Jeke basqa tabynushylyq.... Qazaq qoghamyn dendep bara jatqan búl dertting bastauy qaydan, sony nege aparyp soghady? El preziydenti degen eng jogharghy lauazymgha «últ kóshbasshysy» degen janama ataqty japsyryp alghan Núrsúltan Nazarbaevtyng aimaqtargha jasaghan saparlarynyng barlyghynda, teledidar habarlarynan bayqasanyzdar, mindetti týrde jastar sóz alatyn ýrdis bayqalady. Áriyne, óskeleng úrpaqty kópshilik aldynda óz oi-pikirin aitqyzyp, sóz sóileuge ýiretkenning eshqanday sókettigi joq. Biraq «osy kýnge jetuimiz sizding arqanyzda... siz bolmaghanda...» degen synaydaghy saryngha toly jalghandyghy kózge de, qúlaqqa da úryp túratyn sózderin ayamay tógetin jastarymyz jeke basqa tabynudyng tәlimin alyp kele jatqan joq pa?

Jeke basqa tabynushylyq.... Qazaq qoghamyn dendep bara jatqan búl dertting bastauy qaydan, sony nege aparyp soghady? El preziydenti degen eng jogharghy lauazymgha «últ kóshbasshysy» degen janama ataqty japsyryp alghan Núrsúltan Nazarbaevtyng aimaqtargha jasaghan saparlarynyng barlyghynda, teledidar habarlarynan bayqasanyzdar, mindetti týrde jastar sóz alatyn ýrdis bayqalady. Áriyne, óskeleng úrpaqty kópshilik aldynda óz oi-pikirin aitqyzyp, sóz sóileuge ýiretkenning eshqanday sókettigi joq. Biraq «osy kýnge jetuimiz sizding arqanyzda... siz bolmaghanda...» degen synaydaghy saryngha toly jalghandyghy kózge de, qúlaqqa da úryp túratyn sózderin ayamay tógetin jastarymyz jeke basqa tabynudyng tәlimin alyp kele jatqan joq pa?

Búl pikirge, alysqa barmay-aq, preziydentting ótken aptadaghy Aqtóbe oblysyna jasaghan issaparynda jastardan estigen «ystyq lebizderi» kuә bola alady. Nazarbaevqa betpe-bet qarap túryp, qazaq leksikasyndaghy kýlli keremet teneulerdi tek sol kisige arnaghan bozbala ainalasyndaghy ózge әlemdi úmytyp ketkendey әser qaldyrdy. Dauysynda payda bolghan jaryqshaq pen janghyryq, rasynda, qazaq jastarynyng kýni preziydentsiz qarang eken degen oigha jeteleydi. Elin, ony basqarghan túlghany qadirlep, qúrmetteu zandy qúbylys siyaqty bolghanymen, bolashaq úrpaghymyzdyng bir adamgha bas úryp, tabynuynyng sony nege aparyp soghady? «Preziydent kele jatyr» degennen aldyn ala «dayyndalatyn» osy balalarymyzdyng psihologiyasy birtindep, bir kisining qolyndaghy biylikke baylanyp, sanasyn qúldyq úru, qúraq úshu sezimi túmshalap jatqan joq pa? Býgingi jastardyng ertenimiz ekenin eskersek, jeke basqa tabynushylyqtyng zardabyn әli az tartpaymyz ba degen súraqtarmen jazushy Ernest Tórahanov aghamyzdy sózge tartyp kórdik...

- Siz ótken ghasyrdyng bel ortasynyng tóli retinde qazaqtardyng sanasyna әbden singen «jeke basqa tabynu» sayasatynyng qanday negizgi zardabyn atay alar ediniz?

- Búl súraqqa men sekildi alpystyng ýstindegi kez kelgen adam jauap bere alady. Biz kórgen zamandaghy kósemderding qay-qaysysy bolsa da, sózi men isi alshaq túlghalardan túrdy. Mәselen, Lenin kóp nәrsede adasty, kóp jaghdayda ózi aitqan qaghidattardy ózi is jýzinde kerisinshe jasady, sholaq oilady. «Kez kelgen ýy sharuasyndaghy әiel memleketti basqara alady», - dep soqty. Ol adamdy qarapayym halyqqa niyeti taza, óz zamanynyng asa bilimdar úly býlikshisi dep bilemin. Al Lenindi maqtaghansyp, ózin «Álem halqynyng әkesi» degizgen Stalinge tabynudan asqan «jeke basqa tabynushylyq» bolghan joq. Gitler de ózine bәrin tabyndyrdy. Kim Ir Sen, Mao Sze Dun da payghambar bolam dep, aspan ainalyp jerge týserdey kýrkiretip, iydeologiya mashinasynyng toqtamauyna qarjy men әkimshilik resursyn ayamady.

Al solardyng sony ne boldy?

- Mao - býgin de qytaylar ýshin kósem. Biraq onyng túsynda «mәdeny revolusiya» kezinde qyrghyn-joyqyn bolghany esimizde...

- Osy rette eske týsip otyrghan bir anyz-әngimeni aitudy jón kórip otyrmyn. Makedonskiyge ózining sýt anasy Lanikanyng inisi Klito: «Sen óz әkeng Filipting aruaghynan attap, ózindi Zevs qúdaydyng úlymyn dep jýrsin. Solay dandaysydyn, astamshylyqpen ulandyn. Makedon - grek joryghynyng bar jenisin týgeldey ózine telidin. Biraq, Aleksandr, sen bәribir adam jasauy mýmkin hal-qareketten artyq esh nәrse jasaghan joqsyn. Óitkeni sen adam ghanasyn!» - degen eken.

Býgingi Qazaqstandaghy bylyq-shylyqtardyng bir sebebi - sol tendessiz jalghan sóz, ekijýzdilikting kenes zamanynan auyp kelgendiginen. Bir memleketti tek bir adamnyng auzyna qaratyp qong - qashanda eldin, halyqtyng baqytsyz kezeni. Oghan tarih - kuә. Adamnyng adamgha tabynuynan asqan qasiret bolmaydy.

- «Jeke basqa tabynu» men qúldyq psihologiya arasynda baylanys bar ma?

- Búqara qara halyq, tobyrdyng ózindik pәlsapasy, psihologiyasy bar, әriyne. Kópshilik ne aitsa, ne jasasa, azshylyq sonyng sonynda ketedi. Biylik iyeleri, baylar, shonjarlar yqpaldy adamdardyng mýmkindigi zor, qúryghy úzyn әri qaterli. Olar da bir-birimen alys-júlys ómir sýredi. Al qoldaryndaghy artyqshylyqqa halyq kóz alartsa boldy, «myqtylar» auyz jalasyp, birigip ketedi. Olardyng ózderin maygha bóktirip qoyghan patshany qyzghyshtay qorityny -zandy qúbylys. Patshanyng tabanyn jalaghan adamnyng kýnkórisi eshqashan jaman bolghan emes. Solargha qarap, óz ishinde kisiligi shamaly, omyrtqasyz adamdar qúl bop jýrudi namys kórmeydi. Dýniyede Tәnirim tek Adamgha ghana sana bergen, basqa jan iyeleri, yaghny maqúlyqtar tek týisikpen ómir sýredi. Qúday bergen artyq­shylyqtan, sanadan kóp adam óz erkimen bas tartyp, týisikke jol beredi. Qúldyq psihologiya - tek ýreyden túratyn, ózin-ózi saqtau týisikterinen tuatyn ma­qúlyqtyq týisik. Olar qúdaydan búryn patshagha tabynady. Olardyng mandayy kýnde qan-josa. Onday adamsymaqtar turaly Abay atamyz: «Kóp aitsa - kóndi, júrt aitsa - boldy», - dep jaqsy aityp ketken ghoy. Qúldyq sana kәdimgi qaraqúl senatordyn, ministrdin, әkimning ishinde jatuy әbden mýmkin. Arly,aqyldy adamnyng ishinde tejegishi kóp bolghandyqtan, múnday las әreketterge bara bermeydi. Sondyqtan aldynghy aitylghan qúldardyng ylghy da joly bolghysh bolyp keledi. Osydan kelip, qúldyq psihologiya men jeke basqa tabynushylyq arasynda ajyramas baylanys payda bolady.

- Qazirgi Qazaqstanda Núrsúltan Nazarbaevqa «kýn kósem» retinde tabynu ýrdisi basqany qoyyp, oqyghan-toqyghany mol intelliygensiyanyng arasynda beleng alyp bara jatqanyn nemen týsindiresiz?

- Sol «kýn kósemderin» onyng eng jaqyn, eng senimdi uәzirlerining ózderi ishtey moyyndamaydy. Kópshiligi ony syrtynan mazaq etip kýlui de mýmkin. Biraq kópshilikting aldynda jýzin suytyp, ózderi kóp jyl oinap kele jatqan rólge boy aldyryp: «Ózing bolmasan, úly mәrtebelim, biz qayter edik, eling ne ister edi? El baghyna tughan kýn kósem, jasay ber! Jasay ber!» - dep tebirenedi. Óitkeni óz kýni «kýn kósemmen» tikeley baylanysty. Jalpy, kósemdik, «voj-dizm» degen úghymdardan tas dәuirining qansyq iyisi esedi. Qoghamdaghy qúbylystardyng ózin osy qúldyq týisikke tiregen zaman boldy ghoy, qazir.

Mysaly, bir jazushyny alayyq, manday teri, kóz mayy tausyla jazghan shygharmasyn jaryqqa shygharu ýshin biylik jaqqa «jantaiyyna» tura keledi. Olay etpese, enbegi eleusiz qalady. Sanany túrmys biylegen búl qoghamdaghy intelliygensiyanyng jogharygha jaltaqtauy kýnkóris qamynan tughan las sezim ghoy...

- Osy sayasattyng mektep oqushylary arasyna sinui - bizding bolashaq úrpaqtyng sana-sezimin qúldyqqa qamaudyng basy dep baghalaugha bola ma?

- Áriyne! «El bolamyn desen, besigindi týze» demep pe edi, atam qazaq? Biz 70 jyl KSRO túsynda, 20 jyl tәuelsizdik túsynda shylqyghan ótirik, tonau, qanau, aldarqatu jaghdayynda ómir sýrdik. Sol ótirik sóz jarysy, jalghan uәdelerdi býrkenip neshe týrli qylmys jasau KSRO-nyng týbine jetti. 250 mln halqy bar KSRO kommunisteri sol partiyany paydalanyp, keleshekti tespey soryp keldi de, bir kýnde odan bas tartty. Keshe Kompartiyany maqtaghandar erteninde-aq sol iydeyalardy tiridey kómdi. Býgin biz dәl sonday asa saq sauysqannyng bauyrynan bildirtpey júmyrtqa alyp shygha alatyn óte epti, ómiri shyn sózin aitpaytyn, tek jogharydaghylardyng qúlaghynyng qúryshyn qandyrar, jalghan sózderdi shylp etpey soghatyn úrpaqty lek-legimen dayyndap, tipti oqytyp jatyrmyz. Eger bolashaghymyz solargha tәueldi bolsa, әli jýz jyl mәdeniyetti, ar-úyatty el bola almaymyz. Negizgi kәsibimiz -úrlyq, kózdegenimiz - biylik bolyp qala beremiz.

- Siz eki ghasyrgha kuә bolghan adamsyz. Songhy ghasyrdaghy jeke basqa tabynushylyqtyng nәtiyjesi nege aparyp soghuy mýmkin?

- Kezinde stalindik konstitusiya degen KSRO-nyng Ata Zany bolghan. Ol halyqaralyq qúqyqtyq saraptamanyng bәrinen mýdirmey ótken. Biraq sol konstitusiya túsynda 2 mln 700 myng qazaq qyryldy. Goloshekin 130 mynnan astam qazaq ziyalysyn abaqtygha japtyryp, 25 mynyn atqyzyp tastady. Abaqtygha qamalghan 130 mynnyng 30 myndayy ghana tiri aruaq bolyp elge әreng jetken.

Odan song 70 jyldary Brejnev Konstitusiyasy qabyldandy. Ol tipti minsiz bolyp shyqty әri adamnyng say-sýiegin jibitip, kózine jas ýiirer «meyirimdi konstitusiya» bolatyn. Biraq sol Konstitusiyanyng túsynda el ashyqty, et taghamdaryn kóruden qaldy. Al kózi ashyq azamattar elden alystatylyp, jer audaryldy. Partiya halyqtan birjolata bólinip ketti. Endi 1991 jyldan song qara halyq «til, dil, ruhany әlem, últtyq bolmys» dep kóshede dauryghyp jýrgende, Qazaqstannyng býkil baylyghy talan-tarajgha týsip jatty. Halyqtyng arasyna jansyzdaryn jiberip, birde til, endi birde din mәselesine alandattyryp qoyyp, óz degenderin iske asyrdy. Qazaqstanda oryn alyp otyrghan qazirgi tabynudyng sony, tipti oilaugha qorqynyshty kýnderge aparyp soqpasa netti... Tarihta avtoritarizmning sony eshqashan jaqsylyqqa jetkizbegen.

Meruert HUSAINOVA,

«D»

QILY QISYN

Sabyr BOLATÚLY,

múghalim:

«Preziydentting kósh bastap kele jatuyn moyyndau, onyng asqan danalyghyna bas ii - avtoritarizm dep atalmasa kerek-ti. Onda túrghan ne bar? «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn...» degen sóz bar emes pe, nege biz osy bolmashydan dýrbeleng tughyzugha qúmarmyz? Ósip kele jatqan úrpaqty óz preziydentin sýiyge, qúrmetteuge baulu qylmys emes qoy! Mәselen, kýni keshe Elbasymyzdyng Aqtóbe oblysyna jasaghan saparynda oghan tilekteri men ol turaly pikirlerin bildirgen jastardyng sózderin estidiniz be? Keremet! Jastar da sarabdal sayasatshyny adaspay tanyp jatyr, búl degenimiz - Nazarbaevtyng eren enbegining arqasy dep biluimiz kerek. Dәieksiz mәselelerge bas qatyrmay, meninshe, liyderimizding sonynan ergen jón, biyl EQYÚ-gha tóragha bolsaq, endigi jyly taghy da osynday bildey mekemege basshylyq etip jatsaq, elimiz ýshin jaman ba? Nazarbaev aman bolsa, әli talay elding aldynda abyroyymyz asqaqtay beretinine senemin».

Áliya AHMEDIYEVA,

«Azattyq» radiosynyng tilshisi:

«Jaghympazdyq, jasandy sóileu men әsire maqtan sózder bizding qoghamymyzben bite qaynasqaly kóp boldy. Jeke basqa tabynudan tuatyn múnday «psihologiyalyq dertter» turaly tarih paraqtarynda óte kóp mәlimetter keltirilgen. Bir adamnyng betine qarap, barlyghyn sol kisimen baylanystyru - avtoritarly memleketterge tәn dýniye. Al búl problemanyng múnan da soraqy әri qorqynyshtysy - jeke basqa tabynu indetining jastardyng arasyna keng etek jaya bastauy. Preziydentke maqtaudy jaudyratyndardyng jýrekterinde de sonday sezim bar degenge senu qiyn, óitkeni osylay ótirik, syldyr sózder arqyly kózge týsudi oilaghan balada taza niyet boluy mýmkin emes. Besikten beli shyqpaghan jastardyng ótirikke jaqyndauy - erte­nimizding jarqyn bolmaytyndyghynyng ai­ghaghy. Jalghandyqpen túmshalanghan memleket bytyraugha da beyim, al onday eldi baylyghyna kóz sýzgen kórshileri op-onay uysyna qysa salady. Osydan son, avtoritarizm zardaptarynyng qanshalyqty ekenin boljau qiyngha soqpas».

«Obshestvennaya pozisiya» gazeti