Senbi, 23 Qarasha 2024
Túlgha 6468 0 pikir 18 Mausym, 2015 saghat 17:20

SÝLEYMEN DEMIYREL ÓMIRINING ShYNDYGhY

Týrkiyanyng 9-preziydenti Sýleymen Demiyreli keshe, 17 mausymda Ankarada 91 jasqa qaraghan shaghynda  dýnie saldy. Ol Týrkiya tarihynda Ismet IYnóný men Rejep Taiip Erdoghannan keyingi eng úzaq uaqyt premier-ministr bolghan adam.  40 jyldyq sayasy ómirinde ol, týrik sayasatynyng qalpaqty «әkeyi» retinde este qaldy.

Demiyreli – 1924 jyly 1 qarashada Týrkiyanyng Sparta qalasynda ómirge kelgen. Mamandyghy boyynsha qúrylys injeneri bolghan onyng «su bógetterining patshasy» degen laqaby da bolghan. Ol Ystambúldaghy Euraziyany jalghap túrghan eki kópirding biri Boghazshy kópirining jobasyn jasaugha at salysqan. Injenerlik júmystary ayasynda tәjiriybe almasu ýshin Demiyreli eki ret birneshe jyldan AQSh-ta túryp keldi. Sýleymen Demiyreli 1965-1993 jyldary arasynda ózi: «Premierlikten alty ret ketip, jeti ret keldim» deytindey, jeti ret týrli ýkimetting basyna keldi. 1961 jylghy Týrkiyadaghy alghashqy әskery tónkeristen keyin,  1962 jyly Ádilet partiyasyna kirip, eki jylda partiya tóraghasy bolghan Demiyreli, 1965 jyly, 10 qazanda 40 jasynda Týrkiyanyng 12 premier-ministri boldy. Ol 1969, 1970, 1975, 1977 jәne 1979 jyldary da bes ret ýkimet qúrdy. Onyng biylikke kelgen jyldarynda oghan Últshyl Áreket partiyasynan Alparslan Týrkesh, Milli Selamet partiyasynan Nejmettin Erbaqan kóp qoldau kórsetti. 1980 jylghy, 12 qyrkýiektegi biylikke әskerlerding keluinen keyin Demiyreli bir ay myrza qamaqta boldy. Artynsha sayasatpen ainalysugha tiym salynghan oghan 1987 jyly ghana sayasy erkindik berildi. Sol jyly «Tura Jol partiyasynyn» basyna kelgen Demiyreli deputattyqqa saylandy. Ol 1991 jylghy parlament saylauynda Sosial-demokrat Halyq partiyasymen Koalisiya qúryp, Týrkiyanyng 49 premieri bolyp, jetinshi ret ýkimet basyna keldi. Ol búl orynda 1993 jyly 16 mamyrda Preziydent bolyp saylanghangha deyin bir jarym jyl otyrdy.

2000 jyly, 16 mamyrgha deyin túp-tura jeti jyl preziydent bolghan Sýleymen Demiyreli preziydenttik ghúmyrynda 125 memleketke is saparmen bardy. «Atatýrikting mekeninde jeti jyl demokratiyalyq respublika kezekshiliginde boldym» degen Demiyreli Chankayadaghy reziydensiyasynda preziydent retinde halyqty emin-erkin qabyldaghan. Ol 24 jasynda ýilengen júbayy Nazmie hanymmen 2013 jyly qaytys bolghanyna deyin 65 jyl tatu-tәtti ghúmyr keshti, alayda úrpaq sýie almady.

1997 jylghy, «biylikting post modernizasiyaly auysymy» atalghan «28 aqpan operasiyasy» arqyly da Demiyreli halyqtyng esinde qaldy.  Búl operasiya boyynsha Premier-ministr Erbaqan biylikten taydyryldy. Erbaqan 1996 jyly qazan aiynda Liviya, Niygeriya siyaqty birneshe afrikalyq memleketke saparlap baryp, Kaddafiyding shatyrynda qonaqta bolghan edi, onda aitylghan sózder óz kezeginde BAQ-ta qatty synalghan. Ýkimetting kýshtep taratyluyna sebep bolghan, әli kýnge dauyly «28 aqpan» operasiyasyn Týrkiyadaghy  kezekti әskery tónkeris boldy, búny Demiyreli óz qolymen jasady dep synaytyndar da bar. Týrkiyada 2012 jyldan bastap, әskery tónkeristerge qatysty is qozghaldy. 2014 jyly tamyzda Demiyreli týsinikteme beruge shaqyryldy. Biraq, Demiyreli «kuәgerlik jasamaymyn» dep mekemege barmay qoyghan edi.

BBC-ding týrik tilindegi habary Demiyreli dýnie salysymen mynaday derek jazdy, onda Júmhriyet gazetining tilshisi Yusuf Ózkan: 1997 jyly 11 qantarda Erbaqannyng oraza aiyna oray 51 bedeldi diny kósemderdi qonaqqa shaqyrghanyn, oghan Fethullah Gýlenning de shaqyrylyp, kelmey qalghanyn, Erbaqannyng osy dastarhanynda týsirilgen beynekórinister Týrik Qaruly Kýshteri tarapynan suyq qabyldanghanyn, osydan keyin Premier men viyse-premier Tansu Chiylerding  synalghanyn jazady.  Búdan song Demiyreli aqpan aiynyng basynda «Spartalylar qorynda» Spartadan shyqqan burokrat shendi-shekpendilerge qonaqasy beredi. Búghan deyin de Demiyreli múnday qonaqasylar berip kelgen eken. Ol as sonynda sóz alyp, Refah(Erbaqannyng partiyasy) partiyasyn qatang syngha alady. Avtor osy qonaqasynyng jurnalisterge jabyq bolghanyn, sondyqtan jurnaliske kerek zattardyng syrtta qalghanyn, Demiyreli syn sózin bastaghanda qaltasyndaghy vizit kartalardyng artyna estelik alghan avtor, preziydent: «Kóshelerge shyghyndar, jyghyndar búl ýkimetti» dep sóilegenin jazady. Alayda, baspaldaqta ony ústap alghan Demiyreli oghan, «búlardy jazu joq, saghan jazar janalyq tauyp beremiz» degen. Osydan song kóp ótpey «28 aqpan tónkerisi» bolyp, biylikke әskerler keledi.

Bala kezinde qoy baghyp, shopan bolghan Sýleymen Demiyrelding qúrmetine kózi tirisinde-aq tughan qalasy Spartada uniyversiytet pen әuejaygha, Týrkiyanyng kóptegen liyseyleri men arnauly orta mektepterine aty berilgen. Sonday-aq onyng sayasattaghy izin aighaqtaytyn «Sýleymen Demiyreli Demokratiyalyq jәne Damu» muzeyi bar. Sýleymen Demiyreli premier kezinde 1992 jyly jәne preziydent retinde 1996 jyly Qazaqstangha eki ret issaparmen keldi. Songhy saparynda Almatyda ýsh kýn bolghan ol 17 jeltoqsanda Nazarbaevpen birge ózi esimine berilgen uniyversiytetting ashyluynda boldy.  

Bir televiziyalyq baghdarlamada student qyzdardyng oramal tartyp jýruine baylanysty Demiyreldin: «Uniyversiytetke túmshalanyp kirmeksinder me, Konstitusiya, Memlekettik kenes, tipti Europa adam qúqyqtary mekemesi de búghan qarsy. Túmshalanyp jýrem deseng basy oralghan jerlerge, Arabstan taraptaryna ketinder» degen sózi qogham narazylyghyn tudyryp, elding esinde jaqsy qaldy.

Sýleyman IYeshiliurd esimdi jazushy «Týrkiyanyng Masondary» kitabyna Demiyrelding de esimin jazghan. Demiyrelding AQSh-ta birneshe jyl túryp keluinen astar izdeytin basqa da sybys kóp. Ony synaushylar 1970 jyldarda Týrkiyada etek jayghan Týrikshildikting kóshbasshysy Alparslan Týrkeshke koalisiyalyq ýkimet qúrsa da Demiyrelding kóp erkindik bermegenin aitady. Ózining biyligining nyghangyna kóp qoldau kórsetken ekinshi túlgha Erbaqannyng da 1997 jyly biylikten ketuge mәjbýr boluy Demiyreli sayasatynda kóp syr bar ekenin anghartady. 1993 jyly Qazaqstangha issaparmen kelip, kóp ótpey 17 sәuirde  qaytys bolghan, «meni qosqanda Týrkiyada 70 million qazaq túrady» degen Týrkiyanyng 8-preziydenti Túrghyt Ózәlding týrik tekti memleketterding úiysuy turaly ýlken jospary bolghan desedi. Alayda júmbaq jaghdayda qaytys bolghan Ózәlding jolyn Demiyreli jalghastyryp ketpedi.

Núrghaly NÚRTAY

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401