Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Qogham 18251 4 pikir 8 Mausym, 2015 saghat 17:37

OLAR - QAZAQSTANDY RESEYGE QOSQYSY KELETIN "QAZAQTAR"

Búl tizimde «Qazaqstan Reseyge qosyluy tiyis», «qazaq orysqa qosylsa ghana adam bolady» nemese «Men 1991 jyldan beri Olimpiada kórmeymin. Sebebi, KSRO qúlady. Qazaqstan Reseyge qosylghanda ghana kóretin bolamyn» deytin Ermek Tәishibekov joq. Biraq, ol siyaqtylar az emes. Aramyzda jýr. Jәne aty-jónine qarasaq bәri de qazaq…

Olar «orys әlemin» jarnamalaydy. Olar «qazaq oryssyz kýn kóre almaydy» deydi. Olar Putinge tabynady. Olar әleumettik jeli arqyly júmys jasaydy. Olardyng jazbalary qauipti, uytty. Siz, múny bilip jýruiniz kerek.

Qazaq últshyldaryn balaghattap, memlekettik tildi mazaqtap, «orys әlemin» úlyqtap jýrgen әleumettik jelidegi «qazaqtardyn» bir tobynyng oi-pikirin qaz-qalpynda bergendi jón kórdik.

Olardyng maqsaty ne? Olar neni kózdeydi, neni ansaydy jәne neden qorqady?..Abay bolynyz! Senip qalmanyz…Pikirlerding adamdy arbap alatyn «qúdireti» bar.

 

Ruslan IBRAEV:

«MENING OTANYM – KSRO»

«Maghan bizding últshyldar: «Eger bizding jerimizde dәl Ukrainadaghy jaghday qaytalanatyn bolsa qaytesin? Qazirgi «DNR», «LNR» siyaqty úiymdar qúrylyp jatsa solardyng qatarynda qazaqtargha qarsy soghyspaqsyng ba?» degen saual qoyady. Men olargha bylay dep jauap beremin: «Soghys bastalmay túryp, aldymen maydan bolady…Mine, sol kezde men bizding poliyseylerge, omondargha shay ysytyp beremin, tamaghyn jasaymyn, palatkilerin qúramyn. Olargha barynsha qoldau kórsetemin, kómektesemin. Múnyng barlyghyn senderdey últshyldardy biylikke jibermeu ýshin jasaymyn…».

«Qazaqstan mening – kishi Otanym. Mening ýlken Otanym – KSRO. Bir kezgi Kenes Odaghynan tarap ketken, respublikalar, biriginder!».

«Alma-Atanyng búrynghy atauy – Vernyi. Aty aityp túr, biz qazaqtar senimdi odaqtaspyz. Batysshylardyng auzyna qúm qúiylsyn. Biz Reseymen birgemiz».

«Qazaq tili deysiz be? Kýlkimdi keltirmeniz. Tarihta úly últtar shaghyn elderdi jútyp qoyghan mysaldar az emes…Orys tilin joghaltqan últ әlemmen aradaghy baylanysyn ýzedi. Ghylym, medisina, injeneriya -biz barlyghyn orys tili arqyly mengerdik».

«Batysshyldar men últshyldar jýrgen jerde – ylghy tónkeris, atys-shabys, soghys. Dәl osyndaylardyng kesirinen 1917 jylghy revolusiya boldy. Dәl osyndaylardyng kesirinen azamattyq soghysta qanshama adamnan aiyryldyq. Qazir de aragha ot salmaqsyndar. Tarihymyz ortaq bauyrlas elmen (Reseymen) arazdastyrghylaryng keledi. Armandapsyndar, bolashaqqa Euraziyalyq Odaqpen birge baramyz».


Nariman ESIMBEKOV:

«ENG ÚLY KÓSEM – STALIYN!»

«KSRO-da tughan әrbir adam ózining әlemdegi eng keremet memleketten aiyrylyp qalghanyn jaqsy týsinedi. Al búl memleketting qabyrghasyn qalaghan әlemdegi eng úly kósem – Staliyn!»

«Amerika Reseyge kýlli әlemdi qarsy qoyghysy keldi, biraq jaqyn arada kýlli әlem AQSh-qa qarsy shyghady».

«EQYÚ-gha tanym bar. Ukrainanyng shyghysyndaghy hunta myndaghan adamdy óltirip jatyr. Malayziyalyq «Boing» úshaghyn da atyp qúlatqan solar. Álde men qatelesem be? Anyghy, orys әlemin neghúrlym jekkórgen sayyn, soghyrlym bauyrlas orystar kýsheye týsedi. Al jaqyn uaqytta olar әlemdi biyleytin bolady. Sonda ghana әdildik ornaydy».

«Últshyldar elding sanasyn ulap jatyr. Ásirese, jastardyn…Orysty jeksúryn qylyp kórsetu ýshin nasihat jýrgizude. Últshyldargha AQSh jetekshilik etedi. Ashtyq taqyrybyn jaqsy paydalanyp otyr. Aytalyq, sol kezgdegi jýie, orystar qazaqtardy qyrghan deydi…Múnyng bәri ótirik. Ótirik! Tarihty búrmalau».


Erlan ESENALIYEV: 

«ORYS TILINING TÓNIREGINE TOPTASU KEREK»

«5 instituttyq reform». «100 qadam», «Qazaqstan-2050», «Núrly jol». Atauy aighaylap túrghan iydeyalar men baghdarlamalardy bizding elimiz tek «orys әlemimen» birikkende ghana jýzege asyra alady. Reseysiz búl baghdarlamalardyng birde birining mәni joq, әnsheyin lozung retinde qalady».

«Eger tútas TMD kenistiginde reseylik RT sputniktik telearnasyn aldymen 2 aigha taratyp, artynsha bir kezgi KSRO qúramynda bolghan elderde Reseyding qúramyna ótu turaly referendum jýrgizer bolsaq, nәtiyjesi mynaday bolady: alghashqy eki aida Qazaqstan halqynyng 80 payyzy Reseyge qosylugha kelisedi. Al habar taratudy 6 aigha úzartar bolsaq halyqtyng 95 payyzy Resey qúramyna qosylugha niyet tanytady».

«Aytynyzdarshy, qazaq, qyrghyz, ózbek siyaqty etnostar óz tәuelsizdigining 25 jylynda adamzatqa paydaly qanday da bir janalyq ashty ma? Qazaq, ózbek, qyrghyzgha tiyesili jetistikterding 98 payyzy orys intellektisining jemisi. Orys intellektisining kómegimen qazaqtar HHI ghasyrgha endi. Biz orys órkeniyeti múragha qaldyrghan dýniyeni paydalanyp kelemiz».

«Tang qalamyn. Nege Qazaqstannan orystar kóship jatyr, al olardyng ornyna oralmandar kelude…Nege? Býgingi Qazaqstandy onyng óndirisin túrghyzghan orystar. Olar bar qiyndyqty bizben birge kórdi.  Qazirgi oralmandardyng babalary qiyn sәtte basqa elge kóship ketti. Orystar nege qazirgi oralmandardyng babalary siyaqty kóship ketpedi? Qazaqstandaghy órkeniyetti jasaghan da, qúrghan da orystar. Al oralmandar dayyn dýniyege keldi».

«Men qazaq últshyldaryn batys-ukraindyq Banderovshylargha úqsatamyn. Qazaq jәne ukrain últshyldaryn anglo-amerikandyq transúlttyq korporasiyalar, qorlar, oligarhtar qarjylandyrady. Olar Qazaqstan tәuelsizdik alghan tústa payda boldy…».

«Orys últy – kýlli Euraziya halyqtaryn ortaq geoórkeniyetti kenistikke biriktiretin últ. Orys degenimiz beybitshilik bastaushysy, әdilettilik pen damudyng jolbasshysy».

«Biz alyp «orys әlemin» qalay saqtap qalamyz, bilesizder me? Ol ýshin Reseydin, orys tilining tóniregine toptasuymyz kerek».


Kayrat BAYGEREEV:

«ALAShORDALYQTAR – QORQAQTAR»

«Georgiy lentasy - «orys әleminin» simvoly. Orys әlemi degenimiz ne? Birinshiden, búl etnikalyq týsinik emes. Búl tútas órkeniyet. Yaghni, búl әlemdi orystyng balalaykasy, «berezkasy» nemese orys baletimen shekteuge bolmaydy».

«Orys әlemining iydeologiyasy birinshi kezekte – pravoslaviya. Yaghni, din.  Kenes ýkimeti pravoslavty bolatyn… Sondyqtan da biz - bir kezdegi KSRO azamattary, últtyq nemese diny ereksheligimizge qaramastan bolmysymyz bir. Biz hristiandyq qúndylyqtar jýiesining ókilimiz».

«1945 jyldyng 30 sәuirinde Raqymjan Qoshqarbay jәne orys soldaty Grigoriy Bulatov Reyhstagqa tu tikkende qazaq qayta tudy. Sol kezden beri biz orys әlemining ajyramas bóligine ainaldyq».

«Býgin keybireuler orys әlemin tyqsyrghysy keledi. Bizding jerde…Batys iydelogiyasy basyp barady. Orys tili de qysym kórude. Is-qaghazdardy latynshagha kóshiru de orys órkeniyetin ysyrudyng bir joly. Mynany týsinip alu kerek: orys órkeniyetin joghaltyp alsaq, qazaq degen últtyng ózi qúridy. Biz әnsheyin «azamattyq qoghamgha» ainalamyz».

«Alashordalyqtar - búl bolishevik Amangeldi Imanovty satyp ketken qorqaqtar, alayaqtar. Mine, býginde olar kýlli qazaq halqynyng armany men etalonyna ainalghan. Tarihty búrmalau jýrip jatyr. Kenes odaghy bolmasa,yaghni, újymdastyrudan, tyng iygeruden jәne basqa tektonikalyq ózgerister kezeninen ótpese, qazaq últ retinde qalyptaspas edi.

Al, alashordalyqtardyng bizding últqa esh qatysy joq. Qaydaghy bir Bókeyhanovtyng sureti qazir barlyq mektepte ilinip túr…Sonda orys әlemi qayda?!».

«Qazaq tilin bilu turaly talap qoy mәdeniyetsizdik pen bilimsizdikting belgisi. Múnday talapty kóp jaghdayda oi-sanasy, bilim dengeyi shekteuli, tek qana qazaqsha sóiley alatyn adamdar qoyady. Músa payghambar evrey tilin bilgen joq, biraq óz missiyasyn oryndap ketti…».

Dayyndaghan, Duman BYQAY

DEREK KÓZI: "Qala men dala" gazeti

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1535
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3315
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019