Júma, 22 Qarasha 2024
Din 6493 0 pikir 28 Mamyr, 2015 saghat 18:52

QMDB: Etildik spirti bar dәrini qoldanu turaly pәtua

Býgin Aqmola oblysynda Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúlynyng tóraghalyghymen ótip jatqan Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy Ghúlamalar Kenesining VIII otyrysynda qúramynda etildik spirti bar dәri-dәrmekterdi qoldanugha qatysty pәtua shygharyldy.

«Kez kelgen  nәjis haram bolghanymen, haram nәrsening bәri nәjis emes. Sondyqtan spirt adamdy mas qylu túrghysynan haram bolghanymen, nәjis sanalmaydy. Qúranda ýkimi haram retinde bekitilgen «hamr» sózi jýzimnen jasalghan sharapqa qatysty qoldanylady», – delingen pәtuada.

Imam Aghzam mәzhabynda sharap haram әri nәjis. Sondyqtan ol tiygen jerlerin nәjis qylady. Biraq spirt tiygen jerlerin nәjis etpeydi. Sonday-aq qúramynda spirti bar iyis sular men spirt aralasqan súiyq zattar denege, kiyimge tiyse, ony nәjis qylmaydy. Juu da mindetti emes. Óitkeni, tez úshyp, keuip ketedi.

QMDB Ghúlamalar Kenesi shygharghan pәtua mәtininde: «Ishke qoldanugha keler bolsaq, qazirgi tanda dәri qúramyndaghy keybir zattardy eritu, dәrining qúramy ózgeriske úshyramauy jәne úzaq merzimge saqtaluy ýshin dәri-dәrmekke belgili mólsherde etildik spirt qosylady. Ondaghy negizgi maqsat – nauqasty mas qylu emes», – delingen.

Ghalymdar: «Sharighy ýkimi nәjis, haram nәrseler basqa nәrsege aralasyp, bolmysy men sipatyn joghaltsa, yaghny iyisi, reni, dәmi de qalmasa taza bolady», – degen. Áygili imam, mulla Nuruddin Ály ibn Súltan,  imam Úbaydulla ibn Masghúdtyng «әn-Nuqaya» atty enbegine jazghan «Fathu-bәbiyl-Ghinaya» atty sharhynda bylay deydi: «Nәjisting kýli, yaghny qúramy ózgergen nәjisterding ýkimi – taza... Mәselen, sharighatta úryqtyng (spermanyn) ýkimi – nәjis. Uaqyt óte kele jatyrgha týsken úryq úiyghan qangha ainalady. Onyng ýkimi de nәjis. Keyin әlgi úiyghan qan bir shaynam etke ainalady. Oghan taza degen ýkim beriledi. Sonymen qatar sharighatta jýzim susynynyng ýkimi – taza. Eger ashytylyp sharapqa ainalsa, ýkimi nәjis bolady. Ol taghy da bir ózgeriske úshyrap, sirke suyna ainalsa, ýkimi taza bolady. Osylaysha biz qanday-da bir zattyng negizining basqa bir zatqa ainaluy arqyly bastapqy bolmysy men sipatyn joghaltatynyn bilemiz. Óitkeni onyng tabighaty men sipaty ózgeriske úshyrady» (Fәthu-Bәbiyl-Ghinaya, 1 tom, 267-bet).

Qoryta kelgende, adamdy mas etetin spirtti ishuge tyiym salynady. Yaghni, ishimdik retinde qoldanu – haram. Alayda dәrining qúramyna himiyalyq qospalardyng aralasuy arqyly spirt ózining bolmysy men sipatyn joghaltsa taza bolyp esepteledi.

Sonymen etildik spirti bar dәri-dәrmekterdi qoldanugha qatysty QMDB shygharghan sharighy Ýkim tómendigidey:

  1. Spirtti ishimdik retinde qoldanugha sharighy túrghydan tyiym salynady. Alayda nәjis emes.
  2. Qúramynda spirt bolghan dәrini denening syrtqy bóligine qoldanugha bolady.
  3. Eger spirt qanday-da bir dәrining qúramynda bolyp, bolmysy men sipatyn joghaltsa, dәrini ishuge bolady.
  4. Al eger sala mamandary spirt qanday da bir dәrining qúramynda bolyp, bolmysy men sipatyn joghaltpaghan dep tújyrymdasa, tómendegi sharttardy eskere otyryp ishuge rúqsat:

a) asa zәru jaghdayda qúramynda spirti bar dәrining ornyn basatyn balama taza dәri tabylmasa;

ә) qúramynda spirt qosyndysy bar dәri nauqastyng onaluyna septigin tiygizse;

b) joghary bilikti әri senimdi dәrigerding núsqauymen paydalanugha bolady.

Ayta ketsek, Diny basqarmanyng Ghúlamalar Kenesine naib mýfty Serikbay qajy Oraz, Apparat jetekshisi Ghylymbek Mәjiyev, uaghyz-nasihat bólimining mengerushisi Ershat Ongharov, Almaty qalasynyng bas imamy Núrbek Esmaghanbet, Manghystau oblysynyng bas imamy Smayyl Seyitbekov, Imamdardyng bilimin jetildiru institutynyng diyrektory Kenjeәli Myrzabaev, teolog-ghalymdar, ghylym doktorlary – Shәmshidin Kerim, Múhitdin Isaúly, Alau Ádilbay, Múqan Isahan, belgili dintanushylar – Ábsattar Smanov, Ersin Ámire, Bauyrjan Áliyúly qatysuda.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269