Qazirgi tanda qoldanysta jýrgen keybir jana sózderge qaray kele, ózimdi on shaqty jyl ilgeride tolghantqan mәselege qayta oralghandy jón kórip otyrmyn. Kenes dәuirinde qazaqtyng kýndelikti tynys-tirshilikte paydalanatyn kóptegen sózi qoldanystan qoldap yghystyrylghan bolatyn. Shyntuaytqa kelgende, búl ýderis odan da ertede, tәuelsizdikten airylghan, otarlyq qamyt moyyngha bekem ilingen patshalyqtyng kezeninen bastalghan edi. Imperiya әskeri basyp alghan jana jerlerdi týpkilikti iygeru maqsatynda, qorghansyz qalghan qazaq jerine metropoliyanyng «besinshi kolonnasyn» ornyqtyruy, odan ony bolishevizmning janasha sipatta óristetui halyqtyng tynys-tirshiligimen birge sózdik qoryn da ózgeriske úshyratty. Key rette tosyn da jana sózdermen bayytqanyn moyyndau lәzim, әitkenmen, totalitarlyq biylik kýsheygen sayyn, jekelegen qazaq sózderine tyiym salu ashyq oryn aldy. Mәselen, jer serigin tek sputniyk dep atau, biyliktegi sayasy úiymdardyng abbreviaturasyn (aytalyq – KPSS, VLKSM, VSSPS, t.s.s.), sonday-aq predsedateli, prezidium, kollegiya, sovet, kolhoz, sovhoz sekildi saylanbaly lauazymnyn, alqanyn, úiymnyng jәne sharuashylyq birlestikteri týrlerining atalymyn tek qana oryssha núsqada qoldanu zandastyryldy.

Ozbyr sayasat saldarynan búrmalanghan, qoldanystan shygharylghan kóptegen sózder qoghamdyq-sayasy tynys-tirshiligimizge memlekettik tәuelsizdikpen birge qayta oralyp, ainalymgha kire bastady. Qazaq tili úmytylyp ketken sózdermen molyghyp, airyqsha jandanuda. Osy orayda, elimizding qúqyqtyq memleket boluyna oray, zang salasyna qatysty sózderding de kóptep tirilgenin aitu lәzim. Búl ýderiske týrli salalyq sózdikter men merzimdi baspasóz eleuli ýles qosuda. Auyzeki pikir almasularda da qazaqy sózderding qoldanysqa alynu dәrejesi jii әngime bolyp jatady. Aytylyp-jazylyp jýrgen sózderding dúrys-búrystyghy talqygha týsip, júrtshylyq ókilderining mәselege jappay qyzyghushylyq tanytuyn tughyzuda. Olardyng biri oryssha qoldanystaghy zany terminderding býgingi iygilikke paydalanugha tartylghan qazaqsha balamalaryn dúrys kórse, keybiri olardyng basqasha tújyrymdaluyn jón sanaytynday oy aitady.

Zang terminderining qazaqsha aitylmaq núsqasy qanday bolmaghyn adamdardyng bey-jay qaldyrmauy oryndy, óitkeni ómirde qúqyqty, zandy barsha bastyq bitkennen joghary qoyatyn kez taqap keledi. Elimizdegi shynayy da naghyz biyleushi, moyyndaugha túratyn birden-bir diktator – zang bolugha tiyis. Oghan qol jetkizu ýshin әrkimge qúqyqtyng negizgi úghymdaryn bilu lәzim jәne ony kónilge qonatynday etip qazaqsha jasau jón. Keybir zany terminderding memlekettik tildegi atalulary men týsindirmelerin pysyqtap qoyghan dúrys.

yristik sózdik qorymyzdy últtyq ataularmen tolyqtyruda kenestik dәuirde qalyptasqan úghymdargha syn kózben qaray bilu manyzdy bolmaq. Sonda ghana sózdik qorymyzdy qazaqy dәl әri ghylymy dәiekti termindermen molyqtyryp, bayyta bermekpiz. Búl onay sharua bolmasa kerek, búghan zang qyzmetkerlerimen qatar barsha mýddeli qauym atsalysqanda ghana ong nәtiyjege qol jetkizuimiz yqtimal. Barshagha paydaly ortaq oy qorytugha septeser degen ýmitpen, zang salasynda qoldanylatyn birer sóz haqyndaghy osy jazbalardy oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyn.

«Qúqyq» termiynin әrdayym óz ornynda qoldanyp jýrgen joqpyz

Kenes dәuirinde qazaqtyng qúqyq, qúq (húq), qaqy (haqy) syndy әrqaysysynyng ózindik zannamalyq úghymy, belgili bir qoldanylatyn oryny bar sózderin resmy qoldanystan mýldem ysyryp tastadyq. Qoghamdyq-sayasy әdebiyette, kýndelikti qyzmet, qarym-qatynas ainalymynda ózderine tәn renki bar sol ýsh sózding (terminnin) ornyna, qazaq sóz aidynyna jeke-dara «pravo» degen termin oqshaulanyp shyqty. Adamnyng enbek etu pravosy, demalu pravosy, bilim alu pravosy, densaulyq qorghau pravosy, mening oqugha pravom bar, júmys isteuge pravom bar, sening ýy alugha pravon bar, nemese ... joq, t.s.s. tirkester qanymyzgha sinip ketkendey boldy.

Qyzyghy, tәuelsizdik tuyp, keri ýderis bastalghanda, oryssha «pravo» sózin qazaqsha «qúqyq» sózi almastyrdy. Ári ol resmy ainalymgha bir ózi enip, oghan әr maghynada qoldanylatyn «pravogha» tәn úghym telindi. Bizdinshe, múnda eleuli qatelik bar. Mәselen, adam qúqyghy deu ýirenshikti jәitke ainaldy. Alayda, olay sóileu arqyly biz qazaqtyng sózdik qorynda bar eki termindi bilmestikpen bir terminge toqaylastyryp, qatelesuge jol berudemiz, әri ana tilimizdi qoldan kedeylendirip otyrmyz. Oiymyz týsiniktirek bolu ýshin mynanday bir shaghyn sóztizbe jasap, qarastyrayyq, sóitip, sonyng ishinde kenestik kezende qúlaqqa sinisti bolyp ketken pravonyng jәne onymen baylanysty keybir ózge de terminderdin ghylymy anyqtamasy qanday ekenine kóz jýgirteyik:

Pravo – memleket belgilegen barshagha mindetti әleumettik normalar jýiesi. Múny qúqyq degen qazaqy terminmen audaru óte oryndy, búl solay etilip te jýr.

Pravovoe gosudarstvo – búl tirkesti qúqyqtyq memleket dep óte tura tәrjimalaghan. Sayasi-iristik teoriya boyynsha, mynanday asa manyzdy nyshandary: qoghamdyq ómirding barlyq salasynda zannyng bәrinen biyik, qojayyndyq orynda túruy; memleket pen onyng organdarynyng zanmen baylanysyp-baylanghandyghy; azamattardyng qúqtarynyng sot jolymen qorghaluy, memleket pen jeke adamnyng ózara jauaptylyghy zang jolymen qamtamasyz etilgen memleket – qúqyqtyq memleket bolyp tabylady.

Pravo, prava cheloveka – búl terminmen azamattyng memleket bekitken, memleket qorghaytyn, memleket kepildik etetin qúqyqtyq qatynastary men negizgi qúqtary tújyrymdalghan. Búl jerde qúqyq atauyn qoldanu dúrys bolmaydy, búlardy beyneleuge qazaqtyng qúq, haqy degen sózderi súranyp túr. Yaghni, pravo, prava cheloveka degen termindi qúq, adam qúqtary dep audaru kerek. Sonda – әrkimning enbek etuge qúqy (qúqyghy emes!) bar, әrkim talap etuge qaqyly (qúqyqty emes!), adam qúqtaryn (qúqyqtaryn emes!) eshkim ayaqasty etpeuge tiyis, t.t. osynday sóz tirkesterinde qúq pen qúqyq mәni aiqyn ajyratylghan tәrtippen sóileu oryndy bolmaq.

Pravovoe povedeniye – qúqyqtyq tәrtip; azamattar men lauazymdy túlghalardyng qúqyq normalarymen eskerilgen jәne belgili bir zandyq saldary bolatyn әleumettik mәni bar tәrtibi.

Pravonarusheniye – qúqyqbúzushylyq; aqyl-esi dúrys, zanmen belgilengen jasqa jetken adamnyng qúqyq erejelerine qayshy keletin kinәli әreketter jasauy.

Pravoohraniytelinye organy – qúqyqqorghau organdary; negizgi qyzmeti zandylyqty qorghau, qylmyspen, ózge de qúqyqbúzushylyqpen kýresu bolyp tabylatyn memlekettik úiymdar.

Pravoporyadok – qúqyqtyq rettilik; qoghamdyq tynys-tirshilikting zang túrghysynan ýilesimdi, dúrys úiymdastyrylyp-qúryluy.

Pravopreemstvo – qúqyqtyq múragerlik; bir adamnyng qúqtary men mindetterining ekinshi adamgha ótui. Dýniye-mýlikke ie boluda, ony syilauda qúqyqtyq múragerlik tәrtibi qoldanylady. Biraq ony óte jeke basylyq sipattaghy qúqtargha qatysty qoldanugha jol berilmeydi (mysaly, aliyment alu qúqyn ózgege beruge bolmaydy).

Pravosposobnosti – qúqyqtyq qabilettilik; jeke adamdar men zany túlghalardyng zanda kózdelgen jәne zanmen jol berilgen qúqtary men mindetterin alyp jýrui haqyndaghy memleket moyyndaghan qabilettilikteri.

Pravosudiye – qúqyqtyq sot; qúqyqqa say sottau; qylmystyq jәne azamattyq isterdi sotpen qarap, sheshu jónindegi memlekettik qyzmetting týri; memlekette qabyldanghan zandar jiyntyghy negizinde jýrgiziletin, basqa týrdegi, әdil boluy neghaybyl sottardan aiyrmashylyghyn bildiretin termiyn. Is-daghdyda búl termindi qúqyqtyq organdardyng qyzmetkerleri kóbine әdil sot, sot tóreligi degen tirkestermen audarady, yaghny naqty qoldanysta onyng týpki maghynasy qatty búrmalanyp jýr.

Ádil degen sózdi orynsyz qoldanudamyz

Jogharyda aitqanymyzday, әdil degen sózdi pravosudie degen
belgili de keng tanymal termindi qazaqshagha tәrjimalaghanda paydalanu – zang ghylymynda da, zangerlik is-daghdyda da ýirenshikti әdet bolyp ketken.

Basbúzarlyk, azamattyq, ekonomikalyq, әkimshilik jәne t.s.s. yuristik isterdi sheshudi kózdeytin memlekettik arnayy organdardyng – sottardyng qyzmetin oryssha osylay – pravosudiye dep ataydy. Qazaqtar ony әdil sot dep audaryp alghan.

Al otpravlyati pravosudie degendi bildiru ýshin, múndaghy pravosudiyeni sәl janylys kazaqshalap, әdil sot jýrgizu, sot әdildigin jýzege asyru, sot tóreligin jýzege asyru degen tirkesterdi qoldanady.

Nazar audarayyq: atalghan úghym myna qos sózden qúralghan: pravo+sudiye, yaghny ony sózbe-sóz qazaqshalaghanda ol qúram: qúqyq+sottau bolady.

Endeshe, pravosudiye degenimiz – qúqyqtyq sot.

Demek, jogharyda atalghan tirkesti qazaqshalaudyng dúrysyraghyn qúqyq normalaryn qoldanyp sottaudy jýzege asyru degen maghynany jetkize alatyn sóilemnen izdegen jón.

Qanday sot bolmasyn, meyli memlekettik sot (yaghny qúqyktyq sot), meyli memlekettik emes sot (taraptardyng ózderi ókilder bólip jýrgizetin aralyq, ara-aghayyndyq, yaghny treteylik sot, sonday-aq joldastyq sot, ofiyserlik ar-namys soty, sharighat soty, t.s.s.) – qay-qaysysy da әdildikti kózdeydi, yaghny olardyng bәri de әdil sot jýrgizudi múrat etedi.

Olay bolsa ózimizding memlekettik sotymyzdy óz atymen, yaghny qúqyqqa negizdelgen sot ekenin aitumen shektelsek te jetip artylady ghoy dep oilaymyn. Ózimiz әdil dep dәriptegenmen, barshagha mәlim, «zang – qúddy terte, terteni qayda búrsang – solay qaray jýredi» delinetin kóneden kele jatqan qanatty sóz, ókinishke qaray, әli eskirgen joq. Demek, әdil sotymyzdyng әzirge әli de әdil emes sheshimder shyghara beretinin este ústauymyz kerek.

Sondyqtan, taghy qaytalap aitamyz: pravosudiye termiynining qazaqsha balamasy әdil sot emes, – qúqyqtyq sot! Al qúqyqtyq sotty әdil jýrgizu – elimizde qúqyqtyq memlekettik qúrylys ornatyldy dep sanalatyndyqtan da, sotqa qoyylatyn basty talap.

Dúrysy qaysy: qylmystyq qylmys pa, basbúzarlyq qylmys pa?

Qazirgi sózdikterge qarasanyz – keybir zany terminderding qúddy-bir qazaq tilinde balamasy joq sekildi, mәni әr týrli eki orys sózining bir qazaq sózimen audarylyp berilgenin kóresiz. Onday jolmen qazaqshalaghanda – key sózding orysshasyndaghy renki joghalyp ketedi. Abaylap qaraghan kisi ony onay anghara alady.

Osy rette biz, oilasu retinde, qylmys sózine qatysty oi-pikirdi ortagha salmaqpyz. Mәselen, «Qylmystyq qúqyq terminderining tórt tildegi sózdigi» (Astana: Foliant, 2000) kitabyna kóz salsaq: «prestupleniye» degen sózdi – «qylmys» dep, tiyisinshe «prestupniyk» – «qylmysker» delinip óte dúrys audarylghanyn kóremiz. Biraq «ugolovnoe delo» – «qylmystyq is», «ugolovnyi prestupniyk» – «qylmysty adam, qylmysker» degen tәrjimany keziktirgende, kónilge әldebir kýdik úyalaydy. Alayda sózdik «ugolovnoe» degen sózdi «qylmystyq» dep audarudan tanbaydy, sóitip «ugolovnoe nakazanie – qylmystyq jaza», «ugolovnoe pravo» – «qylmystyq qúqyq», «ugolovnyy zakon – qylmystyq zan», «ugolovnyy kodeks – qylmystyq kodeks», «ugolovnyy rozysk – qylmysty izdeu orny», «ugolovnaya otvetstvennosti – qylmystyq jauaptylyq», «ugolovnaya registrasiya – qylmystyq tirkeu», «ugolovnaya statistika – qylmystyq sanaghy», «ugolovno-ispraviytelinyy kodeks – qylmystyq týzeu kodeksi», t.t. s.s. bolyp kete beredi.

Bizding oiymyzsha, múndaghy prestupleniye jәne ugolovnoe sózderin bir qylmys sózimen belgileu sonshalyqty dәl emes. Múnda osy eki sózding de mәnin bir dep bilu, oryssha renkterinde ózgesheligi bar eki termindi qazaqtyng bir sózimen tanbalau arqyly, olargha tengermelik sipat beru kózge úryp túr.

Al múnday amal memlekettik tilding sózdik qoryn bayyta qoymaydy. Dúrysynda, bar sózdi kemitip, elemeu arqyly – tildi kedeylendire týsedi. Kóp bolyp aqyldasu jolymen múnday «mýmkindiktin» aldyn alugha әbden bolady. Yaghni, qúqyqtyq bilimge qatysty jana sózdikti jasap-qalyptastyru isin toqtatpau kerek. Búl rette zany úghymdardyng mәn-maghynasy qazaqsha da ajyratylyp, aiqyn bederlenip túratynday terminder qoldanylghany jón bolmaq.

Oylap qaranyzshy, ugolovnyy prestupnik degen tirkesti qylmysty adam nemese qylmysker dep audaru qanshalyqty tura? Eger osy audarmany sózbe-sóz keri tәrjimeleseniz: qylmysty adam – prestupnyy chelovek nemese qylmysker – prestupnik bolyp shyghar edi. Búdan shyghar qorytyndy sol, qoldanyp otyrghan qazaqshamyzdyng atalghan oryssha sózding maghynasyn jete audaryp kórsete almay túr.

Shyntuaytynda, eger ugolovnyy prestupniyk degen sózdi qoldanystaghy audarmany paydalanyp sózbe-sóz qayta audaryp kórsek – qylmystyq qylmysker, al ugolovnoe prestuplenie degen tirkesting qazaqshasy – qylmystyq qylmys degen qoyyrtpaq atala bolyp shygha keler edi.

Búl qalay, shynymen bizding bay da shúrayly dep maqtan tútatyn ana tilimiz, býginde memlekettik mәrtebesi bar qazaq tili is jýzinde bay da shúrayly emes pe? Onyng jogharyda qarastyrylyp otyrghan sózderding maghyna-renkin óz dәrejesinde ashugha qúdireti jetpey me? Shynymen keybir terminderdi qazaqy úghymmen bere almaytyn bolghany ma?

Angharyp qarasaq, qylmystyq is dep tәrjimalap qoldanyp jýrgen ugolovnoe delo tirkesi – terminning ghylymi-iristik anyqtamasy boyynsha, – zanmen belgilengen tәrtippen qylmys nyshandary tabylghan jaghdaydyng әrqaysysy boyynsha qozghalghan is úghymyn beredi. Al múnday is tek qana qylmys nyshandaryna núsqaytyn jetkilikti derek bolghan jaghdaylarda ghana qozghala alady.

Al ugolovnoe pravo (qylmystyq qúqyq) degenimiz – jalpy qúqyqtyng bir salasy, ol qoghamdyq qatynastar jýiesi ýshin qauipti is-әreketterding qylmystylyghyn jәne olardyng jazalanatyndyghyn aiqyndaytyn qúqyqtyq normalar jiyntyghy bolyp tabylady. Biylikting jogharghy organdary belgilegen búl salanyng negizgi mindeti – qoghamdy qylmystardan qorghau, basty qyzmeti – tәrtipti saqtaushylyq, qorghaushylyq, qalghan qyzmetteri – tәrbiyelik jәne jalpylama, sonday-aq arnayy aldyn alu isterin jýrgizuge sayady.

Demek, ugolovnoe degen úghymgha qylmystyq degennen góri jaqyn túratyn basqa sóz izdeu lәzim.

Onday sóz bar ma? Bar! Bar bolghanda qanday! Ayta keterlik jәit, jalpy, qoldanysqa ynghayly sózdi ózge tilden ala beruge de bolar edi. Orysta qazaqtan kirgen sóz jetkilikti, sonyng ishinde zangha qatystylary da barshylyq.

Aytalyq, bashibuzuk – kәdimgi basybúzyq degen sóz. Ras, býginde qoldanylmaydy. Buzuluk degen sózding týbirinde de qazaqy maghynasy buzushylyqqa keletin týrki sózi jatyr. Bizde de qazaqy túrpatqa ainalyp, sinisip ketken bóten sózderding qatary mol. Degenmen HH ghasyrdyng basyndaghy qazaq baspasózi ugolovnye dela degen sózderdi bas ketetúghyn ister dep, qazaqy úghymgha keltirip, eng bastysy, dәl maghynasyn beretin audarma jasap jazghan. Agha úrpaqtyng sol tәjiriybesine nege qayta oralyp kórmeske?

Nemese... Býgingi qazaqqa basbúzar degen sóz óte týsinikti. Bizdinshe, izdegen termiynimizdi sonyng negizinde jasap alugha әbden bolatyn tәrizdi.

Aytalyq, ugolovnoe prestuplenie – basbúzarlyq qylmys; ugolovnoe delo – basbúzarlyq is; ugolovnoe nakazaniye – basbúzarlyq jaza, ugolovnoe pravo – basbúzarlyq qúqyq, ugolovnyi prestupnik – basbúzar qylmysker, t.s.s. Álde búdan da sәttirek balama sózder tabyla ma eken?

Sybaylas jemqorlyq jәne sybaylastyq

Korrupsiya – satyp alu (podkup) degen úghymdy bildiretin latyn sózinen shyqqan, orys tilinde keng qoldanylatyn sóz. Qazaqtar ony sybaylas jemqorlyq dep audaryp jýr. Áygili zanda da solay tújyrymdalghan: sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres – boriba protiv korrupsiiy.

Ekonomika salasyndaghy korrupsiya – memlekettik qúrylymdardyng qylmysty әlem qúrylymdarymen jeng úshynan jalghasyp birigip ketui. Sayasy jәne qogham qayratkerlerinin, memlekettik chinovnikterding satqyndyghy men astyrtyn satyluy da osy sózben bederlenedi. Basbúzarlyq zannamada korrupsiya termiyni – qylmystyng derbes qúramy deuden góri, lauazymdyq qylmystardyng birqataryn qúraytyn jinaqtaushy úghym retinde týsiniledi. Búlardyng qataryna pәreqorlyq, qyzmet babyn әdeyi asyra paydalanu sekildi әreketter kiredi.

Osynyng barshasyn qazaq tilindegi qazirgi qoldanysta jýrgen termin boyynsha – sybaylas jemqorlyq deydi ekenbiz. Óitkeni olardyng bәrining astarynda materialdyq mýdde kózdeu jatatyn sekildi. Maqúl. Al endi, orystyng myna korrumpirovannyi, korrumpirovati sekildi sózderimen belgilenetin jaghdaydy qalay tanbalaugha bolar edi? Nemese, korrupsionerding bәri sybaylas jemqor ma? Meninshe, sybaylastardyng bәri jemqor bola bermeytin siyaqty.

Aytalyq, olar әldebir zandy belden basushylyqty – meyli zanger, meyli memlekettik qyzmetshi – tek pәre alu ýshin jasamaydy. Keyde (kóbine boluy da yqtimal) qyzmettestin, joldastyn, tuysqannyn, dastarqandastyn, tipti, týbi «kerek adamnyn» kónilin aulap, mýddesin kózdeu maqsatynda da, sonday-aq sol tәsil arqyly qyzmet baspaldaghymen joghary órley týsu ýshin de, qily zansyzdyqtardy jasay beredi. Jәne ol onday «enbegine» ne syi, ne pәre týrinde, ne basqa retpen eshqanday materialdyq ótem almaydy. Biraq tilegen qyzmetine «ósui», yaky kózdegen әldebir maqsatyna jetui әbden yqtimal.

Sonda ol kim? Ol, bәribir, korrupsioner. Biraq sybaylas jemqor emes. Sybaylastyqpen әdiletsizdik jasaushy. Tek jemqor emes. Yaghny bireuge jaghu ýshin ekinshi bireuge qysastyghyn aqshasyz jasaydy. Ol basqa bir әdiletsizben sóitip qauymdasady. Demek, ol – sybaylas, sybaylastyq kelensizdigine úrynghan qyzmetker. Osy túrghyda korrumpirovannyy degendi – sybaylastyqqa tartylghan, al korrumpirovati degendi – sybaylas etu maghynasynda týsingen jón bolmaq.

Qysqasy, bir ghana korrupsiya úghymyn beretin «sybaylas jemqorlyq» pen «sybaylastyq» úghymdaryn bólip qarau lәzim. Solay etu arqyly, әri ekeuin de birdey dәrejede aiyptaytyn kelensiz qúbylys retinde moyyndau arqyly, yaghni, sybaylastyqqa jol berip әdiletsizdik jasap jýrgen tolyp jatqan irili-úsaqty sybaylastardy – tóreshil sheneunikterdi batyl әshkereleu arqyly biz shyn mәnindegi sybaylas jemqorlyqpen jemisti kýres jýrgizu danghylyna shygha alamyz.

Tәuelsizdikting tildik qoryndaghy qoghamdyq ómirimizde manyzy bar key terminder haqynda týigen osynday oilarymdy ortagha salghandy jón kórdim, búghan júrtshylyq qalay qarar eken?!.

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz