B.TOBAYaQOV: BAS QALANYNG KÓShELERI BÓTEN TILDE JAZYLGhANY QALAY?
Bas qalamyz Astanada keyingi kezde jamighatqa jaghymdy jana ister istelinip jatqanyna bir ýzikter keltireyik te.
Mәselen, qyruar jyldar boyy respublika qalalarynda, sonyng ishinde Astana men Almaty shaharlarynda Jana jyldyq shyrshany ornatu jana jylgha deyin bir jyrym ay búryn, yaghny qarashanyng orta sheninde bastalatyn. Tәuelsizdik merekesine dayarlyq jayynda qalyp, tasada qalyp qoyyp, aldygha Jana jyldyq shyrshany ornatyp bezendiru shyghyp ketetin.Endigi jerde bas qalamyzda әkim Áset Órentayúly IYsekeshev myrzanyng bastamasymen Tәuelsizdik kýnine bir ay qalghanda ýlken-ýlken, aishyqty jazularmen bannerler ornatylyp, әsem bezendirile kózding jauyn aldy jәne de Jana jyldyq shyrsha bas meyramymyzdy toylaghannan keyin ghana ornatyla bastady. Búl bir jaghymdy janalyq derlik boldy.
Ekinshi bir janalyghymyz (múny óte bir jaghymdy deuge bolmas, әriyne) - kósheler qiylysyndaghy kóshe ataularynyng qos tilde: qazaq jәne aghylshyn tilinde jazylyp qoyyluy. Álbette, zamana aghymyna say, aghylshyn tilinde jazghan dúrys ta shyghar. Biraq qos til degende qazaqtyng qúldyq psihologiyadan qútylmay birinshi shabatyny tang qaldyrmay qoymas. Ómir boyy orys tilin qosaqtap jýrushi ek, endi aghylshyn tiline bar bolsyn. Eshbir memleket jarnamalyq jazu-syzulardy bóten tilde qosaqtamaydy, tek qana ózining memlekettik tilinde beyneleydi. Al, biz...
Búl mәselening taghy ekinshi jaghy bar. Búryn Astanada kólikti jýrgizip kele jatqanda qiylystaghy kóshe jazulary bir-memlekettik tilde ýlken әriptermen jazylyp, alystan (20 metrden) badyrayyp kórinip túratyn. Endigi jerde qazaq jәne aghylshyn tilinde jazylghandaghy әripter kishkene ghana bolyp, kózge 3 metrden ghana kórinedi. Búl kólik jýrgizushining uaqytynda ongha, solgha búryluyna qolaysyzdyq jasaydy. Sóitip kóshe ataularyn dayyndaghan kezde oryndaushylar osyny eskermegen. Sodan song avtobus kólikterinde ayaldamany habarlau da tek memlekettik tilde jýrgizilui tiyis. Eshbir elde eki tilde habarlamaydy. Onyng ýstine mәselen, «Abylay han danghyly» ayaldamasy dese, bylayghy júrt týsinbey me? Kez kelgen adam «e, ayaldama Abylay han kóshesi eken» demey me. Sondyqtan býirekten siraq shygharmay, memlekettik ana tilimizdi qadirley ayalay bileyik, aghayyn! Múny biyshigeshter men bayshygeshter dúrys týsinui kerek. Qashanghy óstip moynymyz salbyrap jýre beremiz? Mine, 30 jylgha juyq merzim boldy ghoy «Til turaly» zanymyzdyng qabyldanghanyna!
Shaharymyzda qazaq mektepteri, bala baqshalary kóptep ashylyp jatyr. Hosh, dúrys delik. Biraq sol mekemelerde balalarymyz taza ana tilinde sóilemeytini ras qoy. Bylay shyghyp ata-anasy da, ózderi de bóten tilde sóileytini ótirik emes qoy. Býitip kózboyaushylyq, saqal boyau ekijýzdilikke, dýbaralyqqa aparatyny kәmil. Al, ýsh túghyrly tildi bastamas búryn aldymen balalarymyz ana tilinde uyzynan jarysyn 11-12 jasqa deyin. Búl barlyq ozyq memleketterde qalyptasqan ýderis. Al, sodan keyin maghan dese papuas tilin bilsin, bәri bir. Kóp til bilgendi qazaq әrqashan da qúptaydy. Ol – mәdeniyet, ol – bilimdilik, ol - órkeniyettilik. Al, orta jolda velosiyped oilap tauyp, bir-eki tilden ýsh tilge birden sekirsek, últtyghymyzdan, sanalyq tirshiligimizden airylamyz, aghayyn. Shendilir men lauazym iyeleri, jalpy kózi qaraqty júrtymyz osyny әrdayym eske tútqany abzal!
Baqytjan Tobayaqtegi,
Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, aqyn,
Á. Bókeyhan atyndaghy syilyqtyng laureaty,
Astana qalalyq «Memlekettik til qozghalysy» tóraghasynyng orynbasary
Abai.kz