Aysúlu Qadyrbaeva. TÝRIK BABA, QÚLAQ SAL DAUYSYMA!
«Shyn-Qúz» kitabynyng annotasiyasy
Biz aqyn Aysúlu hanym jóninde sózimizdi bastarda, osydan tastay on segiz jyl búryn jaryq kórgen «Baryp qayt, balam, auylgha» atty ólender jinaghynyng alghysózinde jazylghan pikirding basynan attap kete almadyq. Onda: «Ádebiyet әlemine «Aq mama» syndy lirikalyq jyr-dastanymen qalyng oqyrman qauymnyng jýregin jaulay engen Aysúlu Qadyrbaeva zaman yrghaghyndaghy әrtýrli halyqtyq problemalardy ózining aitar oi-armandaryna arqau ete otyryp, shygharmashylyghynyng shoqtyghyn meylinshe biyiktete týsken», – delinipti.
Jasyratyn nesi bar, bolyp jatqan әrtýrli qoghamdyq sharalardyng ýstinde, ósken el, tughan jerge degen saghynyshymyzdy qozdatyp, ózegimizdi órtey oryndalatyn «Baryp qayt, balam, auylgha» әnin estigende ghana, avtoryn eske alyp: «Apyrmay, búdan baqanday otyz tórt jyl búryn myna óleng shyqqan qorjynda búdan da basqa sýbeli nәrselerding jatuy mýmkin-au», – dep elendeushi edik. Aysúlu hanymnyng tandamaly jinaghyn shygharudyng sәti týsip, tórt jýz bettik osy kitapty baspagha dayarlau barysynda biz kýtken sol ýmit aqtaldy dep esepteymiz.
Elimizding tәuelsizdigi jolynda Qúday bergen daryn men shybyn jandy shýberekke qosa týiip, el-júrtynyng ary men namysy ýshin, taghdyryn qauip pen qaterge baylaghan azamat aqyn Aysúlu sonau 1991 jylghy elimizding batys ónirindegi territoriyalyq tartystarda er azamattarmen iyq tirese qatar jýrgen-di. Bizdi quantqany – Aysúlu sol ruhty jogharylatpasa, tómendetpepti. Onyn: «Nu ishinde ainalyp qaraghaygha, asyp tuar әkeden bala qayda?! Ghashyq jardyng aqyly neni aitady? – El namysyn qorghargha Er Targhynday bir úl tauyp beruge jaramay ma?!» degen janayqayy «Últ bolam! Úrpaq ósirem!» degen qazaqtyng qay-qaysysynyng da jan-dýniyesin silkip óter.
Avtor úsynyp otyrghan búl kitaptyng ishindegi tereng filosofiyalyq ólshemmen tarihiy-taghylymdyq dengeyde jazylghan «Shynghys han», «Babyr», «Ósiyetnama» jyr-dastandary – ózining kóterip túrghan iydeyalyq salmaghy jaghynan, berisi – qazaq, әrisi – býkil týrik túqymyna dýnie túrghansha qyzmet etetin imaniy-últtyq qúndylyqtar desek, artyq aitqandyq bolmas...
Týrik baba, qúlaq sal dauysyma!
Týrik halqy – batyr halyq! Týrik halqy – arystan er halyq!
«Kimnen tayaq jegendey bizding týrik balasy?! Aldyryp jýrgen
dúshpangha auyzynyng alasy!» Búl naqyl sózdi biz úmytpauymyz
kerek! Bәrimiz bir bolsaq, jenbeytúghyn jauymyz joq!
Mústafa ShOQAY.
Qazaq jerine býkil әlemnen, atap aitqanda, Ámrika, Angliya, Fransiya, Japoniya, Resey sekildi iri derjavalardan asa joghary dәrejedegi uly yadrolyq, himiyalyq qaldyqtardy әkelip kómuge, sonday-aq, Semey, Óskemen, Jezqazghan, Jambyl, Almaty, Balqash sekildi territoriyalardan búzylmaytyndyghy jóninde esh kepildigi joq Chernobyli tiptes alty birdey Atom elektr stansiyasyn salugha, sóitip, atamekenimiz Qazaqstandy ainalagha ólim sebetin aiyqpas radiasiya aimaghyna ainaldyrugha men ýzildi-kesildi qarsymyn! Al, jer satu sayasaty – búl – baryp túrghan opasyzdyq!
Jogharydaghy josparlardyng qay-qaysysy da, týptep kelgende, býkil týrik dýniyesi babashanyraghynyng tútqasyn ústap otyrghan qazaq halqynyng tamyryny balta shabu!
Búghan jol beru – qylmys! Bizge múny ata-babalarymyzdyng aruaghy hәm keler úrpaq keshpes!!!
Avtor.
Myna zaman qay zaman?!
Azghan zaman!
Óz kórimizdi ózimiz qazghan zaman!
Shúryq tesik keudesi jer dýniyenin
basqa týsken
oymauyt tazdan jaman!
Myny zaman qay zaman?!
Qúrban zaman!
Jaydyng oghy
tóbeden úrghan zaman!
Alla jar bop, ózi amal úigharmasa,
týbirimen júlynyp týrik bitken
qúryp ketu
qaupinde túrghan zaman!
Arman zaman – búl zaman!
Jalghan zaman!
El taghdyryn tәlkekke salghan zaman!
Mal menen jan jem bolyp it pen qúsqa,
Ata júrty
adyra qalghan zaman!
Jyn oinaqqa ainalyp mekenimiz,
basymyzgha týrildi etegimiz!
Ar-újdan - púl!
Nәpsi - qúl!
Abyroy - túl!
Tarta bersek osylay, aidan da anyq
shynyrau týbi
shym batyp keterimiz!
Qúday bergen qúrytyp tilimizdi,
tabangha sap, taptadyq dinimizdi!
Sýiekte joq qasiyet,–
sayqaldyqpen,
saq-saq kýlip auzyna әjdahanyn
birimiz kep tastadyq birimizdi!
Kózin tigip qorghasyn, qolasyna,
týren tartqan
babanyng molasyna
qas dúshpangha tabyndyq,
Tәnir tútyp! -
Kókke jetti tóbemiz, sonyn, eger,
iyti ornyna baylansaq
qorasyna!
Tepkiletip tezektey tegimizdi,
jau qolynda qaldyrdyq
kegimizdi!
Han aldynda qaraday qorghalaghan,
Kimi kelip súrasa, sonysyna
bólip berdik tulaq qyp
jerimizdi!
Alasartyp keudede órimizdi,
kóringenge úsyndyq
tórimizdi!
Qúlan jortqan sar dalam!
Endi ózinnen,
ólgen kýni, myng shýkir, bir japyraq
qazatúghyn jer tapsaq
kórimizdi!
Bir-aq kýnde shashylyp
jyighanymyz,
oiran boldy, oy emes, midaghymyz!
Beti jaman uaqyttyn, niyeti jaman! –
Aqyrzaman biz ýshin osy dep bil –
Búiyrmasa Alladan
imanymyz!
Dosymyz ben aiyrmay qasymyzdy,
U aralas shaynaymyz asymyzdy!
Úrpaq azdy!
El tozdy!
Jer býlindi!
Qasiretke túnshyghyp, óksigende,
kim qúrghatar kózdegi jasymyzdy?!
Baba Týrik!!!
Qúlaq sal
dauysyma!
Men sóileymin
býgin kýn
tauysyla!
Bolashaghy - atomnyng azyghynda,
Dii, peri qaptaghan jazyghynda, -
qazaq atty bel balang shyryldaydy
baylap ketken ózinnin
qazyghynda!
Janghan ottyng qaqtalyp alauynda,
altyn basy tiguli qarauylgha!
Týrik órgen kindin jer –
Atameken,
«Aynaldyram tamúqqa!» - dese seni,
dúshpanynnyn
ol daghy qalauynda!
Topshysynan qanatym qayyrylyp,
shókti keudem,
namysym mayyrylyp!
Naghyp shydap jatyrsyn, Baba aruaq?! –
Qos býiirim tayanyp, men bozdaymyn,
Aral,
Balqash,
Semeyden aiyrylyp!!!
Buyndaghy u alyp quatymdy,
Bor kemik bop sýiegim uatyldy!
Baba Týrik! –
Aybarym Aygha atylghan!
Bir ózine sýiendim taryqqan kýn, -
artta qalghan qolday gór
múratyndy!
Mandayda elding qalyng ed sory qanday?!
Kýn bolar dep kim kýtken,
o, mynanday!
Shyrqyrysam, jan dausym oyatpas pa
aruaghyn ot keshken Otany ýshin
qos batyrdan
Alpamys, Qobylanday?!!
Nu ishinde ainalyp qaraghaygha,
asyp tuar әkeden
bala qayda?!
Ghashyq jardyng aqyly neni aitady, -
el namysyn qorghargha Er-Targhynday
bir úl tauyp beruge
jaramay ma?!
Du kóterip dauylday shuymyzdy,
zaman bar ma týleter
nuymyzdy?!
Arqa túttym ruhyn Er-Qorqyttyn, -
Qúday ondap, bas qossa barsha týrik,
eshkim bizding jygha almas
Tuymyzdy!!!
1992 jyl, Almaty.
ShYNGhYSHAN
(dastan)
“Ákeden bala tumay ma?! -
Atanyng jolyn qumay ma?!”
Ámrika, Almaniya, Angliya, Fransiya, Resey sekildi iri-iri memleketterding Shynghys jayynda tom-tom kitap jazyp, ony toqsan toghyz tarapqa tolassyz taratyp jatqany erikkenning ermegi me?! Iә bolmasa, olardyng Shynghysqa bir әukeleri týsip, et jýrekteri eljirep bara jatyr ma eken?! Áriyne, joq!
Búl – kerisinshe, sonau әlmissahtan, yaghni, dýnie jaratylghannan bermen qaray, onyna ainalyp kele jatqan týrigy tarihtyng dóngelegin, ózderining jalghan jazbalary arqyly, teris ainaldyryp, halyqty shatastyru, – jadynan aiyryp, mәngýrttendiru, – jaqynynyng kim, jatynyng kim ekenin sezbeytindey, miyghúla halge jetkizu. Odan әride olardy ishtey iritip, ózara qyrqystyrudyn, biri birining jaghasynan alyp, kenirdegine jarmasatynday, qasiretti halge jetkizip, әlsiretudin esh qiyndyghy joq.
Osy baghytta jasalghan qasaqanalyq әreketterding biri jәne biregeyi – ol -- kezinde, islamy talap, islamy tәrtipting shenberinde qabyrghasy qalanghan týrigy júmhúriyat – qasiyetti Túranymyzdyng abyroyyn asqaqtatyp, әlemdik dengeyge deyin kótergen Shynghyshanday bahadýrdi músylman shejireler jelisining bel ortasynan, pyshaqpenen keskendey alyp tastap, oghan tanylghan jalghan ghúmyrnamamenen, ózge túrghay, óz úrpaghy jatyrqaytynday keskinde pútqa qúlay tabynghan naghyz qanisher etip kórsetu bolatyn. Belgili bir dәrejede olar soghan qol jetkizdi de. Yaghni, tútasa jýrip, ózining әskery kýsh, sәn-saltanatymen býkil әlemge yqpalyn jýrgize bastaghan týrik dýniyesin dini men dilining tamyry jatqan qasiyetti Atajúrtyna qayrylyp qayta qona almastay etip bytyratyp, Shynghysynan aiyryp, bassyzdandyrdy. Halqymyz qanshama ghasyrlyq uaqyt boyyna esengirep, esin jyya almaghan qalypta ghúmyr keshti?!
Endeshe, bizding endigi jerde Shynghys hannan bezgenimiz – últ-úlystyng basyn qosyp, halqymyzdy bir Tudyng astyna jyinaqtaghan Úly Túrannyng týp túghyry – qasiyetti Altyn Ordadan bezgenimiz ekenin týsinetindey boldyq emes pe?! Al, Altyn Ordadan bezgenimiz – ózimizden, - yaghni, ózimizge «HALYQ» dep mór basyp, en taqqan tarihymyzdan bezgenimiz dýr!!!
Júrt joqtan bar jasaugha tyrysady, al, biz bolsaq, barymyzdy barday etip kórsetuden qalyp baramyz. Dosymyz: «Shynghyshan memleketinizding qabyrghasyn qalap, bosaghasyn bekitti», – dese, oghan senbeymiz. Al, endi, qasymyz: «Shynghyshan memleketinizding shanyraghyn ortasyna týsirip, kýlin kókke úshyrghan jauyz», - dese, onda ol sózge qúlay ketemiz. Ókinishti-aq, әriyne!
Iya! Jaghalay jala, jaghalay nalagha toly, jau «sheberhanasynda» soqtalanghan arsyz tariyh! Sen Shynghyshandy kimge tenemedin?! Ajalgha da tenedin, Tajalgha da tenedin!!! Alayda, sening de bet-perdenning sypyrylar uaqyty tayau!!!
Ei, mening shil boghynday shashyraghan beyneti qalyng qayran Týrigim! Ata júrtyna kindiginen baylanyp, sol ýshin, azap pen mehnattyng ne bir týrin basynan ótkergen sor manday Qazaghym! Myna bir bylyqqan dýniyening ishinen adaldyq izdep, mandayyndy aqiqatqa qaray búrghyng kelse, osy aitylghandardy eskere jýrgeysing de!!!
Úshar dәuren basymnan
jyl qúsynday!
Keleshek túr myltyqtyng únghysynda-ay!
Átteng dýniye!
Atoy sap, bar týrikti
músylmannyng jyinaytyn Tuy astynda
taghy bir úl tusa-shy
Shynghysymday!!!
Qabaghynda qara búlt kýrkiregen,
qalyng әsker sonynda dýrkiregen,
esh bir pende
Shynyspen teng týse almas
on segiz myng ghalamnyng qaghidasyn
astastyrghan
túqymy týrkimenen!
On segiz myng ghalamym – Tәnirimnen!
Tәnirimning “Bol!” degen әmirinen!
“Bolma!” dey me?! –
Ghayyppyz,
qas-qaghymda! -
dýnie bitken qaqyrap jýre berer
sógitilip jik-jigi
әdibinen!!!
Sol dýniyening sen de bir tetigisin!
Jýrektegi imanyng –
bekinisin!
Bekinising barynda
saspa, mýmin! –
kele jatqan úrpaqtyng qaghyraday
qamaly – sen!
Tapjylmas kepilisin!!!
Júmysym joq esep pen qisabynda! –
Mendik maqsat –
aqiqat misalynda!!!
Adam ata, Anamyz Hauanadan
bermen qaray týzilgen týp shejirem
qattauly túr
Qúrany Islamymda!!!
Ólshenbeydi imanyng sanynmenen, -
jyljyp aqqan tamyrda
qanynmenen!
Qaghidasy Qúrannyng sol bolady –
bir anadan tusang da, tuystyq joq
ardan bezgen
Qúdaysyz
zalymmenen!!!
Ángimemdi qozghasam әrirekten,
“Tәurat”, “Zәbýr”, “Injildi”
tәlim etken
bir jýz daghy jiyrma tórt myng payghambar,
mine, osynyng bәrine jabbar iyem:
“Din músylman – Antyng !” – dep,
әmir etken!!!
Sanqyldaghan dauysy
súnqardayyn,
jer tarpyghan túyaghy
túlpardayyn,
alyp túlgha ghúmyry – ghibrat bizge,
Haq-Taghala jolynda, úran tastap,
Tajalmenen alysqan
Zúlqarnayyn!!!
Zúlqarnayyn esimi – Tariyqta!!!
Allah raqymyn jaudyrghay
Aghiyqqa!
Nasihaty – qattauly Qúranymda!
Ónegesi – ósiyet Túranymda!
Jan imanym – týiuli Túmarymda!
Túran,
Túmar,
qolymda Qúran túryp,
men moynymdy
ózgege búrarym ba?!
Iya, Alla!!!
Iya, Alla!!!
Iya, Alla!!!
Ghaysa, Músa, Dәuit pen Isalarym
Músylmandyq jolynda
qisa janyn, –
Núh, Sýleymen, Ibrahiym, Smayylday
babalardyn, kim bilmes, iman ýshin
etken enbek, tókken ter –
qissalaryn!
Tura tartyp solardyng jolymenen,
Ýderi kósh –
qaptaghan qolymenen,
qiqu salghan dúshpangha Shynghys atty
bahadýrge,
ne bilip, sorly aghayyn,
jibimey jýr jýrekting tony neden?!
Jauda ketken әperip keginizdi, –
tezge salyp tentek pen telinizdi, –
shekpen menen býtindep sheninizdi, –
alshandatyp begzada, beginizdi, –
shiyrshyqtay shiratyp,
shiryqtyryp,
qayta tartyp bosaghan belinizdi, –
«Halyq» atty belgilep eninizdi, –
júdyryqtay,
bir jerde júmyldyryp,
qosyp ketken qatargha elinizdi -
sol Shynghyshan! -
Moyynda-moyyndama!!!
Sharpyp ótip shalghayy Shynghyshannyn,
aytshy, qane, qor bolghan jerinizdi?! -
Tu kóterip Shynghystan tapqan úlyn,
dýr silkintken joq pa edi,
tegi, bizdi?!
Keler Úrpaq!!!
Shegelep
mynany aitam:
Tarazynyng basynda – Shynghys Qaghan! –
Barsha múrat-maqsatyn
sol babannyn
jynly túr boyynda sening izgi!
Sol Shynghystan izde sen,
izdey qalsan,
tepkilese ýzilmes «Qazaq» atty
tegeurini temirdey
tegimizdi!!!
Qara qazan, qalyng el –
qarauynda! –
Dýniyening isi joq talauynda!
«Qúday – jalghyz!» «Qúran – shyn!» –
qúramdy sóz –
jaugha shapsa, jarq ta júrq nayzaghayday,
jarqyldaydy
Shynghystyng Jalauynda!!!
Jel sózing men isim joq
talasynda!
Týbi aqiqat jetkizer qarasyngha!
Sandyraghy dúshpannyng nege kerek?! -
Ar-újdany Týrikting – Jasyl Bayraq
Oghyz Han men Shynghystyn
arasynda!!!
Aytqan sózi halqynyng ziyanyna,
qaldy qanday qasiyet ziyalyda?!
«Shynghys!» – dese,
Qytaygha jýgiredi,.. –
etek-jeni dalighan qayran Babam
qorjynyna Qytaydyng syyady ma?!
Jazghan tarih tarih pa súrastyryp,
annan-mynnan
joq-bardy qúrastyryp?! -
«Shynghys!» qylam deseniz Shynghyshandy,
týriktikting tóniregin týrtkilemey,
tútas qara
Allanyng jolyndaghy
músylmany kýrespen úlastyryp!!!
Bir Alla aty – Shynghystyng Úranynda!
Bolat tәrtip! –
Ol tәrtip – Qúranynda!
«Allahu akbar!
Allahu akbar!
Allahu akbarlap!»
azandatqan dauysy Shynghyshannyn
úiqysynan oyatyp qalyng júrtty,
azynaydy dýniyenin
qúlaghynda!!!
Iya, Alla!
Iya, Alla!
Iya, Alla!!!
Jyiylmaydy, ou, júrtym, nege esiniz?!
Kim ne dese,
bas shúlghy beresiniz!..
Qaranghylyq shegi – sol –
búl Shynghysty:
«Pútqa qúlay tabynghan kәfir!» – dese,
auzyndy ashyp,
oghan da senesiniz!
Tarih – teniz... –
Sýngi ózing terenine.
Iligersing derekting keregine.
«Týrik!» – dese, týrpidey jyiyrylyp,
teris qaray aghyzar qara sudy
ghylymynnyng sheteldik
bereri ne?!
Ýsh úiyqtasam, týste joq Gollanyna,
Ámirika, Angliya, Almanyna,
Fransiyan, Qytayyn, – qalghanyna
mening tegim ne kerek, tinitkilep,
bir-aq maqsat bәrinde, jalghyz-aq shart! –
Ol –
adastyryp aq joldan biz sorlyny,
qaytken kýnde týsirmek
qarmaghyna!!!
Ne gәp mening tәptishtep qoymauymda, –
qyzyl sózdi ermek qyp oinauym ba?!
O, joq, júrtym!
Sanana saldym qozghau!.. -
Qal qimyldap, –
qazynang túnyp jatyr
músylmany Shynghystyng qoynauynda!!!
«Shynghysnama» ainalsa qazyghyna,
ghylymnyng da jetedi ol azyghyna!
Qúday ondap,
bas qossa barsha týrik,
Ergenekon – Altaydan bastau alghan
tartar sheru joryghy
músylmannyn,
Deshti-Qypshaq úlasyp jazyghyna!!!
Sózding nem bar
Tumaytyn
qysyrynda! –
Bibarys Han
qaydan jýr
Mysyrynda?!
Batys jaqqa úzatqan úghymymdy
bolmas úmyt qaldyrsam
Túghyrymdy!
Taramady qay jaqqa tamyrymyz,.. –
Ýndi elinen ne izdepti
Babyrymyz?!
Sal osyny sanannyng salmaghyna,
jol tabasyng ózin-aq
qalghanyna. –
Ne qasiyet – Shynghysqa deyingide, –
sol qasiyet –
Shynghystan keyingide!
Túranyng da,
dәulety Osmanyng da –
Shynghyspen bir tarihtyn
tostaghynda! –
Týp shejireng sheshiler Shynghyshanmen
aty atalghan bahadýr batyrlardyn
bir arnada bastaryn
qosqanynda!!!
...Bәiterekting tamyry –
týbirinde. –
Týbirine zerdemen ýnilinder!
Shynghys – aqyl!
Shynghys – kýsh!
Shynghys – batyr!!! –
Jalpaq әlem әskeri,
dýr-Jihanger
Shynghyshannyng aldynda jýgininder!
Jýgininder!!!
Ángimemning zeyin qoy әrisine, –
Týsinersing sózimnin
mәnisine!
Qúy sanana!
Sal qúlaq! –
Men aitamyn:
Búl dýniyede teng keler
esh әdis joq,
Shynghyshannnyng soghysu әdisine! –
Otqa týsken «Otan!» – dep, qarghadaydan,
Shynghys baba,
aynaldym «Alghadaydan!» *
Aqyl-qayrat Qúdaydan darymasa,
shegirtkedey qaptaghan qara qytay
sol zamanda-aq
jer betin jalmamay ma?!
*Álqissa,.. «Alghaday» – jau amalyn aldyn ala andau ýshin, úrysqa qosar, yaghni, qarsylasymen soghysqannan góri, aila tastap andysqany basym Shynghyshan әskerining ónsheng órimdey jastardan qúralghan bir toby. Al, úrysqa týser negizgi qol – ol, әlgi, “Alghaday” salghan “oyyn-soghysty” syrttay baqylap, jau jaqtyng әdis-tәsilin әbden zerdelep-zerttep alghannan keyin, tútqiyldan tap beretin bolghan. Shynghyshan soghys barysynda múnday ailanyng san týrin oilap-tauyp, boylay almastyryp otyrghan desedi. Onyng shaghyn әskermen jeniske jetuining bir syry – osynysynda bolsa kerek.
Ana-jatyr jaralyp quysynda,
kek týiilip
temirdey uysynda,
jauda ketken aqysyn daulay tughan
búl Shynghysyng –
Jalghyz úl –
Jalghyz tarlan
týrik degen túqymnyng tuysynda!!!
Keng jahandy Babamyz
qonys qylghan!
Qonys ýshin qanqúily soghys qylghan!
Shybyn jannan týniltip kәfirlerdi, -
dinin berik tútynghan músylmanmen
niyet qosyp,
tilegin toghystyrghan!!!
Sóilep ketsem, óleng sóz josyla ma?
Ayarlyqtyng bet-jýz
osyla ma?!
Aqiqatqa soqpasa Babam isi,
qol bastaghan san batyr basyn iyip,
óz erkimen
Shynghysqa qosyla ma?!
Kәfirindi
janynan týnildirip,
bir Allanyng aldynda jýgindirip,
atoy salghan úrandap,
Din-Múhammed
Payghambardyng Shynghystay has sarbazyn,
ua, halayyq,
jatyrsyng býgin bilip!!!
Habar berip sanana “Aqyretten”, –
alysyndy qiyalmen
jaqyn etken
ghalymdardyng ghalymy – shong ghúlama,
kýni erteng estiysin
Babamyzdyn
berik tútqan Odaghyn Ahmetpen!!!
Ahmed-qúl-Iassaui! – Kemengerim!
Sen
aqiqat jolynda
ne kórmedin?!
Túnghiyq syr bolmasa túnyp jatqan,
Payghambardyng jasynda beldi buyp,
qara jerding qoynyna ener me edin?!
IYә-ә-ә!
Ol kezdegi imany qalyp kýshti.
Ata-Babam ústanghan salyt kýshti.
Ámirimen Allanyn
Qoja-Ahmed
qaldyrmaqqa mәngilik, sol múranyn
týp tamyryn
terenge alyp týsti.
Týp tamyryn terenge
alyp týsti!
“Allahu!
Allahaylap!”
zikirin salyp týsti.
Qaq aiyrylyp qara jer, –
qoynauyna
Áuliyemen ilesip Iassauiydey,
kóz qaryqqan keremet
jaryq týsti!
Jerding asty – mәngilik týngi aimaghym,
jýre berdi jarqyrap,
kýnge ainalyp!!!
On segiz myn ghalamym dóngelendi ,
Qúrany jol, Qúdayy – pәrmenmenen,
Qoja-Ahmed Iassauy –
Kýndi ainalyp!
Shashty Kýnim әlemge shúghylasyn,
jazbay tanyp mýminim
Qúbylasyn!
Babam ornyn ózgeden bólek qoysam, –
Onyng syryn, aghayyn, әngimemnin
jelisinen
ózin-aq úghynasyn!!!
Alla bergen osynday nesip boldy! –
Jerding asty
ghalamat Meshit boldy!
Minezdegi aiyghyp kýliktikten,
sol Meshitke aghyldy
týrik bitken!!!
Mandayymnyng jazylghan enshisine,
jan-dýniyemning ainaldy ol
emshisine!
Bir jaratqan Allanyng rahymymen,
Din-Múhammed
bekitken Iassauiydi
“Týrik” atty әulettin
Elshisine!!!
Búghan bolmas, sirә, endi talasynyz?!
Uәjimdi aitqan
aqylgha salasynyz! –
Arqalatqan ýmitti, «Qúrma syilap»,
Yassauiydey bir Allam sýigen qúldy
Payghambardyn
yqylasty qúshaghynan
qalay júlyp, yapyrm-au, alasynyz?!
Ahmedtey bas iyip Babamyzgha,
saraptayyq osyny
sanamyzda.
«Qyluetke ketkeni – netkeni? – dep,
Alla bergen qyzyqty shettedi!» – dep,
jel sózge ergen jan bolsa
aramyzda,
«Qayt, – demekpiz, – raydan,
Rabbym ózi
túrghanynda týsirmey sabanyzgha!!!»
Oy – túnghiyq!
Týbine
ýnilgenim! –
býktetilip ash belim,
býgilgenim!...
Kәri tarih kóne kóz!
Sen ne dedin?! –
Áldeneni aitqanday, eppenen kep,
qúlaghymnyng týbinen
kýbirledin...
Kýbirledin! –
Ishki әlem
dýr silkindi! –
Sirә,
my qabatym qaqyrar býgin menin!!!
IYә, Alla!
IYә, Alla!
IYә, Alla!!!
***
Taghy tartsam
aldyna
tosyn jaydy, –
“Qaydan tabad, –
dey kórme, –
osyndaydy?”:
Mongholiyang qazirgi – jonghar júrty!!!
Ou, sondyqtan,
Shynghystyn
búl mongholgha
ýsh qaynasa, sorpasy qosylmaydy!!! –
Shynghys tegin izdesen, –
ol mongholda! –
Din músylman –
imany mol mongholda!
Oghyz-Babam izimen
“Allahu akbarlap”,
sap týzegen jauynger qol mongholda!!!
Al,
Ol mongholyng – týrikting bir bútaghy! –
Qadir tútyp,
qauymy pir tútady!!!
Myna monghol, jylmighan jelkedegi –
búl –
atyn jútqan jongharlar,
ertedegi!!!
Aqiqatta ketpese alasymyz,
dogharylsyn osymen
talasymyz!!!
IYe-e-e, Shyt-shytyrman
ómirding órmeginde
túnyp jatyr ne bir syr! –
Kórmeding be?! –
Shynghyshannyng babasy – Oghyz Qaghan
әmirimen Allanyn, әlhәmdulillahiy,
imanyna jýgingen, antyn baylap,
anasynyng sýtimen,
jórgeginde!!!
Qalghan jerde týkirdim shimaghyna!
Qol jýgirtip, dәniktin, jyighanyma!
Búqqan sayyn súghasyn, ei, kәzzaptar!
Búdan әri ýn-týnsiz jata bersek,
Shynghys emes,
Shynghystyng babasynyn
tiyisetin týring bar imanyna!!!
Qúday ýshin!
Sóileme,
bilmegesin!
Shejire ýnin
qúlaqqa ilmegesin!
Meni qalay boqtasan, olay boqta! –
Ou!
Qalay ghana shydarmyn, Babamyzdyn
shyqqan tegin
“Kәfir!” – dep tildegesin!!!
Inshallah!!!
Týbi senem
tanymnyng ataryna!
Qosylarmyn qayta elding qataryna!
Bir Allagha amanat – Baba ruhy!
Rahym týsse Qúdaydan,
Lә illәhә il Alla!
Bas kóterip,til biter tataryma!!!
Til bitedi tatardyn
Malayyna.
Jyiylamyz Malaydyn
manayyna!
Kýnderding bir kýnderi sol Malayyn
qoynauynda ghasyrdyng túnyp jatqan
qatpar-qatpar qattauly qazynany
tarqatady tarih qyp
talayyna!
Kórersing sen sol kezde
sóilegendi, –
Shynghys jәili óy degen, býy degendi!
Sýiekte – daq! –
Qorladyn
aruaqty!!!
Aqiret kýn tatarsyng әli azabyn,..
ónsheng azghyn
týsinbes
“Qoy!” – degendi!!!
Ángimemdi jón edi sozbaghanym... –
Bir oidy kep bir oidyng qozghaghanyn!..
Nalamenen, qyp-qyzyl jalamenen,
kórde tynysh jatqyzbay, Babalardyn
kórgenimde ruhyn qozghaghanyn,
janym kýiip,
botaday bozdaghanym!!!
“Jabbar iyem,
saqta!” – dep,
Jaratqangha
jalynarmyz,
jan shyghyp
baratqanda! –
Ókinish sol –
ol kezgi keshteu bolmaq,..
Qúday ózi jiyp ap
qúl pendesin
qúzyryna eriksiz qaratqanda!!!
Jan tәsilim býgingi qysylghan kýn –
Allam ózi
mýmkindik úsynghan kýn!!!
Arashalap pәktigin ghúsyl jannyn,
Tuyn kóter ghalamy músylmannyn!!!
Aqirette Allagha berer jauap –
«Álhәmdulillәhi, músylmanmyn!
Álhәmdulillәhiy,
músylmanmyn!
Músylmanmyn!
Músylmanmyn!!!»
***
Kim bar jetken dýniyening bayanyna!
Kónilim qúlay berildim
bayaghygha!
Babam aty auzymnan týspey qoydy-au! –
Aytqan sózim –
Allanyng ayany ma?!
Kóz jasyma ústattym erikimdi!
Balqyp sezim, et-jýrek eritildi!
Bizding tamyr – әride! Aldanba,úrpaq,
Annan-mynnan jyiyp ap, әrkimderdin
ayta salghan sózine beritingi!!!
Sóz salmaghy –
imannyn
qadirinde, –
bas biyligi –
Allanyn әmirinde!
Tynyshtyghyn búzbanyz!!!
Shynghys baban
úiyqtap jatyr, tynystap,
Lә illәhә il Alla,
Qúbylagha bas berip
qabirinde!!!
Kózin ashyp ólen-sóz búlaghymnyn,
“Bismillәhiy!” – dep,
qol jayyp dúgha qyldym!
Bir ózine amanat, iya Jaratqan!
Beynet keshken «El!», « Jer!” – dep,
Babalargha
búiyrta gór rahatyn júmaghynnyn!!!
Lә illәhә il Alla!
Múhammadan –
Rasul Alla!
Rasul Alla!!!
1997 jyl. Týrkistan qalasy.
B A B Y R
Tarih – teniz. Sýngi ózing terenine, -
iligersing derekting keregine!
«Týrik», – dese, týrpidey jiyrylyp,
teris qaray aghyzar qara sudy
ghylymynnyng sheteldik bereri ne?!
Ýsh úiqtasam, týste joq Gollanyna,
Ámrikan, Reseyin, Almanyna,
Fransiyan, Qytayyng – qalghanyna
mening tegim ne kerek, tintkilep,
bir-aq maqsat – bәrinde, jalghyz-aq shart, –
ol –
adastyryp aq joldan, biz sorlyny,
qaytken kýnde týsirmek qarmaghyna!!!
h h h
Bir súmdyq jәit batatyn qabyrghagha –
týp núsqadan airyldy
«Babyrnama!»
Iiminskiy qolynan shyqqan kitap -
úryq shashyp azghyndyq qúrsaghynda,
qayta tughan
qyzyl órt –
«Dabyrnama!!!
Toqtau bar ma suayt-súm Ilimiynine, -
Bergen erik auzyna kelgenine!
Meyli daghy, -
jasay bersin dúshpanym dúshpandyghyn!
Al, qazaqtyng ne deysing ghylymynyn
aytaghyna solardyng ergenine!!!
Sәuegeysip, әr kimge bal ashtyryp,
kórer kózge úrpaqty adastyryp:
«Búdan bes jýz jyl búryn
mynau jәitti
Babyr aitty», – degensip,..
Alash jәili
mәseleni qayta otyr qarastyryp!
Mәseleni qayta otyr qarastyryp,
dau-janjaldyng otynyn qalastyryp!
Eng bolmasa, Qúday-au,
aitqandaryn
tarihyna halqymnyng jýrip ótken,
sәl de bolsa, qoysa-shy janastyryp!
Jo-jo-joq!!!
Qaytedi ony shyndyqqa janastyryp, -
Dýniyeni qazaqpen sanastyryp!!!
Odan daghy, qolynda kýsh túrghanda,
jibermey me byt-shyt qyp! –
Jatsyn sosyn
ózdi-ózi qyrqysyp, bir-birimen
sheshilmeytin týiinge
talas qylyp!!!
Múndaylardan jón edi saqtanghanyn! -
Masqaragha qaldy endi Maqtandaryn!!!
Sorly qazaq! Sezbesen,
men aitayyn, -
Ilimin jazghan «Babyrdan» bermen qaray,
«Alty alashtyn» aruaghy – aqtalusyz,
qasiret jútyp, ah úrghan Aqtandaghyn!!!
Aqtandaghyn!!!
Sal qúlaqty
әngimem arghysyna:
Alty Alashty baylap el qarghysyna,
Ilimin súmyng qap-qara әriptermen,
ómir boyy boyauy óshpestey qyp,
jazyp qoydy tarihtyn
Jarghysyna!!!
O! Mynanday kim kórgen ylanyndy?!
Búl naysapqa
qyl endi qylaryndy!!
Tartyp minip astymda pyraghymdy,
qylyshymdy qynymnan suyryp ap,
bos qaldyrdy-au
beldegi qynabymdy?!!
Jalpang qaghyp,
jalpyldap,
jaqtaghansyp, -
Jaza bassa,
janyn sap, aqtaghansyp, -
tespey soryp
talaydyng qanyn ishken,
ne bir peri arada jýrdi-au sonda,
qaghyp qoyyp arqadan
maqtaghansyp!!!
Bayqadyng ba?!
Joq, әlde,.. bayqamadyn
túnyghyndy osylar shayqaghanyn?!
«Ghalym!» - deydi-au, senderdi,
o beyshara,.. -
dúshpandaryng neni aitsa, sonyng sózin
esing ketip,
esire qaytaladyn!!!
Ne syr jatqan jasyryn astarynda,
sәl oilanyp,
qúpiyasyn ashpadyng ba?!
Aram pighyl, jymysqy әreketin
betterine shyjghyryp
baspadyng ba?!
Qaperine kirmey me sonda senin,
Ilimin sózin qostasan,
Alashynnyn
qylmysker bop shygharyn qas-qaghymda?!
«Kisi óltirgen kisini «Alash!» – deydi, –
qalmaqtarda,
nanbasan, mynau túrghan
Babyr aitqan derekke qarash», – deydi.
IYә!!!
«Alash» sózi bolsyn-aq qalmaghynda,-
«kisi óltiru» maghynalyq salmaghynda!
Al, alayda, Alashtay alty arystyn
atyn qon biyligin berer me edim,
ólip ketsem, qalmaqtay
jarymaghyrgha?!
Tas tóbemnen qara aspan tónkerilip,
milyghymnan qysady,
kómkerilip!.. –
O! Qos baytaq! Qos alyp! -
Alash – Babyr!
Kóringenge bylghatyp abyroyyndy,
qorlyghyna dúshpannyng kónip kelgen,
mendegi búl
ne degen kónterilik?!!
Sharuam ne әngime úsaghynda?! -
Qu nadandyq!
Ayaqty túsadyng ba?!! –
Kim oilapty, -
týr-týri bolady dep
ishke týsken qayghy men qúsanyng da!!! –
Men
úyattan túnshyghyp ólip baram
jiyrma da birinshi ghasyrymnyn
tastay qatqan
qayrymsyz qúshaghynda!!!
Iya, Allah!
Iya, Allah!
Iya, AllaH!!!
Estimesem búl sózdi, týniler me em?!
Býktetilip ash belim,
býgiler me em?!
Týngi úiqymdy tórt bólip, dónbekshiymin,
Babam ýni jetkende qúlaghyma,
dúshpan japqan jalagha shyday almay,
jatyp alyp kórinde
kýnirengen!!!
Túz qúiylyp jýrekting jarasyna,
oyran týsti oiymnyng sanasyna!
Jalbaryndym ózine, iya, Jaratqan!
Búiyrta kór adaspay jeter joldy
Babyrym men alty alyp – Alashyma?!!
Alashyma!!!
h h h
Tarih – teniz!
Sýngi ózin
terenine!
Iligersin
derekting keregine!
«Týrik!» - dese, týrpidey jiyrylyp,
qara sudy aghyzar teris qaray
ghylymynnyng sheteldik bereri ne?!
Ýsh úiyqtasam, týste joq Gollanyna,
Ámrikan, Reseyin, Almanyna,
Fransiyan, Qytayyng - qalghanyna
mening tegim ne kerek, tinitkilep?! -
Bir-aq maqsat – bәrinde, jalghyz-aq shart -
ol -
adastyryp aq joldan biz sorlyny,
qaytken kýnde týsirmek qarmaghyna!
Al, әitpese,
qatysy ne ed qalmaqtyng qazaghyma?!
Búl solardyng jymysqy mazaghy da!
Keyingi úrpaq: «Mynany nege aittymen?»
saqalyna jarmasyp Babalardyn,
jatsyn deydi ózdi-ózi qyrylysyp,
batsyn deydi dúniyening azabyna!!!
Búl da – amanat Qúdaygha!
Biz ne delik
ardan bezgen búl múndar kәzzәbyna?!!
«Babyr!»
«Babyrnamalap!» -
bәiektegen
Ilimin súmyng úsynghan dәiektemeng -
mine, osy! –
Qalarsyn, qalamassyn, -
sen, әiteuir, osy iske aralastyn!!!
Babyr salghan sara jol sayrap jatyp,
Ilimin súmgha jarmasyp,
qara bastyn!
Qara bastyn!!!
Túnshyqtyrghan tarihty qauyzynda,
mysqal iman qalsa-shy
jauyzynda!
«Alashymdy» «Palashqa» ainaldyryp,
azghan eldin, - Allagha jazghan eldin
Ýkimi túr, kórding be, Ilimin súmnyn
qalamynyng úshymen sýikey salghan
Babyr babam dualy auyzynda!..
Dúshpan tildi osylay baylaghany!
Qarsy qoyar
amal men aila qani?!!
Ózimizdi aidap sap ózimizge,
ýimeletti kók shybyn
kózimizge!
Kókbóriden sýt emgen kógjal qazaq,
qanghyp jýrgen kóldeneng kók attyny
basymyzdan sekirtip, attatarday,
el namysyn ayaqta taptatarday,
ne kórindi,
ne boldy,
osy, bizge?!
Birde maqtap ótkendi, birde dattap,
sonymyzdan ilesken jas buyndy
sendirermiz qay aitqan
sózimizge?!!
Nening daghy, barmaymyz bayybyna...-
Bayqap túrsaq, bar kinә - ózimizde!
Ózimizde!!!
«Teng keler joq Alashqa! Myqty», - dedik! -
«Qabaghynan qara búlt yqty», - dedik!
«Alqa toptyng aldynda aibynymen
talaylardyng meselin jyqty», - dedik.
Al, býgin kýn Iliminning sózine erip,
arqa sýier asqar tau – sol Alashty
«Qanisher bop qadimgi shyqty», - dedik!..
O, nesi bar?! -
Qyrsa qazaq, dúshpanyn qyrghan shyghar! -
Óz qylghanyn
ózine qylghan shyghar!
Kesirinen solardyn, el ishinde
auyp ketip baratqan iman kóshin
nayza úshymen
ong jaqqa búrghan shyghar!!!
Sóitip, júrtty baghytqa salghan shyghar!
Qangha qylysh sol ýshin malghan shyghar!
Auzyn ashsa, jýregi kórinetin,
núr jýzinen imany tógiletin
myna qazaq
«Qapysyz, qalyng eldi
qan jylatty!» degen sóz
jalghan shyghar!!!
Jalghan shyghar!!!
h h h
Qorlap jatsa, bas salyp,
Babyrymdy,
Qalay saqtap otyram
sabyrymdy?!
Ilimin jazyp qaldyrghan «Babyrnama» -
kileng ósek, ótirik!!! Sonysymen
jasóspirim úrpaqtyng sanasyna
Babyr jәily sinirmek
jala úghymdy!!!
Al, endi ózin
ar jaghyn
oylap qara!-
Pighyly ne?!
Týbine
boylap qara! –
Qalyng qazaq esepten shygharylyp, -
aytuynsha Iliminnin, Alty Alashqa
bagha berip, at qoyghan –
oirat qana!!!
Oirat qana!!!
Degen osy – «Ot basar oinaqtaghan!..»
Ne qaldy endi әngimem ar jaghyna!
Iliktirip qazaqty
qarmaghyna,
dariyanyng týbinda búqqan jayyn -
tastay sapty jemtiktey, qalmaghyna!!! –
Ey, aghayyn!
Odan әri sen menen súrap jýrme,
«Shil boghynday shashylyp,
shashyrarday,
kim jetkizdi bizdi, - dep, - halgha myna?!»
Ne bir, ne bir taghdyrlar ótti bastan
nardyng beli shydamas salmaghyna!
Dýniyening qoy aityp jalghanyna,
arttym ýmit «Allalap!» aldaghygha!
Serpiletin kýn býgin!
Silkin, halqym!
Joghyn joqtap, ótkennin, aryn arlap
jetem deseng babalar
armanyna!!!
Alqymynan alarmyz qas dúshpandy! –
Bizde osydan
basqa amal qalmady da!
Qalmady da!!!
h h h
Adamshylyq ózgertip qalybyndy,
óshirgen son
Babyrday jaryghyndy,
jerding jýzin jalmaghan jalmauyzgha
adastyru qiyn ba, qaranghyda,
jol taba almay,
shatasqan halyghyndy!
Astaghifir Allah!!!
Qoyyp ózin
Qúdaydyng orynyna,
qosyldy olar Ibilis joryghyna!
Sandyraghyn solardyng kepilge alyp,
dәiek týigen ghylymda Babyr jayly,
ey, ghalymdar, ne deyin
porymyna?!
Shiybórini, dәnikken ólekse jep,
nege jaqyndatasyng babalardyn
aru tútqan appaq núr
Qorymyna?!
Jemtik kórsen, entelep, emingenin! -
O, qu jendet! Osynsha
jebir me edin?!
Aruaghynan qorqu joq, - kórde jatqan
marqúmdardyng qol salyp mýrdesine,
ýstindegi sypyrdyn
kebinderin!
Astaghifir Allah!!!
Júparday-aq, simirip ólik demin,
kókjiyegin beyittin
sógitkenin! –
Ata-babang saltynda o bastaghy
jer qoynynan adamdy o dýniyelik
qayta alghandy suyryp
kórip pe edin?!
Ólgenindi osy ma tiriltkenin?!
Saudyratyp,
mýshesin jiliktedin!
«Mynau – basy,.. mynausy – basqasy», - dep,
tórt jýz qyryq tórt sýiek, -
әr qaysysyn
topqa bólip, jik-jikpen iriktedin!
Astaghifir AllaH!!!
Bireulerding nazary –
barmaghynda, -
barmaqtaghy aishyqty baldaghynda!
Endi biri jarmasar iyqtaghy
altyn tongha, yapyrmau, jolyqqanday
ghúmyr boyghy kóksegen
armanyna!!!
Biri súghar ayaqty
kebisine,
últanynyng tang qalyp elisine!
Sybaghadan qúr qalghan endi biri,
talaqtayyn, tars etip jarylarday,
syimay ketip barady
terisine!
Astaghifir Allah!!!
Qashan kórsen, әr kimning mazaghynda! –
Kýn bar ma osy es jyyar
qazaghymda?!.
Han bazaryn qyzdyryp dúshpan otyr,
úrpaqtary tәu etip, basyn iyer
babasynyng tas qorghan –
mazarynda!!!
Astaghifir AllaH!!!
Zúlymdyghy dýniyeni qayran qylyp,
qúlqyny men nәpsisin maylandyryp, -
kór qoynynan kótergen qazynasyn,
satyrlatyp,
qoyady shotqa soghyp,
qyp-qyzyl órt – aqshagha ainaldyryp!!!
Astaghifir AllaH!!!
Ángimeni jón edi sozbaghanym, -
bir qylmystan
bir qylmys qozdaghanyn!..
Nalamenen,
qyp-qyzyl jalamenen,
kórde tynysh jatqyzbay, babalardyn
kórgenimde
ruhyn qozghaghanyn,
janym kýiip, botaday bozdaghanym!!!
Úrpaq qayda búl jәitti eskeretin, -
egjeyi men tegjeyin tekseretin?!
Qúday sózi – «Injilge» qol kótergen,
kәfirine
Babyr kim seskenetin?!
IYә-ә-ә!
Qúnyn joyyp Babyrday qadyrymnyn,
qazdyng tereng shúnqyryn qabirimnin!
Ey, ghalymdar!
El soryn arqalamay, –
(Ghylymyng da – ózine, bylyghyng da!)
túrghanynda qiylmay tamyrymnyn,
týp núsqasyn tauyp ber Babyrymnyn!!!
Babyrym kim?!
IYә, menin
Babyrym kim?!
Babyrym kim?!!
Babyrym kim?!!
Babyr – babam!!!
Dúshpanym bas iyetin
boyymdaghy
bar asyl qasiyetim!!!
«Babyrnamam» -
Bayraghy
músylmannyn!!!
Jap-jasyl týs –
kelbeti ghúsyl jannyn!!!
Al, «Babyr joryq!» Búl –
bas qosu! Úly maqsat! –
Jandarynan tabylyp qysylghan kýn,
bosaghasyn bekitu
búsyrmannyn!!!
Lә illәhә il Allah!
Múhammadun – rasul Allah!!!
Jasyl Bayraq!
Jasyl týs –
«Babyrnamam!!!»
Altyn jebem –
atylghan
adyrnadan!!!
Rahym týsse Alladan, әli talay
qadalarsyng dúshpangha
qabyrghadan!!!
«Babyrnamam!!!»
O, menin
«Babyrnamam!!!»
«Babyrnamam!!!»
h h h
Alty qarys azuy arlandarym!
Jiptey tizip qaytemin qalghandaryn!
Aruaghynnan ainaldym, beu, babalar!
Din-músylman jolynda biz – Sizderdin
óshken ýmit, joghalghan armandaryn!!!
Osyny oilap,
batamyn
uayymgha!
Zor bәiterek! –
Gýrs etip
qúlayym ba?! –
Bolar – boldy!!!
Lajym joq! –
Men bir gharip! -
Taghdyr erki –
jalghyz-aq
Qúdayymda!!!
Iya, Alla
Iya, Alla!
Iya, Alla!!!
Sóz sony
Iya, Jaratqan!
Keshe gór aqynyndy!
Ári-sәri kýy keshken
paqyryndy!
Bet perdesin shyndyqtyng ashamyn dep,
alystatyp aldym ba jaqynymdy?!
Ondy-soldy siltelep qalamymdy,
jerim bar ma jasqaghan jaranymdy?! –
Bәri – ózine amanat!
Ne de bolsa,
adaldyqtyn taydyrma tabanymdy!!!
Iya, Jaratqan!
Qabyl al tilegimdi!
Rahym-núrgha toltyryp jýregimdi,
shafhatynnan ýzdirme kýderimdi!!!
Tәrtip aiqyn qasiyetti Qúrandaghy!
Qúran ústap, basymyz qúralmady!
Ol joq jerde, aitqan sóz –
bәri beker!
Ózin-ózi búl pendeng qúr aldady!!!
Qúran sózi –
Qúdaydyng búiyrghany!
Búiyrghany –
sanama qúiylghany!!!
Zerdesizge ne deyin?!
Zerdelisi
aytqan ghibratnamagha úiyr daghy!
Qúran sózi -
jýginu Jaratqangha!
Ár ayatyn,
pәrman – sol,
taratqanda!
«Shaytan, - deydi, - ýmitsiz!» -
Arman qaysy
iman bolsa joldasyn, dem tausylyp,
Qúbylagha jýzindi
qaratqanda!!!
Lә illәhә il Allah!
Múhammadun – rasu Allah!!!
Allahu akbar!
Allahu akbar!
Allahu akbar
1997 jyl. Týrkistan qalasy.
Abai.kz