Keshe ghana QR enbek sinirgen qayratkeri ataghyn alghan aqyn Qasymhan Begmanovpen kezdesip, at ýsti әngimelesuding sәti týsti. Aqynnyng Astanadan Almatygha  jolgha shyghar aldyndaghy eki-ýsh saghattyq әngimesi «atan týiege jýk bolarday» әser qaldyrdy. Keybir kisilermen súhbat ala almay kóp kýn dayyndalyp, aldyn-ala súraghymyzdy jiberip, artynan qualap jýretinimizdi jasyrmaymyz. Aytary kóp aqynnyng negizgi oilaryn qaghazgha týsirip, oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz. Shaghyn súhbatymyzdyng ózinen aqynnyng shynayy bolmysyn angharghanday boldyq. Eki kitap shygharyp, tóbesi kókke eki eli ghana jetpey jýrgen jas aqyndar osynday iygi jaqsylardyng ólenin ghana úrlamay, minezinen de ýlgi alsa degen oigha kelesin.

–Qasymhan agha, Sizder poeziyagha kelgende bәsekelestik óte qarqyndy boldy. Ótken ghasyrdyng ayaghynda әdebiyetke kezdeysoq eshkim kelgen joq. Býgingi poeziyanyng minezi ózgergen siyaqty. Jarq etip «júldyz» bolghysy keletinder kóbeydi. Ózinizdi qay baghyttyng aqyny sanaysyz?

- 70-shi jyldardyng sonynda bir top jas aqyn әdeby ortagha kelip qosyldyq. Ol kezde qoltanbasy qalyptaspaghan, búlynghyrlau kezimiz. Búl jerde «búlynghyrlau» degen sózdi «kitaby shyqpaghan jas aqyndar» dep týsindiruge bolady. Alaman bәigede jýz at qatar shapsa, mәrege qaysysy birinshi bop keletini belgisiz ghoy. Bәigede alaman alamandy ózinen úzatyp jibermeydi.

Jalpy poeziya degenimizding ózi – alaman ghoy. Keybir jastar jarq etip birden kóringisi keledi, men sony týsinbeymin. Men de kezinde jarq etip kóringim kelgen, bir qyzdargha tabanasty únaghym kelgen. Sóitip jýrgende Túmanbay Moldaghaliyevagham bir kýni: «Poeziyada  asyqpau kerek», - dedi.

Jas kezde adam alyp-úshady. Keyin poeziyanyng bir kýndik emes, úzaq ghúmyr ekenin týsindim. Ólendegi aghalarym ómirden kete bastaghanda esimdi jinap aldym. Kenshilik agham ómirden ozghanda, býkil әdeby orta kýnirendi. Sýiegimiz ýgitilip, janymyz auyrdy. Biz ol kezde kóshe aqyndary edik. Mening «Kóshe aqyndary» degen ólenim bar. Jalpy sol kezde qazaq әdebiyetining ortasyna «kóshe aqyndary» degen termindi engizgen men bolatynmyn. Orystarda ol úghym qalyptasqan. Biz «kóshe aqyndary» dese kóz aldymyzgha kóshede qanghyryp, iship jýrgen bireudi elestetemiz. Áli kýnge deyin men ózimdi kóshe aqyny sezinemin.

 Qyryqtan asyp agha bolghannan keyin ghana oily óleng jazudy oilay bastadym. O basta ózim ólendi qyzdargha únau ýshin jazghanmyn. Ólenge jarq-júrq etip kelgenderdi keyde ayap túram, izinshe jarq-júrq etip aqqan júldyzday joghalady. Sondyqtan ishki potensialdy saqtau kerek. Qadyr Myrza Áli men turaly jazghanda:

 - Bar mýmkindigin sarqyp paydalanady, - dep aitty ghoy. Shyn mәnin de olay bolmauy mýmkin. Sebebi, men ishki quatymdy saqtaymyn. Birden tausylghym kelmeydi. Ómir degen bir ainalym, eki ainalymnan túrmaydy. Alaman bәigening ózi birer saghattan song ayaqtalady. Al, ómir qashan bitedi? Árbirden song poeziya uaqytpen ólsheuge kele me? Shyn aqyndar poeziyada mәngilikke ghana júmys jasaydy. Keyingi balalar osyny týsinu kerek.Tólegen Aybergenov ólenning kiyesi turaly:

Sayasynda boldym men san shynardyn,

Men jýz qyzgha ghashyq bolghan shygharmyn.

Adammyn ghoy shyn saghynysh tәn maghan,

Bipaq mening tamdy býgin kóz jasym

Sol qyzdardyng bipine de tambaghan –

dep jyrlap ketti.

 Meninshe, Tólegen Aybergenov endi-endi ózining potensialyn ólenge terendetip bere bastaghan edi. Qazir «kógildir» degen sózdi jastargha aitsang týsinbeydi. «Kógildir» degen men ýshin romantikany bildiredi. «Kaspiyding tolqyn taulary, Senbising kógildir mahabbatym» deydi Tólegen aqyn. Qazirgi jastargha kógildir mahabbat turaly aityp kórshi. Mening týsinigimde kógildir degen týs – kóz aldyma Tólegen Aybergenovty keltiredi. Dýniyeden erte ótip ketken aqyndardy elestetedi. Saghat Ábughaliyev, Ómirzaq Qojamúratov, Marat Otaraliyev, Ómirbay Sәuirbaev, Qanybek Sarybaev, Dýisenhan Naqypov, Talabay Narmanov, Artyghaly Ybyraev, Múratbek Dýisenbekov, Núrlan Maukenúly syndy ghajap aqyndargha balama bolady.

– «Ghajap aqyndardyng biri Ómirzaq Qojamúratov» dep qaldynyz. Jalpy oqyrman ol kisining esimimen etene tanys emes. Esimi eleusiz, eskerusiz talantar jayynda aita otyrsaq...

- Zeynolla Serikqaliyev degen keremet әdebiyet synshysy boldy. Bir jyldary Imanghaly Tasmaghambetovtyng qoldauymen jýz aqynnyng kitaby «Otyrar kitaphanasy» degen seriyamen basylyp shyqty. Sodan jýz aqynnyng barlyghy «Alash» syilyghyna týstik. Sol syilyqtyng tóraghasy Rymghaly Núrghaly boldy. Zeynolla Serikqaliyev mýshesi eken. Ol kezde «Alash» syilyghy qazirgi Memlekettik syilyqty alumen birdey. Ony alu óte qiyn bolatyn. Sol kezde shyqqan «Saghynysh» degen kitabym syilyqqa týsti. Bir kýni Zeynolla agham shaqyryp: «Sening kitaptaryng maghan Ómirzaq Qojamúratovty esime salady», - dedi. Men kәdimgidey shamdandym: «Qaydaghy joq Ómirzaqqa tenegeni nesi, Tólegenge nege teney salmaydy-ey!», - dep ishtey shamdanyp qaldym. Sosyn:«Agha, ol kim?» – dep edim: «Oy, ainalayyn, keyin aitamyn», - dedi. «Eshkim bilmeytin Qojamúratovqa nege tenedi eken?», - dep ishtey namystanyp qaldym (kýldi). Keyin bilip jatyrmyz, Ómirzaq degen – qazaqtyng úly aqyny ghoy. Kitaptaryn sol kisiden alyp oqydym. Sol jyly jýz aqynnyng ishinen Qanipa Búghybaeva ekeumiz «Alash» syilyghyn aldyq.

Tólegen Aybergenov, Marat Otaraliyev, Saghat Ábughaliyev, Ómirzaq Qojamúratov syndy taghdyrly aqyndardy men kóp oqydym. Onyng ishinde ózimning ómirden erte ótip ketken dosym Núrlan Mәukenúly bar.

«Auzynnan bir úryp aqyn qylyp jibereyin be?»

 
 –Aqyndardyng óleni últtyng oilau jýiesining ólshemi bola ala ma? Jaqynda jazushy Dulat Isabekovtyng «Shetten kelip jatqan qandastardyng bәri shetinen aqyn keledi. Onsyzda aqyndardan qútyla almay otyrmyz» degen súhbaty shyqty. Búghan qalay qaraysyz?

- Últqa qyzmet etu degenimiz – óleng jazumen shektelmeydi, osyny jastar úghynuy kerek. Poeziya degen – kóbine jastyqqa tәn. Men әlem poeziyasynyng jauharlaryn týgel oqydym. Óleng jazu degenimiz – bilim jarystyru emes. Keybir jastardyng oqyghany kóp, biraq shygharmasynda eshtene joq. Óte ókinishti. Oqyghan-toqyghanyng shygharmanda әser etpegennen keyin, ol óleng halyqty da tolqyta almaydy.Oqyghan nәrsening shygharmanda bir boyauy kórinis tappasa ne payda?

Dulat Isabekov – ómirding ózin yumorgha ainaldyryp, mazaqtap otyratyn qalamger. «Ol kisini tek kitaptan ghana oqyp, bildim», - dep jýrgen adam qatty qatelesedi. Mysaly, «Tirshilik», «Gauhartas», «Jasyn» degen shygharmalardyng keyipkerlerin men qazbalap, zerttegen adammyn. Jazushynyng janynda óte kóp jýrdim. Áke-sheshemning ýiinde talay qonaq boldy. Men ol kisining «Ápkedegi» prototiypin jaqsy bilemin. Ápkesi bertinge deyin Týrkistan qalasynda ómir sýrdi. «Gauhartastaghy» shopyr jigitting prototiypi Amangeldi degen jan dosy әli kýnge deyin Dulat Isabekovty traptan trapqa, perronnan perronghashygharyp salyp, kýtip alyp jýredi.Ózi Shymkent oblysynda MAIY-ding bastyghy boldy.

Dulat aghanyng qasyndakey aqyndar kóp jýre almauy mýmkin. Sebebi, men keyde óleng oqyghym keletin. Sonda «agha, óleng oqiynshy» desem, «jaraydy, bir óleng oqy qoyshy», - dep jauap beredi. Bir óleng oqyghannan keyin emosiyamen ekinshi óleng oqyghyng keledi, endi aqynsyng ghoy (kýldi). Sóitseng Dulat agha aitady: «Bizding auylda Isahan degen kókem bar edi. Ol dastarhan basynda otyrghanda «alyp qoysayshy» degen sózdi ghana aitatyn. Basqa sóz aitpaydy. Sonyng yzasyna tiysen:«auzynnan bir úryp aqyn qylyp jibereyin be, uayym-qayghydan aqyn bolyp ketesin», - dep Dulat Isabekov bizdi mazaqtap otyrady. Osynday ýlken qalamgerding qasynda qalay óleng oqisyn? Biraq búdanDulat Isabekov poeziya týsinbeydi dep aita alamyz ba? Qazirgi kózi tiri klassiygimiz ghoy.

Kóp synshylar «Qarghyn» romanyndaghy Jasynnyng prototiypi Asqar Sýleymenov» dep qatelesedi. Asekenning janynda da jýrdik. Jasyn jýz payyz Asqar emes. Jasynnyng elu payyzy – Dulat Isabekovtyng ózi. Osy túrghyda әdiletti bolu kerek. Mening týsinigimde shygharmadaghy Baghila ghashyq bolatyn Jasynnyng prototiypi – Dulat Isabekovtyng ózi. Aghamyz «Ay-Petry aqiqaty» ýshin Memlekettik syilyqty aldy, biraq «Qarghyn» oqyrmandar arasynda sensasiya jasady. Sol shygharmasy ýshin Dulat aghagha kóp qyzdar essiz ghashyq bolghanyn kózimiz kórdi.

Men Oraghanmen úzaq jýre almay qaldym

–Sizding ólenderinizden kenes ýkimetine arnalghan birde-bir tuyndy kezdestirmedik. Sizder aqyn bolyp qalyptasqan kezde ótpeli taqyrypqa soqtyqpan aqyn-jazushy neken-sayaq edi ghoy...

 - Osy rette Aqan Núrmanovtyng «Qúlannyng ajaly» degen romanyn aita ketken dúrys. Romannyng basty keyipkeri– Keyki batyr. Keykining ruy – Qúlan Qypshaq. Sovet ýkimetining jauy boldy. Sonday kezende sol shygharmany jazudyng ózi erlik qoy. «Aqan Núrmanovty óltirip ketken» degen qaueset bar. Ol romandy jalghastyryp jazghan Qalihan Ysqaq Babayqorghanda әkemning ýiine kelip, qonaq boldy.

Sol jyldary Jazushylar odaghynyng tóraghasy Qaldarbek Naymanbaev bizge Týrkistangha jan-jaqtan keletin delegasiyany kýtip alugha tapsyrma berdi. Onshaqty týrki tildes elder jazushylar odaghynyng birinshi hatshylary Týrkistangha keletin boldy. Qalihan Ysqaq ekeumizdi basshylyq Týrkistangha qonaqtardy kýtuge dayyndalu ýshinjiberdi. Barsaq, Týrkistan qalalyq partiya komiytetinde jazushylardy kýtip alatyn adam joq eken. Ákim qashyp ketken, elde aqsha joq. Eli ishi abyr-sabyr.

Sodan Babayqorghangha kelip Qalihan agha ekeumiz on kýndey mening әkemning ýiinde jattyq. Jazushylardy kýtip alatyn jer izdedik. Jas kezim. Namystanyp baram. Qonaqtardy qalayda kýtip alyp, Týrkistandy, Saurandy, Qoja Ahmet Yassauy kesenesin kórsetu kerek. Ol kezde Jazushylar odaghynyng kók tiyn aqshasy joq. Sodan Qalihan Ysqaq aitty: «Qonaqtardy nege osy ýide kýtip almaymyz?» - dep. Men aittym: «Myna ýiden úyat emes pe, agha?» - dep. Biraq baqshasynda jemis-jiydek ósetin edi. Qarapayym ýy bolatyn. Qazirgi kýnning biyigimen qaraugha bolmaydy. «Joq úyat emes. Myna ýide keremet otyrys bolady. Keyin ózing maqtanyp aityp jýresin» - dedi. «Qaleke, ertengi kýndi qoya túrayyq. Erteng Qaldarbek Naymanbaev ekeumizdi de odaqtan quyp shyghady», - dedim.Agham aitty, «uayymdama, eshqanday әngime bolmaydy. Osy jerde kýteyik» - dep.

Sol joly әkem alty qoy soydy, ózimning qarajatyma akademiyalyq dastarhan jasadyq. Alys-jaqynnan kelgen qalamgerlerdi arqa-jarqa bolyp mening tuyp-ósken ýiimde kýtip aldyq. Sol keshte Tólen Ábdik kýy tartyp, asaba boldy. Sәken Jýnisov әn shyrqady. Qaldarbek Naymanbaev, Oralhan Bókey, Esenghaly Raushan bastaghan aqyn-jazushylar, bir top jurnalister әkemning shanyraghynda qonaqta boldy. Ádemi otyrys ótti. Sol keshti úiymdastyru barysynda Qalihan Ysqaqpen ruhany jaqyn bolyp kettim. Qalekeng keyin kezdesken sayyn: «Áke-shesheng aman ba» - dep súraytyn boldy. Sol jiynnyng sonynda Oralhan Bókey: «Sening qanday ortada óskenindi týsindim. Anau mahabbat turaly ghazaldaryndy «Qazaq әdebiyetinin» bir betine jarqyratyp bereyin» - dedi. Jas kezim, balasha quandym. Almatygha barysymen biz Týrkiyagha úshyp kettik te, ol kisi Indiyagha sapargha ketti. Ol kisimen songhy kezdesu ekenin biz qaydan bileyik. Eger bizben birge Oralhan Bókey Týrkiyagha barghanda, mýmkin basqasha bolar ma edi. Qalghan ómirimizde inili-agha bolyp ótetin edik. Men Oraghanmen birge úzaq jýre almay qaldym. Sol kýni dastarhanda ýziliske shyqqan kezde Oralhan Bókey әkeme, «myna balanyz aqyn bolady. Búdan keyin mening qasymda jýredi» - dep edi.

«Sovet ýkimetin boqtaghan joqsyng ba?»

–Ómir sýrude ózindik formula oilap tapqan Ótejan Núrghaliyevting ózi sizge arnap óleng jazypty. El arasynda ol kisi turaly qyzyq әngimeler aitylyp jýr. Qisyq, qynyr minezdi aqynmen til tabysu qanshalyqty qiyngha soqty?

- Ótejan Núrghaliyev mening tughan auylymda, әkemning qara shanyraghynda on kýndey qonaq boldy. Qasymyzda belgili synshy Qúlbek Ergóbek bar. Kuәge tirilerdi tartyp әdeyi sóilep otyrmyn. Sattar Erubaevtyn  mereytoyyn Týrkistanda ótkizetin boldyq. Sóitip bir vagon qylyp aqyn-jazushylardy Týrkistangha ertip apardym. Ol kezde Sabyrhan Asanov tiri. Konferensiyada biraz aqyndar prezidiumda otyrady da, qalghan aqyndar zalda otyratyn boldy. Prezidiumda «Sabyrhan Asanov» dep jazylyp túrghan jerge Ótejan Núrghaliyev otyryp alypty. Sóitse Sabyrhan Asanovqa aua jetpey sәl auyryp, zaldyng ishine otyra salghan eken. Týrkistannyng әkimi jinalysty bastayyn dese, zal gu-gu kýledi. Sabyrhan Asanov dese, Ótejan agha ornynan túryp basyn iyzeydi. Men sosyn baryp aitam ghoy: «Ót agha, múnynyz ne, úyat bolady ghoy» desem: «Onda túrghan ne bar, ana nadandargha bir-eki saghat Sabyrhan bola túrayyn da», - deydi. Ákimde qatty qysylyp qaldy.

Kelesi kýni Qúlbek Ergóbek qoymay: «Ótejan ekeuinmen jastargha kezdesu ótkizeyik», - dedi. Bir ýsh jýz-tórt jýz qyz tolghan Týrkistan uniyversiytetining zalyna Ótejan agha ekeumiz kirip keldik. Ótejan aghanyng qanday óleng oqyghanyn aitayyn ba? «Birdene de kýnder batatyn, birdenede tandar atatyn. Joyylsyn qyzdar nasybaylaryn satatyn», - degen óleninen bastady. Býkil qyz du ete qaldy. Kezdesudi jýrgizushi Qúlekeng qatty qysyldy. Sonday qyzyqtar bolghan.

Mening birinshi kitabym Júmeken Nәjimedenovtyng resenziyasymen jaryq kórdi. Túsauymdy kesti. Men Júmeken men Ótejannyng batasymen Saghat Áshimbaevtyng qoldauymen alghashqy kitabymdy shygharghan adammyn.

Eng alghash Saghat Áshimbaev mening dәpterge qolmen jazghan ólenderimdi súrap aldy. Sosyn Ótejan Núrghaliyevting qolyna tapsyrdy. Ol kezde Ótejan «Jalyn» baspasynda redaktor. Sodan Kýlәsh Ahmetova apam aitty: «Sening kitabyndy Ótejan oqymapty», - dedi. «Poliytehnikalyq instituttyng studenti» degennen keyin, ólenderimdi oqymay, laqtyra salypty. Sen baryp dәleldemeseng bolmaydy», - dedi Kýlәsh Ahmetova. Sodan batyl bolu ýshin eki stakan araqty tartyp jiberip, keshkisin Ótejan aghanyng ýiine bardym. Ózimdi erkin ústadym. Tura aldyna barghanda Ótejan agham: «Bala, sharttasayyq», - dedi. «Men qazir bir óleng oqimyn, sosyn sen bir óleng oqisyn. Eger men oqyghan ólennen sening ólening bir mysqal kem bolatyn bolsa, sening kitabyng shyqpaydy. Oghan renjimeysin. Osy sózge toqtaysyng ba?» - dedi. «Toqtaymyn»! – dedim batyldanyp. Onyng ýstine әlginde ishken araghym osy sәtte basyma shyqty. Syrtta eki-ýsh aqynkýtip túrdy. Sodan Ótekeng «Týie,týie,týie» degen bir óleng oqydy. Anany oqyp jatqanda yzam keldi. Keudemde namys oyandy. Sosyn mening «Jýgeriler» degen ólenim bolatyn. Týgel úmytyp qaldym. Bala kezimde aidalada atam ekeumiz jýgeri egetinbiz. Sonda atyz-atyzben jýgerini suaramyz. Qyrdan su qashady da, tómende ósip túrghan jalghyz taldyng týbine baryp qúyady. «Jalghyz talgha eginnen su qashatyn, Jýgeriler eljirey shulasatyn» degen joldar esimde qalypty.Barymdy salyp oqyp em, Ótejan agham: «Kenes ýkimetinen qashyp ketken emigranttar» siyaqty ornynan túryp, qolymdy aldy. «Sen aqynsyn, kitabyng shyghady, boldy kete ber» - dedi. Ayyzym qanbay qaldy. «Agha, taghy da óleng oqyghym keledi» - dedim. «Men saghan aittym ghoy, kitabyng shyghady, ket!» - dedi. Senesing be, senbeysing be, alghashqy kitabymyz osylay shyqty. Ary qaray oqyghan da joq. «Sovet ýkimetin boqtaghan joqsyng ba?», - dedi. «Joq» - dedim. Sovet ýkimetin boqtap nem bar, ol kezde jas balamyn. Biraq, komsomol turaly, partiya turaly da birde-bir ólenim joq.

«Qazaq bop ómir sýru qanday qyzyq»

–Sizding «Kýrenbel» degen kitabynyzdyng alghy sózin Qadyr Myrza Áli men Túmanbay Moldaghaliyev jazypty. Eki úly aqynnyng batasyn alu ýlken jauapkershilik qoy. Ólendegi aghalarynyz sizdi qanday aqyl-kenespen tәrbiyeledi? Poeziyada bireu bireuding auyzyna sóz salyp bere ala ma?

- Men eluge tolghanda Qadyr Myrza Áli bastap, bir top aqyndar men әnshiler qostap Shymkentke bardyq. Oblys әkimshiligi úiymdastyryp, jaqsy kýtip aldy. Sonda Qadaghang aitty: «Mynanday qúrmetti men kórgen joqpyn. Sen eline syily ekensing Qasymhan» - dep. Bizding de әketip bara jatqan eshtenemiz joq. Búryn әkimshilikte júmys istegenim kóp kómektesti. Sol joly mening tughan jerim Kentau qalasyna bardyq. Maghan mingizgen aqbozatty júrttyng kózinshe: «Ústazym, poeziya payghambary Qadyr Myrza Álige tabys etem!», - dep syiladym. Soghan әli kýnge deyin quanam. Ol kisilerden men ómirdi qalay sýrudi ýirendim. Aqyndyq ghúmyrymda satqyndyq pen ósek-ayandy kóp kórdim. Asqar Sýleymenov: «Qazaq bop ómir sýru qanday qyzyq jigitter», - dep otyratyn. Sol siyaqty qazaq bop ómir sýrseng uaqyt tez ótedi, ishing pyspaydy. Biz ótken kóshe ýnemi ósegi qarday borap jatady, artynnan it jýgirtip, tóbennen qús salady. Osynyng bәrine bizdi Qadyr aghalar ishtey dayyndady. Qarshaday kezimizde ólenge keldik.

Bir kýni Qadyr aghagha múng shaqtym: «Mynalar ómir sýrgizbedi ghoy, agha!» - dedim. Qadyr agha úzaq ýnsiz otyryp: «Sening bir aiybyng bar» - dedi. «Sen ólendi nashar jaza almaysyn. Sen býkil bolmysynmen egilip-tógilip jazasyn. Sening býkil jaratylysyng aqyn» - dedi. «Biraq, saghan bir aghalyq aqyl aitayyn. Osydan qútqaratyn jalghyz jol – enbek», - dedi. «Men qanshama zamandastardy, auyldastardy bilem. Shyn talanttardy bilem. Biraq enbektenbegen. Qazir olardyng izi de joq. Uaqyt degen jep qoydy. Enbekten basqa seni eshtene qútqara almaydy» - dedi. «Ekinshi, sende aghalarynnyng da, inilerinning de júmysy joq, ne kórseng de óz tolqynynnan kóresin. Kóresindi solar kórsetedi әli!» - dedi. Osydan keyin men qatty oilanyp qaldym. Bayaghyday «kimdi kórse dos sanap» jýruge bolmaytynyn tym kesh týsindim. Sening appaq niyetpen aitqan sózindi kez-kelgen sәtte teriske shygharyp, ýstine juyndy qúya salatyn opasyzdardy kezdestirdim. Seni barmaghan jerge barghyzyp, aitpaghan sózdi aitqyzady. Men osy jasyma deyin negizgi kitabymdy jazdym dep aita almaymyn. Áli de negizgi kitabymdy jazghym keledi. Men osy uaqytqa deyin ólendegi negizgi kitabymdy jazugha dayyndaldym dep oilaymyn. Kóktemde sol ýshin jiyrma kýnge Indiyagha ketip qaldym. Birshama óleng jazdym. Bir poemanyng súlbasyn jasap qoydym. Alghashqy bólimderi qaghazgha týsti.

Bayaghyda bozbala kezimde Túmanbay Moldaghaliyev pen Qaldarbek Naymanbaev Shymkentke kelip, mening júpyny ýiimde qonaq boldy. Alghashqy kitabym shyghyp, elpildep jýrgen kezim bolatyn. Shymkent qalasynda qarapayym injener bolyp isteymin. Negizi mening mamandyghymnyng qazaq tili men әdebiyetine esh qatysy joq. Sodan aghalaryma óleng oqyp berdim. «Kórsetpedi jolymdy talay túman, Birdene de birdene qalaytyn әn. Keshir apa, ketemin Shymkentke, Qyzdar qashqan auylda qalay túram» degen ólenim bar edi.Alghashqy kitabyma shyqqan, 40 jyl búryn jazghan óleng bolghandyqtan qazir tolyq úmytyp otyrmyn.Auylda jýrgen kezimde únatqan qyzym qalagha túrmysqa shyghyp ketken. Sodan tughan óleng bolatyn. Sonday lirikalyq ólenderimdi Túmanbay agham oqyp, joghary baghalady. «IYis sabyn» degen lirikalyq ólenim bolghan. Bozbala kezimde jazylghan móldir ólender ghoy. Dastarhan basynda Túmanbay agha tost sóilep, meni maqtady. Keyin eluge tolghanymda «Qasymhan Begmanov – mahabbat aqyny» dep maqala jazdy.

Keyin Túmanbay aghamen bir liftide kezdesip qaldym. Sonda agham aitty, «Bala sen turaly bir maqala jazayyn. Kitaptaryndy әkelip bershi. Ómir mәngilik emes. Songhy kezderi sening әnderindi kólikte jýrip radiodan jii tynday bastadym. Óte jaqsy. Aldyna bireu әn jazyp ber dep kelse, eshqashan bas tartpa. Sonda sen týbinde bәrin jenesin. Danqyng shyghady. Men de kezinde osy prinsipti ústadym», - dedi. Býgingi tanda jýzge tarta әnge sóz jazyppyn, sonyng elu shaqtysy ainalymda jýr. Qazir kompozitor kórsem qashatyn boldym. Án jazyp jýretin uaqyt joq.

«Shyndyqty ghana jazu kerek»

 –Qazir nemen ainalysyp jýrsiz?

 - Aynalysatyn nәrse óte kóp. Qazir etnografiyany zerttep jýrmin. Osy baghytta ýlken-ýlken jobalarym bar. Kelesi jyly qazaqtyng salt-dәstýrine qatysty «Dәstýr. Keshe. Býgin. Erten» degen jobam boyynsha tútas ekspedisiya úiymdastyrmaqpyn. Halyq arasyndaghy etnogroftardyng bizding redaksiyagha habarlasularyn súraymyn.

Mening әr aiym, әr jylym esepteuli túr. Qadyr aghamen ótkizgen jiyrma jylgha tayau uaqytta eng birinshi úqyptylyqty, jauapkershilikti ýirendim. Shygharmashylyq adamyna әr minut baghaly dep oilaymyn. Bir kýni Qadyr aghadan: «Osynyng bәrin qalay mengerdiniz?», - dep súraghanymda: «Men ony Ghaly Ormanovtan ýirendim», - dedi.

«Jazushy» baspasynda redaktor kezim edi. Bir kýni Ghaly Ormanovtyng qoljazbasynan bir әrip qate ketipti. Ol kezde ólendi mashinkamen basady. Sodan Ghalekene zvandap, sizden bir әrip qate ketipti», - dep edim, Ghaleken: «Tiyme, qazir kelem», - dep aitty. Ýiindegi mashinkamen sol әripti sart etkizip aq qaghazgha basyp, almaspen oiyp, erinbey baspagha alyp kelipti. Men ony týzete salsam bolatyn edi, biraq ana kisi bolmay ózi keldi. Ne degen jauapkershilik? Sol maghan sabaq bolyp qaldy», - dedi Qadyr agha. Jazghan dýniyeng «qyzdyng jighan jýgindey» súlu boluy kerek.

Bir kýni Iliya Jaqanov agham qonyrau shaldy: «Men Jympitygha keldim. Oraldyng jigitteri kýtip aldy. Qadyrdyng sheshesining beyitining basyndamyn. Sen qalam alyp jazyp alshy. Beyitting basyndaghy jazudy «Daladan qyzyq kóre almay, Baladan qyzyq kóre almay. Qaydan da qyzyq kóre almay, Baydan da qyzyq kóre almay, Dýniyeden ótti bir pende. Úlyng Qadyr» dep jazypty. Sen qazir Qadyr aghannyng janyda jýrsing ghoy, osynynsyryn ózinen aqyryn suyrtpaqtapsúrashy», - dedi. Sonyng aldynda ghana Almatyda Iliya Jaqanov pen Qadyr agha ýsheumiz jaqsy bir otyrys ótkizip, ruhany demalys jasaghanbyz.

«Dәstýr» jurnalyn ashyp, shygharyp jatqan kezim bolatyn. Bir kýni kómekshim aitty: «Almaty oblysy Taldyqorghan qalasynda Qazposhtanyng kýnderi ótedi eken. Biz de baryp qatysayyqshy. Oghan «Egemen Qazaqstannan» bastap barlyq baspasózder gazet-jurnalgha jazylatyn oqyrman jinaytyn kórinedi», - dedi. «Endi men de ózge basylymdarday otyz shaqty, jýz shaqty qyzmetkerim joq. Jetim bala siyaqty qalay baramyz», - dedim. Sodan kómekshim: «Agha barayyqshy, jaqsyly-jamandy jurnal shygharyp jatyrmyz ghoy» dep qoymady. Kónilin qimay: «barsaq barayyq», - dep janymyzgha Qadyr agha men Rafaeli Niyazbekti eritip, jolgha shyqtyq. Sodan jolda ketip bara jatqanda (kómekshim men Rafaeli aghadan anyqtap súrauyna bolady) sheshesining qúlpytasyndaghy jazudyng sebebin Qadyr aghadan jaylap súradym. Óleng sanamda jattalyp qalghan. Sony oqyp berip edim, Qadyr agha solqyldap jylap jiberdi: «Ay sayyn 50 som salyp túrdym. Sheshemdi Almatygha aldyrdym, jersinbedi. Sosyn Jympitydan eki bólme ýy alyp berdim. Men jalghyz bala boldym. Maghan búl onay tiygen joq Qasymhan» - dep Rafaeli aghagha, maghan, kómekshime kezek-kezek qarady. «Sheshem qolymda túra almady. Almatyny jersinbedi. Ómirden ótkennen keyin sol ólendi jazdym. Ómirding shyndyghy solay boldy. Esinde bolsyn, shyndyqty ghana jazu kerek» - dedi.

Sodan eki aghamdybizding etnogrofiyalyq «Dәstýr» jurnalyna «podpiska» jasaugha alyp bardym, bizge kishkentay ghana búrysh búiyrdy. Bir kezde qarasam Qadyr agham basqa basylymdardyng qasyna ketip qalyp, sol jaqta «podpiska» úiymdastyryp jatyr. Kómekshime aittym: «Qadekendi shaqyrshy», - dep. Aghalaryma erkindeu edim. «Agha, siz menimen birge qaytasyz ba, әlde bólek qaytasyz ba?», - dedim. «Áriyne, birge kelgennen keyin birge qaytamyz ghoy. Ne boldy?», - dedi. Ózi ýnemi ondyqqa tiygizetin sezimtal adam edi. Men ómirimde onday aqyldy, sergek adam kórgen joqpyn. «Birge qaytatyn bolsaq agha, siz myna jetim jurnaldyng aldynda túru kereksiz», - dedim erkelep. «Jaqsydan sharapat» deydi, sodan bastap eng kóp oqyrmanym Almaty oblysy bolyp tabylady. Bir ret qana bardyq. Áli kýnge deyin sol oblysta bizding jurnaldyng oqyrmany kóp. Keyde osyny oilap, qayran Qadyr agham esime týsse kónilim bosaydy.

Shәmshi Qaldayaqov mening ýiimde kartop arshyp otyr

 – Sizding sózinizge jazylghan kóptegen әnder el arasynda tanymal boldy. Iliya Jaqanovtyng ózi sizdi attay qalap sóz jazdyrghan eken. Úlylardyng kóbisining kózin kórdiniz. Sonynan erdiniz. Shәmshi Qaldayaqovpen әn jazudyng reti kelmedi me?

- Shәmshi Qaldayaqov mening ýiimde bir apta qonaq boldy. Ol kezde Shymkent oblysynyng komsomol komiytetinde qyzmet isteymin. Núrdaulet Sәrsenov degen oblystyng birinshi hatshysy shaqyryp aldy da: «Shәmshi Qaldayaqov keledi, sony sen kýtip alasyn. Ózing qydyrtyp, babyn tabasyn»,- dedi. Biraq qarajat pen kólik bólgen joq.

Ol kezde bastyq aitsa, eki etpeysin. Kýzding salqyndau kezi. Ýstine sulyq qalyng kiyim, ayaghynda rezenke etikkiygen bireu bizding júmys kabiynetine kirip kelip: «Mening bastyghym qayssyn?» - dedi. Ol kezde Núrlan Núrlybaev, qazirgi Týlkibas audanynyng әkimi Áuelhan Túrghynbekov, Joldasbek Kýzeubaev tórteumiz bir kabiynette otyratynbyz. Qaghazdan bas kótere almay jantalasyp otyrgham, qarasam –úly Shәmshi Qaldayaqov eken. Oblystyng hatshysy maghan aitty: «Júmysynnyng bәrin tasta, bara ber», - dep. Biraq ishinen mazaqtap otyr. Kók tiyn bergen joq. Júmystan bosatqanyn mindetsinip otyrdy. Qaltamda 20-30 som aqsha bar edi, soghan qonaqýige aparayyn dep oiladym.

Dalagha shyqtyq. Janbyr jauyp túr. Taksy ústayyn dep ynghaylanyp edim, Shәmshi agha: «Qayda baramyz?» - dedi. «Sizdi aparyp qonaqýige ornalastyrayyn», - dep edim: «Ne, ýiing joq pa?» - dedi. Ol kezde men bireuding eki bólmeli pәterin jaldap túramyn, shynymen ýiim joq edi. «Agha, men pәter jaldap túratyn edim», - dep edim: «Bolady sol, nemene bizdi pәter jaldamady dep oilaysyng ba?», - dedi. Ne degen qarapayymdylyq! Kәdimgi Shәmshi Qaldayaqov! Sodan keyin 2-3 aidan keyin qaytys bolyp ketti. Úly Shәmshi Qaldayaqov! «Ýiine apar meni» dedi. Sóitsem, ózining kóligi bar eken. Bizding ýige bardyq. Oinaqtap túrghan jas kezim ghoy. Aqyn-әnshilermen qanghyp ketip eki kýn ýige qonbagham. Áyelime qaraytyn bet joq. Ýige aiyptymyn. «Agha, myna podezge kiresiz, besinshi qabatqa asyqpay kóterile beriniz», - dep tez ýige kirip kettim. Erterek әielimning kónilin tauyp, mәn-jaydy týsindireyin degem. Kóterilip esikti qaqtym. Esik ashylghansha, Shәmshi agha artymnan jetip keldi. Jengeng esikten shyqty. Aqtalyp ýlgere almadym. «Rahila, Shәmshi Qaldayaqov degen aghamyz osy kisi»,- dedim. «Sәlemetsiz be?», -dep aqyryn amandasty. «Kelin jaqtyrmay túrsyng ba, әlde senbey túrsyng ba, men Shәmshi Qaldayaqov degen aghanmyn ghoy», - dep qaltasynan mórining siyasy jayylyp ketken «Qazaqstan Lenin Komsomoly syilyghynyng laureaty» degen kuәligin kórsetti. «Joq, agha senemin ghoy. Myna ininiz eki kýn ýige qonbay, kep túrghany osy!» - dedi. «E, bilem ghoy búl aqyndardy», - dedi Shәmshi Qaldayaqov. «Agha, keshiriniz sizge qatysy joq», - dep jatyr jengen.

Sodan jaldamaly pәterimizge kirgizdik, ol kisini jatqyzatyn bir divanymyz boldy әiteuir. Tórimizge otyrghyzdyq. Sәlden song qarasam Shәmshi agham as bólmede jengenning janyna baryp, kartop arshyp otyr. Netken úlylyq! Sodan júpyny ýiimde on kýndey qonaq boldy. Oghan qazir Shymkentte túratyn bankir Ákim Naqypbaev, aqyn Qabylbek Tóretaev, belgili jurnalist Dәulet Isabekov siyaqty azamattar kuә boldy. Dәulet Isabekovtyng jeke ýiinde monsha bar eken, qoy soyyp bir kýn sol ýide kýttik. Kelesi kýnge de jospar jasap, ózimizshe qydyrtyp jýrmiz. Men óleng oqimyn. Sodan Shәmshi agha aitty: «Sen bala Sozaq pen Shәuildir turaly óleng jazshy», - dedi. Sodan keyin Sozaq tragediyasy turaly, Shәuildir turaly óleng jazdym. Eki-ýsh aidan keyin aghamyz qaytys bolyp ketti. Shәmshining «Otyrardaghy toy», «Teriskey» degen әnin estigende mening kóz aldyma Shymkentte túrghan júpyny pәterim keledi. Sol jerde әielimmen birge kartop arshyp otyrghan Shәmshi Qaldayaqov keledi. Senesing be, senbeysing be, ózing bil!

Shonaq emes, Shanaq eken

–Kenestik jýiening kezinde «Sozaq kóterilisi» turaly jazghan keremet tolghauynyz bar eken. «Qatang senzuragha úshyraymyn» degen ýrey bolmady ma? Jas kezinizde jazghan osy tolghaudyng tarihyn aityp berseniz...

- Meni oblystyq komsol komiytetining jauapty qyzmetkeri retinde qazaq audandaryna júmys babymen jiberetin. Bir joly Sozaq audanyna jiberdi. Sol jaqtan Orazhan degen bir qyzmetker kýtip aldy. Maldy soyghan, sharapty әbden ishtik. Sodan taza aua jútyp, esikting aldyna shyqtyq. Orazhangha aitam: «Men túra almaymyn myna jerde. Ayaghym dirilidep túr. Sharaptan kóp ishpedik qoy», - dep. Orazhan «týshsh» - dedi. «Búl jerde Allahulardyng molasy jatyr», - dedi. «Qalay?», - deymin ghoy. «Sozaq kóterilisine qatysqandardyng molasy», - deydi. «Myna jerden byltyr bes gektar jerdi tegistedik te, egin ektik. On gektar jerge jýgeri ektik. Dәl ayaghymyzdyng astynda Sozaq kóterilisine qatysqandar jatyr», - dedi. Osy sózden keyin birden sergip, esimdi jiyp aldym. Tolghaudyng eng birinshi jolyn dәl sol kýni jazdym. «Tómpeshikter, molalar bir syry bar, Sol syrdan qara perde bir syrylar. Qúlaghymda attardyng dýrsilimen, Aqqudyng qanatynyng susyly bar» degen joldar oiyma sol týni keldi. Kommunistik partiyanyng kezi bolatyn. Búny kózben kórmese, sezbese, әsheyin adamdar jaza almaydy. Anau qalada otyrghan «blatnoy» aqyndaryng búnday ólenge boylay almaydy. Óitkeni olar obiektini zerttegen joq. Taghdyrdy kóru kerek. Myng jerden Eseninning pozasyna kirip alyp «kabakta» iship otyrsang da, búnday taghdyrly oqighalardy kózben kórmey, óleng jaza almaysyn.

Osy poemany bir kýni Asqar Sýleymenovke oqyp berdim. Ekeumiz Jazushylar odaghynyng aldynda kezdesip qaldyq. «Bala, arbang bar ma?» - dedi Aseken. Kólikti arba deytin. «Qazir tabamyz», - dedim. Sodan jedel taksy toqtatyp, araq satatyn dýkenge tarttyq. Áupirimdep jýrip eki shólmek araq alyp, Asekenning júmysyna keldik. Shekemizge qyzu kelgennen keyin óleng oqydym. Tanghy uaqyt bolatyn. Asekeng aitty: «Bala, qazir Ánuar Taraq keledi», - dedi. Sóitsem, ol kisi bastyghy eken. «Jyldamyraq ket» degen sózi ghoy. Mening tolghauymda «Az ghana ýili tamadan, Han bolyp shyqty aradan, Shonaqtyng úly Súltanbek, Han bolyp shyqty qaradan» degen joldar bolatyn. Ketip bara jatqanda Asekeng maghan búrylyp qarap shynashaq sausaghyn, yaghny shanaghyn kórsetti. Men qatty namystandym. Mynau qojagha osynshama óleng oqyghanda shynashaghyn kórsetkeni nesi, bas barmaghan kórsetpey me? Búdan artyq qalay óleng jazugha bolady? Olay bolsa, óleni qúrysyn!», - dep ýige jetkenshe Asekene yza bolyp bardym.Kópke deyin oiymnan shyqpay jýrdi. Ol Asekendi songhy ret kóruim edi. Eki-ýsh aidan keyin Asqar Sýleymenov qaytys boldy. Keyin derekterdi aqtaryp otyrsam «Shonaqtyng úly Súltanbek» emes, «Shanaqtyng úly Súltanbek» eken. Asekennen ishtey keshirim súradym. Renjigenime әli kýnge deyin ókinem. Biz poeziyagha osylay keldik. Synap-minep otyratyn aghalarym bar edi. Kóz aldymda Asekenning shynashaghyn kórsetken beynesi qalyp qoydy.

Toqash Berdiyarov aghamyzdyng ýlken mektebinen óttim. Bir kýni Toqash kókem meni Shymkentke izdep keldi. Ol kezde Shymkent qalasynyng trolleybustar eksplutasiyasynyng bólimshe bastyghy bolyp qyzmet atqaratyn edim. Sodan oryssha jazatyn aqyn Haliolla Bәimen ekeumiz Toqash aqyn ornalasqan qonaqýige bardyq. Barsaq ataqty Bauyrjan Momyshúlymen birge otyr eken. «Mynau mening shәkirtim» - dep meni Baukene tanystyrdy. Sodan Bauyrjan Momyshúly bizge dastarhan jayyp, әdemi otyrys bolghan...

–Ádeby әngimenizge kóp rahmet, agha! Siz tilge tiyek etken aqyn-jazushylardy jaqynnan tany týstim. Solardyng kózin kórgendey әserde ketip baram...

Súhbattasqan Baghlan Orazaly

Abai.kz