Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 7317 0 pikir 27 Mamyr, 2015 saghat 14:54

TYRJALANASh DENE "DEMOKRATIYaSY"

Búryndary jabayy adam shyghypty. Orman jaqta ómir sýredi eken degen sózder aitylyp jatatyn. Ýsti­-basyn jýn basqan delinetin onyng ýstinde lypa bolmaytyny da belgili edi. Sol tústa jabayy adamnyng «dosy» Astanadan da shygha keletinin kim bilgen?..

Ótken aptanyng senbisinde keshke tayau qalanyng Uәlihanov kóshesining boyymen tyr jalanash syzyp bara jatqan adamgha qatysty «beynesujet» ghalamtordy dýr silkintti. Jan­-jaghyna qaramay, әldebir jaqqa asyqqan әri esh qymsynbaghan keyippen ketip bara jatyr. Mashinalar janynan zulap ótude. Beynerolikten bayqalghany, avtokólikter arasynda jol­-patrulidik polisiyasy mashinasy da ketip barady. Sóitsek, olar da bayqap ýlgerip, jedel týrde ústap alghan eken. Polisiyanyng anyqtaghanynday, tyr jalanash adam 41 jastaghy Astana qalasynyng túrghyny bolyp shyqty.
Biz de qoghamdyq azghyndyqqa aparatyn kóriniske beyjay qaramay, Astana qalasy IID-­ne habarlastyq. Ondaghy baspasóz qyzmetining jetekshisi Sofiya hanymnan úyalsaq ta sol oqighagha baylanysty ne bolyp jatqany jәne ayaghy nemen tynuy mýmkin ekendigi turasynda bayan etuin súraghan edik:
— Psihologiyasy bәri dúrys. …Mamandar qarady. Biraq ol ishimdikke salynu boyynsha esepte túrghan, — dedi.
Sonday-­aq, Sofiya Ánuarbekqyzynyng aituynsha, jalpy búnday jaghdaylarda, eger ol adamnyng psihologiyasynda auytqu bolsa, eshqanday shara qoldanylmaydy. Al aqyl-­esi dúrystyghy dәleldense, әkimshilik jauapkershilikke tartyluy mýmkin. Tipti jalanash ketip bara jatyp adamdargha tiyisse, týrli dengeyde ziyanyn tiygizse, qylmystyq is qozghalatynday dengeyge deyin jetpek. Búl endi zannan habary bar adamdargha belgili bolar.
Degenmen, bir nәrse bayqalyp qaldy. Mysaly, pornografiyalyq filimder men anayy suretterge, birjynystyq nekege jәne t.b. qoghamdyq ardy búzatyn jat qúbylystargha zang shenberinde tyiym saldyq. Biraq kóshede, qoghamdyq ortalarda jalanashtanugha tyiym salu zangha týspey ketkendey. Sebebi búl bizding qoghamda múnday kórinisting boluy mýmkin emes degen týsinikten shyqsa kerek. Sonyng da kesirinen qúqyq qorghau organdary múnday oqighalarda jalanash adamdy jazalay almay әlekke týsedi. Endeshe, qoghamdyq etikany búzatyn jalanashtanudy toqtatyp, zang shenberinde jazalau ýshin keshiktirmey tiyisti zandargha ózgerister men tolyqtyrular engizgen dúrys.
Demokratiyanyng manyzy teren. Onyng adamzattyq ortaq qúndylyqtardy saqtauda, teng qúqyqty qamtamasyz etude ýlken mәni bar. Biraq múnday «demokratiyanyn» azghyndyq pen arsyzdyqty órshitkennen basqa qanday paydasy bar?.. IYә, europalyqtarda, basqa da keybir elderde naturizm jәne t.b. aghymdar bar. Tyr jalanash jýru, olardyng oiynsha, tabighatpen ýilesim tabudyng joly. Tabighatqa etene jaqyndap, jan men tәndi sauyqtyra týsetin әdis.
Bizge múnday «әdistin» mýlde keregi joq. Sondyqtan da qoghamdyq sanagha әbden enbey túrghanda toqtatqan dúrys. Aldaghy uaqytta múnday kórinister qaytalanbas ýshin sharalar qoldanyluy tiyis. Búghan «Estimegen elde kóp» dep qarap, jaybaraqat qaldyra salugha bolmaydy.

Quat Erghaliyúly, «Áziret Súltan» meshitining naib imamy:
«Lút Payghambardyn qauymy arsyz edi…»

— Jalpy, sharighat boyynsha alsaq, Alla Taghala Qúran Kәrimde: “Sender ýshin kiyimder jarattyq. Taqualyq kiyimder kiyinder”, — deydi. Búl degeniniz әuretti jerleri kórinbeytin, ózine jarasymdy kiyimder.
Qúran kәrimde: “Lút (a.s.) payghambardyng qauymy arsyz edi…” — dep atalyp ótedi. Óitkeni onyng túsynda jalanash jýru, erkekter men erkekterding janasuy keng etek aldy. Sony kókten jaudyrylghan taspen, otpen azaptalumen ayaqtaldy.
Eger bizding qoghamda da beleng alatyn bolsa, onday jaghdaydyng oryn almasyna kim kepil?! Sondyqtan qolmen, tilmen tyiym salugha tyrysayyq!
Meninshe, alda qaytalanbas ýshin arnayylap zang shygharu kerek bolar. Memleket tarapynan qoghamdyq ortadaghy kiyimning qúqyq búzbaytyn normasy bekigeni jón. Sonymen qatar qoghamdyq dengeydegi nasihatty kóp jýrgizu kerek qoy. Jekelegen azamattardan bastap, memlekettik biylikke deyin.

Amangeldi Aytaly, qogham qayratkeri:
Demokratiyanyng auytquy

— Shekten shyqsa, demokratiya degenning ózi qogham ýshin jaqsy emes. Sebebi onday jaghdayda diny nanym-­senimderge, adamgershilik qaghidalaryna, mәdeniyetke qarsy keledi. Sonyng bir dәleli: ózimning denem ózimdiki, satamyn ba, saudagha salamyn ba, birjynysty nekemen ómir sýremin be, basqa ma jәne t.b. degen týsinikting saltanat qúruy. Búl erkindik óse kele kóshedegi jalanashtanu qúbylystaryna úlasuy mýmkin.
Búl — demokratiyanyng auytquy. Jekkórinishti belgilerining biri. Demokratiyany jeleu etip, odan jiyrendiruge deyin aparatyn qúbylystar. Sondyqtan demokratiyanyng jaqsy da jaman jaqtaryn aita biluimiz kerek. Ókinishke oray, búqaralyq aqparat qúraldarynda da, sayasy terminologiyada da ony tek jaghymdy baghyt dep jýr. Aghylshynnyng sayasy jәne qogham qayratkeri U.Cherchillidin: «Demokratiyanyng da ózindik kemshilikteri bar, degenmen adamzat búdan artyqty oilap tappady», — dep aitqany bar ghoy. Búl da sol kemshiligining biri dep oilaymyn…

Qúrmanghaly Núrghaliyev

Derekkózi: http://www.kazakhstanzaman.kz/

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5271