Qazaqstan men Orta Aziya ekologiyasynyng basty jauy bolyp otyrghan kosmodrom «Bayqonyrdyn» qúrylysy 1955 jyly bastalyp, qazir 6717 sharshykilometr  aimaqty  alyp  jatyr. 1957 jyly  tamyzda alghashqy  raketa  úshyrylghan. Sodan  bergi  60  jylda 1100 әrtýrli maqsattaghy kosmos apparattary jәne 100-den astam kontiynentaralyq  ballistikalyq  raketalar  úshyrylyp  synalypty. Sonymen qatar 38 týrli  soghysqa qajetti, jappay qyryp joyatyn  raketalar  men  kosmos  kemelerinin  80–nen  astam  modifikasiyalary da synalghan.

     Kosmodromdardan  úshqan  raketalardyn  birinshi  bólikteri  Qaraghandy  oblysyndaghy  №25  zonagha  týsse, ekinshi  bólikteri  sol  oblystaghy  №4 zonagha, ýshinshi  bólikteri de Qazaqstanda ornalasqan  №310-shy  zonagha (Shyghys  Qazaqstan) túraqty týrde  qúlap, kýz, qys, kóktemde dauyldar men ýsik, ayazdardy, jazda qatty  ystyqtardan basqa  orman,  dala  órtterin de kóbeytude.

     Radioaktivti uly raketa synyqtary dalalarymyzda shashylyp jatyr. Raketalarda  qoldanylatyn  otyndardaghy  uly, ziyandy qospalar, sauyldap  týsip  jatqan  raketa  synyqtary da ekologiyalyq zardaptar әkelude. Resey kosmos  әskerlerinin  negizgi  strategiyalyq   bazasy  bop sanalatyn «Bayqonyr», myna almaghayyp zamanda, bizding memleketimizdin  qauipsizdigine, elimizding tәuelsizdigine de ýlken qater tudyryp otyr. Sebebi, kosmodromnan  jii –jii Kamchatkadaghy «Kura»  siyaqty  poligondargha  synaq ýshin  jiberilip  túratyn, SS-18, , NATO –nyn  klassifikasiyasy  boyynsha «Stiylet» dep atalatyn SS-19, SS-20  raketalary  bar, onyn  ýstine  kosmostaghy   úshyp  jýrgen  yadrolyq  «Kosmos»  seriyaly   әskeriy   sputnikterdi   basqaryp  otyrghan «Bayqonyr», biz  qansha  jerden  atom  qaruy  joq  aimaqpyz   desek  te , yadrolyq  qaruy  bar  elderdin  ózara  soghys  janjaly  tua  qalghan  jaghdayda, birinshi  nysana  kózi  bolary  dausyz!!!

    Býkil  ghalamsharymyzdy  qorshap  túrghan  atmosferadaghy, aua  qúramynyn  20,95  payyzy   ghana, tirshilikke   qajetti   ottegining ýlesine  tiyedi. Al  endi osy  ottegini  tazalap, negizinen  bólip  shygharatyn, planetanyn  qos  ókpesi   sanalatyn  qylqan  japyraqty  Sibir   ormandary   men   Ontýstik  Amerikadaghy   Amazonka  basseynindegi   tropikalyq   ormandar  men  ósimdikter   әlemi  jәne Orta Aziyadaghy, onyng ishinde bizding ontýstiktegi Aqsu Jabaghlydaghy arshalar ekendigi  belgili.

 Bayqonyrdan bastau alghan gharyshtyq úshyrular elimizge, jerimizge qorshaghan ortamyzgha, onyng ishindegi eng qymbaty halqymyzdyng densaulyghyna orny tolmas shyghyndar әkelude. Bizding Últtyq energetika jýiesi «KEGOKtyn» dispetcherleri men QR Tótenshe jaghdaylar komiytetine qarasty mekmeler men әskery bólimder Bayqonyrdan әrbir úshatyn raketalardy №1 әskery dayyndyqpen kýtetin bolghan. «Roskosmos», yaghniy Qazaqstangha «eng jaqyn odaqtas» bop sanalatyn Resey әrbir úshyrulardan song jerimizdi, kommunikasiyalarymyzdy ata jaugha úqsap erekshe qúlshynyspen býldirip jatsa, al búlar Reseyding qoqysyn tazalaushylargha, qiratqanyn bizding elding esebinen qalpyna keltirushilerge ainalghan. Jәne búl olar ýshin ýirenshikti daghdy bop qalyptasqan. Búghan jyl sayynghy 6 ay qystaghy gharyshtyq úshyrulardan song payda bolatyn tabighy temperaturalar auytqushylyghynan  әr otbasynyng ýilerin  jylytugha  ketken  otyndaryn (gaz, mazut, diyzeli  otyny, kómir, aghash, elektr  energiyasyn), yaghny artyq shyghyndaryn qosynyz. Bala-baqshalar, mektepter, densaulyq  saqtau  mekemeleri, qarttar  ýileri  men  basqa  da  memlekettik mekemelerdin  paydalanghan  energokózderin  qarjymen  eseptep  kóriniz. Osy úshyrulardan payda bolghan suyqtardyng әserinen tuyndaytyn túmau jәne basqa da aurulardy emdeuge ketken dәri – dәrmekterge ketken halyqtyng shyghyny eshkimdi de qyzyqtyrmaydy. Oghan miynda jalghyz ghana qyrtysy bar Qazaqstan biyligining óresi osy uaqytqa deyin jetken de emes, jәne jetpeydi de?!. Jәne  osy  kosmostyq  úshyrulardan  keyin  payda  bolatyn  dauyldar men  qarly  borandardyn  zardaptaryn jongha, qar basqan ýiler men avto jәne temir joldardy arshugha, qúlaghan elektr baghandary men konstruksiyalardy, eldi mekender men joldar boyyndaghy aghashtardan tazartugha  ketken  shyghyndar  qansha  bolady?  Jabayy andardyng (aqbóken, kiyik, arqar, tauteke, jayran t.b.) kóktemde tóldep jatqanda ýsip ólgen, geptilden ulanyp ólgen sharana – jandyqtary men analyqtaryn, jemister men ósimdikterdi tozandandyrugha tiyisti, tabighatqa da, adamgha da asa qajetti qyrylghan bal aralaryn kim eseptep jatyr? Kiyeli kitaptarda aralardyng qyryluy, aqyrzamannyng bastaluy dep sanalghan. Ósimdikterdi qorghaugha tiyisti, shegirtkening qas jauy, adamnyng dostary songhy jyldary «jaqyn odaqtastyn» aramza, qaskóilik әreketterinen joyylyp bara jatqan qúmyrsqa men qústardy oilap jatqan jan bar ma? Árbir avariyalyq úshyrulardan song sonau mamonttar dәuirinen beri kele jatqan Úly Dalanyng kiyesi aqbókender jappay qyrylady. Ótken jyldary Batys Qazaqstangha  jaqyn jatqan Astrahani oblysyndaghy Kapustin Yardan úshyp apatqa úshyraghan «satanalardan» song jiyrma myngha tayau aqbókender qyrylyp qaldy.  Byltyrghy Proton apatynan keyin Aqmola men Aqtóbe oblysynda taghy da myndaghan aqbókender qyryldy.

Biylghy jyldyn, yaghny 2015 jyldyng 28 nauryzyndaghy Aqtóbe men Reseyding Orynboryna jaqyn ornalasqan «Yasnyi» kosmodromynan Kamchatkadaghy 10 myng sharshy shaqyrymdyq «Kura» poligon - nysanasyna kezekti «satananyn» bireui atyldy. Dәl sol kýni Bayqonyrdan «Progress» gharysh kemesi úshyryldy. Áriyne osy eki zymyran birinen song biri Qazaq jerining ýstinen úshqan son, jayma – shuaq mamyrajay kóktem kýni jylylyq 28 gradusqa jetip túrghan sәtte aua rayy kýrt ózgerdi. Áueli janbyr, arty qarly borangha ainalyp, jappay gýldep túrghan jemis aghashtaryn tu – talapay etti. Shymkent jerindegi eng suyq ay qantarda ghana bir –eki saghatqa sozylatyn 18 gradustyq yzgharly ayaz, nauryzdyng 29 men 30 kýnderi 6-8 saghatqa sozyldy. Órik pen alsha, shabdaly gýlderi ýsip birden aghyp ketti. Boyyna nәr men sóli endi jýre bastaghan janghaq pen alma, almúrttyng gýlderi býrshik atpay jatyp bútaqtarymen qosa ýsip ketti. Kóktemning jaymashuaq jyly kýni 2-3 aptagha sozylghan son, qystay kómuli әri jyly zattarmen orauly jatqan injir men anar aghashtary da jappay ashylghan edi. Kýtpey kelgen suyqtan búl jemis aghashtary ýsip, aqyr sony qurap ketti. Biyl jaqsy ónim kýtken baghbandar men jeke sharuashylyqtardyng enbekteri esh ketti. Biylghy shyghynnyng esebi joq. Sanaugha kelmeydi. Sonda búl shyghyndy kim ornyna keltiredi?

 Ásirese 8 may kýni Bayqonyrdan úshqan «Progress» gharysh kemesi apatqa úshyrap, ziyandy otynynyng negizgi bóligi Qazaqstan jerine tógildi. Aua rayy taghy da kýrt suydy.

Artynsha Bayqonyrdan 16 mamyr kýni salmaghy 705 tonnalyq «Proton» úshyryldy. Búl Meksika elining kosmostyq appparatymen úshyrylghan gharyshtyq geptildi zymyran da apatqa úshyrap, geptil otynynyng 85 payyzy Qazaq jerine tógildi. Artynsha dala erkeleri, «Qyzyl kitapqa» kirgen aqbókenderimiz jappay qyryla bastady. Onyng sebebin reseyding zymyrandaryna shang juytqysy kelmeytin, is jýzinde Reseyding vassalyna ainalghan Qazaqstannyng quyrshaq ókimeti «pasterellez» deuden tanbay keledi. Mine sodan beri qyrylghan bókenderding úzyn  sany 127 myngha jetti. Búl 1988 jyldyng jazynda Bayqonyrdan úshyrylghan salmaghy 3 myng tonnagha tayau geptildi otyn qoldanatyn «Buran – Energiya» zymyranynan keyingi en  ýlken apatty shyghyn. Sol jyly 488 myng aqbóken men myndaghan jabayy andar men maldar qyrylyp, ghalam elderi adamzat pen tabighatqa orasan zor apatty qasiret әkeletin búl zymyrandy úshyrugha tiym saludy talap etken edi. Jer Anamyz ben adamzattyng baqytyna oray qasiretti zúlymdyq oshaghy sanalghan, bolishevikter biylegen Sovet ókimeti der kezinde qúlap, SSRO nyng búl qanqúily jospary iske aspay qaldy. 

Kiyikterding jappay qyryluynyng basty sebebi,  «pasterellez» da emes, basqa júqpaly aru da emes tek gharyshtyq úshyrular! Nauryzdaghy úshyrylulardan song organizmi úzaqqa sozylghan (osy poligondar men kosmodromdar әserinen) salqyn qystan әlsirep shyqqan aqbókender jaymashuaq kóktemde qantar aiynda ghana bolatyn ayazdy suyqqa úshyrap  jappay ókpe qabynuyna úshyraghan. Mamyr aiynda kókke endi toyynyp, jabysqan dertten aiyghyp ýlgermegen aqbókender taghy da qaytadan ayazdy suyqqa úryndy. Odan әri  apatty úshyrulardan song myndaghan sharshy shaqyrym jerlerde kiyikter meken etetin dalada payda bolghan ozondy tesikterden ótip ketken kosmostyq kýlgindi sәuleler búl januarlardy qyryp saldy.

     Sovet ýkimeti kezinde búl qazirgi aty ózgergen zymyrandar shahtalarda kezekte túratyn. Reygan men Gorbachev kelisimderinen keyin búl zymyrandar joyylugha tiyisti edi. Alayda sovet ýkimeti qúlap, Resey Preziydenti Boris Elisinnen keyin biylikke kelgen, búrynghy kenestik biylikti qalpyna keltirudi ansaghan V.Putin búl zymyrandardy qaytadan kezekshilikke qoyyp qoydy. Tipten búl quatty zymyrandaprdyng atyn ózgertip gharyshtyq apparattardy kosmosqa shygharugha layyqtap  ta ýlgerdi. Asa ziyandy búl zymyrandardyng rahatyn mәskeulik yahudilar basqarghan, ziyandy zymyrandardy paydasymen qazaq jerinen kókke atyp joy ýshin ghana qúrylghan kommersiyalyq qúrylym «Roskosmos» pen olardyng qazaqstandyq ókimettegi sybaylastary kórip jatsa, azaby men zardabyn basy bar basshysy joq Qazaq jeri men halqy kórude. Onyng ýstine Resey әskeriylerine jalgha berilgen 7 әskery synaq poligondarynyng da búl apattargha qatysy boluy әbden mýmkin. Qazir Resey әskery jattyghular kezinde әlemdik múhitta jýzip jýrgen sýnguir qayyqtar men basqa kemelerden, qúrylyqtaghy strategiyalyq raketalyq әskery bólimderden qazaq jerindegi nysana – poligondargha qaray týrli zymyrandardy kýni – týni atyp jattyghady. Olar rúqsat ta súramaydy. Songhy kezderi olardyng raketalyq әskerleri ZRK S – 500 di de Astrahandaghy Kapustin Yardan aumaghy 80 myng sharshy kilometrge  jetetin Saryshaghan poligonyna qaray atyp synauda.

Búl proton raketalarynda  qorshaghan  orta men tirshilikke  asa  qauipti  geptiyl  otyny  qoldanylady. Onyng auadaghy rúqsat etilgen shekti taralu mólsheri 1 mg/kubokilometr. Yaghny óte uly ziyandy búl Geptiyl, himiya  tilimen aitqanda simmetriyasyz diymetilgidrazin (S2N8N2) men birge auasyz  kenistikte otynnyn  januyn  qamtamasyz  etetin, Bayqonyrdan, yaghny qazaq  jerinen  sorylyp  alynghan, gharyshqa  qaytarymsyz  ketip  jatqan, tirshiliktin  kózi, Jaratushynyn  әrbir  jerge,  әrbir  elge  jәne  bizge de ólshep  bergen  nesibesi – ottegi  gazy. Ottegi  gazy, ainalamyzdy  qorshaghan  atmosferadaghy aua  qúramynyn  - 20,95%-n, azot – 78%-n, al  qalghan  1% -n  barlyq  qalghan argon, sutegi, ksenon, kripton, neon, kómir qyshqyl  gazy  siyaqty  basqa  da  gazdar  qúraydy.

Búl  ekologiyagha  asa  qauipti  raketa  otyndarynyn  50-60%  ghana  janyp  ýlgerip,  qalghandary  jerimizge  tógiledi  eken. Geptil súiyq otyny - asa uly, tirshilikting naghyz  qas  jauy. Osy raketalarda janudy  kýsheytetin  katalizator  retinde, kýmistin  iony  qoldanylady. Búl  óz  kezeginde geptilmen birge  tógilip, raketa  úshyp ótken  traektoriya  boyynda myndaghan  sharshy kilometr jerlerde ylghaldy búlttar  men  jerden úshqan bulardy  qoilatyp, qatty  bulandyrady. Ásirese  kýz, qys, kóktem ailarynda kóktegi kәdimgi  jay shuda aq búlttar  men  qatpar  búlttardyng qalyndyghy 100-500 metr  bolsa, «Protondar»  úshqannan  keyin  búlttar  bulanyp  qalyndyghy birneshe shaqyrymgha  deyin  jetip, auada  jer  betine  kýn  sәulesin týsirmey orap  qymtay japqan, kýnnen taraytyn  energiya  kózin  túmshalap, odan aua  rayy  kýrt  suyp, janbyr, artynan  qalyng (qys kezinde) qar  jauyp, sony 40-50 gradustyq  ayazgha  ainalady.      

    2001 jyly  jeltoqsan  aiynda, Resey Bayqonyrdan ketpek niyetpen, ylghaly  kóp Arhangelski  oblysynda  ornalasqan  Pleseski  kosmodromynan  osy  «Protonnyn»  bireuin  úshyrghanda, Reseydin  Evropalyq  bóliginde  qalyndyghy  birneshe  metrge  jetken  qar  jauyp, Mәskeudin  ózinde  40 gradustay  ayaz  bolyp, myndaghan  qanghybas – bomjylar  qyrylyp, odan  keyin  búl  raketalardy  Resey  kosmodromdarynan  úshyrugha  tiym  salyndy. Qazir búl raketalar tek Qazaqstannan ghana úshyrylady...

Batys  elderinin  ólerdey  qorqyp  «Satana»  dep  ataghan  raketalary  ylghaly  kóp  jerlerden  úshyrghanda  súmdyq ayazdy apattar  әkeletini  әskeriylerge  búrynnan  belgili  jaghdaylar. Osy raketalardyng 100 –den astamy birinen song biri úshsa, býkil planetany auyr búlttar kómkerip, jer jahan boyynsha bir apta boyy  – 50 S – tan tómen ayaz bolyp, tirshilik kózderining 90 payyzdan astamyn qyryp tastaydy...

Tәjikstan  men  Ózbekistannyn  ontýstiginde  ósiriletin  biyazytalshyqty  maqta  plantasiyalaryn  jazghytúrymda  búrshaqtan  qorghap, ony  jauyngha  ainaldyru  ýshin búlttardy kýmisti-iodtty snaryadtarmen atqylau  tәjiriybesi  qoldanylady.

Al, Gruziyanyn  ylghaldy tauly  qyrattaryndaghy  shay  plantasiyalaryn sugharu  ýshin  jaz  ailarynda meteoraketa  úshyrylyp, odan kýmis  iondary  býrkilip, jauyn  jaudyrylady.

1997  jyly  Japon  eli  qysqy  olimpiada  ótkizerde, kýmis  iondaryn  úshaqtarmen  býrkip, qar  jaumaytyn  jerde  orasan  qalyng  qar  jauyp, ainalasyn ylghaldy teniz qorshaghan  elde  apatty  jaghday  qalyptasyp, payda  bolghan  qalyng búlttardy ydyratu ýshin  jýzdegen  istrebiyteli-úshaqtardy  qoldanyp  zorgha  toqtatqan. 

   Al jaz ailarynda úshyrylghan búl zymyrandar jerimizge súmdyq ystyq aptaptar әkelude. Ótken jyldary (2009 jyly) Bayqonyrdan 34 ret, 2010 jyly da osynshama ret bolsa, 2011 - 2014 jyldary odan da kóp osy atalghan raketalar úshyryldy. Ózen – kólder men búlaqtar keuip ketkenimen túrmay bizding oblystaghy «Aqsu Jabaghly» qoryghy ornalasqan Alatau tau silemderindegi mәngi túrghan múzdyqtar men qarlar erip joq boldy. Al Bayqonyrdyng tajal «Satanalaryna» qosa, Qazaqstannyng batys shekarasyna jaqyn jerdegi Reseyding Kapustin Yar kosmodrom – raketadromynan jәne Orynbor oblysyndaghy Aqtóbe oblysynyng shekarasyna jaqyn ornalasqan «Yasnyi» kosmodromdarynan úshqan raketalar әserinen Qazaqstannyng batysynda songhy jyldary qúrghaqshylyqtar men tabighy apattar jyl sayyn qaytalanuda. Ekken eginder qurap ketse, ózen – kólder bulanyp, ótken jyldary ottegining azayghanynan Oral ózeninde balyqtar men su januarlary qyryldy. Al Qazaqstan boyynsha ystyqtan qorghanyp, ýiler men qyzmettik ghimarattardy salqyndatu ýshin songhy jyldary jappay súranys kóbeyip, qoldanyla bastaghan kondisionerlerge ketken elektr shyghyndary da kýnnen – kýnge eselep artuda. «Jyghylghan ýstine júdyryq!» - degendey, Qazaqstan ýkimeti Reseyge sovet zamanynda Elimizding aumaghynda ornalasyp, zaualdy uytyn shashqan 7 yadrolyq – raketa poligondardy qaytadan bolmashy qarjygha jalgha berip, býginderi búl «tajaldar» kýndiz – týni adamzat balasyn jappay qyryp joyatyn, qorshaghan ortamyzgha asa qaterli týrli qarulardy synap, Úly Ata -Babalarymyzdyng úrpaqtaryna amanatqa qaldyrghan kiyeli Úly Dalamyzdyng tu – talaqayyn shygharuda?!!! Reseyde әskery – jattyghular bastalsa, Saryshaghannan bastap jerimizdegi ornalasqan poligon – nysanalar jattyghu ýshin qúrylyqtan da, tenizden de atylghan orystyng raketalarynyng ot boranynyng astynda qaluda. Osy qarqynmen jat júrttyqtargha Jer Anamyzdy qorlata bersek, sory arylmaghan halqymyz 10 jyldan keyin basqa jaqqa, basqa elderge kirme bosqyn retinde jer aumasyna amaly qalmas.?! Al biyliktegi myrzalar bolsa, olardyng әldeqashan Evropa men múhit jaghalauyndaghy elderden jangha jayly mekenderin dayyndap qoyghandyghyn sheteldik basylymdar jarysa jazuda...

    Úly  Jasaghan  IYemiz, Kók Tәniri – Bir Allanyn  bizding halqymyzgha menshiktep  bergen  jayly  tabighatynyn  arqasynda, osy  ontýstik  ónirlerinde, atap aitsaq Qyzylorda, Shymkent, Jambyl, Almaty oblysary 1957  jylgha  deyin  jylyna  eki  ret  auyl  sharuashylyq  ónimderin  alyp  kelgen edi. Al endi osy jerlerimizden osynsha uaqyttan  beri alynatyn ónimderdi,  joghaltqan  tabystardy  kim  eseptep  jatyr? Búl kosmodromdar men әskery poligondardyng әserining en  súmdyghy, aua  qúramyndaghy  tirshiliktin  kózi otteginin  azayyp  ketuinde jәne medisinanyn  shamasy  kelmeytin  nebir aty óshkir aurulardy  kóbeytuinde  bolyp  otyr?!

Bayqonyrdy  ýkimetimiz  50  jylgha  Reseyge  jalgha  berdi. Olardan  alatyn  jylaqy  bar  bolghany  115 million  AQSh  dollaryn  qúraydy. Jogharyda  atap ótken jalpy shyghyn-dardyn  bәrin  qosqanda  búl jal aqygha  tólenetin qarjynyn  týkke de túrmaytyndyghy  belgili. Aumaghy alty myng sharshy kilometrden astam jerdi alyp jatqan  Bayqonyr kos-modromynan Qazaq Eline, býgingi kýnderi orasan ziyannan basqa eshbir  payda týsip jatqan joq. Ótken jyldary jazghanymyzday  jәne  jogharyda  atalyp  ótken  «Bayqonyr zardaptarynan»  tabighatymyz ben  halqymyz endi qashanghy azap shekpek?!?  

Qasiyetti Úly Dalany Keleshek úrpaqqa túnyghyn ylaylamay, jasyly men shalghynyn shang – tozangha ainaldyrmay aman – esen jetkizip qaldyrudy Úly – Babalarymyz AMANAT etken.

     Qasiretti  kóp  kórgen  kóp  últty  halqymyz  qashanghy  basqa  elding zerthanasyndaghy tәjiriybe  ýshin  jaralghan  kójekterdin  kýiin keshe  beredi?  Osy  eldin  egesi  bar  ma, bar  bolsa  nege ony, yaghny Últtyng kóshbasshysyn, osy elding azamattaryn eng birinshi,  Elinin, halqynyng mýddesi tolghandyrmaydy? Adam  balasyna  kýndelikti  jep otyrghan nanynan  basqa, taza  aua, taza  su, ekologiyalyq  jaghynan taza  ónimder  kerek  emes  pe? Sory qaynaghan halqymyzdyn, oirandalghan qorshaghan orta tabighatymyzdyng qorghaushysy boludyng ornyna jatjúrttyq Reseyding «Roskosmosynyn» odaqtasyna ainalghan ýkimet basshylaryna ne dersin?!

Ilesbek Bayjanov.

OQO «Aqiqat – 1»

qoghamdyq birlestigining tóraghasy.

Abai.kz