Dýisenbi kýni «DAT» baspagerlik jobasynyng úiymdastyruymen «Últ mýddesin qorghaytyn sayasy partiya qanday boluy kerek?» degen taqyrypta dóngelek ýstel basyndaghy mәslihat ótti. Onda últ mýddesin qorghaytyn partiyanyng Qazaqstan qoghamynda qajettiligi tudy ma; últ mәselesin kóteru maqsatynda búryn qúrylghan, biraq biylikting qysastyghymen tirkeuden ótpegen partiyalardyng júmysyn jandandyru mýmkindikteri qanday degen súraqtar tónireginde әngime qozghaldy.

Ermúrat BAPIY:

– Álbette, Qazaqstanda últtyq negizde partiya qúrugha zang túrghysynda tyiym salynghan. Ol týsinikti: bizding el – Konstitusiya boyynsha zayyrly memleket sanalady. Degenmen, qoghamda qordalanghan «qazaq mәselesimen» tikeley ainalysatyn jәne ol mýddeni memlekettik biylikting aldyna tabandy týrde qoya alatyn sayasy kýshke degen qajettilik búghan deyin de ótkir mәsele bolyp kelgen. Al merziminen búryn ótken preziydenttik saylau nauqany barysynda últtyq mýddeni tu etken eshbir sayasy qúrylym óz tarapynan ýmitker úsyna almauy – eldegi últtyq mәselemen týbegeyli jәne jan-jaqty ainalysatyn sayasy kýshterding tapshylyghyn taghy bir ret aiqyn sezdirdi.

Biz gazet redaksiyasyna elge tanymal sayasattanushylar men qoghamdyq sarapshylardy shaqyryp, osy tónirekte sóz qozghaghanda, eng aldymen Qazaq memleketi ýshin últtyq ruhty tu ete alatyn sayasiy-qoghamdyq qúrylymgha degen qajettilik bar ma degen saualgha jauap izdegimiz keldi. Álde bizding elde búl mәselemen memlekettik biylik, resmy ókimettik qúrylymdar ainalysar bolsa, ýy ishinen ýy tiguding qajeti joq pa? Sizderden osy túrghydaghy oi-joralghy kýtemiz.

Ábdirashit BÁKIR, filosof-publisist:

– Merzimsiz ótken preziydenttik saylau nauqany barysynda ýmitkerler qatarynda Jarylqap Qalybaydan basqa birde-bir kandidat bolmady. Biraq solay bola túrsa da, halyqty últtyq mýdde túrghysynan Qalybay myrzagha qol qoygha ýndesek, el arasynda bizden qashatyn jaghday kóp kezdesti. «Eshkimge de qol qoymaymyz, ol tipti últtyq mýdde túrghysynan bolsa da, basqany da qoldamaymyz» degen apatiyalyq kóriniske tap boldyq.

Dәl osynday jaghdayda saylau da  ótti, 97,7 payyzben Nazarbaev jeniske jetti, al saylaushylardyng dauys beruge qatysu dengeyi 95%-gha jetipti-mys. Osy jaghday neni bildiredi? Eng aldymen býgingi jýie ózin-ózi úiymdastyru túrghysynan alghanda, tolyqqandy subektige ainalghan. Tipti preziydentting ózi osy oiynnan tys qalghan siyaqty. Jýie ózderining qauipsizdigining kepilin saqtap qalu ýshin, barlyq kýshin osy saylaugha júmsap, degenderine jetti.

Biraq osy arada últtyq mýddeni qorghaymyz degen mәsele kóteriletin bolsa, onday talpynys qanday kedergige tap bolady degen zandy súraq tuady. Birinshiden, halyqtyng apatiyalyq jaghdayy, sayasatqa degen beysayasilyghy, túrmys-jaghdayynyng qiyndyghy qanday da partiya qúrugha degen belsendi әreket jasaugha eshqanday mýmkindik qaldyrmay otyr.

Endi ne isteu kerek, osylay ýnsiz otyra beremiz be? Álde syrttan kómek súraymyz ba? Shyn mәninde, qoghamdaghy ziyaly qauymnyng deni býgingi jaghdaygha «riza emes». Demek, olardy býgingi jaghdayda qalay ómir sýru mýmkindigin biletinder dep qabyldauymyz kerek. Yaghni, halyqtyng túrmys-jaghdayy tyghyryqqa tirelgen kezde sharasyzdyqtan qalay shyghudyng jolyn sayasy kýshterding kómegimen de izdestiru mýmkindigin qoldan jibermeuimiz kerek.

Jarylqap QALYBAY, jurnalist, preziydenttikke eks-ýmitker:

– Shynynda da, eshkimge eshnәrse kerek emes jaghdaygha tap boldyq. Samarqaulyq pen nemqúraydylyq, «osy kýnime de shýkir» degen psihologiya júrttyng boyyn biylep alghan. Tәuelsizdikting jiyrma bes jylyna juyq uaqyttyng ishinde «әueli – ekonomika, sonan song ghana sayasat» degen sayasattyng jemisi osy merzimde júrtty ózimshildikke ýiretti, qoghamda  materialdyq qúndylyq aldynghy oryngha shyqty da, memleketshildik, azamattyq sanany joyyp jiberdi. Qúday betin ary qylsyn, el basyna kýn tusa, suyrylyp shyghyp, elin qorghaytyn patriotty taba alar ma ekenbiz? Óitkeni, últtyq týgili, adamzattyq-ruhany dýniyesi kýizeliske úshyraghan elding aldyna pysyqaylar shyghyp, biylikke qol jetkizdi, eli, últy ýshin olardyng eshqashan jany auyrmaydy. Olardyng maqsaty – qaraqan basynyng qamy men otyrghan oryntaghyn saqtap qalu.

Elding bolashaghyna shyn alandaytyn janashyr azamattar bar, biraq әreket joq. Azamattyq qogham qúra almadyq, tipti ýkimettik emes degen qoghamdyq úiymdardyng ózi – jalghan. «Memlekettik til» men ótken jyly qúrylghan «Qazaq Últtyq kenesinin» aty darday bolghanymen, tyndyrghan isi joq. Ýkimetten tender alugha mýddeli úiymnyng basshysy «óz qolyn ózi kese» ala ma? Halyqtyng ishindegi buyn shygharyp, biraz uaqytty sozyp kele jatyr. Últtyq mәselege kelgende, azamattardyng basy qosylmaytyn jaghdaygha jettik.

Biz batyr elding úrpaghymyz dep maqtanamyz, biraq «qatyn el» bolyp shygha keldik. Marqúm Núrbolat Masanov jazghan eken: «Qazaq últy әiel jynysty, kýieui sabasa, ýy ishinde aiqay-shu shygharghannan basqa belsendiligi joq», – dep.  Er týriktik namysymyz qayda qaldy? Sondyqtan qazaqqa últtyq mýddeni qorghaytyn memleketshil partiya qúryluy kerek.

Ghabiyden JÁKEY, B.Soqpaqbaev atyndaghy qordyng preziydenti:

– Biz, shynynda da, qazaqtyng últtyq mýddesine janashyr partiya qúra almadyq. 2011 jyly «Úly dala» degen qozghalys, byltyr «Qazaq Últtyq kenesin» qúru kezinde basy-qasynda jýrdim. Osy kenesting qúramyna qazaqqa tanymal azamattar kirdi. Biraq osy úiymnyng júmys jýrgizuine Múhtar aghamyzdyng (Shahanov – red.) ózi jol bermey otyr. Bir jarym jyl ishinde eshqanday is atqara almay, elding aldynda úyatqa qalghan jayymyz bar.

Biylik býkil eldi aitqanyna kóndirip, aidauyna jýrgizip otyr, sondyqtan bizge eldi tyghyryqtan shygharugha ýndeytin bir kýsh kerek. Halyq ta kósh bastaytyn bir úiymdy kýtip otyr, ol ýshin eng aldymen qarjy kózin tabuymyz kerek. Qarajat bolsa, alys auyldaghy myqty azamattardyng basy qosylar edi.

Degenmen de,  qazaqtyn  taza últtyq partiyasyn qúru mýmkin emes, yadrosy – qazaq bolsa, ainalasynda elimizdi mekendegen úlystardyng ýlesi arqyly qúrylghan partiya qúrghanymyz jón siyaqty. Osy kýnge deyin  «Úly dala», «Qazaq Últtyq kenesi» siyaqty birneshe úiymdy qúrghanymyzben, nәtiyjesinde  orgha qalay kelip kýmp etkenimizdi bilmey qaldyq. Últshyldar birikse, ýlken kýshke ainalatynynan jogharydaghylar qorqady. 

Keshe ghana ótken preziydenttik saylaudyng nәtiyjesi qoghamnyng tyghyryqqa tirelgenining belgisi: halyqaralyq týsinikte toqsan payyz diktatorlardyng sany dep atalady. Osy jaghdaydy kórip túryp, ýnsiz otyrugha bolmas, birigetin kez jetti. Halyq ta jalyqty: saylau ótip jatyr ma, joq pa –  sharuasy joq, ózining kýndelikti shay-suyna ghana alandaydy. Osynday әdiletsizdikten qútylu ýshin bizge qanday da bir sayasy kýshting qajettiligi tughan siyaqty. 

Dәuren BABAMÚRAT, «Bolashaq» jastar qozghalysynyng jetekshisi:

– Tarihty saralasaq, qazaqtar últtyq baghyttaghy bastamany ýnemi qyzu qoldaghan. Patshalyq Reseyge otar bolghan kezdegi Kenesary han bastaghan eng iri últ-azattyq kóterilisti qazaqqa tanymal bolghan kýishi Tәttimbet, Abaydyng әkesi Qúnanbay qajy qoldaghanyn bilemiz. Múhametjan Tynyshbaev kóterilis haqynda  egjey-tegjey jazyp ketti. Onyng ber jaghynda «Alashorda» taza últtyq baghyttaghy partiya boldy, nebәri ýsh-tórt jyl ómir sýrgen partiya halyqtyng qoldauyna tolyqtay ie boldy. Al jiyrmasynshy ghasyrdyng sonynda, 90-jyldary qúrylghan «Azat» qozghalysyn da halyq qoldady.

Sondyqtan últtyq baghyttaghy kez kelgen qozghalys, kez kelgen partiyany qoldaugha qazaq beyim últ. Alayda últtyq baghyttaghy partiyanyng qúryluyna biylik te, qogham da qarsy. Sebebi múnday bastama eshkimning josparynda joq dýniye. Biylik demokratiyalyq bastama kótergen qozghalystargha, jeke túlghalargha kedergi keltirmeui mýmkin, al shynayy últtyq baghyttaghy mәsele kóteretin úiymgha da, partiyagha da  eshuaqytta mýmkindik bermeydi. Óitkeni, ol óte qauipti mәsele. Syrtqy mýddeli toptar da qarsylyq bildiredi: onday úiym qúrylatyn bolsa, qazaqtyng qazba baylyghy qaytadan bóliske týsedi dep qorqady. Últtyq baghyttaghy partiya qúru – tek qana qazaqqa qajet!

Al is jýzinde tarihta kez kelgen memlekettegi últtyq partiya jeniske jetken emes. Eger sayasattanudyng klassikalyq jolymen payymdaytyn bolsaq, bastamany elita, ziyaly qauym kóterui tiyis. Olar taza qazaq últynan shyqqan elita boluy kerek. Al býgingi tanda qazaq elitasyna ókpemiz qara qazanday bolyp otyr. Últtyq mәseleni týsindiruge bilimi men biliktiligi jeterlik, balalary qazaq mektepterinde oqityn, qazaqsha sóileytin, qaltasynda qarjysy bar azamattardyng qatary bar. Biraq olardyng últtyng mәselesimen ainalysugha qúlqy joq. Sebebi, múnaydyng baylyghy az qazaqtyng qolyn jetistikke jetkizgenimen, kóp qazaqtyng mandayyna sor bolyp bitti. «Elita» dep jýrgen azamattardyng da óz kózdegeni bar: joghaltary kóp – bәri sol baylyqtan aiyrylyp qalu qaupinen qorqady, azyn-aulaq nәpaqasyn maldanuda. Sondyqtan býgingi elita halyqty kóteruge dayyn emes. 

Elita kóterilmese, qara halyqtyng birneshe ret ereuilge shyqqany bar mәseleni sheshpeydi. Qazaqqa jany ashityn, erkektik namysyn joghaltpaghan, tarihtan nәr alghan, qarjysy bar azamattar últshyldardyng basyn biriktirip, últtyq baghyttaghy partiya qúruy kerek. Azyn-aulaq qarajatpen de eldi lap etkizip kóteruge bolady. Alayda onday belsendilik tez janyp, tez óshetin otqa salghan qaghaz ispettes. Býgingi tanda negizgi taghandy ústap túratyn, qolynda – materialdyq, boyynda – intellektualdyq bolmysy bar azamat jetispey túrghany ókinishti. 

Jarylqap QALYBAY:

– «Últtyq» degen týsinik – «últshyldyq» emes ekenin eskerte keteyin. Onyng Fransiyadaghy nasistik partiyagha eshqanday úqsastyghy joq. Órkeniyetti 26 ozyq elderding qataryn 90 payyzdy últtyq memleketter qúraydy. Últty júmyldyra bilgeni ýshin ozyq el bolyp otyr.

Qazaq halqyn birde-bir sayasy partiya biriktire alghan joq. Últtyq-demokratiyalyq partiya qúramyz degende, eng aldymen qazaq últyn biriktiretin memleketshil partiya jasaqtauymyz kerek. Últtyq, sayasi, ruhani, әleumettik toqyraudan shygharatyn, qazaqty sayasy oiyngha qosatyn úiym kerek. Eldi demokratiyalyq jolgha baghyttaytyn úiym eshuaqytta últshyl partiya bolyp sanalmaydy. Eldegi 70 payyz qazaqtyng manyna qalghan 30 payyz úlysty toptastyratyn úiym – býgingi kýnning súranysy der edim.

Ábdirashit BÁKIR:

– Álemde monoúlttyq jәne polietnostyq kópúltty memleketter bar. Qazaqstan polietnostyq elge jatady. 130 dep aitpay-aq qoyayyn, negizinen sheshushi faktor retinde qazaq, orys, ózbek, úighyr últy esepke alynady. Dәl býgingi uaqytta  Kenesary han bastaghan últtyq formattaghy partiya qúru qazaqtardyng ózine tiyimsiz. Óitkeni, onday últtyq partiyanyng qolynda resursy joq. Ekinshiden, últtyq mýdde túrghysynan alghanda, qazaq últynyng ghana emes, memleketting mýddesin, bolashaq úrpaqtyng ómir sýretin ortasyn oilauymyz kerek.

Syrtqy formasy jaghynan «últtyq mýddege» negizdelgen, ishki mazmúny jaghynan – azamattyq-memleketshil partiya bolady. Saylauda dauys bergen song Nazarbaev: «búdan keyin ekonomikany, qoghamdy, sayasy reformalardy damytudy qolgha alamyz, qoghamda toleranttylyqty, ashyqtyqty damytamyz», - dedi. Osy sózine qaraghanda, ózi qúrghan jýie ózine qarsy túrghany bayqalady: halyqqa uәde bererding aldynda osyny eskere me eken preziydentting ózi? Shiyrek ghasyrlyq biylikte eldegi bar mәsele tek ózine ghana kelip tireldi, sheshimdi ózi shygharady...

Qarajat kózi (resursy) mol, kýshti, bolashaqta últtyq mýddeni qorghaytyn partiya qúru ýshin, eng әueli últtyq mýdde degen ne ekenin anyqtap aluymyz kerek. Qarapayym qazaq búl týsinikti últshyldar dep qabyldap, últtyq mýdde men últshyldar arasynda tepe-tendik belgisin qoyady, әri ony fashistik últshyldarmen tenestirui әbden mýmkin. Shynynda, osy eki týsinikting aiyrmasy jer men kóktey. Últtyq mýddege qyzmet etetin adam eshuaqytta últshyl bolyp qalmaydy. Ol eng aldymen – memleketshil, azamattyq ústanymyna berik  adam.

Tazabek SÁMBETBAY, Jalpyúlttyq sosial-demokrattar partiyasy Jastar qanatynyng jetekshisi:

– Bizding partiyamyzdyng maqsat-múraty, sayasy baghyty boyynsha memlekettik mәselede internasionaldyq ústanymdy tu etkenbiz. Desek te, qazaq elining altyn qazyghy, últymyzdyng mýddesi biz ýshin jat mәsele emes. Shynayy últtyq-demokratiyalyq mýddege qatysty oi-pikirdi tyndau manyzdy. Últ mýddesi shynayy patriottardy alandatatyn mәsele, býginde qazaq qoghamnyng damu kezeninde últtyq demokratiyalyq baghyt ústanuy  ózekti, qazaq qoghamynyng súranysyna iye. Tipti qogham da ózgeriske dayyn desek bolady. Aldymyzda ekonomikalyq, әleumettik syn saghaty kýtip túr: daghdarys ta shyrqau shegine jeter kezenge tap bolyp túrmyz.

Osy sәtte elding arasyndaghy әr aluan kózqarastar teke-tiresip, halyqtyng jaghdayyn әsire últtyq mýddege qatysty bastama kóteruge alyp keledi. 

Osy mәseleni talqylap otyrghan azamattardyng alghashqy saraptamalyq pikirlerine den qoysaq, býgingi tanda últtyq mýddege biylik óz tarapynan ondy kózqaras tanytpasy anyq, tek qana kedergiler jasaydy. Keshe ghana ótken preziydenttik saylauda belgili bir azamattardyng preziydenttikke úsynyluy biylikke ýrey әkelgendey boldy, azat oiy bar, azamattyghy myqty ýmitkerler orta joldan qaghyldy. Búl – biylikting el ishindegi jaghdaydy eskere almay otyrghanyn bildirse kerek. Osynday jaghdayda memleket pen qazaqtyng mýddesin joghary qoyatyn iydeyalargha kedergi kelip jatsa, bәlkim, basqa bir ailagha kóshken jón siyaqty. 

Mәselen, resmy tirkeui bar Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasynyng janynda últtyq mýddeni tu etken patriottar shoghyrlanatyn bolsa, últ mýddesin, Tәuelsizdigimizdi qorghaugha arnalghan alandy erkin paydalanugha bolar edi degen oiym bar. Osy mәseleni nege qaperimzige almasqa?

Ermúrat BAPIY:

– Ángimemizdi Tazabekting JSDP partiyasyn nege paydalanbasqa degen pikiri túrghysynda sabaqtar bolsaq, búryn qúrylghan, biraq tirkeuden ótpegen partiyalardy jandandyru mýmkindigi qanday bolmaq? Nemese býginde memlekettik tirkeui bar, sayasy alanda ashyq qyzmet qylyp jýrgen sayasy partiyalardyng qúramyna últtyq-patriottyq kýshterdi sanaly týrde integrasiya jasau, ol partiyalardyng basshylyq organdaryna últtyq mәseleni tu etushi azamattardy siniru mýmkindikterin de qaperden qaldyrmau kerek. 

Ábdirashit BÁKIR:

– Men de dәl osy mәseleni qozghayyn dep otyrghanmyn. Bizde partiyalardyng koalisiyasy bar: mәselen, «Auyl» partiyasyn qamtamasyz etetin resurstar auyl arqyly payda boldy. Al «Patriottar partiyasy» – aty bar, zaty joq. «Birlik» partiyasynyng qúramyndaghylar «Núr Otannyn» shashbauyn kóterip, sonyng yqpalynan shygha almaydy. Biz býkil qogham bolyp, partiyalardy últtyq mýddege qaray búru әreketin bastasaq, býgingi tanda әldeqanday tiyimdi júmys jasaghan bolar edik dep oilaymyn.

Ghabiyden JÁKEY:

– Atalghan sayasy partiyalardyng әu bastaghy iydeologiyasyn ózgertu mýmkin emes. Últtyq-elitalyq topty «Atameken» Kәsipkerler palatasy qoldap otyr. Mәselen, «Aq jol» partiyasy Alashordanyng iydeyasyn alghysy keledi, biraq búl halyqtyng kózin baylap, aldau der edim. «Últtyq» degen sóz biylikke, ala-qúla qoghamgha da qorqynyshty. Sayasattyng ózi ailadan túrady: bolashaqta últtyq negizdi qoldaytyn partiyanyng atauy «memleketshil» degen maghyna bergeni dúrys.

Jarylqap QALYBAY:

– «Oppozisiyalyq» dep jýrgen partiyalar nemese biylikke jaqtas partiyalar Aqordanyng ssenarii boyynsha qúrylghan. Biz ony moyyndauymyz kerek. Ózimizding birer sayasy maqsatymyzdy orynday almaghan jaghdayda ózge sayasy partiyalar arqyly últtyq mәseleni iske asyru mýmkin emes. Degenmen de, shyndap kirisetin bolsaq, últtyq partiyany ózimiz de qúra alamyz. 

Ermúrat BAPIY:

– Endeshe partiyanyng maqsatyn «últtyq negizde» dep, shartty týrde atap, qazaqtyng mýddesin qorghaytyn partiyanyng tayau bolashaqtaghy qajettiligine kóz jetkizu qiyn emes. Uaqyt zyrlap ótip jatyr: aldaghy bes jyl da qas-qaghymda zyrlap ótedi. Osynday dóngelek ýstelderding manynda bir-birimizben daulasyp jýrgende, bes jylymyz bes-aq kýndey óte shyghady.

Eng bastysy – últtyq mýddeni qorghaytyn partiya postnazarbaevtyq kezenge dayyn túruy kerek. Sayasy biylikting ótpeli, tranzittik kezeninde últtyq partiyalar memlekettik biylikke talasushy toptar men klandar qúratyn kez kelgen ssenariyge dayyn boluy kerek. Maqsat – osy tartysta qazaqtyng últtyq mýddesin sayasy oiynnyng qúrbanyna ainaldyrmau. Sebebi, tranzittik talasta oligarhtyq nemese klandyq kýshterding ózara shayqasy bastalady. Sol shayqastyng ortasynan últtyq mýddeni tu etken kýsh suyrylyp shyghatynday әleueti boluy tiyis. Men búnyng bәrin qarabayyr týsinik túrghysynda aityp otyrmyn. Mәselen, azamattyq qoghamy qanshalyqty algha basty desek te, qyrghyz aghayyndar arasyndaghy tranzittik kezenning qandy tartysqa úlasqanyn bilemiz. Qyrghyzstandaghy ol kezeng týgesilip bitti dep aitugha kelmeydi.

Tranzittik dәuirdegi taghy bir qaterdi qaperde ústauymyz kerek: oligarhtar men klandar taq biyligine talasqan tústa últtyq-patriottyq kýshter jik-jik bolyp, sol toptardyng pәterine «ótip» ketui әbden mýmkin. Mysaly ýshin, batystyq klandyq toptar Atyrau, Manghystau, Aqtóbe jәne Qyzylorda jaqtan shyqqan últ patriottaryn óz qúramyna tartugha kýsh salaryn nazarda ústau kerek.

Ontýstiktik nemese «qaraghandylyq» dep atalyp jýrgen aimaqtyq klandar óz tobyna sol aimaqtyng tanymal azamattaryn tartady. Áriyne, búnyng bәri qarapayym tilmen aitylghan ssenariylerding súlbasy boluy mýmkin. Biraq múnday bolashaq jobalargha últ mýddesin qorghaushy kýshter birlesip qarsy túra alatyn әleuetke qol jetkizudi býginnen bastau kerek. Osy taqilettes әngimeni jalghastyra talqylau taqyryby búdan bylay kýn tәrtibine qoyylghany jón dep bilem. 

Ábdirashit BÁKIR:

– Shynynda, ómirding tendensiyasy osy baghytqa qaray әkele jatyr, búl jaghdaydy bolashaqta biylikke talasatyn oligarhtardyng ózi de týsinip otyr. Olar býgingi kýnning ózinde óz elektoratyn dayyndaugha kiristi. Bir jaghynan, búl últtyng óz ishinen ydyratatyn әreket bolsa, batys pen shyghystyn, soltýstik pen ontýstiktegi toptyng sonynan ilesimiz dep, qazaq halqynyng ortasyna ot týsedi degen pikirge senuge bola ma?

Meninshe, qazaqtar dәl sonday dengeyge qúldyraghan joq dep senem. Últtyq partiyanyng ústanghan qaghidasy barlyq klandardyng mýddesimen sәikes kelui tiyis. Ymyragha kelu ýshin ortaq prinsipke úmtyluymyz kerek.

Dәuren BABAMÚRAT:

– IYә, ertengi kýni biylikke klandyq negizdegi talas bastalsa, әrbir oligarhtyq partiya eng aldymen últqa, jýzge, rugha bólinip, halyqty jikke bólip, elge qajetsiz ýlken kýres bastalyp ketui ghajap emes. Olar qazaqtyng kókeyinde jýrgen «halyqtyq», «qazaqtyq», «demokratiyalyq» degen atty jamylyp alatyny sózsiz. Osynday jaghdayda memleketting iyesi sanalatyn últ ózining ýstemdigin jýrgize almasa, qazaqtyng jaghdayy ne bolmaq? Sondyqtan últtyq mýddeni tar shenberden shygharudyng tetigi jasaluy tiyis.

Ermúrat BAPIY:

– Eng bastysy – últtyq partiyanyng qajettiligi jóninde bastama kótergen azamattar basyn bastap, sonynda elge kýlkige qalmay ma? Múnday ýlken isti dabyra etip jariyalap, sony su ayaghy qúrdymgha ketirse, «qazaq mәselesi», onymen birge  últtyq mýdde qor boldy degen sóz. Qoghamnyng ortasynan ýlken kýshpen, qarjysymen, strategiyalyq, iydeologiyalyq, ekonomikalyq baghyt-baghdarymen belsendi azamattar shyqsa, qoghamdaghy kýrmeui sheshilmegen kez kelgen mәseleni qolyna alsa, olardyng sonynan el eredi.

Býgingi basqosuymyz – azamattardyng osy oraydaghy oiy qanday eken degen әngimening bastamasy ghana. Kelesi joly últtyq mýddege alandaushylyq bildirip jýrgen basqa da azamattardyng basyn qosyp, osy әngimeni sabaqtay týsemiz degen oidamyn. Al óre týregelip, partiya qúramyz dep, shaba jóneluge bolmaydy: qazaqtyng mýddesi oiyn emes! 

Jazyp alghan – Baqytgýl MÁKIMBAY

«Obshestvennaya pozisiya» (proekt «DAT» №17 (288), 29 sәuir, 2015 jyl.