Memleketqúrushy últtyng mәrtebesin kóterudi, qazaq tilining qadirin arttyrudy jaqtaushylargha osy atau jýre jabysty. Áytpese, «bizdi osylay atamasandar...» dep ýzildi-kesildi shart qoyyp, shataq shygharghan eshkimi joq.

Memleketqúrushy últtyng mәrtebesin kóterudi, qazaq tilining qadirin arttyrudy jaqtaushylargha osy atau jýre jabysty. Áytpese, «bizdi osylay atamasandar...» dep ýzildi-kesildi shart qoyyp, shataq shygharghan eshkimi joq.

Biluimizshe, «últshyl-patriottar» degen termin qúlpyndy búzghan úrysynan da, últshylynan da qauip kórgen M. Gorbachevting dәuirinde «aynalymgha týsipti». Tәiiri, búl «últshyl» degen týsinikti qoghamgha zalalsyz qalypta kórsetu, әlde júrtty shatastyru ýshin ýshin jasalsa kerek. Bir anyghy, alghashynda osy sózdi qoldanu memleketshil-últshyldardan qany tamyp túrghan әsireúltshyldardy aiyru әdisi bolghan. Keyinnen, úghymnyng «mәni» keneydi... Bizde de til, din, dil degen ýshtaghannyng mәselesin kótergen ýrkerdey toptyng moynyna osyny matay saldy. Búdan ary mihrabyn Elordagha búrghan el aghalary men jurnalister «últshyl-patriotty» jóndi-jónsiz sózine tyqpyshtap, salmaghyn týsirip aldy. Shoqpytyn sýiretken shal «ru-taypalyq jýiemen basqaru» dep sandyraqtasa da, qogham ony últshyldar atynan dep qorytatyn jaghdaygha jetti. Qalay desek te, birinshiden búl tirkestegi «patriot» qúiyrshyghynyng «pravosy» bitetin kez keldi. Últshyl atanu úyat emes. Últjandynyz da jaramaydy. Últshyl... Boldy. Arydan aitqanda, «últshyl-patriot» degen ataudyng kiltipany kózge úryp túr emes pe? Mysaly, búny «últtyq patriotizm» dep úghu kerek pe, әlde últshyldyq hәm patriotizm dep qarastyru kerek pe? «Vox Populi» jurnaly «últshyl-patriotizm» degenimiz, «mayly may» degendi eske salady eken» dep, sәtti teneu jasady. Aytpaqshy, Pavel Morozov degen sayasy belsendimiz de búl týsinikterdi eki bólip qarastyrmasa, bolmaydy degen pikirde. «Qay últtyng ókili bolghanyna qaramastan, otanshyl boluyng - mindet, - deydi Morozov. - Al, «últshyl» men «patriotty» qosyp aitatyndar, últshyl ekenin aitudan úyalatyndar». Mine, Morozov taqqan min! Taghy bir týitkil bolsa, ol últshyldar sapynda úrtyn toltyryp, úpay jinap jýrgendi, jalpy «kýrishin kýrmeginen» qalay aiyramyz bolsa kerek. Psevdoúltshyldyng pәranjasyn kim sheshedi? Mәselening ýlkeni osy ma degende, bir aghamyz «Biylikte bolsan, bir sәri.. Oppozisiyada bolsang da jarasy jenil. Al, últshyl boldym degenshe, biylik te, oppozisiya da seni kerek qylmaydy» dep, qyshyghan jerimizdi qasyghanday bolyp edi. Ras sóz. Qazaqtyng mýddesin aita bastasan, alapes qúshaqtap alghanday búlqyna qashady biyligi de, basqasy da... Sondyqtan, syrttay bolsyn, últshyl dep M.Shahanov, B.Ábdighaliyev, A.Sarym, E.Qariyn, D.Kóshim, H. Qoja-Ahmet, J. Quanyshәliyn, D.Núrahmetterdi ataytyn bolsaq (menimen kelispeuiniz de mýmkin), olardyng songhy jyldardaghy júmystary qos taraptyng da qolayyna jaqpay keldi. Jaqpasa da, qazaqtyng kókeyindigisin jazbay tanyp, minberden aita bildi. Shýkir deyik, «mysaly...» dep shetin shygharatyn mysaldardyng kóbeygeni de әlgi azamattardyng arqasy. Áriyne, qalyng qazaqtyng qoldauymen... Aytalyq, jer, til, doktrina ainalasyndaghy dau-damayda biylikting úlshyldarmen pәtuagha kelgeni jenis bolmasa da, jetistik. Osylay dep kónildi demdegenimizben, orystildi basylymdar últshyldardy ortaq iske qatysushy emes, qúr baqylaushy ya synshy rólinde otyr, qoghamdy biriktiru ornyna, «kosmopoliyt», «shalaqazaq» dep jikke bólip tastady dep jaratpay jazady. Shynymen, sol shamada qalghanymyz ba? Álde, búl kýsheye týsken janghyrugha degen qarsylyq pa? Qazbalay berseniz, súraq qoparyla beredi. Dese de, býgin «úlshyl-patriot kim?» degen saualgha sarapshylarymyzdy sóiletip edik. Oqyp kóriniz 

Aydos SARYM, A.Sәrsenbayúly qorynyng tóraghasy:

Óz basym «últshyl-patriottar» degen termindi únatpaymyn. Búl - naghyz tavtologiyanyng ózi. Odan da qoyyrtpaqtatpay, «qazaq últshyly» degen termindi batylyraq qoldanyp, ony kenestik zamannan qalghan jasandy teneulerden aryltqan abzal. Al «qazaq últshyly» dep óz basym memleket pen últty óz mýddesinen joghary qoyyp, sol ýshin kýndelikti ýlkendi-kishili júmysyn adal atqaryp jýrgen kez kelgen azamatty aitar edim. Kim bolsa da. Qazaq últshyly aiqay men úrannan góri naqty iske, jalpaq sózden góri bir adym bolsa da aldygha úmtylatyn janashyl túlgha. Últ múraty, últ namysy ýshin ózining jeke ambisiyasy men janyn kernegen ashu-yzasyn ysyryp tastap, ortaq mýddege qyzmet etetin azamat der edim.

Janbolat MAMAY,  «Últ patriottary» qozghalysynyn jauapty hatshysy:

Búl úghymnyng qazaqstandyq qoghamda qoldanylu tarihyna ýnilsek, 2000 - jyldardyng bas kezinde payda bola bastady. Últtyq, patriottyq, tildik mýddeni qorghaytyn túlghalargha qatysty aitylatyn úghym ekeni belgili. Meninshe, «últshyl - patriottar» úghymyn qoldanu dúrys emes siyaqty. Sebebi, tek qana últshyldar ghana patriot emes, demokrattar da, sosialister de, kommunister de, jastar da, zeynetkerler de patriot boluy kerek emes pe? Sondyqtan múny tek qana últshyldargha ghana tәn etu - týbegeyli qate. Ekinshi jaghynan, últ - patriottarynyng qoghamdaghy sayasy salmaghy men belsendiligining artuyna baylanysty búl úghymnyng da qadir - qasiyeti artady dep senemin. Búrynghyday tek kemsitu ýshin qoldanylmay, elding iri әri myqty toby retinde qarastyrylatyn bolady. Ári qazirgi tanda demokrattar men «әbilәzovshylargha» (búl da jana úghymnyng biri retinde qalyptasar) qaraghanda, elde naqty qoldauy bar quatty kýsh ekeni aiqyn.

Erlan QARIYN, «Núr Otan» HDP-ynyng hatshysy:

«Últshyl-patriottar» degen ataudyng ózi dәl emes. Qazaqtyng mýddesi ýshin shyryldap jýrgen, osyghan kýshin sarqyp, oiyn júmsap, sózin shyghyndap jýrgen últshyl azamattardyng tirligine búl tura anyqtama bola almaydy. «Últshyl-patriottar» - aldymen orystildi aqparat qúraldarynda payda bolyp, nemese aqparattyq kenistikte jasandy jasalghan termiyn. Jaghymsyzdau, kekesindeu sipatta aitylady. Esterinizde bolsa, búnday ataular 90-shy jyldary Reseyde, kenirek qoldanylghan edi. «Kongress russkih sootechestvennikov» sekildi últshyl úiymdardy jalpylama kórsetu maqsatynda hәm olardy dauryqpa, shu shygharghysh toptar retinde beru ýshin qoldandy. Qazaqstanda da dәl osynday maghynamen qoldanysqa týsip ketti... Negizinen, 90-shy jyldardyng ayaghy men 2000-shy jyldardyng basynda payda bola bastaghan qoghamdyq úiymdar, birlestikter ary barsa, әleumettik-ruhany mәselelerdi sheshuge baghyttaldy emes pe? Belgili bir sayasy mýddeni qumady.

-          Mine, osy jaghynan bizding Reseymen aiyrmashylyghymyz bar. Ázirge búqaranyng keng qoldauyna iye, jalpyrespublikalyq masshtabtaghy, sanaly týrde sayasy mindetterin oryndaudy kózdeytin úiym joq bizde. Ol kerek edi... Sondyqtan, últtyq partiyanyng rólin qazir qazaq jurnalistikasy atqaryp jýr. Nege? Jyldan-jylgha, oqtyn-oqtyng qazaqqa qatysty nemese qazaqtyng tóniregindegi din, dil, til, demografiya mәselelerin biylikke de, oppozisiyagha yzyndap bolsyn, jetkizip jýr.

Amal joq, qoghamdyq dengeyde úiymdar bolmaghan son, jurnalisterden bólek bizde belgili bir túlghalardyng tóniregine úiysqan toptar ghana bar.  Biraq, olar sayasy partiya ya qozghalystyng rólin atqara almay keledi. Sebebi, túlghalardyng arasynda jekelegen renishteri, qarama-qayshylyqtary, ambisiyasy bar degendey... Degenmen de, últshyl toptardyng fenomeni negizinen jaghymdy yqpal etip jatyr. Múhtar Shahanovtyng jetekshiligimen «Tәuelsizdikti qorghau» qozghalysy doktrina, til tónireginde jaqsy nәtiyjelerge jetip jýrdi. Osynday toptar mәselening ózektiligin kórsetude myqty bolghanymen, onyng týbirin izdeu, ony jongdyng mehanizmin tabuda yqpal etu tetikteri azdau. Jeke túlghalyq prinsipke qúryluy, mәseleni jalpylama kórsetu, sheru-aksiyalarmen shektelu degen siyaqty kemshilikteri bolghanymen, últtyq qozghalys ýshin bereri kóp. Biraq, osy últtyq úiymdardyng tek túlghalar tónireginde ainalyp qalmauy ýshin, qazirgi jastardyng arasynan oghan intellektualidyq tirek boluy kerek.