Tarihty túlghalar jasaydy degen qadym zamandardan kele jatqan qaghidanyng erekshe aiqyn dәlelderining biri býginde elding sanasynda Qazaqstan, Nazarbaev, Astana úghymdarynyng ózara ýilesip, tabighy tútastanyp, ajyraghysyz biregey maghynagha ainalyp ketkeni der edik.

Búl turaly Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik hatshysy Gýlshara Ábdiqalyqova respublikalyq «Egemen Qazaqstan» gazetinde jazady.

Dala danyshpandarynyng biri, XI ghasyrda Qarahandar qaghanatynda ómir sýrgen filosof Jýsip Balasaghúnnyng «Kýshti kisi - qút qonar túghyr» degen sózin oy sóresinde destelesek, býginde qaryshtap damyghan Qazaqstangha, ajary aishyqtalghan Astanagha qútty qondyrghan, shúghylaly iygilikti әkelgen tarihy túlgha - Elbasy ekenine eshkim shýbә keltirmesi anyq. Jaratqan Ie әrbir halyqtyng yrysynyng ólshemine say әr dәuirde óz túlghalaryn berip otyrady desek, búl túrghyda Qazaqstan halqy mandayy jarqyraghan, yryzdyghy tasyghan óte baqytty halyq ekeni aqiqat. Óitkeni, elding tizgini esimi bir últqa, bir júrtqa ghana emes, býkil dýniyejýzine belgili dara túlghagha ainalghan sanlaq sayasatker, әlemdik auqymdaghy memlekettik qayratker, birtuar strateg Núrsúltan Nazarbaevtyng qolynda boluy halyqtyng ertengi bolashaghynyng bayandylyghynyng berik kepiline ainaldy. Álemdik sayasattanushylar Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin býgingi tanda Djordj Vashington, Mústafa Kemal Atatýrik, Sharli de Golli, Ly Kuan Yu siyaqty jahandyq dengeydegi túlghalarmen qatar qoyy da kóp jaytty anghartsa kerek. Býkil týrki әlemine ortaq tarihy túlgha, filosof Qorqyttyng «Auyr jýkting mehnatyn túghyr emes, túlpar biler» degen maksimasy egemendikting elen-alanynan býgingi qalyptasqan memleketting jýrip ótken jolynda kezdesken barsha qiyndyqtar men kýrdeli kezender Elbasynyng erekshe qajyr-qayratymen enserilgenin aiqynday týsetindey. Sondyqtan, Memleket basshysynyng ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldary kýizelgen elding ensesin tiktep, ózgeshe kelbetti elordasyn saldyruy, qazaqtyng sayyn dalasyn birlik pen yntymaqtyng besigi retinde ornyqtyruy, әsirese, Qazaqstandy adamzat tarihyndaghy túnghysh ret yadrolyq qarudan óz erkimen bas tartqan beybitshil elge ainaldyruy tәrizdi batyl qadamdary әli de týbegeyli zertteudi qajet etedi. Búl tarihy sheshim Qytaydyng úly qolbasshylarynyng biri Suni Szyding qantógissiz jeniske jetu turaly strategiyalyq erejelerining jana zamanda jahandyq auqymda iske asyrylghan keremet ýlgisi edi. Búl pikirimizdi BÚÚ Bas hatshysy Pan Gy Munnyng «Qazaqstan Preziydentining kóregen sayasaty bolmaghanda, búl ónirdegi halyq әli kýnge deyin synaqtardan zardap shegip otyruy mýmkin edi. Sizding Ortalyq Aziyada yadrolyq qarudan ada aimaq qúru bastamanyzben soltýstik jarty sharda onday aumaq túnghysh ret qúrylghanyn da zor rizashylyqpen aita alamyn» degen sózderi de rastaydy. Núrsúltan Nazarbaevtyng «Egemen Qazaqstan» respublikalyq gazetining 2011 jylghy 27 tamyzdaghy sanyndaghy jariyalanghan súhbatynda aitylghanday, kenestik jýiening әli kóbesi sógilmey, derbes sheshim qabylday almaytyn almaghayyp kezenning ózinde Elbasy Odaq basshylyghyna Semey poligonyn jabu jónindegi mәseleni tótesinen qoyyp, ózining berik ústanymyn negizdey aluy jәne azattyqtyng alghashqy jyldary әlemdik derjavalar basshylarymen teng dәrejede kelissózder jýrgizip, Qazaqstannyng qauipsizdigine qatysty kelisimder jasap, el mýddesin qorghap shyghuy qaytalanbas tarihy erlik.

Qazaq elining jana mynjyldyqtaghy úly kóshin bastap kele jatqan Memleket basshysynyng kóregen sayasatynyng arqasynda tәuelsizdik jyl­dary elimiz әlemning bәsekege qabiletti 50 elining qataryna enip, ishki jalpy ónim kólemi 20 esege ósip, ótken jyly jan basyna shaqqanda 13 myng dollardy qúrady. El damuynyng úzaq merzimdi bagh­darlamasy «Qazaqstan-2050» jәne Últ josparynda kórsetilgendey, qazirgi tanda túghyry eshqashan shayqalmaytyn quatty memleket - «Mәngilik Eldi» qúru jolynda elimiz әlemning eng damyghan 30 elining qataryna kiru jóninde aldyna órshil maqsat qoyyp otyr.

Sayasy qayratkerler ómirin zertteushiler Túnghysh Preziydentimiz - Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng tarihy túlghasyn zerde­leu­de, onyng eng әueli ishki túraqtylyqty jәne halyq­tyng birligi men kelisimin qamtamasyz ete aluy memleketti janasha qalyptastyru isinde zor ról atqarghanyn algha tartady. Egemendikting bastapqy jyldarynda memleket qúrushy qazaq halqynyng sany barsha el halqynyng jartysyna da jetpeui tәuelsizdikti qolda nyq ústap qalugha edәuir qauip tughyzghany da aqiqat. Sonday kýr­deli kezende Preziydent elimizdi meken etken bar­sha úlystargha ortaq bolashaqty birlese qalyp­tastyrmayynsha taghdyrlasa ómir sýru mýmkin emes ekenin, zamanauy quatty memleket qúru jo­lynda júmylghan júdyryqtay birge enbek etu qajettigin sóz jýzinde aityp qana qoymay, is jý­zinde dәleldep berdi. Rasynda da, Elbasy eshbir memlekette bolmaghan biregey qoghamdyq institut - Qazaqstan halqy Assambleyasyn qúryp, etnosaralyq qatynastardy jetildirude jemisti isterge jol ashty.

Sonymen birge, Memleket basshysy 1991 jyly 10 jeltoqsanda Preziydenttik qyzmetine kirisuge arnalghan saltanatty rәsimde: «Men bizding Qazaqstan territoriyasynda joghary damyghan kóp­etnosty órkeniyet qúra alatynymyzgha senemin, onda qazaq últy qayta týleytin bolady, oghan enetin barlyq últtar men úlystar ókilderi ózderin erkin sezinetin bolady» dep atap kórsetip, qazaq halqyn últtardy úiystyrudyn, úlystardy toptastyrudyng altyn dingegi retinde aiqyndady, san ghasyrlyq memlekettilikting qúqyqtyq, tarihy dara múrageri retinde belgilep berdi.

Búl orayda britandyq tarihshy Djozef Arnolid Toynbiyding adamzattyq órkeniyetterdi jikteytin әigili enbeginde týrkilik, nomadtyq órkeniyetting daghdarystyq sipatta damymay qal­ghan degen oy aitqany belgili. Alayda, kóshpen­di­ler mәdeniyetining úly múrageri, týrkilik órkeniyet­ting jalghastyrushysy sanalatyn qazaq halqy qay­talanbas túlgha Elbasynyng eren enbegi­ning arqasynda passionarlyq biyikke órlep, Toynby postulatynyng ómirsheng emestigin dәlel­dedi. Memleket basshysy Úlytau tórindegi úlaghat­ty súhbatynda: «Tarihyn bilmegen últtyng bo­lashaghy da búlynghyr» degen keleli pikirin bildirip, tarihy tamyrymyzdyng terendigi men mәngilik múratymyzdyng biyiktigin aiqyndady. «Biz keshe ghana payda bola qalghan halyq emes­piz. Búl - ghúndardyng da, kók týrikterding de, Altyn Ordanyng da ortalyghy bolghan jer», degen taghylymdy sózi qazaq memlekettiligining myn­jyldyqtargha sozylatyn úly tarihyn aighaqtap berdi. VIII ghasyrda ómir sýrgen sayasy qayratker jәne әskery qolbasshy, ekinshi Shyghys Týrik qaghanatynyng negizin qalaushy Tonykók: «Týnde úiyqtamadym, kýndiz otyrmadym, tórt búryshtaghy halyqtyng bәrin beybit ettim: bastyny enkeyttim, tizelini býktirdim!» dep, «Mәngilik El» qúrsaq degen asyl múraty býgingi tәuelsiz memleketimizde Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng kóregen sayasatymen kezen-kezeni­men jýzege asyryluda.

 Elbasynyng tәuelsizdikti nyghaytudaghy jәne memlekettilik tamyryn terendetudegi batyl qadam­darynyng qataryna eldegi birlik pen tatu­lyq­ty ornyqtyruymen qatar elimizding belorta­syndaghy berekeli mekenge Astanany salu jónindegi tarihy sheshimin qabyldap, is jýzine asyra aluy ekeni aiday aqiqat. Tarihshylar arasyn­da aitylatyn Aleksandr Makedonskiyge әkesinin: «Eng aldymen Afina turaly oila. Afina el emes, qala emes, ol IYdeya» degen sózi bizding býgingi kýn sәuletti Astanagha da qaratyp aitylghanday. Astana - janarghan tәuelsiz Qazaq­standy qúrudaghy Elbasynyng biregey iydeyasynyng jýzege asqan asqaq shyndarynyng biregeyi.

Halqymyzdyng «Orda tiger jer me eken, bauyrlasar el me eken?» degen qanatty sózining asta­rynda tereng mәn jatyr. Últymyzdyng úly qasiyetterin boyyna barynsha sinirgen el Pre­ziy­denti elordany kóshirude «Qonysyng jayly bolmay, tirliging sayly bolmas» degen halyq dana­lyghyna sýiendi. Búrynghy Aqmolanyng toghyz joldyng torabynda ornalasuy jәne san sa­laly infraqúrylymynyng qalyptasuy, eng bastysy, baytaq respublikamyzdyng barlyq ónirin baylanystyrugha ynghayly kindik tústa oryn tebui erekshe eskerilgeni mәlim. Sondyqtan, enseli elordamyzdyng býginde barsha halyqty iygi maqsattargha júmyldyratyn túghyrly ortalyq re­tinde ornyghyp, al onyng tól meyramy - Astana kýni el-júrttyng mereyin asyryp, meymanasyn tasytatyn memlekettik dengeydegi úlyq merekelerding birine jәne biregeyine ainaldy. Elimiz ghana emes, alyp qúrlyq Euraziyanyng naq jýreginde, erke Esilding jaghasynda jayqalghan kelbetti qalanyng demiurgi, ghalamat jobanyng iydeyalyq avtory, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ózining «Euraziya jýreginde» atty kitabynda «Astanany qúru - últtyq tarihtyng jana mәtinin jazu. Múnday mәrtebe әr úrpaqtyng man­dayyna búiyra bermegen» dep atap kórsetui Qazaq elining býgingi shyrqau biyigi men shynarly asuyn meylinshe aiqyndap túr. Memleket basshysy aitqanday, búghan deyingi talay úrpaqtyng talayyna jazylmaghan, taghdyryna búiyrmaghan osynau tarihy belestin, Tәuelsizdikting qadir-qasiyetin, biz, yaghny barsha Qazaqstan halqy kózben kórip, jýrekpen sezip otyr. Keshegi kenestik jýieden keyingi kýizeliste kýirep qaluy yqtimal degen nemese derbes memleket retinde tәuelsizdigin saqtap qalatynyna kýmәn tughyzghan keybir syrt kóz synshylardyng bolymsyz boljamyn ghasyrdyng shiyregine jetpegen az uaqytta tanghalarlyq serpilis jasay bilgen Qazaqstannyng qazirgi arshyndy qadamdary, Astananyng aqdidarly keskini tolyqtay joqqa shygharghany aqiqat.

Elordamyzdyng aspanmen talasqan ghimarat­tary­nyng infraqúrylymy tanday qaqtyratyn әlemdegi eng iri megapolisterding aldynghy legi­nen oryn aluyn Memleket basshysy údayy naza­rynda ústap keledi. Dýniyejýzining dýbirli jiyndary EQYÚ Sammiyti, Aziada jәne basqa da halyqaralyq sayasi, ekonomikalyq, sporttyq is-sharalar ótken, sonday-aq Astana ekonomikalyq forumy, Euraziyalyq media forumy dәstýrli týrde úiymdastyrylyp túratyn elordamyz býginde әlemdik dengeydegi ózekti mәseleler talqylanatyn biregey ortalyq retinde bekidi. Sonymen birge, Astana qazirding ózinde әkimshilik, ruhaniy-mәdeny ortalyq qana emes, zamanauy jana tehnologiyalardy boyyna sinirgen intel­lektualdyq orda mәrtebesine ie bolyp, euraziya­lyq «Palimiragha» ainaldy. Amerikalyq әleu­mettanushy, futurolog Djeremy Rifkin úsynghan ýshinshi industriyalyq revolusiyasynda jana tehnologiyalar men ekologiyanyng ýndestigi, san­dyq dәuirdegi ekonomikada tabighatty saqtap qalu­dyng joldary kórsetilgeni mәlim. Sol sebep­ti, Preziydent strategiyasynyng basty baghy­ty aldynghy qatarly «aqyldy» qala qúru bo­lyp tabylady. Sol maqsatta osydan eki jyl búryn halyqaralyq EKSPO kórmesi ótkizi­letin 2017 jylgha qaray Astananyng әlem­ning «aqyldy» 50 qalasynyng qatarynan oryn aluy kózdeletin Smart Astana auqymdy joba­sy­nyng bastaluy ýlken isting bastamasyna aina­luda. Joba ayasyndaghy «Qauipsiz qala» jәne «Ziyatker kólik jýiesi» baghdarlamalary EKSPO kórmesi kezinde әldeneshe ese úlghayatyn jolau­shylar aghymyn tasymaldaudy jәne olardyng qauipsizdigin qamtamasyz etudi maqsat etpek. Áuejay men jana vokzal arasyn qosatyn jol, logistikalyq ortalyq jәne basqa da infra­qúrylym obektilerin salu júmysy qazirgi zamannyng eng biyik súranystaryn qamtamasyz etu kózdele otyryp jýrgiziledi. Jahandyq dәrejede bedeli bar kompaniyalardyng kenesimen jýrgizilgen júmys býginde óz nәtiyjesin berude.

Úlan-ghayyr dalada erekshe symbatymen boy kótergen Astana - býkil qazaqstandyqtardyng ýki­legen ýmitindey, alasarmas armanynday biyik. Ghajayyp óner tuyndysynday әsem qala jer­gilikti túrghyndardyng ghana emes, býkil el túr­ghyn­darynyng ómirine jana lep, jaqsylyqqa úmtylys әkelude. Jana qala - quatty qarqynmen jýrgizilgen ekonomikalyq reformalardyng ghana emes, ruhaniy-mәdeny janghyrulardyng orta­lyghyna ainaldy. Últ jospary - 100 naqty qadamda Astana qalasyn әlemning Niu-York, Tokio, Singapur siyaqty negizgi qar­jy ortalyqtarymen baylanystyru ýshin jana ha­lyqaralyq baghyttargha ynghaylastyrylatyny, «Astana - Euraziya jýregi» klasterin qúryp, mәdeniy-turistik baghyttyng ilgeriletetini eleuli oqigha bolmaq.

Tәuelsizdik tarihyn jazushylar Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng alysty boljay biler kóregendigi turaly sóz qozghaghanda búghan deyin layyqty jýzege asyrylghan «Qazaqstan-2030» Strategiyasyn jәne býgingi tanda damudyng basty baghdary sanalatyn «Qazaqstan-2050» úzaq merzimdi Strategiyasyn qabyldauyn basty nazargha alady. Strategiyada jedel ózgermeli tarihy jaghdaylardaghy jana Qazaqstannyng jana sayasy 7 baghyty belgilenip, el damuynyng eng ózekti mәselelerin sheshuding joldary aiqyndaldy. Solardyng qatarynda, Elbasy bilim beru salasyna erekshe toqtalghany mәlim. Óitkeni, HHI ghasyrda memleketting túghyrynyng berik boluy, keregesining keneye týsui birinshi kezekte sauatty halqymen, bilimdi jastarymen jýzege aspaq. Soghan oray, elimizde qoljetimdi jәne sapaly bilim berudi damytu baghyty dәiekti jýrgizilude. Býgingi tanda elimizding barlyq ónirinde jәne bas qalamyz Astanada Nazarbaev ziyatkerlik mektepterining qanat jangy, sonday-aq, bilim sapasy jәne jana tehnologiyalardy engizu jaghynan әlemdik den­gey­degi joghary oqu oryndarmen iyq tenestire alatyn Nazarbaev Uniyversiytetting qúryluy elimizding bilim salasynda qol jetkizgen aituly tabysy. Býgingi tanda Nazarbaev Uniyversiytet qazaqstandyq bilim salasynyng últtyq brendine ainaldy. Búl uniyversiytet studentterge joghary bilim beretin oqu orny ghana emes, qazirgi zamanghy quatty ghylymy infraqúrylymy qalyptasqan, songhy innovasiyalyq tәsilderdi engizgen, ghylymy әri injenerlik adam resurstary qamtylghan iri ghylymiy-zertteu ortalyghyna ainaluda.

Ásirese, Elbasynyng tikeley bastamasymen taghayyndalghan «Bolashaq» stiypendiyasy arqyly shetelderding ýzdik uniyversiytetterinde joghary bilim alghan 8 mynnan astam el jastary býginde respublikamyzdyng san aluan salalarynda halyqtyng iygiligi ýshin qajyrly enbek etude.

Memleket qúru isinde Elbasy salamatty halyq, deni sau úrpaq qana eldi ilgeri bastyra alatynyn baghamdap, Strategiyada densaulyq saqtaudyng últtyq jýiesin úzaq merzimdi janghyrtudy tapsyrdy. Soghan sәikes, elding barlyq aumaghynda medisinalyq qyzmetter sapasynyng birynghay standarttaryn engizu, medisina mekemelerining materialdyq-tehnikalyq jabdyqtaluyn biryn­ghaylandyru júmystary jýrgizilude. Preziydent tapsyrmasymen «Salamatty Qazaqstan» baghdar­lamasy jýzege asyryldy. Sonday-aq, Memleket basshysy 2017 jyly mindetti medisinalyq saqtandyru qorynyng júmysyn qamtamasyz etu boyynsha salagha manyzdy mindet jýktedi.

«Mәdeniyet - últtyng bet-beynesi, ruhany bolmysy, jany, aqyl-oyy, parasaty. Órkeniyetti últ, eng aldymen, tarihymen, mәdeniyetimen, últyn úlyqtaghan úly túlghalarymen, әlemdik mәdeniyetting altyn qoryna qosqan ýlkendi-kishili ýlesimen tanylady. Sóitip, tek ózining últtyq tól mәdeniyeti arqyly ghana basqagha tanylady». Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng 2007 jyly 13 aqpanda ótken «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng otyrysynda aitqan búl sózderinen Preziydentting tól mәdeniyetimizdi sonshalyqty terennen úghy­natynyn, onyng shyn janashyry, erekshe qol­daushysy ekenin angharamyz. Rasynda da, talay jyldar kómilip jatqan altyn kómbemiz, ta­rihiy-mәdeny múralarymyzdy qayta arshyp, shetel arhivterinen últ tarihyna qatysty derek­terdi jinastyrugha jol ashqan, halyqtyng boyynda ruhany silkinis jasaghan «Mәdeny múra» baghdarlamasy Elbasy iydeyasynyng naqty jemisi. Sonyng nәtiyjesinde, qazaq mәdeniyetinde renessanstyq serpilis jasalyp, qajymay-talmay jinastyrylghan Mәdeny múra Mәngilik múragha ainaldy. Preziydent mәdeniyettin, әdebiyet pen ónerding erekshe enbek sinirgen tanymal túlghalaryna - 100 adamgha jyl sayyn stiypendiya taghayyndauy, mәdeniyet oshaqtary men óner ordalaryna memleket qarjysyn tiyisinshe bóldirip otyruy mәdeniyet pen ónerding biyikke órleuine tyng serpin berude. Memleket basshysy әlemdegi eng damyghan alghashqy otyzdyqqa kiru tek ekonomikalyq, industriyalyq jaghynan ýlken serpilis jasaumen ghana emes, halyqtyng ruhaniy-mәdeny dengeyining ósuimen de ólshenetinin eskere otyryp, ózge júrttyng respublikamyzdy ruhaniyattaghy dәreje-dengeyimizben de qúr­met­tetuge mýmkindik tughyzuda. 2014 jyly Elbasy Qazaqstan Respublikasynyng mәdeny sayasatynyng tújyrymdamasyn bekitti. Tújy­rym­damada kreativtik pen bәsekege qabilettilikti aldynghy qatargha shyghara otyryp, mәdeniyet salasyn ekonomika resurstarynyng birine ainaldyryp, biznes-bastamalar ýshin tartymdy investisiyalyq salagha ainaldyru, atap aitqanda: kino industriyasy, animasiya, sirk óneri, muzey, konsert pen teatr qyzmetteri jәne basqa da ónerding jekelegen týrleri men mәdeniyet úiymdaryn ekonomikalyq túrghydan tabysty (rentabelidi) dengeyge shygharudyng joldary aiqyndaldy. Býgingi tanda bizding últtyq, kәsibi, klassikalyq ónerimizdi barsha әlem tanidy. Elordada әlemdegi ýzdikterding qataryna engen «Astana Opera» opera jәne balet teatrynyng iske qosyluy, «Astana balet» teatrynyng qúryluy, «Qazaqstan» kino-konsert zalynyng halyqqa qyzmet kórsetui barsha qazaqstandyqtar ýshin ýlken maqtanysh. Ónerimiz, әsirese últtyq ónerimiz qazaqty әlemge tanytatyn brendke ainalyp, kino, teatr óneri jana kezenge kóterildi. Sahnalyq tuyndylarymyz Europa men Amerika kórermenderining kózayymyna ainaldy. Búl túrghydan kelgende, Qazaqstannyng ruhaniyattyq avtorlyghyn әlemdik órkeniyet tolyq moyyndap otyr. Elbasynyng osynday qamqorlyghynyng arqasynda tól mәdeniyetimiz tórge ozdy, әlem­dik dengeydegi joghary klassikalyq ónerge talghampazdyqpen bagha bere alatyn óreli kórermen, órkeniyetti qogham qalyptasty.

«Otan - otbasynan bastalady» demekshi, otbasylyq qúndylyqtardy, otbasy jәne neke institutyn nyghaytu mәselelerin Elbasy údayy nazarynda ústap, qoghamda moralidyq-etikalyq jәne ruhani-adamgershilik qúndylyq­tardy nyghaytugha, salamatty ómir saltyn qalyp­tastyrugha jәne Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyn qúrugha barynsha manyz berip keledi. «Birinshiden, Jerdegi órkeniyetting býkil hronologiyasy - kez kelgen qoghamnyng negizi retindegi Adamzat Otbasynyng Úly tarihy. Ekinshiden, otbasy - óte úly qúndylyq. Mynjyldyqtar men ghasyrlardan beri otbasy әrbir qoghamnyng úrpaqtan-úrpaqqa jalghasqan moralidyq salttardyn, últtyq dәstýrlerding saqtaushysy bolyp tabylady. Ýshinshiden, otbasy - óz halqyna, onyng mәdeniyeti men túrmysyna degen sýiispenshilikting sarqylmas qaynar kózi. Ol - ata-analar, balalar men nemereler baqytynyng prizmasy arqyly ótetin patriotizm men Otannyng órkendeuine degen mәngilik qamqorlyqtyng qaynar kózi. Ol - úrpaqtardyng ghasyrlyq ózara baylanysy. Tórtinshiden, HHI ghasyrda jahandanu dәuiri otbasy men baqytty neke qúndylyqtaryn progresting manyzdy sharttary etedi. Ony qazirgi zamanghy әlemning barlyq tabysty elderining tәjiriybeleri aighaqtaydy» dep, atap kórsetken Preziydent otbasylyq qúndylyqtardyng mәnin egjey-tegjeyli biletinin tanytty. Memleket basshysynyng osy túghyrnamalyq tújyrymdary jәne memleket pen qoghamnan jýieli sharalar qabyldaudy talap etetin bes baghyty elimizde osy saladaghy negizgi baghdarlardy belgilep alugha jol siltep, «Qazaqstan Respublikasynda otbasylyq qatynastardy, moralidyq-etikalyq jәne ruhani-adamgershilik qúndylyqtardy nyghaytudyng 2015-2020 jyldargha arnalghan jalpyúlttyq is-sharalar jospary» qabyldandy. Árbir otbasynyng tiregi sanalatyn әiel-anagha degen qamqorlyq, olargha jasalatyn qoldau dengeyi eldegi demografiyalyq ahualdyng jaqsaruyna edәuir serpin berude. Memleket basshysynyng halyqty barynsha saqtau jәne onyng sanyn 20 milliongha jetkizu jәne odan da әri arttyru jónindegi keleli mindeti elding damu dengeyine sәikes naqty kórsetkishke ainalatynyna senimdimin.

Osylaysha, Euraziya kindigindegi órkeniyetti eli, óristi jeri, ósip-óngen halqy bar Qazaqstan Respublikasy Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng dana strategiyasynyn, kóregen sayasatynyng arqa­synda HHI ghasyrda quatty naryqtyq ekono­miy­kasymen, zamanauy sayasiy-demokratiyalyq jýie­simen, azamattyq qoghamymen algha qaray arshyndap damyp keledi. Sonyng nәtiyjesinde, biz, AQSh-tyng búrynghy preziydenti Avraam Linkolin aitqanday, «adamdar adamdar ýshin biylik etetin» demokratiyalyq memleket qúrudamyz. Qazaq elining týpkilikti múraty - myzghymas «Mәngilik Eldi» qúru, úzaq merzimdi mejesi - «Qazaqstan-2050» Strategiyasyn jýzege asyru bolsa, búl iygilikti maqsatqa Últ jospary - 5 instituttyq reforma danghyl jol salyp berude. Sondyqtan, bý­gingi dәuir egemen el bolyp, «qoy ýstine boz­torghay júmyrtqalaghan» berekeli de beybit zamandy kórsek dep «myng ólip, myng tirilgen» qazaq halqynyng asyl múratynyng oryndalghan dәuiri. Búl dәuir baytaq dalada myzghymas memleketting qadasyn qaghyp, keregesin keneytken, sóitip irgeli elge ainaldyrghan Elbasynyng osynau san qyrly, san salaly ólsheusiz tarihy enbegining jarqyn kórinisi, shejireli joly. Búl Qazaq elining altyn ghasyry! Memleket bas­shysy Úlytaudaghy úlaghatty súhbatynda ait­qan­day: «Zaman ótedi, uaqyt algha jyljidy. Úrpaq­tar birining jolyn biri jalghaydy. Biraq ata-ba­bamyzdyng jeri osylay keremet bolyp qala beredi. Osynday әuliyeli jerden quat alghan halqy­myz ata-babalar jolymen jýredi dep sanay­myn. Ol jol - sara jol, Mәngilik Elding joly!».

Elbasy turaly oy tolghau onay emes. Qazaqstan Preziydentining elimiz ýshin sinirip kele jatqan eren enbegining tereng baghasyn berer bir sóz izdegende oiymyzgha «erlik» sózi orala beredi. Rasynda da, Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng býkil ómir joly tughan Otany - tәuelsiz Qazaqstandy barsha әlemge tanymal, ensesi biyik mәrtebeli memleketke ainaldyrsam degen biyik múratpen suarylghan eldik jolyndaghy erlikke toly ekeni aiday aqiqat.

Derekkóz: «Egemen Qazaqstan» gazeti,

Abai.kz