Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Óz saltyng 6641 0 pikir 10 Mausym, 2015 saghat 22:04

QAZAQTYNG MÁMILEGERLIGI – KÓNBISTIGI EMES

Búl súhbat QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Din mәseleleri jónindegi  ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Aynúr Ábdirәsilqyzymen (surette) dәstýrli dinder liyderlerining besinshi basqosuynyng qarsanynda  bolghan edi.  Aynúr Ábdirasylqyzy besinshi basqosudyng ózindik erekshelikterine toqtala kelip, qazaq halqynyng tabighatynda mәmilegerlik qasiyet jatqanyn aitady. «Tolerantty» sózin «taghattylyq» dep jýrgenderge qarsy dәleldi, naqty uәj bildiredi.

− Aynúr Ábdirәsilqyzy, Astanada qazir Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining besinshi basqosuy bolyp jatyr. Sezd Hatshylyghynyng júmysy bastalyp ta ketkeninen habardarmyz. Osy jolghy otyrys nesimen erekshelenedi?

Tarihty túlghalar jasaytyny әlimsaqtan ayan jayt. Búl basqosudyng sәnin keltirip, tórin toltyratyn әlemdik qauymdastyqtyng aituly túlghalary bolmaq desek, artyq aitqanymyz emes. Sezd júmysy bastalghaly bergi on eki jyl ishinde dәl osy jolghyday segiz qiyr shartaraptan jaqsy men jaysang mol jiylyp kórgen joq.

Basqasyn bylay qoyghanda, búl basqosugha Birikken Últtar Úiymynyng Bas hatshysy Pan Gy Mun, EQYÚ-nyng Bas hatshysy Lamberto Zanier, Iordaniya koroli Abdalla II, IYSESKO úiymynyng Bas diyrektory Abdulaziz at-Tueydjry sekildi birinshi basshylar, Býkilәlemdik islam ligasy úiymynyn, BÚÚ Órkeniyetter aliyansynyng qúrmetti ókilderi qatysady.

Dinder ókilderi qatarynan Birikken Arab Ámirlikterinin, Saud Arabiyasynyn, Irannyn, Týrkiyanyng din salasyndaghy jauapty túlghalary, Resey músylmandary diny basqarmasy men Kavkaz músylmandary basqarmasynyng tóraghasy, Vatikandaghy dinaralyq súhbat jónindegi Papa kenesining Preziydenti, iudaizm, luterandyq, induizm, buddizm, sintoizm, daosizmning býkilәlemdik qauymdastyqtarynyng basshylary bas qospaq.

Barlyghy 600-ge juyq adamnyng qatysuy kózdelse, onyng 300-ge juyghy BAQ ókilderi, olardyng eleuli bóligin sheteldik BAQ-tar qúraydy. Qazaqstan tarapynan resmy týrde 60-qa juyq adamnyng qatysuy josparlanyp otyr, qalghan 230-gha tarta qatysushylar – dinder kóshbasshylary men sayasy qayratkerler. Ayta ketu kerek, búl jolghy basqosudyng basty taqyryby «Beybitshilik jәne damu jolyndaghy diny jәne sayasy qayratkerlerding ýnqatysuy».

− «Dinaralyq qatynas» degende oigha aldymen «toleranttylyq» termiyni oralady. Ádette toleranttylyqty «taghattylyq» dep audarady. Bazbireuler «tózimdilik» dep te berip jýr. Al siz ýnemi «mәmilegerlik» úghymyn qoldanasyz. Nege?

Qazaq sózining qatpar-qatpar maghynalyq qabattaryna biz tolyq boylap ta, ony iygerip te bolghan joqpyz. «Tózimdilik», «shydamdylyq», «sabyrlylyq», «taghattylyq», «mәmilegerlik», «kelisimpazdyq» syndy bir-birimen úshtasyp jatqan úghymdardyng әrqaysysysynyng ózine ghana tәn maghynalyq renki bar. Olay bolmaghan jaghdayda qazaq әrbirin derbes úghymgha ainaldyryp, jeke sózben atap әure-sarsang bolmas edi. Bir qaraghanda, búl sózderding jalpy maghynalary barshagha týsinikti, sondyqtan biz tek aiyrmashylyqtaryn az-kem andatyp ótelik.

Shydamdylyq – úzaq  merzimdi qiyndyqtargha birqalypty shydas berudi anghartatyn minez. Tózim – shydamdylyqtan bir saty joghary túratyn, jan men tәnning sapasyn birdey bildire alatyn qasiyet, beyneli týrde aitqanda shydamdylyqtyng shynyqqan týri. Al sabyrgha kelsek, «Shyn sabyr – basqa is týsken sәttegi sabyr, al qalghany – kónbistik» degen hadis bar. Sabyrdyng shydam men tózimnen aiyrmasy da osynda. Shydamdy, tózimdi bolugha kóp adam beyimdeledi, al sabyr kóp jaghdayda jaratylysta darityn erekshelik. Basqa is týskende kópshiligimiz sabyr tanytpay tulap alamyz, al bolar is bolghan son, qalghanyna ýnsiz kóndigemiz, shydaymyz.

«Taghattylyq» úghymyna keleyik. Qazaqta «taghat-tózim» jәne «taghat-ghibadat» degen qos sózder bar.  «Taghat-tózim» qosarlanghan tirkesindegi «taghat» sózi arabtyng «kýsh-quat» degen úghymdy bildiretin «taqat» sózinen shyqqan. Al «taghat-ghibadat» qos sózi qúramyndaghy «taghat» bolsa, arabtyng «qúlshylyq», «ghibadat» maghynasyn beretin «taat» sózinen tuyndaghan. Yaghny qazaqsha birdey dybystalatyn eki tirkestegi «taghat» sózining maghynalyq renkteri әr týrli.

«Toleranttylyqty» «taghattylyq» dep audaruda «taghat» sózining «tózimmen» úshtasatyn maghynalyq renki nazargha alynyp, jana sóz jasalyp  otyr. Qazaqta búghan deyin «taghatsyz» úghymy bolghanmen, «taghatty» degen qoldanys kózge týspegen, qúlaqqa shalynbaghan. «Taghatsyzdyqtan» tuyndaytyn «taghaty tausyldy», «taghatsyzdana kýtti» degen qoldanystar keng taraghan, al «taghatty boldy» nemese «taghattylyq tanytty» sekildi qoldanystar erteden qalyptaspaghandyqtan jalpy «taghattylyq» termiyni qúlaqqa ersileu estiletinin moyyndaghan jón.

Sonymen qatar «taghat» sózining «tózimmen» qosarlanyp keletin qoldanystaghy maghynalyq renkine ghana mәn berip, «taghattylyqty» toleranttylyqtyng balamasyna ainaldyru osy sózding «ghibadat» úghymyndaghy maghynalyq renkin solghyndatady, birte-birte qoldanystan shyghyp, úmyt boluyna soqtyrady. Sonyng saldarynan aqyl-oydyng inju-marjanyn molynan jinaqtaghan qazaq sóz óneri ózining taghy bir jauharyn «taghat-ghibadat» atty ruhany úghymyn joghaltyp aluy mýmkin.

− Endi «mәmilegerlikke» keleyik...

Dúrys-aq. «Mәmile» sózi arabtyng «qarym-qatynas» úghymyn beretin «muamala» sózinen tuyndaydy. Qazaqy úghymdaghy «mәmile jasau» sózi  «kelisimdi qarym-qatynas jasau» úghymyna sayady. Ózgelermen qarym-qatynasy týzu adamdy qazaq «mәmilesi týzu» dep ataydy. Al «mәmilege kelu» sózi «bitimge, kelisimge, ortaq sheshimge kelu» úghymdaryn beredi.

Demek, «mәmilegerlik» sózining «tózimdilik» pen «taghattylyqtan»  maghynalyq ayasy әldeqayda ken. Mәmilegerlik – ornyqty qarym-qatynas jasay bilu, kelisimge kele bilu, mәselening ong sheshimin taba bilu mәdeniyeti. Onyng mәni ornyqty túrghysy men kózqarasy joqtyqtan tuyndaytyn jalang kelisimpazdyqpen bir emes.

Qazaqtyng mәmilegerligi – sharasyz kónbistik emes, parasatty mәmilegerlik; ghasyrlar tәjiriybesi negizinde qalyptasqan ómir sýru óneri, әdebi, mәdeniyeti. Mәmilegerlik kelisimge qaray bir qadam artyq jasaudan tanylady. Biraq mәmilegerlik – momyndyq ta, tózimdilik te emes. Ol – kendik (dýniyetanymnyn, oi-óristin, payymdau qabiletining kendigi), beybitsýigishtik, darhandyq, jan jomarttyghy sekildi abzal qasiyetterding jiyntyghy. Onyng shegi «Ashylyp kelgenge alaqan, júmylyp kelgenge júdyryq» qaghidatymen belgilengen.

Mәmileger minez qazaq halqy qas dúshpany bolmasa, qasqaya qarsy túryp, alysugha emes, qalauyn tauyp, kelisuge kóbirek beyim halyq. Qazaq – kekshil emes, tekshil el. Sol tektilikting bir ólshemi – osy mәmilegerlik.

Ayta ketu kerek, «mәmilegerlik» degen úghymdy «toleranttylyq» sózining balamasy retinde belgili filosof ghalym Tóleughaly Burbaev ózining «Últ mentaliyteti» atty enbeginde 2000-jyldary úsynghan bolatyn. Ókinishke oray, osynday ozyq oy qogham nazarynan әli kýnge deyin tys qalyp keledi. «Eshten kesh jaqsy» degendey osy bir tekti de tolymdy úghymymyzdy qiiyn tauyp, qoldanysymyzgha qayta engizsek, ruhany qazynamyz molaya týseri anyq.

Óitkeni ketigin tauyp qalanghan úghymnan sóz ónerining ghana ajary arta týspeydi, sonymen qatar úghymdarmen qosa qúndylyqtar tiriledi. Al qúndylyqtar ózimen birge últ minezining qayta oyanuyna alyp keledi. Qazaq óz minezine oralsa, eshqashan shetin diny kózqarastargha boy aldyrmaydy. Sebebi mәmileger minez últtyng bolmysynda shetin kózqarasqa beyimdilik joq. Sondyqtan bizding toleranttylyq turaly iydeyamyz – tyng iydeya emes, últ bolmysyna sinip, tamyrlanghan ómirsheng iydeya.

− Óte túshymdy oilar aityldy. Demek, tiyisti úghymdardyng keng qoldanysta bolghanyna qaraghanda, dinaralyq qatynasqa qatysty qazaq halqynyng da ózindik qaghidattary erteden qalyptasqan deuge negiz bar ghoy?

– Áriyne, solay. Qaghidattardyng qalyptasuyna eng aldymen tabighy bolmys, sodan keyin sanaly tandau әser etedi.

Áuelgi sóz bolmys turaly. Jogharyda biz «Qazaq alysugha emes, kelisuge beyim halyq» degen tújyrymdy tekten-tekke keltirgen joqpyz. Kóne dәuirlerden saqtalyp jetken jazba derekterge qaraghanda, kóshpendiler dalasynda 535 ýlkendi-kishili shayqas oryn alsa, sonyng barlyghy tek syrtqy jaulardan qorghanys maqsatynda bolghan qaqtyghystar eken.

Býgingi qazaq, keshegi týrkining arghy atasy saqtar men ghúndar kezeninen kele jatqan aqiqattan ghúmyry úzaq anyzdar bizge dala dauylpazdarynyng beybitsýigish bolmysyn bayan etedi. Sonday anyzdardyng biri bylay órbiydi.

Úlan-baytaq dalagha iyelik etudi kózdegen parsy patshasy bar biligin salsa da saq jauyngerlerimen maydan dalasynda betpe-bet keluding sәti bir týspepti. Saq auyldaryn jeke-jeke jaulap aludyng mәni bolmapty: el irgesine jau jaqyndaghanyn bilse bir týnde týrile kóship ketetin әr auyldyng izine týsip, san tarapqa bólinip, parsynyng әsker kýshi әbden shashyrapty. Qala berdi, shabylghan júrtynyng kegin qaytarugha saq jauyngerlerining qalyng qoly oida-joqta bas qúrap kelip, parsy әskerin tas-talqan etip kete beripti.

Kýnderding kýninde parsy patshasy әupirimdep jýrip saqtarmen maydan dalasynda betpe-bet jolyghyp, shayqasu jónindegi kelisimge әzer qol jetkizedi. Uәdeli kýni eki jaqtyng әskeri sap qúrap kelip, sadaq tartym jerge kelip toqtapty. Úrys dabyly qaghyluyn kýtip túrghanda, kenetten bir qiqu estilip, alystan shang kórinedi. Artynsha eki toptyng ortasyn qaq jaryp, júldyzday aqqan kiyik pen onyng sonynan aghyzyp kele jatqan anshy óte shyghady. Sol-aq eken, qany qyzyp, әreng shydap túrghan tәmam saq jauyngeri maydan dalasyn tastay berip, qashqan kiyik pen qughan anshynyng sonynan lap qoyypty...

Myna jaghdaydan song soghystan әbden kýderin ýzgen parsy patshasy aqylmandaryn jiyp, kenes súrapty. Sonda kópti kórgen bir dana: «Saqtar beybitsýigish halyq, sen olardy mәjbýrlep maydan dalasyna tarta almaysyn. Biraq saqtar óte namysshyl el, namysy ýshin janyn beruge dayyn. Olardyng namysyna tiyem desen, ata-babasynyng mazaryn qirat, sonda erten-aq saqtyng qaruly qoly samsap aldyna jiylady» degen eken. Osy aqyldy alghan song baryp, parsy patshasy saq jauyngerlerimen soghysugha jol ashypty... 

Osy bir aqyryna deyin úryspaugha bar, kerisuge emes, kelisuge qúshtar mamyrajay, beybitsýigish minezdi arada eki myng jyl ótkende qaz dauysty Qazybek by de sheshendik uәjine arqau etti. Qalmaqtargha elshi bolyp barghanda aitylghan: «Biz «qazaq» degen mal baqqan elmiz, Eshkimge tiyispey, jay jatqan elmiz. Elimizding shetin jau baspasyn dep, Nayzasyna ýki taqqan elmiz» degen Qazybek biyding sózin býginde ekining biri biledi. Eki myng jyl boyy minezi bir ózgermegen, nayzany jaugha emes, ses ýshin sәnge ústaghan últtyng úlandary býgingi dinaralyq qatynastar alanynda qanyna bitken mәmileger minezimen erekshelense, onyng da osynday tektilikpen tamyrlas órilgen taghylymdy tarihy bar. Osy ýkili nayzany qazaqy beybitsýigishtikting rәmizi etip ústansaq, taghy bir qúndylyghymyz qayta tirilip, qasterli qaghidatymyz kópke tanylar edi...

− Endi «sanaly tandau» degen mәselening mәnisin ashatyn kez kelgen tәrizdi...

− IYә, marqúm aqyn Seysen Múqtarúly aitqanday, «soqpaqtardyng sorabyn, saualdardyng jauabyn» izdep, alystan arbalap kele jatqan jayymyz bar.

«Sanaly tandau» degende eng aldymen ata din turaly  sóz qozghamaqpyz. Ózindik býtin bolmysqa ie bolyp, túlghalanghan últ nemese úlys ýshin din tandau kezdeysoq qúbylys emes. Sol tandau últtyng bolashaq qúndylyqtyq baghdarlaryn, ómirlik qaghidattaryn, últtyq ústanymdaryn belgileydi, bolmysy men minezine birdey әser etedi.

Tarihy dәuirlerde, әsirese әlemdik jәne dәstýrli dinderding keng tarala bastaghan kezeninde kóptegen últtar aldynda kezen-kezenimen din tandau mәselesi talqygha týsip otyrdy.  Búghan mysal retinde taghy da kóneden jetken bir derekke jýginelik.

Tәnirlik dindi senimdik túghyr etken Kók Týrikter kezeninde týrkiler irgeles júrttyng yqpaldy dini buddizmmen terenirek tanysa bastaydy. Budda ilimine kónili qúlaghan key qaghandar osy dinge tәn ghibadathanalar saldyryp, din taratpaqqa әreket etedi. Osy tústa Týrki qaghanatynyng úly qaghany Kýltegin men kenesshisi Tonykókting arasynda «budda dinin qabyldau kerek pe, joq pa?» degen saual tónireginde әngime órbip, buddalyq ústanymdar sarapqa salynady. Sonda budda dinining negizgi on qaghidatynyng biri  «Tiri jan iyesining tirshiligin saqtandar» degen ústanym ekenin estigen Bilge qaghan: «Biz jelding ótinde, kýnning betinde, jaudyng shetinde jatqan elmiz. Erteng el shetine jau kelse, qasqaya qarsy túryp el qorghamay, «tiri jan iyesining tirshiligin saqtandar» dep bas búghyp otyra almaymyz. Búl din bizding jauyngerlik ruhymyzgha say kelmeydi» dep budda dinin qabyldaudan bas tartqan eken.

Kezinde Kiyev Rusining knyazy Svyatoslav ta islamdy qabyldau turaly kóp tolghana kelip, orys halqynyng ruhyna, bolmysyna, dәstýrlerine hristian dinining qaghidattary kóbirek sәikes kelgendikten sanaly týrde sol dinde qala bergen.

     Al týrki júrtynyng tәnirlik senim qúshaghynan shyghyp, islamdy qabyldauynda da sanaly tandau erki jatty. Qazaq jeri Resey men Qytay sekildi qos alyp memleketpen baghzy zamandardan irgeles bolyp keldi. Dinderding aralas-qúralastyghy, senimderding sharpysuy, belgili bir kezenderde belgili bir dinderding sayyn dalada azdy-kópti taraluy tarihymyzda talay bolghan. Biraq olardyng eshbirin týgel týrki tól dini retinde qabyldaghan joq.

     Dýniyening ekinshi bir týkpirinen tau asyp, tas basyp jetken islam dinin tandap, últ dini etip qabyldauy býgingi qazaq, keshegi týrkining órkeniyetti el retinde jasaghan tandauy bolatyn. Óitkeni últymyzdyng jan dýniyesimen, ruhany qúndylyqtarymen, tabighy senimderimen barynsha ýilesken birden-bir din – islam dini boldy. Ghasyrlar boyy halqymyzdyng bolmysyna sine otyryp, islam bizding býgingi biregey mәdeniyetimizdi qúraghan, memlekettiligimizdi qalyptastyrghan ata dinimizge ainaldy.

Ángime jelisin negizgi taqyrybymyzgha oiystyrar bolsaq, últymyzdyng bolmysyndaghy mәmileger minez islamdaghy dinaralyq súhbattyng qasterli qaghidattarymen úshtasa damydy. «Dinde zorlyq joq» degen Qúran qaghidattarynan bastau alyp, Múhammed payghambardyng hadisterinde tolyq aishyqtalghan ózge din ókilderine degen qúrmetti qarym-qatynas islamnyng adamgershilik-ónegelik ústanymdaryna negiz bolyp qalanghan. Dinaralyq qatynas qaghidattaryn, diny senim men ar-ojdan bostandyghyn bekitken alghashqy qújattar da islam órkeniyetine tәn.

Ózge din ókilderine qamqorlyq tanytu, olardy amanat retinde qabyldap, haqysyna qiyanat jasamau, olardyng ghibadat ghimarattaryn búzbau, mal-mýlkine qol súqpau, din iyelerine zalal keltirmeu, músylman memleketindegi qogham mýsheleri bolyp tabylatyn ózge din ókilderimen beybit kórshilik qatynasta bolu óz kezeginde islam órkeniyetin ruhany kemeldikke jetelep qana qoymay, onyng әlem tarihynda altyn әriptermen jazyluyna ózindik ýles qosty.

Islamnyng shynayy bolmysy men Múhammed payghambar sýnnetining ruhyn sezingen keshegi Yassauiydey babalarymyz: «Sýnnet eken, kәpir de bolsa berme azar» dep mәmilegerlik qaghidattaryn jyryna arqau etti. Yassauy ilimindegi «Adam adamgha qúl emes, Allagha ghana qúl» degen ústanym da adam balasynyng bәrine birdey qaraugha, eshkimdi kemsitpeuge, ózin de ózgeler aldynda tómen sanamaugha mindetteydi. Búl qaghida býkil qoghamdaghy ruhany tepe-tendik pen kelisimdi saqtaugha baghyttalghan. «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» degen Abay aqynnyng aldynda osynday úlylardan qalghan úlyq jol, eskiden qalghan esti sóz jatty.

Osynyng bәrin tarazylay kelgende, býgingi kýnning ózekti taqyrybyna ainalghan dinaralyq súhbat mәselesi zamanalar boyy qay qoghamnyng bolsa da kýn tәrtibinen týspegen, әrbir kezenning ruhyna say ózindik tanym men tәjiriybe qalyptastyrghan, adamzat qoghamynyng ómir sýru qajettiligine, tipti ómir sýru ónerine ainalghan qaghidattar jasaqtaghan mәsele deuge bolady. Yaghny dinaralyq súhbat – adamzat qoghamynyng tarihy tәjiriybesining jemisi.

Sol tәjiriybening býgini jayly birer sóz qossanyz...

– Adamzat qoghamy algha jyljyghan sayyn aqyl-oyy kemeldenip, ashyly-túshyly tәjiriybesinen sabaq alyp, qay mәselege bolsa da keng órispen, ghalamdyq payymmen qaray bastauy zandy әri mindetti.

Sonau 1893 jyly Chikago qalasynda Dinderding býkilәlemdik kongresin ótkizgen, HH ghasyrdyng ekinshi jartysynda Vatikanda «Islam-Hristian ýnqatysuynyng hatshylyghy» úiymyn qúrghan, 1986, 2002 jyldary Italiyanyng Assizy qalasynda әlem dinderi ókilderining basqosuyn úiymdastyrghan әlemdik qauymdastyqtyng dinaralyq súhbat jolynda tókken teri zaya ketken joq.

Tolymdy tarihy tәjiriybesi men tabighy tanymyn tirek etken Qazaq eli  1992 jyldyng 18 qazanynda Almaty qalasynda «Ruhany kelisimning I býkilәlemdik kongresin» úiymdastyrsa, 2003 jyldan bastap ýsh jyl sayyn  Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezin  ótkizip otyru arqyly búl baghyttaghy talpynystardy jana beleske jetkizdi.

Endigi maqsat ótkenning ónegesin bolashaqtyng bolmysyna sinire otyryp, tamyrymyzdy terenge jiberude bolyp otyr. Baba tarihtan bastau alghan bastamalar ghana jana tariyhqa jol tartpaq.

Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Zanghar Kәrimhan.

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006