nemese

QAZAQ TÁUELSIZDIGINING EKINShI KEZENI BASTALDY

 Býgingi kýni dýnie jýzi boyynsha etnikalyq faktorlar ózektilene týsude. Búl eng aldymen jahandanu ýderisterine, әlem elderining integrasiyalanuyna,  geosayasy mýddelerden tuyndaghan migrasiyalyq ýderisterding kýrdeli sipat aluyna jәne t.b. etnikalyq negizdegi mәselelerge tyghyz baylanysty. Últtyq sananyng ósui naqty is-әreketterge sebep bolyp, jahannyng geografiyalyq kartasyna ózgerister engizilui toqtaytyn emes. Múnyng bәri últtyq ýrdisterding әrbir memleket ýshin manyzdylyghyn kórsetedi. Óitkeni, kezinde últshyldyq qasiyetterin joghaltuy, oghan qosa elitanyng kosmopolittigi keybir últtardyng tarih sahnasynan joyylyp ketuine әkep soqqany mәlim. Sondyqtan últtyq ýrdisterdi jandandyrudyng basty maqsaty - birtútas últtyq memleketting ústyndaryn nyghaytu. Qazaqstannyng býgingi kýngi naqty jaghdayy da últtyq ýrdisterdi janghyrtudy, últtyq birtektilenu ýderisin maqsatty týrde jýzege asyrudy talap etedi. Últtyq memlekette barlyq sala últtyq mýddege negizdelip jýrgizilui tiyis. Sonda ghana zamanauy últtyq memleketting ýlgisine qol jetkizuge bolady jәne búl qazaqtyng qazaq bolyp saqtalyp qaluynyng bir sharty. Qazaqstandaghy últtandyru ýderisi, ózekti mәseleleri men odan shyghu joldary jayynda tanymal qogham qayratkeri, sayasattanushy, Altynbek Sәrsenbayúly qorynyng preziydenti Aydos Sarym myrzamen súhbattasqan edik.  

 - El Tәuelsizdigining 25 jyldyghy ýllken mereytoylyq data ghana emes, sonymen birge, ózimizge ózimiz esep beretin, útqan-útylghan tústarymyzdy saralaytyn meje. Osy rette Qazaqstandaghy qazaqtandyru mәselesi býgingi kýn tәrtibinde túrghan ózekti taqyryptardyng biri ekeni sózsiz. Jalpy, reetnizasiya ýrdisi әlem elderining basym kópshiligine tәn bolyp otyr. Aytalyq, Batys elderi mulitikulituralizmnen bas tartyp, últtyq ýrdisterge bet búrdy. Osyghan oray qazaq elindegi últtandyru ýderisin qalay baghamdar ediniz?      

- Búl elder mulitikulituralizmnen tolyqtay bas tartty deu artyq, biraq últtyq damudy, últtyq mýddeni eskermey, әlemdik dәrejedegi mәselelerdi qauzap, jahandyq sayasatty jýrgizip ketuding ózi sol elderdegi biyleushi elitany san soqtyryp otyrghany anyq. Aytalyq, keshegi saylauda Tramptyng jeniske jetuining ózi Amerikanyng kóptegen jyldar boyy әlemdik dәrejedegi sayasatpen ainalysyp, jergilikti halyqtyn, kishkentay qala, shaghyn  eldi meken túrghyndarynyn, әlemdik emes, amerikalyq kәsiporynda júmys isteytin halyqtyng jaghdayyn nazardan tys qaldyrghanynyng saldary. Mine, Tramptyng jenisin qamtamasyz etken osynday jayttar. Úlybritaniyadaghy  «Brexit» mәselesi de kóp nәrseni anghartady. Keybir orta  ghasyrlyq dengeyde oilaytyn azamattardyng «últtyq memleket degen úghym joyyldy, býgingi kýni etnos degenning qajeti joq, Marshall Makluenning «әlemdik derevnya» degenindey, biz bәrimiz jahandanugha tiyispiz» degen pikirleri ainalyp kelgende ýlken qatelik bolyp shyqty. Biz onday dәrejege jetu ýshin kóptegen satydan ótip, kóptegen mәseleni sheship aluymyz kerek. 

Tәuelsizdikting 25 jyldyghy  bizdi oilanugha, bolyp jatqan ýderisterdi úghynugha iytermeleydi.  Osy shynayy realistik, tipti ashy derlik shyndyqpen ózimizding býgingi jaghdayymyzdy, býgingi әlemdegi ornymyzdy baghamdap, anyqtap aluymyz kerek siyaqty. Shynyn aitsaq,  Qazaqstannyng әlemdegi alatyn orny tym mardymsyz, bizding әlemdik enbek naryghyna, ekonomikalyq bóliniske qosyp jatqan ýlesimiz bolymsyz ghana.  Búl túrghydan  әlemdi ózimizge qaratamyz deuding ózi ýlken qatelik.  Meninshe, eng aldymen óz halqymyzdyng jaghdayyn kóterip, ózimizding ishki mәselelerimizdi sheship aluymyz kerek.  Jәne de osy jiyrma bes jyldyqta atqarylmaghan isterdi jýzege asyru kerek.

Osy túrghyda basty qújattardy ataytyn bolsaq, olar  –  1990 jyly 25 qazan kýni qabyldanghan Egemendik turaly deklarasiya, 1991 jyly 16  jeltoqsan kýni qabyldanghan Memlekettik tәuelsizdik turaly zang jәne 1995 jyly referendumda qabyldanghan Ata zanymyz. Mine, osy ýsheui bizding tólqújatymyz bolyp tabylady. Alayda, býgingi kýni bir oghash qúbylysty  bayqaymyn –  bizding elshilikterdin,  Preziydent әkimshiliginin,  Ýkimetting resmy sayttarynda Egemendik turaly deklarasiya joq. Qazaq óz jerinde  azshylyq, Parlamentte orys tildilerding sany әldeqayda kóp kezde osynday manyzdy qújat qabyldandy jәne onda kóptegen mәsele qamtyldy. Búl qazaq halqynyng arman-múratyn aiqyndaytyn qújat. Búl egemendikke degen alghashqy talpynys, sol kezde býkil halyqtyng boyynda edәuir eyforiya tughyzghan qúbylys, sonyng nәtiyjesinde preziydentimiz biylikke keldi. Búl qújattyng eng basty iydeyasy – qazaq últy degen qaghidany birinshi oryngha qoi, qazaqtyng últtyq memleketin qalyptastyru.  Onyng ishnde últtyq ekonomika da,  últtyq baylyq ta aitylghan. Osy Deklarasiyada jәne Tәuelsizdik turaly zanda «bolashaqta qabyldanatyn zandar men konstitusiya osy qújattardyng negizinde jasaluy tiyis,  osy qújattarda kórsetilgen basty mәselelerdi sheshuge baghyttaluy kerek, olay bolmaghan jaghdayda olardyng kýshi joq» degen tarmaq bar. Mine, bizge osyny eskeru kerek. Eger osy zandy basshylyqqa alatyn bolsaq, keyinnen qabyldanghan talay zang jaramsyz bop qaluy mýmkin. Búl neni kórsetedi? Osy ýsh qújat bizding zang shygharushy toptyn, zangerler, sheneunikter, deputattardyng ýstelinde jatuy tiyis bolatyn.  Yaghni,  kez kelgen zandy qabyldamas búryn osy qújattardy qarap shyghu, basshylyqqa alu kerek. Biraq, olar ony qaramaq týgili sayttaryna salmaghan.  Jalpy, 1990-jyldardyng ortasynan bastap basty qaghidalardan tayqu, olardyng ornyn basqa qaghidalarmen auystyru talpynysy bolghanyn sol kezde bastalghan  kóptegen jobalardyng ózi-aq kórsetip otyr. Búl әli jalghasuda,  qazirgi ýshtildilik baghdarlamasy, qazaq kóshin toqtatyp qong jәne t.b., osynyng bәri kezinde qabyldanghan, osy memleketti jasaqtaghan qaghidalargha reviziya jasau, olardy ózgertuge degen talpynys bar ekenin kórsetedi. Tipti myna  Euraziyalyq odaq  siyaqty úiymdargha kiruimizding ózi kezinde qabyldanghan prinsipterge qayshy keledi. Óitkeni, atalghan  Deklarasiya men Tәuelsizdik turaly zanda qazaq últynyng mýddesin joghary qong qajettigin dóp basyp aitqan.  Osy túrghydan qaraytyn bolsaq,  kóptegen mәselelerdi qayta qaraugha tura keledi. Biraq, myna jaytty da eskeru kerek, -  eshbir memleket, eshbir egemen  el tәuelsizdikke bir satymen jetpegen.  Tәuelsizdikti jariyalau mindetti týrde búl memleket sol kýnnen bastap egemen el boldy degendi bildirmeydi.   Mysaly, Ýndistannyng tәuelsizdik jariyalauy men shyn mәnindegi tәuelsiz memleketke ainaluy úzaq merzimdik ýderis boldy.  Búl túrghydan alghanda, biylghy 25 jyldyq mejeden qazaq tәuelsizdigining ekinshi kezeni bastaldy.

«Kóp qorqytady, tereng batyrady», býgingi kýni әleumettik,  demografiyalyq, ekonomikalyq sala bolsyn, bәrinde  qazaq  mәselesi birinshi oryngha shyghyp keledi. Ekinshi mәsele, 1991 jyly payda bolghan 15 jana memleketting әrqaysysy osy últtyq mәseleni kýn tәrtibine qoyyp otyr. Qazir bizde  Siriya,  Liviya jәne basqa memleketter turaly alyp-qashpa әngimeler kóp.  Olardy bireuler syrttan kelip búzypty degen әngimeler aitylady. Biraq, shyn mәninde, Siriyany býldirgen  Amerika da, basqa da emes.  Kezinde osy elderding basshylary últtyq memleket qúryp, últty biriktiretin iydeyalar aitudyng ornyna óz halqyn dini, etnostyq toptargha bóldi. Jәne de olardyng osy erekshelikterin, ózara qayshylyqtaryn zandastyrghan.  Mysaly, Livanda preziydent tek qana bir dinning ókili, premier-ministri myna toptyng ókili boluy kerek degen ústanymdar bar. Liviyada  iri 3-4 etnostyq top ekonomikalyq bóliniske yqpal etedi. Mine, osynday qayshylyqtar, bir-birine aidap salu, qarsy qoi arqyly kezinde ózderin biylegen imperiyalyq elderding «bólip al da biyley ber» degen sayasatyn jalghastyryp keldi. Siriyada da solay, halyqtyng kishkentay ghana bóligin qúraytyn toptyng ókilderi býkil biylik organdaryn, armiyany jasaqtap otyr. Kezinde biylikke kelgen B.Asadtyng rejiymi halyqty taptap, janshyp keldi.  «Biz siriyalyqpyz, dinimizge, týrimizge qaramastan bir memleket qúryp otyrmyz, bir qoghambyz» degen iydeyalar aitylghan joq.  Onyng    ornyn bir adamgha tabynu, bir partiyagha birigu basyp aldy. Neshe  týrli qiytúrqy iydeyalar payda boldy. «Býkil arabtardy biriktirip, memleket qúramyz» degen 1970-80 jyldary jýrgizilgen sayasat joqqa shyqty. Songhy   30 jylda M.Kaddafiyding úsynbaghan jobasy joq, Afrikany biriktirip bir  memleket, bir konfederasiya qúru kerek, sóitip әlemdi biriktiremiz, әlemdi  basqaramyz degen úshqary sózder aityldy. Aqyr sonynda it ólimmen óldi. Búl jayynda Rasul Júmaly degen әriptesimiz «Arab pasiyansy» degen jaqynda shyqqan kitabynda keremet taldap bergen. Osynday әlemdik ooqighalardan sabaq ala otyryp, biz «bir últ, bir el» degen sayasat jýrgizuge tiyispiz.

Ukrainadaghy jaghdayda Reseydiki taza qylmys, ózge  elding shekarasyn búzyp, basyp alu degen 21 ghasyrda ýlken qylmyspen parapar. Biraq búl tústa ukrain elitasynyng qateligi de bar. Men ózim Qyrymda bolghan kezde  bayqaghanym, Ukrainanyng biyleushi elitasy Qyrym halqyn ukraindandyru túrghysynda júmys istemegen, mardymdy qadamdargha barmaghan. Ol bilim beru jýiesin de, iydeologiyasyn da,  sayasy salany da qamtidy. Eger elding belgili bir bóligi ekonomikalyq túrghydan últtyng qalghan bóligimen qarym-qatynasqa týspese, onda onyng sol últpen bolashaqta qatar ómir sýruge degen mýddelestigi tómendeydi.  Ony býkil әlem tәjiriybesi kórsetip otyr. Separatizmning tuu sebebi de sodan, basqa da qauip-qaterler kóbeyedi. Bizding  elde de onday aimaqtar joq emes.  Orys tili basym aimaqtar bar.

- Keshegi kenestik kezennen qalghan teris týsinikterding biri – «últ», «últtyq», «últshyldyq» úghymdarynyng ónin ainaldyryp, últ mýddesin qorghaudy shovinizmmen shatastyru. Bizde sol últtyq ataulydan qorqu, ýrey әli bar. Qazaq últynyng mýd­desi turaly sóz qozghalsa boldy, últaralyq tatulyqqa qarsylyq, soghan keletin núqsan retinde qabyldanady. «Últjandy», «eljandy» degen jasandy sózderding payda boluy da osydan siyaqty. Yaghni, últtyq memleketting bolashaghy últtyng ómirshendigimen tyghyz baylanysty ekenin úghynatyn uaqyt jetti ghoy.   

- Men sizge bir qyzyq aitayyn, osydan on jyl búryn biylikting leksikonynda «últ» degen sóz bolghan joq. Biz  últ degen sózdi aita bastaghan kezde keybir  adamdar shoshityn. Búl bizding elde otarsyzdanudyng bolmaghanyn kórsetedi.  Bizdegi sayasy diskurs, әlemdik, últtyq mәseleni qabyldau әli de kenestik dәrejede qalyp qoyghan. Resey imperiya bolghandyqtan kez kelgen últshyldyqtan qorqatyn el, ol orys últshyldyghynan da qorqady. Óitkeni,  kez kelgen últshyldyq imperiyanyng tamyryna balta shabatyn qúbylys. Kenes zamanynda últshyl azamattardyng bәrin jau sanady jәne olardy nasistik, fashistik iydeologiyamen qatar qoyyp qarady. Al, shyn mәninde, últshyldyq degen mýlde basqa dýniye. Benedikt  Andersonnyng keremet sózi bar:  «Últ últshyldyqty qalyptastyrmaydy, kerisinshe, últshyldyq últty qalyptastyrady».  Bizde últshyldyqqa әli de sol kenes zamanyndaghy nasizm, shovinizm úghymdarynyng túrghysynan  qarau basym. Mahatma Gandiy,  Sharli de Golli, F.Ruzvelitti kim dep oilaysyz, olar últshyl emes pe?   Áriyne, últshyl!  Eng últshyl adam –  M.Gandiy,  onyng enbekteri taza últshyldyq túrghydan jazylghan.  Yaghniy,  bizding basymyzdaghy dualizmning ózi qaydan shyghady – bilim jýiesinen, oqulyqtardan, t.b. shyghady. Onyng bәrinde  últshyldyq mәselesin dúrys qamtymaghan.  Tipti, qazaqy ortanyng ózinde «men últshylmyn» desen, bәri  «joq, últjandymyn de» dep, týzete bastaydy. Sondyqtan biz últshyldyqty úlyqtauymyz kerek.  Qazaq últshyldyghy tәuelsizdikke deyin memleketten tys úghym bolatyn, tipti sol kezdegi Kenes memleketine qarsy júmys istegen últshyldyq edi. Qazaq últshyldyghy kóbine kóp qarsylasu formasynda boldy, kenes zamanynyng ózinde otyz shaqty  astyrtyn úiym ókilderi sottalghan. Qazaqstandaghy qazaq mәselesin kótergen ziyaly qauymnyng ishindegi últshyldyq esh uaqytta tolastaghan emes.  

Jaqynda bir  jiynda jana qazaq últshyldyghynyng taqyryby ne, biz qanday mәseleni talqylauymyz kerek, qanday mәseleler qazaq últshyldarynyng diskursynan tys qalyp otyr degen әngime qozghalghan bolatyn. Sonda jas bir jigitter «qazaq últshyldyghy separatistik boluy kerek» dedi. Bilimdi, qyzmeti bar jigitterding búl sózine men tanghaldym. Basqany aitpaghanda, ózin elitamyn dep jýrgen jastardyng últshyldyq turaly týsinigi osynday. Búl – bilim jýiesining kinәsi, últtyq sananyng joqtyghy, alyp-qashpa sózderdi qoldanu, t.s.s. Últshyldyqqa degen kózqarasty prinsipti týrde ózgertu qajet jәne býgingi kýni qazaq últshyldyghy degen sóz memleketshildik degenmen parapar boluy tiyis. Eger biz últshyldyqty memleketten ajyratyp alsaq, biylikke qarsy bolamyz dep memleketke qarsy shyghyp ketsek, ol eng ýlken qiyanat bolar edi. Kezinde  Aleksandr Zinoviev degen filosof «Biz kommunizmge oq atamyz dep, Reseyge oq atyppyz» degen edi. Sol siyaqty biz býgin preziydentke, «Núr Otangha» nemese basqagha qarsy shyghamyz dep memleketke qarsy shyqpauymyz kerek.  Múnday nigilizm teris nәtiyje beredi jәne jalpy qazaq degen úghymnyng joyylyp ketuine aparatyn qadamdardyn  alghyshartyn jasaydy.

 Biz ótken jyly bir top azamattarmen, ishinde Dos Kóshim, Rasul Júmaly jәne t.b. bar, soltýstik aimaqtardy aralap shyqtyq.  Eki jýzden astam kezdesu boldy. Qazaqstannyng bolashaghy, oghan barlyq últ ókilderining mýddeli boluy degen túrghyda, qarapayym әngimeler bolyp, dәiekti derekter keltirdik. Bir qyzyghy, bastapqyda kónilsiz tyndap, teris pighylmen kelip otyrghan azamattardyng ózderi artynan riza bolyp, «sizderding aitqandarynyzben kelisemiz, biraq, osyny nege biylik aitpaydy, nege assambleya aitpaydy» dedi. Múnyng bir sebebi, biz әli de sol bayaghy 1980-jyldary qalyptasqan ýreyden qútyla almay kelemiz. Aytalyq,  әrbir jeke adamnyng basynda tragediya boluy, týrli jaghdaylar  boluy mýmkin, kólik apaty, órt, t.s.s. Biraq,  sol ýreymen ómir-baqy shyrpydan, ottan, gazdan qashu bolashaq ómirine balta shabumen birdey ghoy. Yaghni, últtyng basty mindeti osynday ýreylerden der kezinde qútylu.  Biz, kerisinshe,  sol ýreyding tasasynda qaldyq, ony institut, zang dәrejesine shygharyp aldyq. Qazaqtyng ózi әbden qorqyp qalghan. Shynynda, múnday sózderdi aitudyng ózi keybir ortada qylmys sanalady, Basqalar múny etnosaralyq arazdyqty qozdyru dep te baghalaydy. Al, dúrys  qoghamda kez kelgen shynayy әngime, diskussiya, talqy degen qoghamdy sauyqtyratyn, aghzasyn nyghaytatyn nәrse bolyp tabylady. Al, bizde kerisinshe, jasyryp jabu, túmshalau, aitpay-aq aq qoyayyq degen kózqaras basym. Ol qansha jasyrsang da bәribir qoghamda bar mәsele. Keshegi Amerikada bolghan saylau osyny kórsetti.  Alpauyt Amerikada, demokratiya keremet damyghan elding ózinde biraz mәselelerdi túmshalap, jauyp tastaghan.  Sayasiy  elita búl erejeni qabyldaghanmen, qogham búl mәseleni kýnde talqylap jýr.  Búl saylauda  Tramp osynyng bәrin ashyq aita bastady, ózining partiyasy ózin qoldamasa da, osy shynayylyghy alyp shyqty. Tipti, Tramptyng ózin  qoldamaghan shyghar, esesine, býgingi sayasy jýieni de qoldamaghanyn kórsetti.   

Sol siyaqty  biz dúrys qogham jasaymyz deytin bolsaq, býgingi kýni teledidardaghy, baspasózdegi shynayy әngimelerding sany arta berui tiyis. bizde әzirge qayshylyqtar kóp, mysaly, qazaqtildi jәne orystildi gazetti alayyq, ekeui de bir memleketting gazeti, tipti iyeleri de bir boluy mýmkin. Biraq,  gazetti  ashyp qarasaq, resmy bólimdi aitpaghanda, qazaqtildi baspasózding kóteretin mәselesi bir bólek, orystildiniki bir bólek ekenin kóremiz.  Yaghni, biz 25 jyldyng ishinde orys tildi qauym men qazaqtildi qauymnyng diskursyn,  talqylaytyn mәselelerin biregeylendire almadyq, últtyq birtektilik qalyptastyrghan joqpyz.  Jәne de osy arqyly býgingi sayasy biylik sózin ótkizip otyr, - qazaqtildi әlemdi orystildi әlemmen qorqytady jәne kerisinshe. Eger dәl osy jaghday jalghasa beretin bolsa, Qazaqstannyng ishinde jana Donbass, jana  Qyrymnyng shyqpasyna kim kepil?

Diny mәselening ushyghuy da osy 25 jyldyng ishinde demokratiyalyq ýderisterding bolmauy, kóptegen ótkir mәselelerding túmshalanuy, әdiletsizdikting órshui, últtyq baylyqtyng dúrys bólinbeuine kelip tireledi. Álbette, tolyq әdilettilikti qamtamasyz etken el joq deyik, biraq, eng bolmaghanda sayasi, әleumettik ong ýrdister jýrgizilui tiyis edi. Qazirgi kýni kedey halyqtyng ishinen shyqqan adam óz enbegimen, talabymen, bilimimen  sayasattan, biylikten  oryn taba alady degenge men óz basym senbeymin. IYә, sen kedey bolyp tuyldyn, biraq sening talantyn, darynyn, úmtylysyng bar, sol ýshin kýni-týni júmys isteuge dayynsyn, biraq ol jetkiliksiz. Býginde  barlyq jerde tuma-tuys, tanys boluy kerek, oghan belgili bir toptyn, partiyanyng ghana qol jetkize alady. Osylaysha týsiniksizdeu qaghidalarmen zansyz qalyptasqan instituttar arqyly ghana  biylikke nemees ekonomikanyng tetigin ústaugha mýmkindik alady ekensin.  Búl ýlken   qayshylyq tughyzady. Bir qaraghanda Konstitusiya boyynsha bәrimiz tenbiz, qúqyqtarymyz birdey, biraq ol erejeler iske aspay otyr.  Áleumettik lift júmys istemeydi. Mysaly, «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyp kelgen myndaghan jastar búnday elge qaytqymyz joq deydi. Múnyng ózi belgili bir toptardyng ishinde narazylyq tughyzady:  biylik ózgermey, myna konstitusiya ózgermey eshtene ózgermeydi, tipti prinsipti týrde sharighat, basqa nәrse ornamasa búl mәseleni sheshu mýmkin emes degen ústanymdar tuady. Odan keyin múny ózgertu óte qiyn. Memleketting júmysy tek kópir salu, jol salu emes, zannamany, Konstitusiyany qashanda iske qosyp otyru, onyng әleuetin pash etu sanalady. Rene Genonnyng «Últ degenimiz kýndelikti plebissiyt» dep aitqany bar. Tәuelsizdik bizden de sony talap etedi.  

Áleumettanushy ghalymdar G.Almond  pen S.Verba «Uaqyt ótken sayyn biylikting formasy da, tabighaty da ózgere beredi» deydi.  21 ghasyrgha tәn nәrsening biri –  kópshilikting sayasatqa aralasuy, demek,  bizding qoghamda da barghan sayyn kópshilikting dauysy anyq shyghuy kerek jәne oghan biylik qúlaq asuy tiyis. Dúrys qogham degenimizding ózi kópshilikting memlekettik mәselelerge aralasuy arqyly qalyptasady. Býgingi kýngi әlemdegi oqighalar osyny kórsetip otyr. Eger sayasy jýie túiyqtalyp qalatyn bolsa,  tipti ony tónkerip tastaugha da barady. Al, bizde kerisinshe, kópshilik sayasattan aulaq,  mysaly, kez kelgen kәsipker sayasattan at-tonyn alyp qashady.  Eger sening bir ghana dýkening bolsa, ol ýlken sayasat emes shyghar, al on dýkening bolsa –  ol ýlken sayasat.  Óitkeni, sayasy zandar sening biznesine teris әserin tiygizui  mýmkin,  salyq kóbeyip ketse nemese jemqorlyq jaylasa, biylik onymen kýrespese,  búl sayasy mәselege ainalady. Bizding qoghamda ziyaly qauym sayasatqa jolamaydy, qarapayym halyq tek as ýidegi әngimeden aspaydy, mitingke 200 adam jinalady. Biraq, songhy kezde jer mәselesinde jaqsy  ýrdis bayqaldy. Demek, keshendi mәselege kelgende qogham oyanady. Býgingi kýni  eshbir resmy oppozisiyalyq partiya joq, soghan qaramastan qogham birige alatynyn kórsetti. Ol ýshin jekelegen kóshbasshynyng da qajeti joq eken, halyq  ózi úiymdasa alady eken. Búl qoghamnyng ózgeruinin, jaqsy ómirge qúlshynysynyn,  últtyq ruhtyng ólmegenining kórinisi. Býgingi kýni internet tehnologiyalargha, basqasyna aldanbau kerek.  Biylik әleumettik jeliden qorqatyny bar, odan revolusiya shyghyp ketedi deytin bolsa kerek, biraq, internet, radio,  teledidar joq kezde de revolusiya jasaldy. Kerisinshe,  býginde әleumettik jelide otyru halyqtyng saghyn syndyryp jatqan siyaqty, óitkeni, kóbinese «layk» basumen  shekteledi. Jalpy, adamnyng ómir sýrui belgili bir tandau jasaudan túrady, mayda-shýide tandaudan bastap iri tandaugha deyin baramyz. Áleumettik jeliinng bir kemshin túsy – adam «layk»  basqannyng ózin qadammen, resmy is-әreketpen shatastyratyp alatyn siyaqty.  Kerisinshe,  býgin kóshege shyghu kerek, qoghamnyng ishinde jýru kerek. Pәterding bir bólmesinde, kensedegi kabiynette otyryp alyp batyr bolghannan kóri, meyli aghash egu, kósheni jóndeu bolsyn, bir mәseleni naqty sheshken artyq.  Áleumettik belsendilik tek fleshmob nemese biylik  úiymdastyrghan shara formasynda bolmauy tiyis.  

Songhy kezde erekshe kózge týsip jýrgen jas oishyldardyng biri, venesuelalyq sayasatker Moyzes Naimnyng  «Biylikting sony» degen kitaby bar. Býgingi tanda biylikting formasy ózgerdi, tipti mekteptin, korporasiyalardyng biyligi ózgerude, shaghyn úiymdar ýlken úiymdargha óktemdik jýrgize alatyn jaghdaygha jetti.  Onyng bir ghana   mysaly, 2001 jyly Ben Laden bastaghan terroristik úiym 500 myng dollar shyghyndap Amerikada qanday  qoqan-loqqy jasady, esesine, býkil Amerika memleketining Ál-Kaidagha qarsy jasaghan júmysyna 1,5 trln dollar ketken.  Yaghni, býgingi kýni bәri ózgerip jatyr. Al, biz eger ózimizge ýirenshikti formada otyra bersek, sony qalayda saqtap qalamyz desek zamannyng kóshinen qala beremiz.

- Osy túrghyda býgingi kýni qazaqtyqtyng tamyryna qan jýgirtuge kedergi jasap otyrghan, qoghamnyng óz ishindegi ziyandy, destruktivti qúbylystargha neni jatqyzar ediniz?   

- Býgingi kýni terendigi jóninen, qayshylyghy túrghysynan eng ýlken qauip, búl – diny radikalizm.  Biz qalay bolghanda da «bir últ – bir jamaghat» degen qaghidany ústanuymyz kerek siyaqty. Keshe ghana bir memleket bolghan elder diny ózgeriske týsip talan-tarajgha týskenin kórdik. Mәdeniyet dәl búlaysha bóluge  mýmkindigi joq, mәdeniyet – qaytarymdy dýniye.  Al, din degen ólimge deyin baratyn prinsipti qúbylys. Sondyqtan, men  diny ekstremizm, terrorizm, radikalizm degen mәseleni qauiptiligi jaghynan birinshi oryngha qoyar edim. Ekinshi kezekte demokratiya mәselesi túrghany sózsiz. Bizding qoghamda kóptegen mәseleni dәl býgingi biylikting ózi ózgertuine bolady, biraq, ol ýshin shynayy talqy, shynayy baspasóz kerek. IYә, múny ómirding ózi dәleldep otyr. Aytalyq,  keybir әkimder on jyldan keyin búrynghy ornyna qaytyp kelui mýmkin, sol kabiynette otyruy, sol kólikti minui, sol zandarmen júmys isteui mýmkin.  Biraq, on jyl búrynghy әkimning mýmkindigi býgingi әkimning mýmkindiginen 10-15 ese tómen.  Mysaly, әleumettik jelide jýz belsendi birigip,  kez kelgen әkimning ómirin tozaqqa ainaldyra alady. Yaghni, býgingi qoghamnyng basty ereksheligining biri – biylik halyqtyng pikirine tәueldi. Biylikting tabighaty ózgergende qoghamnyng da tabighaty ózgerui kerek, qogham eresek boluy, ósui kerek. Qazirgi kýni alyp-qashpa jәne arnayy jasalghan әngimeler bar.  «91» tobyndaghy jap-jas әnshi balalardyng jýris-túrysy qazaqtyng bolmysyn ózgerte almaydy, olar býgin bar, erteng joq.  Mine, biz  býkil últ, býkil baspasóz,  ziyaly bop bir ghana toptyng sonyna týsip aldyq. Búl, birinshiden, bizding dengeyimiz, ekinshi jaghynan bizge tanylghan, rúqsat etilgen taqyryp.  Aytatyn taqyryp kóp, - jer mәselesi, salyq, bilim salasyndaghy ýshtildilik jәne taghysyn-taghy. Oghan qarsy shyghyp atqan deputattarymyz, eng últshyl degen patriottarymyz qayda? Býgingi sayasy elitada jýrgen azamattardyng kóbisi ózin qansha jerden últshylmyn, patriotpyn dese de, әiteuir eshqanday ziyany tiymeydi-au degen mәselelerding tónireginen shygha almay keledi. Al, shyndyqty aityp jýrgen azamattardyng artyna týsip qudalau, olardy resmy ortagha jolatpau kórinisteri bar. Búnyng bәri, shynyn aitqanda, jalghan kýn tәrtibin qalyptastyrady. Jalghan iydealdar, jalghan týsinikter payda bolady. Ol  aynalyp kelgen kezde  ýlken, kesekti әngimelerdi marginaldy ortagha shygharyp tastaydy. Esesine, biraz uaqyt ótkennen keyin osy mәselelerding radikaldy formasyna ainalady.

 Mәsele sheshilmese, eshkim aitpasa, onda osy mәsele ýshin ólimge baratyn jaghday keledi. Kezinde, mysaly, Europanyng tarihynda әiel qúqyqtary degen qozghalystar boldy, suprajister, t.b. Olar tipti shetin әreketterge, terrorizmge deyin barghan. Býgingi bilim jýiesinde ýshtildilik, tarih pәnin, әleumettik pәnderdi, filosofiyany qysqartu beleng aldy. Múnyng bәri ainalyp kelgen kezde dýbәra qogham qalyptastyrugha әkep soghady.  Sebebi, kez kelgen eldi el qylatyn basty gumanitarlyq pәn, ol – filosofiya. Dúrys filosofiyadan 20 kitap oqyghan adamnyng sayasy oilau qabileti basqadan әldeqayda biyik bolady. Sonda ol janaghyday «qazaq  separatist boluy kerek» degen әngime aitpaydy. Men jiyndargha, konferensiyalargha barghanda bayqaghanym, bizding uniyversiytetterde sabaq  berip jýrgen professorlarymyzdyng keybireui nasizm men fashizmning aiyrmasyn bilmeydi, ekeui bir dep úghady. Mine, biz osynday qarapayym nәrselerding betin ashyp almay, kerisinshe, júrttyng bәrin esep-qisapqa ýireteyik degen oigha qonymsyz dýniye. Áriyne, esep-qisapqa da ýiretu  kerek, biraq, eng aldymen adamnyng oilau jýiesi dúrys bolsa ghana esep-qisap qonady.  Al, eger sening oilau jýien, aq pen qarany ajyratu funksiyang júmys istemese, senen qanday esepshi, qanday kәsipker shyghady? Kәdimgi adamdy traktormen ezetin kәsipker jәne qoghamgha qyzmet etetin kәsipker bar  (bizding elde ekeuin de kórip jýrmiz).   Ózining auylynda meshit túrghyzyp, әleumettik fuknsiyasyn sonymen shektey salatyn kәsipker bar, qogham  ómirine aralasyp, mektep, sport alandaryn salyp jýrgen, balalar kitabyn shygharyp jýrgen qanshama kәsipker bar. Yaghni, kәsipkerler eng aldymen mektep  pen uniyversiytetti qoldauy kerek, al adam qúdaygha shyn senetin bolsa, ol namaz oqityn jerin tauyp alady.

Býgingi kýni urbanizasiya  ýderisi  búryn-sondy bolmaghan qarqynmen jýrip jatyr. Myndaghan adam qalagha aghyluda.  Biraq, qalagha kelgende qay qalagha kelip jatyr?  Jalpy, Almaty qazaqtyng qalasy bolmay baghy ashylmaydy.  Óitkeni, sen jýz jerden óz baqshandy keremet gýldendirip, neshe týrli ozyq  tehnologiyany engizuing mýmkin, biraq, qazaqtyng bir  balasy talqandap ketui bek mýmkin. Kezinde bir top búzaqy jastar «Praym plazany» talqandap ketkende ortalyqtaghy «altyn kvadratta» túratyn orystildi balalar shoshyghan edi. Sonda  men olargha ózdering kinәlisinder degendi aittym. Sol jastar Almatygha kelgende  «búl mening qalam»  dep aita ala ma? Olardy  «mambet», t.b. dep, shetqaqpaylaysyndar. Senderding kofehanada otyryp alyp, Hemingueydi talqylaghandarynnyng keregi joq, sender qalagha kelgen әrbir azamattyng әleumettenuin qamtamasyz etulering kerek.  Búl jastar qalany shturmmen alugha kelmey, óz qalasyna kelgendey  sezinui tiyis. Mәdeniyetting tómendigi, qaqyru-týkiru, osynyng bәri  qalagha kelgen balanyng «búl mening qalam emes» degen týsinigin kórsetedi. Óz pәterimizding ishinde ghana tazalyq saqtaugha qúmar bolmay, keninen qarayyq. Osynday úsaq-týiek mәselelerden, yaghny  «mening ýiim», «mening kóshem» degen týsinikten «mening qalam», «mening memleketim» degen úghymdar tuady. Búl endi eldik sana.    

 Qazir qalada kóptegen shaghyn móltekaudandar salynyp jatyr, al,  ondaghy túrghyndardyng әleumettenui ýshin eshkim júmys istep jatqan joq.  Meninshe, bizding qazaqy dәstýrlerimizdi kәdimgi qoghamdyq sayasatqa engizu  kerek. Mysaly, 100 pәterli jana ýy salyndy delik, oghan 100 otbasy kelip qonystanady. Olar  birin biri bilmeydi, tanymaydy.  Áriyne, oghan da belgili bir uaqyt kerek. Pәterdi jóndeu, taghysyn taghy sharualarmen jýrip, dәlizge, aulagha kónil bóle bermeymiz. Sóitip jýrip, sol óz aulana balandy jiberuge qorqatyn jaghdaygha jettik. Óitkeni, aulany basqalar jaulap aldy. Sondyqtan, jana ýy salynghan kezde jergilikti әkimdik býkil azamattardy jinap, nege «erulik» degen shara ótkizbeske?  Oghan  jergilikti mekteptin,  auruhananyn, basshysyn, uchaskelik poliyseydi alyp kelip, elge tanystyrugha bolady. 2 mln halyq túratyn qalada qanday biylik bolsa da sol 2 mln halyqqa jetu mýmkin emes qoy. Sondyqtan, qoghamnyng ózine arqa sýieu kerek. Almaty qalasyn basqasha basqaru mýmkin emes, Almaty qalasyna әngirtayaq oinatu da mýmkin emes.  Qala ýlken mehanizm bolghannan keyin ony basqarudyng mehanizmi de kýrdeli.   

Osylaysha, 1-den, atqarushy biylik ókilderi túrghyndarmen tanysady, 2-den, qazaqtyng salt-dәstýrin zamangha layyq janghyrtugha bolady. Múndaghy  basty mindet – qalada dәstýrli qazaq qauymyn qalyptastyru,  qazaqtyng qoghamdyq instituttaryn qayta jandandyru.  Búl, óz kezeginde, qalagha degen jauapkershilik sezimin tughyzady. Óitkeni, býkil biznes, evolusiya, mәdeniyet tek qalada jasalady. Qalanyng últtanuy –  memleketting kórkengine alyp keledi.  Auylda eshqashan eshqanday revolusiya bolghan emes. Álbette, auylda geniy tuuy mýkin, biraq, sol geniyding mýmkindigin tanytatyn jer, ol – qala, jalghyz sahna sol.  Mine, biz qaladaghy ýlken ózgeristerge  adamdardy biriktiru,  újymdastyru arqyly  ghana jete alamyz.

- Egemendikting 25 jylynda «aldymen – ekonomika, sosyn sayasat» dep jýrip, últtyq birtektilikti nazardan tys qaldyrghanymyz ayan. Onyng saldary – qazaq әlemi, orys әlemi, endi kelip diny negizdegi bólektenuler. Múnyng bәri últtyq memleketting negizgi qúndylyqtaryna qauip tóndirui yqtimal. Osy tektes problemalardy joidyng qanday әdis-tәsilderi bar?

- Eng basty mәsele, aldamshy jalghan iydeologiyalardan, jalghan úrandardan bezu kerek.  Biz eshqashan da әlemge sózimiz ótetin, әlemdi biylep-tósteytin derjavagha ainala almaymyz. Osy tústa meni bir quandyratyny, songhy 25 jylda qazaq ózining sabasyna týsip, shekarasyn aiqynday bastady.  Mysaly, osydan 5-10 jyl búryn Baykaldan Balatongha deyin bәri bizdiki dep auzymyzdy kópirtip әngime aitatynbyz.  Býginde onday әngime azaydy, keshegi mitingilerding ózi jerding qadirin kórsetti. Jerge degen jauapkershilik, elding shekarasy úghymdary bekidi. Jalpy, ýlken kenistikterding teris әseri de bar. Aytalyq, sening 6 sotyq jering bar delik, sen ony gýldendirip, alty sotyqtaghy júmaqqa ainaldyru mýmkindiging bar. Biraq, ainalannyng bәri qoqys bolyp jatsa, amalsyz týnilesin. Sondyqtan osynday 6 sotyghyn júmaqqa ainaldyrghan azamattardy qoldap, nasihattay beru  kerek. Bizde neshe týrli kýlkili jayttar bar, mysaly, «qazaqtyng zabory», bir jerlerde ony aghashtyng bútaghynan, tikenek symnan jasap qoyady. Osy «kazahskiy zabor» degen sol adamnyng әli de bir jerge qonyp bolmaghanyn,  ózin jer iyesi retinde sezinbeuin kórsetedi.  Sen ózinning 6 sotyghynda qojayynmyn degen týsinik payda bolmay, «jer  meniki, el meniki» degen iydeologiya payda bolmaydy. 

Kórshi  ózbek elinde diny radikalizm degen mәsele sheshimin tapqan. Onyng eki joly bar, birinshi – dәstýrli dinge kónil bólu, ekinshi – dәstýrli qogham. Mysaly,  ózbekterde mahalla degen bar, ol eshqashan ýzilgen emes. Qalanyng aulasynyng ózi bir mahalla, onda halyq tandaghan jetekshisi, orynbasarlary bar.  Mahallada adamdardyng bәri birin-biri tanidy. Aynalyp kelgende, ózbekter diny ekstremizmdi osylay jendi.  Sol aulanyng ishinde belgili bir qúndylyqtar, minez-qúlyq erejeleri, ózara kómek degen bar. Sondyqtan da olarda ólim-jitim, toy ótkizu degen qiyndyq tughyzbaydy, bәri ortagha baryn әkep salady.  

  Auyldyng adamdary birin biri biledi, tanidy, al qalada aluan týrli halyq, týrli kәsip iyesi. Olardy biriktiru óte  qiyn.  Biraq, eger sening ýiinde ýlde men býldege oranghanmen, kórshing nashaqor bolsa, tynyshtyq bola ma? Kýni-týni balandy aman-esen mektepke aparyp alyp keludi ghana oilaysyn. Sondyqtan, bizde  azamattyq qogham instituttaryn damytu kerek. Qazir auyldyng polisiyasy aldymen aqsaqaldargha baratyn jaghdaygha jetipti, mine, sony qoghamdyq institut dәrejesine kóteru kerek.

- Býgingi tanda dýnie jýzinde bir ghana últtan qúralghan memleket sausaqpen sanarlyq. Yaghni, әlem elderining kópshiligi kóp últty. Soghan qaramastan, elimizding kóp últtylyghyna shekten tys nazar audarylyp keledi. Osy rette bilim beru salasyndaghy ýshtildilik baghdarlamasy qazaqstandyq birtektilikti qalyptastyruy mýmkin be?

- Joq, men ýshtildilik reformasy degenge senbeymin.  Men jaqynda osy reformagha baylanysty shet elderde túratyn tanys ata-analardan balalarynyng sabaq kestesin salyp jiberuin súradym.  Onyng ishinde Japoniya, arab elderi, Europa jәne t.b. bar. Sonda týigenim, eshbir jóni týzu el jalpy bilim beretin mektepte 1-synyptan  bastap kóp tildi oqytpaydy eken. Eng aldymen balany últtandyru kerek, ol ýshin últtyng tili, tarihy, mәdeniyeti turaly oqyp, belgili bir sanasy qalyptasyp, kózqarasy ornyqqannan keyin ghana shet tilin oqytady. Kezinde biz de shet tilin 5-6 synyptan bastap oqydyq qoy, demek, ony oilap tapqandar aqymaq emes.   

Ekinshi mәsele, qazaq tili qanshama uaqyttan beri orys mektebinde oqytylyp kele jatyr, biraq, bir de bir mektepting pәn múghalimi, diyrektory osy jayynda esep bergen emes, jauapkershilikke tartylghan emes.  Mysaly, fizika,  himiya jәne basqa pәnderden audandyq, oblystyq, qalalyq olimpiadalar ótedi, eger ol mektepting oqushylary osy pәnderden ýlgerimi nashar bolsa, onda audandyq, qalalyq bilim bólimining basshylary olargha sógis jariyalaydy, ýgit-nasihat jýrgizedi.  Al, nege qazaq tili pәni ýshin múnday talap joq? Qazaq tili de sonday pәn, memleket oghan da qyruar qarajat bólip otyr. Demek, 11 jyl boyy oqyghan bala qazaq tilin mýldem bilmey shyghatyn bolsa, búny bylay baghalaugha bolady: 1-den,  búl sabotaj, memleketting sayasatyna qarsy júmys isteu; 2-den, memleketting qarjysyn talan-tarajgha týsiru, ekonomikalyq zarar keltiru.  Yaghni, ol múghalim jalaqysyn aqtaghan joq, ózine tiyesili mindetin oryndaghan joq. Ony diyrektor da talap etken joq, múny qyzmet babyndaghy salghyrttyq deydi.  Mine, osyny qolgha alyp, kem degende 2-3 mektepti tekserip shyghu kerek. Óitkeni, jauapkershilik, talap joq jerde nәtiyje bolmaydy. Aldymen osydan bastap kóreyik, bәlkim, bizge ýshtildilik degenning qajeti de joq shyghar.

Býgingi kýni el basqaryp otyrghandar tilge qúral dep qaraydy, eng basty әdisnamalyq qate osy. Til degen tek qúral ghana emes, til – qúndylyqtardy qalyptastyrushy qúdyretti qúbylys. IYә, bizding elde kez kelgen mәselege birkelki kózqaras joq, mysaly, orystyng jemqorlyqqa qatynasy bir bólek, qazaqtiki bir bólek.  Últtyq baylyqqa degen kózqarasymyz da әrtýrli, t.s.s. Til qalyptastyratyn qúndylyqtar  negizinde belgili bir sózdik, onyng ishinde sayasy sózdik qalyptasady. Sonday-aq,  belgili bir qúndylyqtar jiyntyghyn jәne belgili bir panteondy, túlghalardy qalyptastyrady.  Qazir orystardan  Qúrmanghazy kim dep súrasanyz, ol kóshening aty deydi. Al, onyng tarihynan, taghdyrynan mýldem habary joq. Eger qazaq tilin bilse, Qúrmanghazynyng da kim ekenin biler edi.  Memlekettik til shyn mәninde óz mәrtebesine ie bolsa,  ony Qazaqstandy mekendegen barsha azamat biletin bolsa, onda belgili bir  sózdik qalyptasady. Búl óz kezeginde memlekettik dәrejedegi qúndylyqtardy qalyptastyrady.  Biz býgingi kýni osydan kóp japa shegip jýrmiz.  

Aytalyq, ekologiya mәselesin alayyq, Almatynyng ózinde birneshe ekologiyalyq qozghalys bar, sonyng deni orystildi.  Búl jogharyda aitylghanday qalanyng iyesi emespiz degennen tuyndaydy. Qazaq ta týbi ekologiyalyq mәselelerdi aldynghy oryngha shyghara bastaydy, biz әzirge tarihi, ruhany salalarmen shektelip jýrmiz. Áli de sol 1980-jyldardaghy sayasy úrandar tolastar emes. Al, problemalar kóp. Jaghday ózgerdi. Býgingi studentter qauymynyng basym kópshiligi qazaq. Olargha múghalimderi oryssha taqyryp berse,  qazaqshasy joq pa, nege oryssha beresiz deydi. Mektepti bitiretin qazaq balalarynyng 70-80 payyzy oryssha bilmeydi, osynday ýrdis bar. Búl býgingi kýnning shynayy kórinisi. Osynyng bәrin eskermey, jalpylama reformalar jýrgizu osy uaqytqa deyingi bilimderden airylugha alyp keledi. Búl baghdarlamany birneshe jyl boyy talqydan ótkizip, egjey-tegjeyli ghylymy negizin jasap alyp, engizu kerek edi. En  bastysy, býgingi kýni ata-analardyng kóbi ýshtildilikting ne ekenin úqqan joq, erteng úqqannan keyin birinshi bop kóteriletin orystildi ata-analar bolady.   Óitkeni, olardyng әleumettik talaptary sәl joghary.  

Ókinishke oray, bizding әleumettik talaptarymyz óte tómen, kirpiyazdyq jetispeydi. Ministrler eki sóz qazaqsha sóilese boldy, ony kókke kótere salamyz. Bәlkim, ol halyqqa qarsy sayasat jýrgizip jýrgen bolar, últtyqtan, qazaqshylyqtan júrday boluy mýmkin. Mәsele sening sózinde emes, isinde. Ol qazaq tilin suday bilui mýmkin, biraq, qabyldaghan zandary, is-әreketi bәri qazaqqa jat bolsa,  biz nege ony dәripteuimiz kerek? Yaghni, biz joghary dәrejedegi talaptardy qoigha tiyispiz. Halyq әr nәrseni saraptap, saralap taldau jasauy birtindep artyp keledi. Qogham da osylay ózgeredi.

Degenmen, әli de bolsa «әi, qazaqqa osy da jaraydy» degen kózqaras basym. Kezinde Á. Bókeyhanov, A.Baytúrsynovtar qazaqqa qatysty kez kelgen mәselege aralasqan ghoy. Yaghni, últ isinde úsaq-týiek, mayda-shýide joq, úyat  bolady degen úghym da joq.  Kez kelgen últtyng bilimine, densaulyghyna, bolmysyna, túrmysyna qatysty nәrsening barlyghy manyzdy. Deytúrghanmen, eger sen memleketting shekarasy, ekonomikasy jәne t.b. bәrin aityp bolsang ghana, eng sonynda baryp «91» toby jayynda aituyna bolady.

- Futurologtardyng boljamy boyynsha, aldaghy 20-30 jylda últtyq memleketterding birazy joyylyp ketui mýmkin. Yaghni, ruhy әlsiregen, birligi, kreativtiligi joq halyq ózge últtar paydalanatyn etnografiyalyq material esebinde bolmaq. Endeshe, jana jahandyq bәsekelestik túsynda, az sandy halyq, әlsiz ekonomika, búghanasy qatyp, buyny bekimegen memlekettilik jaghdayynda qazaq últynyng mәdeniy-ruhany tiypi tútastay ózgerip ketui mýmkin be? Siz qazaq elining bolashaghyn qalay boljar ediniz?   

- Jalpy últtar joyylady degen pikirler negizsiz. Álemde 7 mynday til bar, aptasyna eki til, eki etnos joyylady deydi. Biraq, mynany eskeru  kerek, sol 7 mynnyng ishinde memleket bolugha jaraghan 200 ghana etnos bar. Memleket  dәrejesine jetkennen keyin onyng formasy bolady. Aytalyq,  úshaqtardyng bәrining formasy birkelki, óitkeni aspanda úshu ýshin osynday forma ynghayly, sýnguir qayyqtardyng bәri birdey, óitkeni sudyng astynda jýzu ýshin janaghy formany qabyldau kerek. Sol siyaqty әleumettik ortanyng óz zandylyqtary bar.  Biz etnos dәrejesinen  últ dәrejesine kóterilgennen  keyin ózimizdi ózimiz  saqtaudyng birden bir dәstýrli formasy – últtyq memleket. Kezinde Euroodaq qúrylghannan keyin oghan kirgen memleketting bәri joyylyp ketedi, bir últqa, bir memleketke ainalady degen edi. Al, býgingi kýni EO taraydy degen әngimeler aityluda. EO qúrylghaly beri Europadaghy memleketterding sany azayghan joq, kerisinshe, 1991 jyldan beri qanshama memleket  payda boldy. Búl ýrdis әli de jýre bermek.  1960-70 jyldary kóptegen әleumettanushy, filosoftar dinning róli birte-birte kemip, ghylymiy-tehnikalyq progresting nәtiyjesinde júrttyng bәri ateiske ainalady,  meshitter, shirkeuler jabylady  degen bolatyn.  Biraq, olay bolmay shyqty. Qazir Europada mulitikulituralister emes,  últshyldar jenip kele jatyr.  Yaghni, qogham damuynda әrtýrli amplitudalar bolyp otyrady, últtyq minezding kýsheyetin kezi, bәsendeytin kezi bolady. 

Jәne de mynany úmytpau kerek, memleketshildik sana degenimiz adamnyng immuniyteti siyaqty dýniye. Immuniytet joyylyp ketse adam óledi, ony tipti kez kelgen auru óltire saluy mýmkin. Odan qútyludyng birden bir joly –  óz immuniytetindi kýsheyte beru.  Eng dúrys em sol. Emdeluding  maqsaty kýn sayyn uystap dәri ishu emes, adamnyng aman-esen jýrui. Bizde  maqsat pen tәsildi shatastyru  bar. Ýshtildilik degen de sol maqsat pen tәsildi shatastyryp aludan tuyndap otyr. Eger, shyn mәninde, biylikting basty maqsaty, baghyty, funksiyasy últtyq memleket qalyptastyru bolsa, onda múnday eksperiymentter jýrgizilmes edi. Áli de sol aldarqatu, últyq memleket degennen qashqalaqtau  basym.  Eger últtyq memleket joyylmasa, últ ta joyylmaydy.  Álbette, bir kezenderde ol bәsendeui, ózgerui mýmkin.  Biraq, últ saqtalyp qaluy tiyis. 

- Qazaqtyng qazaq bolyp saqtalyp qaluy ýshin jeke túlghagha jýkteletin jauapkershilik, mindetter qanday? Yaghni, men qazaq ýshin, qazaq bolyp qalu  ýshin ne istey alamyn, ne isteuge tiyispin?    

- Meninshe, búl jerde sen býkil júmysynda tasta, tek osymen ainalys dep aitu qiyanat bolar. Qazaq bolu, birinshiden, adamnyng jaratushynyng aldyndaghy mindeti. Osy nәsilding ókili bolyp dýniyege kelding be, sen ony atqaruyng mindetti. Ekinshiden, eshkim ayaghy aspannan salbyrap týsken joq. Adam degen qúmsaghattyng ortasyndaghy kýsh siyaqty, kimnen qaryz alghanyndy da, kimge qaryzdar ekenindi de biluing kerek. Múnday dúrys sana jaqsy  bilimnen, jaqsy mәdeniyetten tuyndaydy.  Qazaqy dәstýrding taghylymy zor.

Osy rette Aqsaq Temir turaly әfsana eske týsedi. Aqsaq Temir bir auyldyng janynan ótip bara jatsa, 80-degi shal janghaq aghashyn egip jatyr eken. Ámir qarqyldap kýlip,  «ay, shal, saytan bolayyn dep jatsyng ba, ol aghash jemisin 25 jyldan keyin beredi ghoy» depti. Sonda shal: «olar ekti, biz jedik, biz ekkendi olar jeydi» dep, bir sózben qaytarghan eken. Sol siyaqty biz otbasynda jaqsy tәrbiye, mektepte dúrys bilim alyp shyqsaq, jauapkershilik ózinen ózi keledi.  

Biz tereng dәstýri bar erekshe últtyng ókilimiz, sonyng bir bóligimiz degendi otbasynan, balabaqshadan, mektepten sinirip shyghu qajet.  Eger adamnyng eshqanday tireuishi bolmasa, onda ol eshqanday jauapkershilik te almaydy. Onday adam Bangladeshting de, Niu-Yorkting de azamaty bola alady. Al, eger men elimning tarihyn jaqsy bilsem,  artymda osynsha qiyanat kórgen halqym  bar, aldymda úrpaghym bar, olardyng bәri osy jerdi iygergen, qaldyrghan, terin tókken degen úghymdar bolsa, jauapkershilik te payda bolady. Sondyqtan, eng aldymen óz tarihymyzdy, mәdeniyetimizdi jetik biluimiz kerek. Eger jaqsy bilimimiz, biligimiz bolatyn bolsa, sonyng ózi joyylugha jibermeydi. Álihan  Bókeyhanúlynyng  «Últqa qyzmet etu bilimnen emes, minezden» degen sózi bar ghoy, endeshe, sol qazaqshylyq minezden airylmayyq, sol minez qajap, qayrap, seni bәribir belgili bir standartqa alyp keledi. Últ aldynda jýrgen azamattardyng basty mindeti – sol standarttardy jyl sayyn biyiktete beru. Sonda qazaq últy da jasay beredi.  

- «Últsyz memleket qúm siyaqty susyp joghalady» degen eken qytayqayratkeri Suni Yatsen. Qazirgi jahandanudyng ózi de adamdardy odan әri úiysa týsuge, biriguge mәjbýrleude. Búl synnan qazaq últy da sýrinbey ótip, úrpaqtarymen myng jasaydy dep senemiz. Súhbatynyzgha zor rahmet!  

Súhbattasqan Dina Imambay

Abai.kz