent shahary

ESINIZDE JÝRSIN

Apiyn da nәr edi...

Otarshyl jýie, eng birinshi kezekte, basyp alghan halyqtardyng jiger-kýshi men oy quatyn, salt-dәstýrin, búljytpay oryndalugha tiyisti rәsimderin, tarihyn joigha tyrysady. Amerikanyng jergilikti halyqtary - ýndister kóknәrding bir týri «kokayndy» qatal tabighat jaghdayynda emge qoldanyp kelse, bizondardy et ýshin paydalanghan.

Amerikagha kirgen ashkóz evropalyqtar jergilikti halyqtardy jene almaghasyn, olardyng salttary men әdep-ghúryptaryn, jeytin tamaqtaryna deyin zerttegen. Olar әueli «kokayn» plantasiyalaryn órtep qúrtyp, spirt ónimderin «otty su» dep, alghashynda tegin taratyp, oghan halyqty әbden ýiretip, sodan keyin bizondardy milliondap atyp, ulap, indetter taratyp qyrady. Aqyrynda, 300 jyldan song jergilikti 150 millionnan asatyn ýndisterdi týrli әdistermen qyryp jibergen.

Jetpis jyldyq ezgining kezeninde bizding de esimizden shyghyp ketken dýnie kóp. Onyng birqataryn otarshyl biylik әdeyi úmyttyrdy. Mәselen, bala kezimizde suyqtaghanda nemese kókjótel payda bolghanda, әjelerimiz kóknәrining qauashaqtaryn qaynaghan sugha ezip ishkizetin. Jәne syrqat sap tyiylatyn. Jylan, qara qúrt, shayan shaqqanda, sirenkening basynday apiyndy qaynaghan sugha ezip ishkizgende udy qaytarghan. Apiynnyng iyisinen ziyankes jәndik atauly aulaq jýrgen. Sondyqtan әjelerimiz onyng bir týiirin keregening basyna ilip qoyatyn. Jaqpaytyn tamaqtan nemese búzylghan astan ulanghan jaghdayda da búl shipalyq qasiyeti mol dәriler tez әser etip, tiyimdi nәtiyjeler bergen.

Apiyn men kóknәrdi halqymyz emdik maqsatqa 20  ghasyrdyng 70 jyldaryna deyin qoldanyp keldi. Sol tústa buyn, kemik aurulary men jýrek-qan tamyrlary aurulary mýldem az bolghan. Al qazir tek jýrek-qan tamyrlary aurularynan respublikamyz boyynsha jylyna 80 mynnan astam adam kóz júmsa, buyndarda tas payda boluy jәne sýiek-kemik aurularymen 1,5 millionnan astam adam zardap shegedi eken. Al ót, býirek, ba­uyr, quyq pen nesep joldaryndaghy tas pen qúm jiyludan ekining biri auyrsa, ishki shekter men basqa da jerlerde jinalghan qosyndylar men tastardan artyq salmaq payda bolyp, milliondaghan adamdarymyz zardap shegude...

«Obshestvennaya pozisiya» gazeti