Tәuelsizdik armany!

Búl kiyeli biyik sóz «Kóshpendilermen» jarysa 70-jyldardyng basynda jaryq kórgen, orys tilinde, últ-azattyq iydeyasyn Odaq kóleminde kóteru maqsatynda jazylghan, sol kezdegi qoghamdyq pikirding serkesi,  noyan publisist, әlemge әigili jazushy Ánuar Álimjanovtyng qalamynan tughan  «Jaushy» romanynyng da altyn arqauyna ainaldy.

«Jaushy» - kólemi shaghyn bolghanymen aghyny kýshti shygharma. Esenberlin trilogiyasynan  ereksheligi -  jeke adamdardyng taghdyryna qýrylghan tútas sujetti  tuyndy. Dauyldy oqighalar kóbine jaushylardyng habary ne sujet barysynda әlsin-әli estiletin  avtorlyq aryndy sóz  arqyly jetkiziledi.

Romannyng birinshi bólimi jonghar basqynshylarynyng elge kenetten basyp kirip, typ-tynysh qapersiz jatqan qazaqty besiktegi balasynan bastap qarttaryna deyin qynaday qyrghan, qyzdaryn at kótine salyp kýng etken jan týrshigerlik oiranyn suretteydi.  Búdan әri qaray ekinshi bólimnen  - halyq basyna kýn tughan almaghayyp kezeng ayaqtalyp, el es jinay bastaghanyn oqimyz. Syldyrap aqqan búlaqtardan bara-bara aidyn shalqar dariya payda bolatyny siyaqty, Malaysary, Sanyraq, Taylaq, taghy da basqa batyrlar bastaghan qaruly toptardan birte-birte jýzdik, myndyq jasaqtary bas qúraydy.  El birligine shaqyrghan ýndeu Qazaq rularynyng ortaq úranyna ainalady.   Ordabasydaghy kenesten song ýsh jýzding birikken kýshteri jonghargha alghash ret kýirete soqqy beredi.

Tәuelsizdik armany!

Búl kiyeli biyik sóz «Kóshpendilermen» jarysa 70-jyldardyng basynda jaryq kórgen, orys tilinde, últ-azattyq iydeyasyn Odaq kóleminde kóteru maqsatynda jazylghan, sol kezdegi qoghamdyq pikirding serkesi,  noyan publisist, әlemge әigili jazushy Ánuar Álimjanovtyng qalamynan tughan  «Jaushy» romanynyng da altyn arqauyna ainaldy.

«Jaushy» - kólemi shaghyn bolghanymen aghyny kýshti shygharma. Esenberlin trilogiyasynan  ereksheligi -  jeke adamdardyng taghdyryna qýrylghan tútas sujetti  tuyndy. Dauyldy oqighalar kóbine jaushylardyng habary ne sujet barysynda әlsin-әli estiletin  avtorlyq aryndy sóz  arqyly jetkiziledi.

Romannyng birinshi bólimi jonghar basqynshylarynyng elge kenetten basyp kirip, typ-tynysh qapersiz jatqan qazaqty besiktegi balasynan bastap qarttaryna deyin qynaday qyrghan, qyzdaryn at kótine salyp kýng etken jan týrshigerlik oiranyn suretteydi.  Búdan әri qaray ekinshi bólimnen  - halyq basyna kýn tughan almaghayyp kezeng ayaqtalyp, el es jinay bastaghanyn oqimyz. Syldyrap aqqan búlaqtardan bara-bara aidyn shalqar dariya payda bolatyny siyaqty, Malaysary, Sanyraq, Taylaq, taghy da basqa batyrlar bastaghan qaruly toptardan birte-birte jýzdik, myndyq jasaqtary bas qúraydy.  El birligine shaqyrghan ýndeu Qazaq rularynyng ortaq úranyna ainalady.   Ordabasydaghy kenesten song ýsh jýzding birikken kýshteri jonghargha alghash ret kýirete soqqy beredi.

Ol shayqas romanda tikeley surettelmegen. Jaudyng oisyray jenilgeni shygharmanyng basty keyipkerleri Kenje batyr men Sәniyanyn  әseri arqyly beriledi. Sonynda Kenje batyr  jaushy rólin atqarady. Ol  qazaq elshiligining qúramynda Peterburgqa  attanady. Ánuar Álimjanovtyng romanynda tarihy oqigha әdeyi jaqsy maghynada  búrmalanghan. Tarihy derek boyynsha qazaq elshiligi Petrburgke aq patshadan Kishi jýzdi qol astyna aludy súranu ýshin jiberilmey me? «Jaushy» romanynyng avtory búl oqighagha mýlde basqa sipat bergen.  Bógenbay batyr orys patshasynyng elshisi Tevkelevke súraq qoyady.

- Reseyge Qazaqiya ne ýshin kerek boldy?

- Orystar qaysaq dalasymen beybitshilikte túrghysy keledi, - dep jauap qaytarady orys elshisi.

Kelesi kýni, 1731 jylghy 10 qazanda Abylhayyr han men Tevkelevti ortagha alyp halyq Ordabasydaghyday toy jasaydy. Ol Ánuar romanynda Reseymen odaqtasu toyy dep atalghan. Reseyding qol astyna kiru emes, osy elmen odaq qúru toyy bolghany avtorlyq qorytyndyda bylaysha sipattalady.

«Vsled za Bogenbaem, Abulhairom y batyramy na vernosti soyzu s Rossiey prisyagnuly tridsati stareyshin y postavily svoy tamgu pod svyashennym Dogovorom, gde obyazalisi «soderjati sebya vsegda v postoyannoy vernosty russko-kazahskomu soyzu», «...sovmestno ohranyati zemly ot vragov», jiti «bessorno», obespechiti bezopasnosti russkih karavanov, prohodyashih cherez kazahskie stepi, vernuti vseh plennyh y «vpredi otnudi ne brati».

«Orys-qazaq odaghy»...

«Qasiyetti Kelisimdi» búlaysha tarazylaugha jazushynyng ne ýshin barghanyn týsinu qiyn emes. Ol kezde Qazaqstan Kenes Odaghynyng qúramyndaghy odaqtas respublikalardyng biri atanghanymen, shet elmen baylanys jasaugha húqy joq ekenin bylay qoyghanda, ózining negizgi óndiristik kýshterine iyelik ete almay otyrghan bodan el bolatyn.  Revolusiyadan búryn Ahmet Baytúrsynov: «Osy kezde qazaqtyng ózin ózi biylep otyrghan bir isi joq»[1][1] depti. Basqa odaqtas respublikalarmen, onyng ishinde Resey Kenestik Federativtik sosialistik respublikasymen terezesi ten  sanalatyn Qazaq KSR-i, shyny kerek, Mәskeuding auzyna qaraghan, memlekettik ahualy  Ahang aitqan qoljaulyqtyng o jaq, bú jaghyndaghy ghana basybayly  el edi ghoy.

Osy aqiqatty kózimen kórip, kýndelikti bastan keship jýrgen kókirek kózi oyau, elining keshegisi, býgingisi, ertenin bir jýiede oilaytyn Ánuardyng saualy, orys-qazaq odaghyna adaldyq kimning tarapynan búzyldy? - degen oiynan tuyndasa kerek. Turasynan ketedi. Búl jaghynan batyrlyghy Esenberlinnen asyp týspese, kem soqpaydy.

Ánuardyng taghy bir janalyghy, Qazaqstan degen sózdi qoldanudan qashqaqtaytyny.  Qazaq elin romanynda iyesining atymen údayy «Qazaqiya» dep ataytyndyghy... Ánuar «stan» degen sózding maghynasy «el» ekenin bilmedi desek, bilimi, oqu-toquy jaghynan qay ghúlamadan da kem emes Álimjanovtyng ýzdik talantynan beyhabar bolyp shyghar edik, Ánuar «Qazaqstanymyzdyn»  tili jaghynan da,  josyndysy (mentaliyteti) jaghynan da orystanyp bara jatqanyn kórip sezip jýrdi.  «Qazaqiya» degen úghymdy tildik qorymyzgha engizuge talpynghanyna sonyng da әseri tiii mýmkin. Bir oiyng aitady: Ánuardyng el eldigin kóteruge baghyttalghan úsynysy Ata Zanymyzdan oryn ala qalsa, býginder  «qazaqstandyq últ» degen terminge baylanysty dau-damay tuar ma edi, tumas pa edi, - degen.

HH ghasyrdyng 70-90 jyldary tarihy romannyng birinen song biri jonghar basqynshylaryna qarsy Otan soghysy taqyrybyn kóterip sap týzeui tipti qaysybir tuyndynyng sol kezdegi kenestik iydeologiya diyirmenine su qúidy degenning ózinde de ainalyp kelgende últtyng bolashaghyn oilaudan tughandyghy esh kýmәn keltirmeydi.

Janadan shyqqan on tomdyq «Qazaq әdebiyetining tarihy» kitabynda jazushy Ábish Kekilbaevtyng «Ýrker», «Elen-alan»  roman-dilogiyasy janry jaghynan sayasy filosofiyalyq roman»[2][2] dep anyqtalghan.

Shygharmanyng sol kezdegi sayasy iydeologiyamen  sanasa jazylghandyghy 1981 jyly jaryq kórgen «Ýrker» romanynyng annotasiyasynda ashyq aitylghan.

«Ábish Kekilbaevtyng búl kitaby Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluynyng 250 jyldyghyna oray jazylghan... Shygharma halyq taghdyrynyng aldy ýmitsizdeu, belgisiz bir kezeninde Ábilqayyr hannyng orys patshasyna bodan bolugha rúqsat súrap, elshi jiberip, sonyng jauabyn saryla kýtken kýpti kýiin suretteuden bastalghan.

...Romanda Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluynyng tabighy zandylyghy shynayy kórinis tapqan».

Roman-dilogiyanyng ekinshi kitaby «Elen-alangha»   berilgen qysqa anghartuda da shygharmanyng negizgi jelisine  «Qazaqstannyng Rossiyagha óz erkimen qosyluy kezenindegi oqighalar ózek bolghan.» - delinedi.

Tarih donghalaghy keri ainalmaydy. Qazaq elining ýsh jýzi birinen song biri ghasyrgha juyq merzim ishinde Reseyge qosylghany - búljymas fakt. Al, onyng kórkem shygharmalardaghy baghalanuy  әrqily bolghany mәlim. Jogharyda atalghan tarihy romandarda, odan   beri jazylghan Sofy Smataevtyn  «Elim-ay», keyinderi jaryq kórgen Qabdesh Júmadilovting «Daraboz» dilogiyasynda basqasyn qoyyp, bir Ábilqayyr han Ábish Kekilbaev romanyndaghyday  jaghymdy keyipker emes, jaghymsyz keyipker retinde  mýlde ózgeshe beynelenedi.

Búnday alaqúlalyqtar syn men әdebiyettanu ghylymynda da bayqalady. Qaysybirinde Ábilqayyr handy dattaushylar mineledi. Ony madaqshylar jaqsy ataydy.

Nege búlay?

Bizdinshe, qayshylyqtyng obektivtik hәm subektivtik sebepteri bar. Qazaqstannyng Reseyge qosyluynyng paydasy da, ziyany da boldy. Jәne býgingi tәuelsizdik múnarasynan kózqaras  kenes dәuirindegidegi kózqaraspen janaspay jatatyny tabighy jәit. Alghash orysqa bodan bolu mәselesin kótergen Ábilhayyr han kenestik tarihy әdebiyette progresshil qayratker retinde baghalansa, kórkem әdebiyettegi obrazyn shymqay qara, ne shymqay aq kýiinde suretteldi dep aita almaysyn.

«Ýrker» romany bas keyipkeri Ábilqayyrdyng ang aulap jýrip kórgen bir allegoriyalyq sypatty oqighagha keziguinen bastalady. «Kóshpendilerdegi» Abylay hannyng týsinde kórgenine úqsas. Múnda tek qúrt-qúmyrsqa qaytadan qyzyl týlkige ainalady. Múny joryghan Mәti bi: jau jan jaqtan antalaghan almaghayyp zamanda «el ústaytyn erding de jol bastary tәuekelshil jolbarys, ashushang arlan emes, ailaker týlki bolatyn shyghar. Zamanyna qaray amaly degen osy ghoy.»[3][3] - deydi.

Basqa sózben aitqanda, búl rәmiz - Ábilqayyr obrazynyng sayasiy-filosofiyalyq astary.   Kishi jýzdi Reseyge qosugha súranghany - eldi jan-jaqtan antalaghan jaudan qútqaru ýshin istegen týlki búlang aila-sharghysy, degen oigha mezgeytindey.

Roman-dilogiyanyng jalghasy jәne sony «Elen-alan» Ábilqayyr hannyng kórgen týsin suretteumen ayaqtalady. «Qyzyl týlki ayaghy jerge tiymey júldyzday aghyp keledi...» Búl Ábilqayyrdyng rәmizi. Tóbesinen sorghalap tónip qalghan targhyl býrkitten jalt búrylyp qarsy atylady. Aqyry bir shoyyn zenibirekti pana tútugha tyrysady.  Oyanysymen óz týsin ózi joridy. «Mәti by aitqan týlki dәurenning birjola ornaghany ghoy. Al, sonda búnyng әlgi taghdyrdyng jazuynday býrkitting ózine tap bergeni ne bolghany?.. Ne de bolsa, keleshek kórseter...»[4][4]

Kórgen keleshegi ózi kýtkendegiden keri shyghady. Jaqsy atty atanam dep jýrip jamanattygha qalady. Búl arasy - ashyq.     Resey men Qazaq eli qarym-qatynasynyng býkil tarihynan qyruar derekterdi paydalana otyryp aitaryn aitqan avtor, «Ábilqayyrdy «aqtap alu» maqsatyn kózdemegen, kerisinshe, onyng barsha bolmys-bitimin, keskin-kelbetin beyneleudin  týiinin  oqyrmannyng ózine qaldyrghan[5][5] dep búldyratugha esh negiz joq.

Jas Ábilqayyrmen ang aulau kezinde tanysamyz. Eren sayatker. Jýregining týgi bar batyr da. (Qalmaqtyng ot qaruly mergenin qapysyn tauyp jayratady). Ýlken qolbasshylyq qabileti jәne bar. Anyraqay soghysynda (1729) ýsh jýzding birikken jasaghyn basqaryp, jonghargha kýirete soqqy beredi. Kóp shygharmalarda aitylyp jýrgendey, qalmaqty әri qaray quudyng ornyna maydan dalasyn tastap ketken búl emes, Bolat hannyng jaralanghanyn syltauratqan basqa jýz qolbasylary deydi Ábish romany.

Reseyge bodan bop kirsek degen oy Ábilqayyrgha, nege ekenin, osy Balqash kólining ong týstigindegi IYtishpes kólining manynda oisyray jenilgen jongharlar anyrap oibayyn sap jappay enirep bozdaghanda keledi. Shygharma negizinen «asyl tughan» tóre túqymy Ábilqayyrdyng ishki oy tolghanystarynda berilse de, onyng qyry kóp emes.  Reseyge óz erkimen qosylu jónindegi sheshimi bir ghana qazyqqa baylanghan. Onyng oiynsha, jan-jaqtan qaumalaghan jaulardan qútyludyng jalghyz amaly  - orys zenbiregi. Qalmaqtar men bashqúrttardyng orys bodandyghynda qarq bolyp jýrmegenin kórip-bilip jýrse de, jatsa da, túrsa da armandaytyny - Resey qoltyghyna qaytse de kiru...

Roman әu basta bas keyipker Ábilqayyr hannyng ishki monology arqyly ainaladaghy qyzyl kóz jaugha tosqauyl qoi ýshin Reseymen dostyq izdeu amaly eldi otyz segiz jyl boyy tynyshtyqta ústaghan Tәuke hangha telinedi. Ol tústa patshamen odaq jasau jayy sóz boldy-aq, Ábilqayyr ýnsiz qalatyn. Jaq ashpaytyn.  Endi mine, Anyraqaydan son  oiy kýrt ózgerdi: «yrghalyp-jyrghalugha jaghday joq....Endi kidirgen sayyn jau súghyna týsedi de, qazaqtyng jýni jyghyla týsedi»[6][6].

Osy oy әrtýrli syipatta  qaytalana kele, aqyry  Ábilqayyrdyn, Bókenbay batyrdyn, biylerdin   Anna Ioanovna patshayymgha imperiyana bodanynbyz dep  ant beru rәsimine úlasady.

Mine, osy tústarda romannyng bayandau stiylining qos ýndi sóz arqyly kýrdelenui bastalady. Avtorlyq ýnge Reseyge qosylu mәselesinde eki úday pikirdegi biyler ýni qosylady. Bәri jinalyp  Ant beru rәsimining shyrqyn búzady.

Natan Rybaktyng «Pereyaslavskaya Rada» romanynda (1948-53)  Ukrainanyng Rossiyagha óz erkimen qosylu rәsimi arnayy keneste saltanatty jaghdayda   ótkeni suretteledi. Múndaghy jinalghan halyqtyng san aluan dausy  merekedegidey kóterinki estiledi. Tarihy úly oqigha retinde baghalanghan  rәsimnin  ótuin beyneleuinde shygharma avtory   ayanyp qalmaydy. Kil sәuletti, aq jarqyn boyaumen keskindeydi.  Al, Qazaq elining Reseyge óz erkimen qosylu rәsimining úsqyny búghan úqsamaq týgil, manaylamaydy da. Ant beru rәsimi auyr alauyzdyq jaghdayda jәne tym júpyny ótedi.

Aq patshayymgha Ábilqayyr han, Bókenbay batyr, Kishi jýz, Orta jýzdin  jiyrma jeti biyi  ant bergen songhy kórinisting qay túsy tipti mysqyl shaqyryp,  ezu tartqyzady. Bylaysha suretteledi: «Bir jaghynan ant qaghazgha qol qoyghyzyp, ekinishi jaghynan ant bergenderge syi-siyapat ýlestirip túrghan Tevkelev ishtey synyq tiyngha deyin shashau shygharmay sanap túr. Býgin nebәri 110 som  60 tiyngha tartu-taralghy taratypty»[7][7].

Tevkelev - Reseydey úly imperiyanyng syrtqy ister ministrligining tótenshe ókili. Imperiyanyng qoly qysqalyghynan ne alaqany ashylmaytyn sarandyghynan óitip túrghan joq. Qazaq sózin ústaushylargha: ei, beyshara, qúnyng osy ghana dep túr.

Bir kezde yaky 1856 jyly  Qaraghandy kómir kenin orys kәsipkerleri Ushakov pen Ryazanovqa bar-joghy 250 rublige satyp kýmpiyetin Bayjanday keyipkerining nadandyghyn keleke etken Ghabene, Ghabit Mýsrepovke qosylyp biz de kýlushi edik. Al, býkil bir aimaq  Kishi jýzge berilgen baghany sol Bayjekeng de azyrqanar ma edi, qayter edi?

Áyteuir  qazaq biylerining bәri tiyn-tebenning qúly emes eken.   Reseyge óz erkimen qosylu aktisine qol qoydan bas tartqan biyler «erlerine qonghanda attarynyng býiiri solq ete qalghandaryna qaraghanda әbden qandaryna qarayyp, ishterinen: «Qap, bәlem, senderdi me!» - dep zil jiyp ketkenderi belgili bop túr.

Osynshama kóp atty shúbyryp shyqqan ýlken auyl ólik shyqqan ýidey bolyp jym-jyrt tynyshtyqtyn  qúshaghynda mýlgip qala berdi»[8][8].

Búl jerde avtorlyq pozisiya  aitqysy kelgenin jasyrmay turasynan ketken. «Óz erkimen» qosyludyng berekesin  qashyryp suretteuge nelikten barghan deytin emes.

Bodan boludyng kermek dәmin roman avtory keyipkeri   Ábilqayyrgha da tyjyrynta tatqyzady. Ábilqayyrday keyipkerin әjualap múqatpaghanymen, onyng ishki oy aghynyn dәl týsire otyryp, Resey otarynyng súltany bop qor boldyn. Odan da óz elinde últan bolghanyng әlde qayda artyq edi ghoy degizetin kórinisterdi әdeyilep tәptishtep suretteydi.

Kishi jýzdi 110 som 60 tiyngha satyp alghan song aq patshayym ant-su ishkeninning aqysyna balannyng birin kepildikke alamyn degen. Ghúzyryna qúldyq demeuge endi shamasy joq Ábilqayyr  kepildikke úly  Eraly hanzadany attandyrady.

«Júldyzday aq meni bar kýreng tóbelding ýstinde qúlaghy qalqiyp yrghay moyyn aqsúr bala Eraly otyr. Kózine týse bergen susar bórkin qamshysynyng sabymen joghary kóterip, jautan-jautang әkesine qarap qoyady».[9][9]

Balajan qazaq oqyrmany ýshin búdan auyr suret bolmasa kerek.

Reseyge qosylghaly el ishi esten tanghanday dybys shygharmaydy. Ábilqayyrdy qarghap-silmeydi, ne dauryqtyryp maqtamaydy. Jym-jyrt.  «Biraq Ábilqayyrdyng kókiregi bәribir alay-týley».

Nege?

Aq patsha dәmesining zoryn degendey qazaq hanynyng óz erkimen qosylu ýshin qoyghan shartynyng birin oryndamaydy,  bәr-bәr tilegin ayaq asty etedi. Ábilqayyr bashqúrttardyng taghyn beresing degen. Biraq kóp úzamay ol dәmesinen kýder ýzedi. Eki ghasyrday biylep kele jatqan bashqúrttyng tizginin jәne bir bodanyna ústatatynday   patshalyqqa ne kórinipti?

Ábilqayyrdyng jәne bir tilegi - sauda-sattyq jýrgizip túru ýshin Or ózenining tómengi aghysynan bir qala túrghyzyp ber degen. Qala salynuyn salynyp jatyr. Biraq... Or qamalyn Ábilqayyr kórmekke barghanda, basyna masqara shelegin kiygizedi. Qamalgha kirgizbek týgil, esiginen de syghalatpaydy. Komendant tym qúrsa ózi shyqpay, edirendegen  kómekshisin jiberipti. «Mynau edirendegen nemege ólerdey jyny kelip túrghan Ábilqayyrdyng auyzy qisayyp ketti...»[10][10]

El ómiri, adam taghdyry turaly pәlsapalyq oilargha bastaytyn,  simvoldyq obrazdy kórinistermen ayaqtalatyn roman-dilogiyanyn  eki kitabynyng finaly eki basqa. Bir-birine kereghar. Hannyng auzy qisayyp ketetinin «Elen-alan» kitabynyng finalynda kóretin týsine jorisyn. Soghan keledi. Týsinde - shoyyn zenbirekti  panalaghanyna qaramastan hangha qara býrkit tap beredi. Qara býrkiting - imperiya. Oghan  óz erkinmen qúl boludyng ayaghy nege әkep soqqanyn esine alsa, búrynghylar túrsyn, qazaqtyn  keyingi úrpaghy bizding janymyz týrshigedi. Tarihtan belgili aqiqat: memlekettiligimizden aiyryluymyz saldarynan dinimizden, dilimizden, tilimizden aiyrylugha shaq qaldyq.  Qara býrkit Ábilqayyrgha tap berse, keyingi úrpaqtyng jan alqymynan alyp býrdi. Zardaby sonday,  tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jyldyng qarazy bolyp qalsa da, basqasyn bylay qoyyp, ana tilimiz Konstitusiyada jazylghan húqyn әli kýnge tolyq paydalana almay otyr...

Dini, dili, tili basqa Reseyge óz búidamyzdy ózimiz ústatqanda, arty nemen bitedi, patshalyq kólge bastay ma, shólge bastay ma? - dep isterin istep alghan Ábilqayyr, taghy  birde jolaushylap týn qatyp, saualyna tym qúrsa ózi senetindey jauap taba almay daghdarudan basy qatyp kele jatqanda manday tústan Ýrker tuady.

«Jol shyqqanda Ýrkerding mandayynnan tughanyn jaqsylyqqa jorymaushy ma edi? «Ýmit artsang ýrkerge qara!» deushi edi ghoy...Ýrkerding qarsy aldynnan tughany mandayynyng ashylayyn degeni me eken?! Ne de bolsa, ýmit bar ghoy»[11][11].

Týpting týbinde joryghan jaqsylyq qazaqqa búiyrdy da. Biraq  ony Ábilqayyrdyng jasaghan yrymyna jatqyza almaysyn. Búl jolghy qos ýndilikte    avtordyng dausy basym. Ár shygharma zamana tileginen tuady.  Ábish Kekilbaev keyipkerining auzyna salghan joramalynyng óz syry bar. Jazushy endi qyzyl imperiyanyng qaramaghyndaghy elining arman-tilegin osy rәmizdik suret arqyly qosa bildirdi  desek, shyndyqqa bir taban jaqyn bolghanymyz.

Roman-dilogiyanyng Ýrker shoq júldyzyna artqan jaqsylyq ýmit shyraghy jandy. Janghan kezi búidaly uaqytymyzda emes, tәuelsizdikke qol jetkizgen búidasyz uaqytymyzda.

Ábilqayyr han obrazy tarihy shyndyqqa sәikes aqtaban shúbyryndy hikayatyna arnalghan kórkem shygharmalardyng barlyghynda әrtýrli dәrejede suretteledi. 70-80 jyldary jariyalanghan shygharmalarda Kishi jýz hanynyng jalpy Qazaq eli taghdyryndaghy aiyryqsha róli bar  qayshylyghymen kórsetilse de, tómendetip túqyrtylmaydy. Jazushy Sofy Smataevtyng «Elim-ay» roman-trilogiyasynyng atalghan jyldary eki kitaby jaryq kórdi. Dilogiya, keybir zertteulerde aitylyp jýrgenindey, bashqúrt, qarapalaqtargha kýn kórsetpey, kóp batyrdyng auzyn alyp, kóp biyding kómeyine kómesh tyqqan, jyryndy, jorgha minez, qúzghyn pighyl kóp súltannyng biri retinde surettelmegen.

Ábilqayyr han beynesin  tóre túqymynyng tiptik ortasynan bóle jarmay surettep Sofy   dúrys istegen. Qúbylanamasy - tarihy shyndyq.

Jonghar basqynshylyghynyng qarsanynda  Telikólde ótken jiynda qún dauy, jesir dauy qaralyp bitimge kelgen song qazaq bi, batyrlarynyn  arasynda elge shyghys jaqtan tónip kele jatqan qandy dauylgha qarsy ne isteymiz mәselesi әngime bolmay qalmaydy. Narazy pikir  eldi basqaryp otyrghan, birining biri jaghasynan alghan it qyrqys tóre túqymy  tónireginde úitqidy.   Azuyn aqsiytqan qauipke qarsy han, súltan, tóre shara qoldanar týrleri joq. Tәuke hannyng ornyn basqan әlujuaz Bolat han, ol tipten beyjay.  Jiyngha qatysushy  qarashalar yaky qazaqtar tóre túqymyna alghash senimsizdik bildiredi. Óz elimizdi ózimiz basqarsaq qaytedini oilastyrady.

«Qashangha deyin ýrke beremiz. Anau Bolat, Ábilqayyr, Sәmeke, Baraq, Túrsyn óz ordalarynyng ishki tartysynan asa almay otyr. Halyq qyrylghanmen olardyng úpayy týgel. Búhar, Samarqan, Hiuagha auyp ketse de, sorlamaydy. O jaqta da tóre túqymy kóp».

Aralbay by qara atalatyn qazaq óz ishinnen basqaratyn adam tappasan, kýnin qarang deydi. «Qúm jiylyp tas bolmas, qúl jiylyp bas bolmas» degen tórening tili. Qúmdy iyley bilsen, - qala bolady, qarany iyley bilsen, pana bolady der edim men».[12][12]

Áyteke biy:

«-Sol súltandar baqtalastyghy  keyin mynau búqara júrtyna da júqpaly auruday jayyla ma dep qorqam-au! Indet qoy búlardiki»,[13][13] - dep iysi qazaqtyng bolashaq  birligin oilap dabyl qaghady.

Roman logikasy myqty. Dәleline dau aitu qiyn. Kórshi bashqúrt, hiua, Edil men Jayyqty mekendegen qalmaqty barymtalap, ózi de barymtalanyp dúshpanyn shamadan tys kóbeytip alghan Ábilqayyr han endi Reseydi saghalamaqshy. Shyghystan uildegen zilzalagha qúlaghy keren.

Handardyng alauyzdyghy Alqakól súlamagha deyin de talay masqaralyqqa dushar etken. Dәleline Búqar jyrau auzymen tarihy fakti keltiriledi. Kezinde Jәngir han alty jýz sarbazymen oirattyng elu myng sherigine tótep bergende, búdan jeti jyl búryn (1716 jyl shamasy) Ayakóz manynda  otyz myng qazaq әskeri eki týmen oirattan oisyray jeniledi.  Qayyp han men Ábilqayyr hannyng baqtalastyghy saldarynan qazaq jauyngerleri  arytart-beritartqa qalyp, masqara jeniliske úshyraghan.

Biraq synaghannyng jóni sol dep, romanshy búl keyipkerine qara boyau jagha bermeytinin de aitugha kerek. Ábilqayyr hannyng obektivti sypattamasy  Ordabasyda Jonghargha qarsy soghysu sharalary belgilengen kezde,  ýsh jýzding birikken qolyn basqaratyn sardar saylau barysynda  beriledi.   Qazdauysty Qazybek biy:

«- Maqtamaymyn Ábilqayyrdy! Biraq ishinde jylt eter jaryghy baryn jәne jasyryp qala almaymyn. Qol bastar ailasyna senem de, bas paydasyna qyzyqqysh súghanaqtyghyn jәne barshana aighaq qylam.  «Qoy asyghy qolayyna jaqsy saqa ghoy» - deydi halqymyz. Ábilqayyrdan ontayly basqandy tappay otyrmyn. Sardaryng Ábilqayyr bolsyn, jamaghat!»[14][14] - deydi.

Tóle by bas bolyp jinalghandar tóre, súltandarymen qosa alaqandaryn jayyp bata beredi.  Ábilqayyrdyn   Anyraqay jenisindegi qolbasylyq qayrat-qimylyn jazushy útymdy suretter arqyly kórsete bilgen.

«Elim-ay» romanynda últ-azattyq iydeyasynyng basty maqsaty Ordabasyda bas qosqan ýsh jýzding alqa-qotan jiynyndaghy Tól by sózimen tújyrymdalady. «Zar tilegimiz, - deydi ol, - BIRLIK! Tirlikting tútqasy da sol birlik ekenin anau sarnaghan aghayynnyng «Elimayymen» saharasyna taratyp jatyr. Soghan qúlay beril...»[15][15]

Qazaq tilindegi el, últ sózderi tórkindes. «El» - halyq, júrt, qauym maghynasynda aitylsa, «últ» - til, territoriya, ekonomikalyq hәm minez - qúlyqtyq ortaqtastyghy negizinde qalyptasqan adamdardyng tarihy әleumettik, etnikalyq tútastyghyn bildiretin úghym sanalady. Búghan deyin anyq aitylmaghan eng manyzdy belgi jәne el sózining ózegi -  últ úghymyna halyqtyng barlyq top, taptary týgel kiredi. Romannyng «Elim-ay»  atyn, «Qara kózden móltildep jas keledi» degen óleng jolyn osy maghynada týsinsek kerek.   «Elim-aydaghy» qaryndas sózining týsinik-tanymy da býgingi qoldanystan әlde qayda ken. Qazirgi qoldanystaghy «qandas» sózining balamasy.

«Elim-ay» ol kezde shyrqalmasa da, soghan úqsas әuen, «Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol» degen danalyq sóz - jazushy Múhtar Maghauinning әigili «Alasapyran» atty, HVI ghasyrdyng ayaghy HVII ghasyrdyng basy kezindegi  Euraziyalyq eren aimaqty[16][16] qamtityn epikalyq  keng arnaly, otanshyl ghaziz jýrekti eljireter, múndy-sazdy  roman-dilogiyasyn oqyghanynda taghy da esine oralady.

Shygharmanyng bas keyipkeri  - Tәuekel (romanda «Tәuekkel») hannyng izbasary bop jariyalanghan, «úzyn oqty» Ondan súltannyng úly Oraz-Múhamed jaynap túrghan jas shaghynda jolaushylap jýrip ayaq astynan jat júrttyng qúlaq kesti qúlyna ainalghanday kýy keshedi. Orys imperiyasynyng búghausyz tútqyny bolady. Ózining qayratkerlik qarymdylyghynyn, qamal búzar qaysar-ójettiligining arqasynda hanzada sol kezdegi orys alpauyttary qatarynanan qalyspaydy, beybit kýnderi el baghu, soghys saghatynda qol basqaru qabileti jaghynan olardyn  birinen kem soqpaydy. Resey patshalyghynyng biyik mansap shen-shekpenderine ie bolady, Han-Kermen júrtynda handyq qúrady.

Osy jerde  lord Kerzonnyng orystyn  otarlau sayasatynyng bóten júrtty aldap-arbau amalyn biz, aghylshyndar, paydalansaq dep silekeyin shúbyrta aitqan  myna bir sózin keltire ketsek artyqtyghy bolmas.

«Zamechatelinaya cherta  rusifikasii, provodimoy v Sredney Aziiy,- deydi Kerzon,-  sostoit v tom priymenenii, kotoroe nahodit zavoevateli dlya svoih byvshih protivnikov na pole boya.  Ya vspominai seremonii vstrechy v Baku, na kotoroy prisutstvovaly chetyre hana iz Merva...v russkoy voennoy forme. Eto lishi sluchaynaya illustrasiya provodimoy Rossiey linii, kotoraya sama yavlyaetsya lishi otvetvleniyem ot teoriy «obiyatiy y poseluev posle horoshey trepki» generala Skobeleva. Hany byly poslany v Peterburg, chtoby ih poraziti y voshititi, y pokryti ordenamy y medalyami, chtoby udovletvoriti ih tsheslaviye»[17][17].

Oraz Múhamed - Resey imperiyasynyng basqa elding betke shygharyn jemdeu tәsilimen ainalasyndaghy aimaqtardy baghyndyrudyng ayarly, zalym tәsilining alghashqy qúrbandarynyng biri edi desek syiymdy. Bar ómiri qolgha ýiretilgen qamauly  qyran kýiine úqsaydy.

Dilogiyanyng birinshi kitaby bizding kóp tarihy romandarda jetispey túratyn eleuli olqylyqtyng ornyn toltyruymen erekshelenedi. Kiyim-kiyis, әdet-ghúryp, sahra júrtynyn  naqtyly túrmysy Maghauin romanynda sheberlikpen   suretteletini sonday, óz eling tarihynyng jana  beymәlim betterin paraqtaghanday bolasyn. Sheberlik degende, biz búl týsinikke shygharma órnegin  toqu ónerin ghana aityp otyrghanymyz joq. Qolgha alghan jibining sapasyn, boyauynyng qúramyn bilmegen toqymashy  ismer atala almaydy. Sol siyaqty jazushy qauymnyng jazyp otyrghan dýnie turaly etnografiyalyq úshan-teniz bilim-tanymy bolugha kerek.

Oraz-Múhamedting jas әieli Ay-Sheshek súlu jolshybay kósh ýstinde sadaq tartyp, aspanda zyrlap úshyp bara jatqan bir ýirekti atyp týsiredi.  Oraz-Múhamedke inisi:

« - Keremet atady eken Ay-Sheshek jeneshem. Qauyrsynsyz qisyq oqtyng ózimen qaghyp týsirdi.

- Oi, tentek, - dedi Oraz-Múhamed rahattana kýlip, - Búl oq osylay, әdeyi qisyq jasalghan. Kórding be.  Ári barmaqtay juan, auyr. Emen ghoy. Masaghy túqyl, shanshyp atpaydy. Mejeli jerge jetkende kóldeneng úshady da, qústy tayaqpen úrghanday qaghyp týsiredi. Kórding ghoy jana. Tiz oq atalady.

- Al shanshyp atalatyn alman oq - kez oq dep atalady, - dedi Kóshek kóp biletinin tanytugha tyrysqan maqtanyshpen.

- Kez oqtyng ózi neshe týrli: kóbebúzar, әndigen, qozy-jauyryn, qasaly, ysqyrma...әrqaysysy әr týrli jaghdayda, әr qashyqtyqta qoldanylady. Sodan son, búlghyn, tiyin atatyn tomar oq degen  bar. Al aimanday oq...».[18][18]

Búl sadaq oqtaryn bir jaghy kóshpendiler mәdeniyetine ernin shýiire qaraytyn órkókirek  eurosentrizmge qarsy atylghan oq týrlerine jatqyzar edik. Bizding ata-babalarymyzdyng qay halyqtan da kem týspeytin ózindik mәdeniyeti baryn jazushy  shamasy osylay shyghar degen  mólsherli dolbarmen emes, qazaq kóshi me, ýy saltanaty ma, jas, kәri-jastyng kiyimi me әldebir qoymalardan tirnektep izdep tapqanynan  naqtyly, qanyqty  suret tughyzady. Ata-babalarymyz  osal bolmaghan eken degizetin maqtanysh sezimge bóleydi.    Últtyq ruhymyzdy kóteredi.

Dilogiyanyng birinshi kitabynda jas jiger Oraz-Múhamed tughan dalasynda rahatqa batyp alshang basyp jýrse, ekinshi kitabynda Resey elinde aq patshagha qyzmet etip jýrip te ne qyzyqqa keneledi. Sóitse de tughan eline saghynyshy esh basylmaydy. Jýregi elim, júrtym dep soghady.

 

*  *  *

El birligi, últ birligi 70-80 jyldardaghy qazaq tarihy romandarynyng basty taqyrybyna ainaldy jәne taptyq, revolusiyashyldyq aghymdaghy әdebiyetten ózgeshe anghar tanytty. Qazaq elining san ghasyrlyq tarihyn baylar men kedey taptardyng qyrqysuyn kórset degen totalitarlyq sayasattan búra tartyp,    basqasha sarynda baghyt aldy. Býtkil qazaq dalasy kórkem shygharmanyng negizgi epikalyq órisi bolghanda, sol dalanyng últ-azattyq iydeyasyn tu etip kótergen   qazaq  tarihy qaharmandary onyng bas keyipkerine ainaldy.

90 jyldary qazaq eli ejelgi armany tәuelsizdikke qol artqanda  tarihy roman tyng serpin tanytyp, búnyng aldyndaghy tuyndylarda jerine jetkize qazylmaghan, arshylmaghan kóp-kóp janalyq aqiqattardy býkpelemey, syzdyqtatpay bar dauyspen, ashyq aityp berdi. Búl rette aldymen auyzgha alynatyn shygharma - jazushy Qabdesh Júmadilovtyng «Daraboz» roman-dilogiyasy.

Qabdesh ózine deyingi tarihy roman avtorlary Esenberliyn, Kekilbaev, Smataev, Maghauin kótergen problemalardy ýstey týsedi de, olardyng qalamy tiye  qoymaghan kezendi jәne jongharlargha qarsy últ-azattyghy soghysynyng asa kórnekti qolbasylarynyng biri, Búqar jyrau sózimen aitqanda, Bógenbay batyrdan da búryn nayzasyn jaugha tiregen, búghan deyingi tarihy tuyndylarda tek birer kóriner epizodtyq keyipker retinde ghana bederlengen, Abylay han daraboz ataghan  Qarakerey Qabanbaydy, basqa da  beynelenui kómeski   túlghalardy  suretteu obektisi etip algha shygharady.

Jazushy shygharmasy qúptalyp ta, qay túsy synalyp ta ýlgerdi. Óz tarapymyzdan aitsaq, qúptalatyn tústary әldeqayda basym. Roman-dilogiyanyng úzyna boyyna әdemi әuenimen bauraytyn әn qayyrmasynday kredosy býgin  arytart-beritartqa salynyp dau-damaylatyp  jýrgen últtyq iydeya týsiniginde jýreginning eng tórinen oryn alady. Ol kredo Tóle by sózimen bylaysha tújyrymdalady: «...Halqymyzdyng qazaq degen esimi - azat degen sózben tórkindes. Azattyqtan airylghany - qazaqtyng qúryp bitkeni...»[19][19]

Qazaq últtyq esimimiz ýsh jýz bop bólshektenuden emes, ýsh jýzding ajyramas tútastyghynan túrady, deydi roman. Shygharma   songhy nýktesine deyin sol problemaly jauapty oigha toly.  Halyq bop bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharmay, tóre, súltandardyng bir  qazaqty ýshke jaryp, ru-rugha bólshekteuining saldary Aqtaban shúbyryndygha әkelip soqtyrdy. Birtútastyghy búzylghanda nebary ýsh týmen jonghardan qynaday qyryldyq. Qazaqtanu mektebinde búdan auyr syn bolmasa, Qabdesh romany sol tarihy synnyn   әrtýrli sabaq saldaryn tekseredi.

Jonghar halqy -  bir әsker, bir júdyryq. Al ýsh jýzge bólshektengen qazaq rulary tipti Anyraqay, Alakól jenisterinen keyin de etek-jenin jiya almay, jan-jaqqa sauyn aityp, jasaq jinaumen әlek. Bas kedergi -  tórelerdin, ru basylarynyng baqtalastyghy. Shygharmanyng bastapqy joldarynan-aq oqyrman bas qatyryp mәngirtken sol kinarattyng tamyryn ústaghanday bolady. Ábilmәmbet  han ótkizip otyrghan keneste ru, taypa qoshqarlarynyng arasynda úiymshyldyq az, kýdikshildik kóp. Qaqtyghys qay tústa  úrys-keriske sogha jazdap baryp, әzer basylady. Óitpeske amaldary joq. «Múndayda ókpelegen aghayyn  ózi ghana ketpeydi, qazaq ýshin qasqaldaqtyng qanynday  birer myng sarbazdy sonynan erte ketedi. Bereke-birligi joq, bәtuasyz elge han bolghan adamnyng da mandayynyng sory bes eli».[20][20]

Roman bas keyipkerining atqaratyn mindetin birden aldyna jayyp salady. Qazaq jerin jaudan birjolata alastau iydeyasy kýn tәrtibine qoyylady.  Qanday da iydeyanyn  úiytqysy - adam. Shygharma sol úiystyrghysh obraz rólin talay qandy shayqastarda ýzdik qolbasylyq qabiletin kórsetken, qazaqtyng shynayy tarihynyng shyn darabozy  - Qarakerey Qabanbay batyrgha «jýkteydi». Key shygharmanyng bas keyipkeri sujet shiyelenisinde birtindep qalyptasady. Al, roman-dilogiyanyng bas keyipkeri Qabanbay jonghargha qarsy soghystarda qyryq jyl attan týspegen ataqty batyr, ysylghan oqyrman kózinde qalyptasqan keyipker. Sondyqtan avtor bas keyipkerining beynesindegi belgili sypattargha qosymsha jәne bir eleuli qasiyetter qosady.  Solardyng eng kórnektisi jәne tatymy myqtysy - Darabozdyng últtyq iydeya úiytqysy bola  bilgendigi. Búl qasiyet oty obrazdyng barsha tirlik-tynysynan úshqyndap túrady. Aty-jóni  nayman ruynyng belgili tarmaghymen qosaqtala atalghanymen, bas keyipker  ózin Alash úlymyn, Qazaq perzentimen dep sezinetindigimen sýisindiredi. Qabanbaydyng qolbasylyq, batyrlyq ýlgileri, ýlken sayasatkerligi  osy últtyq ruhtan tuyndaydy. 1748 jylghy úly han  Ábilmәmbetting ordasynda  Týrkistandy, Tashkendi, úly jýzding Jetisuday jannat jerin, Altay, Tarbaghataydyng suly, nuly ónirin jaudan tazartu  isin jýzege asyru dәl osy bas keyipkerding - Qabanbay batyr basqarghan  sarbazdardyng ýlesine tiyedi.

Romannyng jaqsy ataluynyng da, ony synap mineluining de sebepterin  qazaqtyng azattyghy, últtyq arman-tilegi jónindegi avtorlyq kredonyn  jýzege asuy dengeyinen izdeuge kerek.

Synaushylar  negizinen qazaq tarihynyng kórnekti túlghalarynyng biri - Ábilqayyr handy qorghashtap, onyng beynesining «Daraboz» romanynda tym ashy-zәrli tilde minelgenine narazy. Búnyng aldyndaghy romandardaghy shygharmalarmen salystyrghanda    «Daraboz» dilogiyasy shynynda da ol han jóninde qatty ketken. «Ábilqayyr - ar-úyattan bezgen, halyqtyng qarghysyna úshyraghan adam. Sol aramdyghy, opasyzdyghy ýshin әli-aq sazayyn tartady!»[21][21] Baraq súltannyng búl sypatamasynan  avtorlyq pozisiyanyng bas shúlghyghan maqúly qosa estiledi.

Ábilqayyr han jóninde tamam júrttan ózgeshe pikir aitty  dep Qabdeshti jazghyru, bizdinshe, orynsyz. Olay deuge sebep tolyp jatyr.

Birinshiden, әr avtordyng ózine ghana tәn dýniyetanymdyq múnarasy bolady. Últtyq minez, beyne jasaudyng joldary qily-qily. Key  kórkem suret  tarihy faktilermen sanassa, key tústa sanaspaydy. Iriktelgen, jinaqtalghan tarihy shyndyqpen birge oidan qosu aralas jýredi. Keyde tarihy shyndyq pen kórkem shyndyqtyn  qarama-qayshy keletin jaghdayy da bolady. Bir kezde belgili tarihshy Lev Gumiylev  Reseydi Batystan tóngen hauipten Batyy han qútqardy, Chud kóli múz aidynyndaghy tevtondardyng kózin joyghan soghysta tatar atty әskeri sheshushi ról atqardy dep jazdy. Al, «Aleksandr Nevskiy» filiminde tatar-mongol hany әjua, sayqymazaq qalypta syqaqtalady. Úly Otan soghysynyng qarsanynda tughan, halyqty patriottyq ruhta tәrbiyleleu isinde baghaly orny bar filimdi qoyghan óner iyelerin sol ýshin tarihty búrmaladyng dep sóguge bola ma?

«Daraboz» - kórkem tuyndy.  Ábilqayyr hannyng rólin  ong baghalaytyn tarih ghylymnyng ólshem-tarazysyna Qabdesh Júmadilov romanynyng suret baghamy  sәikese bermeuinde esh oghashtyq joq. Tәuelsizdik pen demokratiya jaghdayynda әrkim óz kózqarasyn irkilmey, ashyq aitugha húqyly ekenin esepke almaghannyng ózinde de.

Ekinshiden, «Daraboz» romany Ábilqayyr hannyng Anyraqay soghysyndaghy erligin joqqa shygharmaydy. Joqqa shygharmaghanymen, ile-shala Bolat hannyng ornyna saylamadyndar dep ókpelep, úrys dalasynan Kishi jýz qolyn bólip әketkendigin jaqsy minezge jatqyzbaydy. Jenistin  jemisin tolyq tere almay,  qapyda qalghanymyzgha Ábilqayyrdy aiypty sanaydy.

Ýshinshiden, Ábilqayyr obrazy taqyrybynyng astaryna Qazaqstannyng Reseyge óz erkimen qosyluy problemasy qabylghanyn úmytpaugha kerek. Qazaq qay elge de qúl bolmaugha kerek deytin  kredony  basshylyqqa alghan jazushy: jolbarystan qashyp, arystannyng auzyna týsu qalay bolady? Arystan asamaydy dep kim aitty? - deydi.

Romanda Reseyding sol kezde qazaqqa ong kózimen qaramaghan faktileri kóptep keltiriledi. Orys patshasynyn  Ábilqayyrdy aldap soqqanyn aita kele, Ábish Kekilbaevtyng romanynda kórsetilmegen bir faktini  eske salady. Ábilqayyr han  Edil-Jayyq arasynan qonys súraghan eken. Patsha qonys bermek týgil, búl eki ózenning manyna búratana ataulyny juytpaudy shygharghan. Jayyqtyng eki qaptalynan әldeneshe shaqyrymgha deyin ot qoyyp órtep jibergen son, ol ózenine endi qazaq malyn da suara almaytyn bolghan. Sauda istep, qaru alyp jyrghap jatyr degeni de - qúr qaueset. Patsha tipti búratana halyqqa kýrek, oraq, balta siyaqty temir búiymdar satugha da tyiym salghan, suyqqaru jasaugha paydalanady dep. Jay qara temirin qimay otyrghan patshalyq bizge ot qaru berushi me edi? - deydi romannyng ortalyq keyipkerlerining biri Abylay han.

Tórtinshiden, Resey ózge júrtty «óz erkimen qosyp aluynda» qazaqtyng birqatar betke shygharynyng dýniyeqonyzdyghyn keninen paydalanghan. Orys otarshylarynyng lord Kerzon maqtaghan zymiyan tәsilining qazaqqa da qoldanyla bastaghanyn roman Ábilqayyr hannyng kýieu balasy Shaqshaq Jәnibekting mysalynda este qalarlyqtay etip suretteydi. Orys patshasynan tarhan shenin  alghannan beri «sәn-saltanatyng at tarta almaytyn dәrejege jetipti» dep sheneydi. Onyng han kenesinde aq patshagha arqa sýiemeyinshe jonghar aldyra qoyar ma eken dep tәlimsigenin Tóle bi  qatty týiilip sógedi. Jasaghyng ne kýide? «Bәlkim, Ábilqayyr ekeuing etegining astyna baryp tyghylghan qatyn patshanyng raqymy týsip, jerindi jaudan tazartyp beretin shyghar? Orys ónerli júrt qoy. Biraq auzyndy oshaq, múrnyndy múrja etip, týtin jútqannan ózge ýirengen ónering bar ma sol elden? Tarhandyghyng el qorghaytyn qalqan bolmay, moynyna salghan arqan bolyp jýrmesin!»[22][22] - dep kelekeleydi.

Iya, qazaq kórgen qiyamet-qayymnyng qay-qaysysy da  - tәuelsizdik tauqymeti.  Áldebir tarihy túlghalargha keleshek úrpaqtyng aitar alghys-qarghysy olardyn   sol tauqymettin  auyrtpalyghyn qalay kótergenderine  baylanysty bolmaq.

«Daraboz» roman-dilogiyasynyng «Týiininde»  avtor  «úzaq  jyl arhivting shanyn qaqqandaghy» algha qoyghan «mindetimiz tarih jasaushylardyng búrmalaghan faktilerin oryn-ornyna qoyyp, belgili bir jýiemen bayandap beru ghana..»[23][23] deydi.  Búndaghy jýie - qay jýie? Bizdinshe, keyipkerler qatynasynan tuyndaytyn sujettin  aitpaghy - elding eldigin, últtyng últtyghyn saqtau iydeyasynyng kýni býginge deyingi zәrulgi.  Ol jaghyn avtor romanynda tolyq, jan-jaqty, teren  ashyp kórsetse de, avtorlyq týiin sózinde, ne sebepti ekeni, búl pikirin shegine jetkizbey  irkip qalghan. «Abylaydan song arada tura eki jýz on jyl ótkende, qazaq eli tәuelsiz memleket bolyp, jasyl tuy kók jýzinde qayta jelbiredi».[24][24] - degen qorytyndysyn romannyng iydeyalyq-esetikalyq túrghysymen baylanystyryp  jalghay týspey,  qarapayym qysyr keneske búrylyp ketken.

Ómirde búrmalanbaytyn fakti az ba?  Qazirgi gazetterdi oqyp otyrsang 1988 jyly Shәkәrim men Maghjandy «men aqtap shyqtymdardyn» kóbeygeni sonshalyq, osy iygi júmystyng bar qara sharuasyn atqarghan Áuezov instituty dalada qalyp qoyady. Tipti aqtandaqty jon isine qatysty istelgen sharuany tizbelegende Ádebiyet institutynyn  aty da atalmaydy. Sol búrmalanghan shyndyqty qalpyna keltiru ýshin otyra qalyp roman jazbaysyng ghoy.

Bizdinshe, «Daraboz» roman-dilogiyasynyng dýniyege kelui taghy da sol tәuelsizdik tauqymetinen tuyp otyr. Kók bayraghymyz, Allagha shýkir, baqyt qúsynday qolymyzgha qonghanymen, ol kenet jalp etip úshyp ketpese iygi etti degen ýrey, qorqynysh yzghary jýregimizdi әlsin-әli  qaryp ótetetini de shyndyq qoy. Býgingi búqaralyq aqparat qúraldaryn oqyghan kisi, apyray, tәuelsizdikke qol jetkizgenimizden ony qorghau odan da qiyn eken ghoy degizedi. Sol alandaushylyq «Daraboz» romanynyng ónboyynan,  ótkir, ótimdi sóz, aq jýrek   jýiesinen   aiqyn sezilip otyrady.

Tauqymet, azapty  Qazaq jerinin  tarlyghynan, azdyghynan tartyp otyrghanymyz joq. Sol jerding qadir-qasiyetin týsinip jettik pe?- degen saualgha tolyqqandy jauap bere alyp jýrmiz be, joq pa? Mine, qayda jatyr mәsele. Songhy jyldary jaryq kórgen on tomdyq «Qazaq әdebiyeti tarihynda» (2006), «Qazaqtyng 100 romany» jinaghynda (2004) «Daraboz» romanynan keltirilgen dәieksózde: jau astyndaghy atyndy, ne qoynyndaghy qatynyndy súrasa ber, jer súrasa berme deytin anyzdyng Qarakerey Qabanbay batyr auzymen aitylatynynda ýlken mәn bar delingen.

Endeshe, sol sózding mәnine ýlkendi-kishi bәrimizding de týsinip jetuimiz kerek. Úqsas pikir:  taghy birde  Abylaygha elshi jiberedi. Osyghan baylanysty Abylay han ordasynda kenes ótedi. Sonda Qabanbay túryp: «...Qytay jaghynyng qolqasy - jalghyz Ámirsana ma, әlde odan basqa da qoyar talaby bar ma?»- dep súraydy. Abylay ile jauap beredi: «Ejenhannyng hatynda jazylmaghanymen, múndaghy әsker basy jandaraldarynyng auzy tym joghary. Olar bir kezde oirattar basyp alghan  shyghys aimaqtardy týgel qaytarudy talap etedi.

- Bәse, solay bolar... Endeshe, mening sózim qysqa, - dedi Qabanbay, - Qytaygha berer bir sýiem jerimiz joq ekenin elshige jaqsylap úghyndyruymyz kerek. Oghan kónbese qasyq qanymyz qalghansha soghysamyz...»[25][25]

Múny da oidan qosylghangha sanasaq, búdan 15 jyl búryn romanda qozghalghan  әngimening Shyghystaghy alpauyttyng kýni keshe 1 million gektar jerimizdi jalgha (arendagha) beruin súraghan ótinishine úlasqanyn qay qiyalgha jatqyzamyz?

Ádebiyet qúdyrettiligi - kórkem sózdin, onyng iyesinin  jany men qany  últ ruhynan jaratylghanynda. Ne zaman tusyn, aitqan sózi halyq súranysyna, halyq tilegine  sәikesedi. Sәikesip qana qoymaydy. Tәuelsizdik tilegining qay problemasy der kezinde sheshilmey jatsa, jauapkerin tauyp    aiqasady da.

Jogharyda taldanghan iri tarihy shygharmalar, Qabdesh Júmadilovting «Daraboz» roman-dilogiyasy - tәuelsizdigimiziding kesheli-býgingi tauqymetinen tughan dýniyeler.

 

*  *  *

Jastayymyzdan jattalghan qaghida: myqty iydeya materialdyq kýshke ainalmaq. HH ghasyrdyng әsirese ekinshi jartysynda tughan qazaq tarihy romandary senzorlyq, partiyalyq baqylaudyng temir tezine qaramastan,  tospasy búzylghan aghyn suday tasqyndady. Keshegi  tәuelsizdigimiz jolynda janqiyarlyqpen kýresken ata-babalarymyzdyng qaytpas-qaysar ruhymen jigerlendirdi.  Qazir de elimizding eldigin saqtaugha qyzmet etude. Tәuelsizdik tauqymetin kóterisude.

 

"Aqiqat" jurnaly

---