Óndiriske aralasqan qazaq baylary kimder edi?
HIH ghasyrdyng ortasy túsynan bastap elimizde kapitalistik qatynastar ýderisi oryn alynghany bayqaldy. Aldymen qazaq jerinde jәrmenkelerding kóptep ashyluy basty sebepterding biri bolsa, ekinshiden Patshalyq Reseyding otarlau sayasatyn jýzege asyrugha kelgen týrli kompaniyalarynyng jer asty, jer ýsti tabighy baylyqtardy iygerdiginen anyq kórindi.
Ónerkәsip HH ghasyrdyng eluinshi jyldaryna deyin ekonomikanyng negizgi lokomatiyvi bolyp keldi. Demek biz qarastyryp otyrghan uaqytta, ónerkәsip salasy ekonomikanyng basty kýshi bolghan edi. Osy tústa bizding elding azamattarynyng arasynanda tau-ken salasynan, ýlken ónerkәsip salasyna ainalysugha niyetti.
Qazaq baylaryna qatysty taqyrypta zertteulerimizdi týrli BAQ betterinde jariyalana bastaghan sәtte oqyrman arasynda syn aitylghan edi. Sol kezde bayqaghanymyz, kópshilikting arasynda әlide bolsa «baylar jaman bolghan» degen keshegi kenestik sananyng týiirshekteri bar ekenin bildik. Qarsy pikir bildirushiler «qazaq baylary mal aidap, qymyzgha toyyp, kóptep qatyn alghannan basqa eshtene jasaghan joq. Eger jasaghan isteri bolsa nege zauytsalmady» degen maghynadaghy oilaryn bildirdi. Adamnyng aldynan shyqqan qarsy pikirler atalghan mәselege terendep kiruine sebebin tiygizedi eken. Sondyqtanda oqyrmannyng ishinen aitylghan pikirdi eskere otyryp, óndiriske, ónerkәsipke aralasqan qazaq burjuaziyasyna qatysty týrli zertteulerdi qarastyra otyryp, nazarlarynyzgha úsynudy oryndy dep bildik.
HIH ghasyr ortasynan bastap elimizde kapitalistik qatynastardyng damuynyng әseri qazaq jerindegi qazba baylyqtardy iygeruinen bayqaldy. Qazba baylyqtardy iygeruge kelgender Patshalyq Reseydyng ortalyghynan kelgen iskerler men sheteldik investorlar edi. Dәl osy tústa zandy súraq tuady. Qazaq baylary nege qazba baylyqtardy iygerip, óndiriske aralaspady?!
Oghan Patshalyq Resey rúqsat bergen joq. Mәselen, sol kezde Músa Shorman, Tana myrza siyaqty auqatty baylar úsynys jasady. Biraq olardyng úsynystary qanaghattandyrylmay keri qaytaryldy. Al Reseyding ishki aimaghynan kelgen kәsipkerlerge jenildikter jasaldy. Olar alghashqy jyldary salyq tóleuden bosatyldy. Zertteushileri mәlimetine qaraghanda syrttan kelgen kelimsekterding aitarlyqtay ónidiristi óndiruge jana tehnologiyaalyp kelmegenin aitady. Qazba baylyqtardyng jetpis payyzdan astamy qarabayyr jolmen, adam enbegimen óndirildi. Qazaq baylaryna qazba baylyqty óndiruge rúqsat etetin liysenziyany bermeuining basty sebebine toqalsaq. Egerde qazaq baylary óndiriske aralasyp irilenenip jatsa onda ol otarshyl imperiyagha qauip tóndiretin kýshke ainalatyn edi. Al múny otarlaushylar jaqsy bildi. Sebebi qazaq baylary irilenip qoldaryna kólemdi kapital ústaghan jaghdayda quattary artyp tәuelsizdikke úmtylary anyq. Elimizde otarlyq kezende týrli últ-azattyq kóterlister boldy. Tarihshylar kóbine alauyzdyqtyng boluy, stihiyaly dengeyde kóterilis degen maghynada qorytyndy pikir aitady. Mәsele alauyzdyqta ghana emes, negizgi teng emes jaghdayda soghys jýrdi depte topshylaymyz. Kóterilisshiler nayza, qylyshpen, al jazalaushy jasaq songhy zamanauy qarumen qarulanyp kelui kóp jaghdayda sheshushi faktor bolyp qala berdi. Halqymyzdyng arqa sýier azamattarynda qomaqty kapital bolghan jaghdayda zamanauy qarudy da alugha mýmkindikteri jeter edi. Otarlaushy tarap múnday mәselelerding aldyn ala jol bermeudi qarastyryp aldy.
Degenimen sol zamanda elimizde ózgemen iyq tenestirgen kópester payda boldy. Olar saudany tereng iygeruining arqasynda irilenip, ónerkәsippen ainalysqandaryda barshylyq.
Qazba baylyqtardy óndiruge niyetti bolghan kisining biri әigili kýishi Tәttimbet Qazanghapúly edi. Biz Tәttimbetti tek kýishiligi túrghysynan tanyp kelemiz. Onyng kópestigi, iskerligi de bir tóbe bolghan túlgha. Eng alghashqy bolyp qazaq jerindegi qazba baylyqty iygeruge rúqsat alghan osy kisi.
...IYsi qazaq dalasyndaghy eng alghashqy metallurgiyazavody bolyp esepteletin Blagodatno-Stefanovskiy zavody Týndik ózeni boyyndaghy Tәttimbet auylynyng ýstinen salynghan. Búl 1844-1861 jyldary aralyghyndaghy 78,3 myng pút qorghasyn, 394 pút qara mys, 32 pút altyn aralas kýmis óndirgen. Key jyldary zauytta ýsh jýzge tarta jaldamaly qazaq júmysshylary enbek etse, olardyng ishinde Tәttimbet bolystyq etken Núrbiyke-shanshar elining adamdary da az bolmaghan. Jelpinip jaylaugha shygha almay, jataq bolyp jaldanghan qazaq júmysshylary, olardyng ensesin ezgen auyr júmys, әsirese qyzyghyn jat kórgen tughan jerding esil dәuleti... Mine, kóz aldynda indettey úlghayyp bara jatqan osy jaghdaygha Tәttimbet әreketsiz qarap otyra almady.
Tughan jerding qoynyndaghy qazyna-baylyqty óz halqynyng iygiligine jaratu ýshin ken orynyn ashyp, saludy niyet etedi. Búl niyetin jýzege asyru jolynda Tәttimbet sol kezding basqaru jýiesindegi otarshyldyq mýddege qyzmet etetin satylarmen tirese jýrip, aqyry kózdegen maqsatyna jetedi. 1856 jyly tamyzdyng 13-i kýni Tәttimbetke ken ornyn ashyp, altyn óndiruge rúqsat etken.Finans ministrligining № 997-i búiryghy beriledi. Osy búiryqtyng negizinde Qarqaraly okrugine qarasty Núrbiyke -shanshar bolysynyng biyi, jýzbasy Qazanghapov Tәttimbet ken óndiruge kuәlik qaghaz alady.
Halyqtyng baqytty da berekeli bolashaghy ýshin talpynghan Tәttimbet asyl armanyn jýzege asyra almady. Erte jabysqan dertten sozyla auyryp jýrip 1860 jyly dýnie saldy. Al onyng ken ornyn ashu, zavod salu jónindegi әreketin әri qaray úshtap, jalghastyryp alyp ketetin úrpaghy bolmady. Osynday әreketke otyrshyldyqtyng temir qúrsauy men sekemshil tәrtibining de des bermegeni anyq (Seydimbek Aqseleu. Shygharmalary. Alty tomdyq. – Astana: Foliant, 2010. T.3. Qazaqtyng kýy óneri. – 832 bet).
Qarajan Ýkibaev 1906 jyly Semey qalasyna túnghysh ret 100 nómirlik telefon stansiyasyn óz qarjysyna satyp alyp ornatty. Ony Ýkibaev AQSh-tyng daryndy injeneri, túnghysh ret telefondy oilap tapqan Aleksandr Bellden (1847-1922) kabelimen qosa telefon apparatymen birge alghan bolatyn.
Qarajannyng Semeyde mal soyatyn eki qasaphanasy (boynya) boldy. Onyng biri qaladaghy №3 atvobazatúsynda ong jaghalauynda, ekinshisi Semey et-konservi kombinaty túrghan jerde boldy. Múnda iri qarasy men qoy bar jylyna 1,5 million bas mal soyylady eken. Qarajan jomart kisi ghoy. Ol soyylghan qoydyng bas siraghyn, ókpe-bauyr, ishek-qarnyn soishylargha teginberip otyrghan. Semeyde osynday mal soy isimen 500 qazaq shúghyldandy. Olardyng túrmys jaghdayy da jaqsy boldy, jalaqyny da óz uaqytynda tólep túrdy.
Q.Ýkibaevtyng ýii Ertisting sol jaghalauynda, qazirgi topografiyalyq tehnikum ornalasqan tústa túrghan. Múnda Kenes Odaghy ornaghan song pochta júmys istedi. Kópesting ýii Qyzyl qaraghay (listvennisa) bórenelerinen salynghan. Órt bolghan jaghdayda onyng syrtqy qabyghy ghana janyp, ishi ýnemi aman túrady eken. Osy ýiding astynda ýlken jertóle (podval) bolghan. Onda kópesting qymbat zattary saqtalghan.
Úlynyng aitysynsha búl ýy 1956 jyly búzylghan. Qarajan Ýkibaevtyng sol ýide telefony túrypty. Soghan kópes «auzymen tyndama, qúlaghymen sóileme…» dep atau beripti. Óitkeni búl telefonnyng sóz aitatyn jәne ony tyndaytyn tútqalary óte úqsas jәne eki bólek bolypty. Búl aspappen sóileskender jaghy sony jii shatastyrady eken. Ol Zaysan uezin, qant qyzylshasy zauyty jәne gidroelektrostansiyamen sym tartudy óz mindetine alady. Soghan oray Altay tauyna telefon baghanalaryn әzirleytin eki brigada attandyrady. Olardyng dayyndaghan dingekteri bir ghasyrgha juyq ótse de әrtýrli saylarishinde jinalghan kýiinde bertinge deyin jatty.
Qarajan búl jerde 1909 jyly bolghan. Kópesten jarty ghasyrdan keyinirek men de boldym.
GES salynbaq Qaljyr ózeni biyik taulardy jaryp ótip, qúzdardan qúlap týsip, sarqyryp aghady ( Qazbalinov T. «Abay» jurnalyn ashugha qarjy bergen Qarajan. //Abay, № 3, 2003, 75-77 bb. ).
Qarajan Ýkibaev osynday tereng shatqaldyng bir jaghynan ekinshi jaghyna tezdetip shyghu ýshin mólsheri 200 metr biyiktikte temir tros arqanmen baylanystyrghan aspaly kópir saldyrtty. Onyng ýstinen adamdar arbamen ótedi. Biyiktigi sonday, tómen qarasan basyng ainalady. Ondaghan jyldar boyy kýtimge alynbaghan iyesi joq kópir maylanbay tat basyp, tozyp ketken eken.
Bir ghasyr merzim ótse de sol kópirding júrnaghy әli bar. Ony júrtshylyq «Qarajan baydyng kópiri» dep ataydy.
Qaljyrdyng taudan shyghyp, jazyqqa bet alghan jerin qazaqtar «Alqym» dep ataydy. Búl jerde de Qarajan Ýkibaev bolghan. Onyng payymdauynsha su qoymasy jasalghanda telefonnyng aghash dingekterin GES-ke deyin saylardan aghyzyp әkelip iske jaratu kózdelipti. 1907 jyly Semeyden parohod magnaty Latif Sadykovich Musin (1864-1916) barjamen Núr-Zaysan kóli arqyly Qara Ertispen Evgenievka (qazirgi Boran eldi mekeni) selosyna jetkizilgen sement pen qúrlys qúraldaryn qorjyndargha salyp, týie keruendermen Alqymgha jetkizilip, tau etip ýigen. Keyin onyng ýsti qatyp tasqa ainalghan. Sol jerde taudyng tasyn uatyp beton jasaugha әzir әrtýrli súryptalghan tastar da tolyp jatyr. Ony kórgen kóldeneng adamdar búlar qaydan kelgen dep tanyrqasyp qaraytyn.
Semeyding kópesteri júrtshylyqqa óte qayyrymdy, kez kelgen adamgha kómegin ayamaytyn kisiler boldy. Keyin kelgen Sovet ýkimeti olardy jamandap-jamandap iske alghysyz etip tastady.
Men sol GES jәne Qant zavoty salynbaqshy jerlerdi osy býgin kórsete alamyn. Ol Semeyden 720 shaqyrymday qashyqtyqta ( Qazbalinov T. «Abay» jurnalyn ashugha qarjy bergen Qarajan. //Abay, № 3, 2003, 75-77 bb. ).
Qarajan bay turaly taghy bir zertteushi A. Silәmovtyng derekterinde ózgeshe mәlimet kezdesedi.
...HH ghasyrdyng alghashqy onjyldyghynda Semey kópesteri aksionerlik qogham qúrghandyghy belgili. Osy úiymgha kirushi kópester 1907 jyldyng sonyna qaray týrli sauda týrlerin jýrgizgen. Sonyng bir mysaly olar arzan qant alu jolynda Zaysan uezining Altay tauy eteginde jýz myng gektargha juyq kóp paydalanylmaghan jerge qant qyzylshasyn egudi josparlaghan. Ertis parohodynyng magnaty Latif Musin qúrylys materialdaryna barlyq kerek-jaraqty óz parohodymen, barjalarymen jetkizudi moynyna alghan. Sol jerdi Semeymen baylanystyratyn telefon jýiesi turaly sóz bolghanda: «Ony men óz moyynyma alamyn. Úzyndyghy 600 shaqyrym jerge telefon dingekterin ornatyp, symyn ózim tartamyn», – degen Qarajan Ýkibaev. Sol sóz aitylyp, dereu is bastalghan. Semeyden arnayy tórt brigada qúrghan Qarajan Ýkibaev olardy kerek-jaraqpen qamtamasyz etip telefon dingekterin әzirleuge Altay tauyna attandyrghan. Búlar 300 shaqyrymgha jeterlik baghanalardy eki jylda әzirlegen. Endi osy iri jobany iske asyratyn mamandy izdestirgen. Qúrylystyng bastyghy bolyp Varshava qalasynan injener Kaziymej Jolkevskiy shaqyryldy. Ol ózine kómekshige Peterburgting tәjiriybeli qúrylysshy injeneri Aleksandr Nikolaevty tandady. Osy isti tyndyru maqsatynda Baltyq ónirinen maman júmysshylar aldyryldy. Múnday jobany oryndau, ayaqtau ýshin kem degende 7 jyl qajet bolatyn. Sol júmystardyng edәuiri atqarylghanda birinshi dýniyejýzilik soghys bastalady, kóp qúrylysshylar maydangha tartylyp, qúrylys tolyq ayaqtalmay qalady ( Silәmov A. S. Tarih jәne taghylym. Ghylymy maqalalar jinaghy. Semey, Intellekt, 2010. – 326 b.).
Qarajan baydyng jasaugha bel bughan isine mәn berip qarap ótsek. IYә, býginde múnday ister memlekettik dengeyde jasalyp jatyr. Kýnimizde memlekettik dengeyde jasalynatyn isti, sol zamanda auqatty bay óz moyyna aldy. Mine, osynday baylardy qazaq «jarty patsha» dep ataydy.
Býgingi Astananyng orny búrynda Qaraótkel dep atalghan edi. Sol Qaraótkelde bireu bilse, bireu bilmes Qúrmanghaly Qosshyghúlov avtomobili shygharatyn zauyt ashudy josparlap, ashpaq niyette bolghan. Tek onyng búl isin kenestik qyzyl ókimet toqtatqan eken. Búl turasynda tarihshy ghalym Jambyl Omarúlynyng myna ghylymiy-tanymdyq maqalasynda osy mәselening jay japsaryna keninen toqtalady. Sol maqaladan ýzindi keltirudi jón kórdik.
Qaraótkeldegi alghashqy avtomobili sóz bolghanda kóbinese V.M.Kubrin aty atalady. A.F.Dubiskiy V.M.Kubrinmen qatar alghashqy avtomobiliderding birine ie bolghan fotograf K.P.Shahov dep jazady. Al osy avtomobiliderding Qaraótkelge qalay kelgenin, ony kim alyp kelgenin eshqaysy da atay qoymaydy. Tek qana songhy jyldary «Info-Ses» aptalyghynda jariyalanghan Erlan Kýzekbaevtyng maqalasynda «V.M.Kubrinning avtomobiylin Qúrmanghaly Qosshyghúlov әkelip berdi» degen mәlimet bar.
Qúrmanghaly Qosshyghúlov degen kim? Qúrmanghaly Qosshyghúlov – Qaraótkelding danqyn alysqa shygharghan ataqty kópes Baymúqambet Qosshyghúlovtyng ýlken úly. Qaraótkel tarihynda Qosshyghúlovtardyng orny erekshe, osy әulet turaly biz arnayy maqala jazudy josparlap otyrmyz. Búl jerde biz tek Qúrmanghalidyng avtomobilige qatysty ghana әngimesin aitamyz.
Qúrmanghaly 1876 jyly osy ózimizding Astanada, ertede qazaq Qaraótkel ataghan qalada tughan. Bala kezinde ony әkesi aldymen jergilikti medresede oqytypty, odan keyin eki klastyq orys-qazaq mektebinde oqyghany belgili. Búl eki klastyq atalghanymen tórt satyly mektep qazirgi týsinik boyynsha orta bilimdi tolyq beredi. Erlan Kýzekbaev óz maqalasynda «Qúrmanghaly seminariya bitirdi» deydi, ol qanday seminariya, qay qalada, ol jaghyn men anyqtay almadym. Anyghy – Qúrmanghalidyng Sankt-Peterburgtegi uchetno-kooperativnyy institutta oqyghany, ony sauda ekonomikasy mamandyghy boyynsha ayaqtaghany. Búl jaghynan biz Qúrmanghaly Qosshyghúlovty qazaqtyng alghashqy joghary bilimdi ekonomist mamandarynyng qataryna qosugha tolyq qúqyghymyz bar. Elge qaytyp kelgen song Qúrmanghaly әkesining jolyn jalghastyryp, sauda-sattyq isine kiristi de, biraq ol jolmen kóp jýrmey, Qosshyghúlovtar әuletining ortaq kapitalyn paydalanyp, kәmpiyt-toqash fabrikasyn salugha kirisip ketti. Búl revolusiyagha deyingi zamanda tek qana qazaq emes, jalpy qazaq jerindegi isker qauymnyn bәrine de ýlgi boldy.
Qaraótkelding ortasynda at shaptyrym jerge ornalasqan eki qabatty, qyzyl kirpishten salynghan Qosshyghúlovtardyng fabrikasy qala júrtynyn, әsirese qazaq azamattarynyng maqtanyshy boldy. Tek qana maqtanysh emes, búl fabrika qazaq balalaryn kәsipke tәrbiyeleytin, enbekke baulityn, kedey azamattargha kýn kóris tauyp beretin ortalyqqa ainaldy. Qúrmanghaly fabrikamen de shektelmedi, sol kezende qazaq jerine jana enip jatqan sheteldik «Zinger», «Salamandra», «Yakori» siyaqty iri kompaniyalarmen odaqtasty, olardyng óndiristerine kapital saldy.
HH ghasyrdyng basynda Resey imperiyasy Europalyq ýlgige týsip, qauyrt damy bastady. Qúrmanghali osy dýbirli jarysqa týsken qazaqtyng jas biznesmeni bolatyn. Ol osy kezende qazaq dalasynda temir jol magistraliderin salugha dayyndyq júmystaryna da qatysyp, birneshe ret Qaraótkelding isker azamattarymen birge Sankt-Peterburgke de bardy. Tek ókinishtisi, 1914 jyly bastalghan Birinshi dýniyejýzilik soghys, ile shala búrq etipvulkanday atylghan orys revolusiyalary, oghan erip kelgen joqshylyq, bostandyq dep atqa minip alghan krepostnoy sharuanyng nadandyghy, orys bolishevikteri úiymdastyrghan repressiyalar qazaqtyng jas kәsipkerlerining býkil josparynyng tas-talqanyn shyghardy. Búl halyq basyna týsken zúlmatqa Qúrmanghaly siyaqty azamattar eshtene de qarsy qoya almady, bәlening bәri ishki Reseyde qazaqtyn erkinen tys bastaldy.
Qúrmanghali avtomobilidi alghash ret Sankt-Peterburgte kóredi. Ol kezde Reseydin Mәskeu men Sankt-Peterburg siyaqty qalalarynyng ózinde avtokólik tansyq bolatyn. Qúrmanghaly ózi siyaqty talapty studenttermen birge avtomobilidi jýrgizudi birinshi ýirenushilerding ishinde boldy, kuәlikti de sol kezde alghan boluy kerek. Taghy bir eskertetin mәsele – Qúrmanghaly biz siyaqty avtomobiliding rulin ústaghangha mәz bolghan joq, ol onyng qalay jýretinin, tetikterin qalay jóndeu kerek ekenin zerttedi. Osynyng dәleli, student kezinde-aq Qúrmanghalidyng Reseydegi alghashqy avtojarystargha qatysqandyghy jәne bәigege tigilgen amerikan avtokóligin útyp aluy ( Jambyl Artyqbaev. Qaraótkelge alghashqy avtomobilidi kim әkeldi. //astana-akshamy.kz).
«Qúrmanghaly 1900 jyldardyng basynda Qaraótkelge Sankt-Peterburgten avtomobilige minip keldi» dep eske alady onyng bauyry Bekmúhambet. Búl júrt keremet tang qalghan oqigha boldy. Qazirgi kýni biz bireu Aygha baryp, sol jaqtan lunohodqa minip keldi degenge qalay tang qalsaq, búl da solay bolghan bolar. Amerikan avtosyna qyzyghushylardyng ishinde qalanyng eng bay adamdarynyng biri Vasiliy Matveevich Kubrin de bar edi. Qúrmanghaly qalanyng bay jәne yqpaldy azamatynyng ótinishin jerde qaldyrghan joq, avtomobilidi satty, sonymen birge endi avtomobili satu sharuasyn úiymdastyrugha kirisip ketti. Avtomobili mәselesi onay bolmaytyn, alghashqy bette tek satu ghana emes, sonymen birge avtomobili jýrgizudi ýiretu de, ony jóndeu júmystary da Qúrmanghalidyng moynynda boldy. Qaraótkelge Sankt-Peterburg pen Mәskeuden avtomobilidi jetkizu de oiynshyq bolmaghan shyghar.
Qúrmanghaly Qosshyghúlov avtomobili satumen shektelgen joq, ol 1913 jyly qazaq jerinde túnghysh avtomobili shygharatyn zauyt salu isine kiristi. Osy jyly onyng shaqyruymen Germaniyadan bir top injenerler men qúrylysshylar kelip, bolashaq zauyttyng qúrylysyna qatysty mәseleler talqygha týsti.
Qosshyghúlovtar әuletining bir ókili Bekmúhambet ózining estelikterinde nemis injenerleri tolyp jatqan chertejdermen kelgenin, olardyng keybireuining úzyndyghy 1,5 metr, eni 1 metr, qalyndyghy 30 santiymetr kitapsha týrinde bolghanyn, osyny kórip ózining tang qalghanyn aitady.
Qúrmanghalidy biletin adamdar onyng keyin qartayghan uaqytta da, Sovet ýkimetinen jasyrynyp qashyp-pysyp jýrse de tehnika kórse kózi jaynap ketetinin, onyng qolyna týsken tehnikanyng janaryp qalatynyn, ónertapqysh bolghanyn aitady ( Jambyl Artyqbaev. Qaraótkelge alghashqy avtomobilidi kim әkeld. //astana-akshamy.kz).
Otarlyq zamanda ózgemen teng túryp kәsippen ainalysqan qazaq burjuaziyasynyng enbekterin erlikke baghalaugha bolady. Sebebi olargha otarlaushy tarap jaqtan qysym az jasalmaghanyna qaramastan baghyttarynan qaytpastan, tabandylyqpen kәsipkerin jalghastyrdy.
Ótken tarihymyzgha qarap otyryp últymyzdyng qolynan eshtene kelmegen, jalqaudyng obrazynan arylatyn uaqyt jetken siyaqty. Ol zamanda iskerlerdyng algha qoyghan maqsatyna zandy týrde tosqauyldar qoyyldy. Mәselen, biz býgingi tanda Qúrmanghaly siyaqty baydyng osydan bir ghasyr búryn josparlaghan isining basynda túrmyz. Japon men koreyler shamamen osydan jetpis-elu jyl búryn mashina jasaudy qolgha alghan edi. Býginde olar qanday dengeyde?!
Tәttimbet tek óner әlemining túlghasy ghana emes, iskerlik salada da ózindik orny bar túlgha. Adamnyng aldynan óner nemese kәsip dep jolayryqqa kezigip jatsa Tәttimbettey mәseleni qústyng qos qanatty siyaqty qatar alugha bolatyndyghyn anghartady. Qarajan men Qúrmanghaly siyaqty baylar býgingi iskerlerimizdin, bolashaqta ónerkәsipken ainalyssam degen jandardyng ýlgi tútar túlghalaryna ainalghany jón. Sonda bizding ishki ruhymyzdyng oyanuyna týrtki bolaryna anyq.
Ruslan Ahmaghanbetov
Abai.kz