«Ár qazaq oilanuy kerek, sizderding repost jasaularynyzdy súraymyn» dep bastalatyn hat Abai.kz aqparattyq portalynyng elektrondy poshtasyna da kelip týsken eken. Jalpy búl taqyrypty bizding (avtorlarymyz Toghaybay Núrmúratúly bastap, t.b.) qogham talqysyna úsynyp jýrgenimizge kóp boldy. «Oydy oy qozghaydy degen - osy»: qazaq qyzdaryna qyzygha kóz salyp, súlularymyz turaly syrt elding súqtana sóileuining astarynda qanday syr jatqanyn Aybanu Kýntuarova hanym da jaqsy úqtyrypty. Qaranyz:  

Qazaqstan arnasy birde BÚÚ ókili, sheteldik әiel IYleyn Konkiyevichting bizding memlekettik hatshy Gýlshara Ábdiqalyqovamen kezdesuin kórsetip jatyr eken. Nege ekenin bilmeymin, nazarym auyp tyndadym. Álgi ókilsymaq әiel: «Qazaqtar әlemdegi 146 memleketting ishinen genderlik sayasat jóninde 32-oryngha shyqty» dep qol-ayaghymyzdy jerge tiygizbey maqtady. Gýlshara hanym qazaq balasynyng bolashaghyn oilasa, jylauy kerek edi, kerisinshe, mәz boldy. Sebebin aitayyn…

FRANSUZ ÚLTY QALAY JOYYLDY?

 HIX ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng sonyna deyin Fransiya memleketi Europa memleketterining ishinde bәrinen joghary túrdy. Fransiya ghajayyptary baqtalas elderding qyzghanyshyn tughyzyp, qalayda fransuz últyn joyyp, ekonomikasyn qúldyratu ýshin san myndaghan qúityrqy әreketterge kiristi. Olar Fransiyanyng ghylym men bilimdegi jetken jetistikterin oqyp, ýirenip nemese jamandap әure bolghan joq. «Álemdegi eng súlu, әri aqyldy, kórkem jandar – fransuz qyzdary» degen anyz shyghardy. Sodan, әlemning barlyq alayaq erkekteri, aqshasy barlary, kórkine sengeni, úry-qary, zalym, súrqiyalary aghylyp kelip fransuz qyzdaryn qatyn qyldy. Fransuz basshylaryn ótirik maqtady. Mәz bolghan basshylar: «Biz әlemdegi eng tolerantty, tynysh, yntymaghy jarasqan, qarqyndap damyghan elmiz» dep kelimsekterge baspana, júmys berdi. Kelimsekter fransuz qyzdarynyng birin alyp, birin salyp, anada bir bala, mynada eki bala qalyp jatty. Áygili Fransiya aqyrynda ajyrasqan qatyndar men shata, metiys, dýbәrabalalardyng eline ainalyp shygha keldi. Bir ghasyrgha jetpey úrpaq azdy, últtyq qúndylyq kýstanalanyp, fransuzdar bayaghy ataq-abyroydan júrday boldy. Áyel azghan song el tozady. Osy kýni birde-bir elding erkegi: «Fransuz qyzdary– әlemdegi eng súlu qyzdar» dep ólsede aitpaydy. Qazir Fransiyadan salt-dәstýrin, últtyq qadir-qasiyetin saqtaghan taza fransuz últyn tappaysyz. Týgelge derlik aralas nekeden tughan, ajyrasqan, baysyz bala tapqan, lesbianka, gomiyk, kәri qyzdar, qoyyrtpaq, atala, alashúbar otbasylar. Tobyrlardan tughan úrpaqtar eshqashan ózderi túryp jatqan memleketke, onyng iyesi bolyp otyrghan últqa jany ashymaydy.

Taylandta osy Fransiyanyng kýiin keshti. «Aziyada taylyq qyzdar keremet súlu» degen anyz tarady. Kezinde Aziyany dýrsilkindirgen batyr da jaujýrek taylyqtardyng erkegi maskýnem, qyzdary lesbianka, jezókshelerge ainaldy.

Al, endi ózimizige oralayyq. Jogharydaghy jayttardy salystyra kelgende, Sәbina qyzymyzdy qytaylyqtar nege maqtady deysiz? Qazaqta Sәbinadan ótken keremet súlular da jeterlik. Búl jerde Sәbinanyng súlulyghy әngime emes, negizgi әngime Qytay memleketining qyryq million erkegine qazaqtan әieltauyp beru sayasatynda bolyp túr. «Qazaqstangha barsandar qyzdaryn ózderi qoyyndaryna salyp beredi», «Osynday qyzdardy qoyyndaryna alyp jatasyndar» - degen ýgit-nasihatqa qansha bay qytaydyng silekeyi shúbyryp jýr eken osy kýni?.. Sәbinany qazaq qyzynyng ainasy etip, sondyqtan әdeyi kórsetip otyr. Osynday jymysqy sayasat mysyqtabandap ilgeri jyljy berse, milliondaghan arularymyz qytay sayasatynyng qúrbanyna ainalady. Sheteldikterding «qazaq qyzdary súlu, әdemi» dep ótirik maqtaghanyna biyliktegilerding týsinigi jetpegenine qapalymyn. Qay ata-babamyz óz qyzyn sheteldikterge kórsetip, maqtanghan edi, olar tauar ma edi, mal ma edi? Qazaqstannyng «TAUARY» endi qazaq qyzdary bolghany ma? Sheteldikter solay oilaydy. Olar qazaq qyzyn ne ýshin maqtaydy? Óz qyzdary sonda jaman bolghany ma? Nege qazaq qyzdaryn óz qyzdarynan joghary qoyady? Búl shyn jýrekten shyqqan shynayy, meyirimdi baghalau emes – qúityrqy sayasat.

Qazaqstangha júmys izdep kelgen basqa últtyng erkekteri: qytaylyqtar jylmiyp, europalyqtar pandanyp, orystar mýlәiimsip, ózbekter iyilip, qazaq qyz-kelinshekterining jatsa jastyghy, tonsa kórpesi bolyp jýrgen joq pa? Ózderin sonday «meyirimdi», «qayyrymdy» etip kórsetip, «siz» dep syzylyp, meyram sayyn gýl berip, syilyq әperip bәiek bolyp bas-ayaghyn jalap otyrady. Jýregi júmsaq әiel zaty osydan keyin: «Qazaqtyng erkekterinen mynau artyq qoy, erkek bolghasyn bәribir emes pe?» degen topas týsinik boyyn jaylap, kýieui bary ajyrasyp, jigiti bary jigitin tastap, bayy joqtar qúlay sýiip, esterinen tanyp qalady. Áriyne, bәri emes, biraq osynday oidyng jetegine erip, elpildep-jelpildeytin jeniletekter az da emes.

Ózim túratyn Aqtóbe qalasynda qytaylyqtar biraz ghimarattar salyp tastady. Qanshama mekemeleri , kompaniyalary bar?.. Qazirgi sanaq boyynsha, Aqtóbe oblysynda 30 mynnan astam qytay bar eken. Biraq, olardyng naqty sanyn biylik jasyryp otyr. Al, migranttar mәselesimen ainalysatyn Aqtóbe oblystyq kóshi-qon polisiyasy basqaramsynyng auzyn qytay alpauyttary maylap tastaghan. Olargha tek aqsha kerek, basqa eshtenede kerek emes. Qytay kompaniyalarynda qanshama qazaqtyng qyzy júmys jasap jýr? Belgisiz. Olar kýn sayyn qytay qúrghan qaqpangha týsirip jatyr. Qazaqstandaghy әrbir qytaydyng qazir kónil kótertin "qazaq qyzy" bar. Búryn qytaylar tyghylyp, jasyrynyp jýretin edi. Búl kýnde qazaqtyng qyzyn qúshaqtap restoran jaghalaytyn, qonaq ýige baratyn halge jetti. Mysaly, ózimning basymnan ótken jaghdaydy aitayyn. «Velikaya stena» jәne eng iri kәsiporyn SNSP kompaniyasyna «ofis menedjeri» kerek degen song jay bas súghyp kórdim. Mende joghary bilim joq, biraq júmys tәjiriybem bar dep aityp edim, «jo-jooq júmys jasay alsang boldy», dep betime qarady da «sening qabyldanatynyna 100 payyz senimdimin» dedi. Basynda ózimizding qazaqtar qabyldaydy eken, sosyn olar «sobesedovaniyege» keliniz» depshygharyp salady eken. Oiymda eshtene joq, ýmitte joq, «onyng ýstine júmys tәjirbem az, diplomsyz meni júmysqa kim alady?» dep qoyamyn ishimnen. Sóitip júmys beretin kensege jinaldyq 7 qyz. Bir qytay keldi, qasynda audarmashy qazaq qyzy bar. Anany súrap, mynany súrap jatyr. Aramyzda aghylshynsha, qytaysha biletin qyzdar boldy. Álgi qytay: «Jaqsy, júmys jasay bilsender, bastyqtardyng kónilderinen shyqsandar, joghary kóteriluge, qytaygha sayahattaugha, oqugha jiberemiz», -dedi. Úzyn sózding qysqasy– men júmysqa qabyldandym. Sóitsem, búlargha sening diplomynda, aghylshynsha bilmek týgil әlemning barlyq tilinde sayrap túrsanda qajetemes eken. Boyyng úzynsha, týring әdemi bolsa, boldy. Ókinishtisi, osynday arbaugha qanshama qazaqtyng qyzy ilinip qalyp jatyr. Bireui generalinyy diyrektordyng kónildisi bolyp, endi biri basqanyng kónildesi bolyp, qytaygha baryp, qydyryp, oqugha týsip jatyr. Jooq, olar oqugha emes, qytay qúrghan qaqpangha týsip jatyr. Ózi ghana emes, elining bolashaghan da sol qaqpangha aidap aparyp toghytyp jatyr.

Jalpy, osynday qauipting aldyn alu ýshin biz japondardy ózimizge ýlgi tútuymyz kerek. Ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary Japoniya bilim, ghylym, mәdeniyet salasynda әlemde ozyq elge ainaldy. Últtyq genin saqtap, «jabyq esik» sayasatyn ústandy. Elge eshkimdi, eshqanday erkekti kirgizbedi. Turist bolyp kelgen sheteldikterdi baqylap otyryp, uaqytynda elden shygharyp jiberip otyrdy. Sheteldikter: «Álemdegi eng mәdeniyetti, eng súlu qyz– japon qyzdary» dep әlemge jar saldy. Biraq, aqyldy japondar onday aqymaq maqtaugha aldanbady. Salt-dәstýrin saqtap, qan tazalyghy men últtyq genin qorghap qaldy. Sóitip býgingi japon ghajayyptaryna jetip otyr. Bizge de sonday mýmkindik berilip túr. Sol mýmkindikti uystan shygharyp almaudyng qamy ghana bizdi qatty oilandyruy kerek.

Aybanu Kuntuarova

Abai.kz