Tәuelsizdigine 24 jyl tolghan Qazaq elining birtútastyghy, qonaqjay, jany darhan qazaq halqy, Qúdaygha shýkir, bir shanyraqtyng astynda qanshama últ ókilderin airanday úiytyp, tatu-tәtti ómir sýrui – kýlli әlemge ýlgi jәne ishtey ydyraghan elder ýshin ónege bolarlyqtay kórsetkish. Kóptegen alys jaqyn elderde ne bolyp jatqanyn uaqyt ótken sayyn kózimizben kórip, kónilimizben saralap otyrmyz.

Sol yntymaq-birlikting bir kórinisi – Qazaqstan halqy Assambleyasy... dep oilaydy kópshilik. Kóp etnos ókilderin toptastyratyn mәdeny úiymgha sayasy pәrmen de berilgen. Olardan toghyz deputat Parlamentke dara saylanghan. Ártýrli últ ókilderin úiystyryp otyrghanymyzdy әlem aldynda taghy bir aighaqtaugha talpynyp, 1 mamyr kýni QHA-nyng 20 jyldyghyn atap óttik, biraq key tústaryn...eskermedik.

Qazaqstan halqy Assambleyasyn qúru turaly 1992 jyly jariya bolghan Preziydentting iydeyasy 1995 jyly 1 nauryzda jýzege asyryldy. Búnday úiym әlemning birde-bir elinde joq ekenin eskermedik. 20 jyldyng ishinde atalghan organ Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng basyshylyghymen biraz júmys atqardy, ony joqqa shygharmaymyz. Onyng Preziydent әkimshiligining qúramyna enetin hatshylyghy qúryldy, mýsheleri anyqtaldy. Qazir búl organnyng respublika men ónirlerde 480 oblystyq, qalalyq jәne audandyq úiymdardy biriktirushi 25 últtyq-mәdeny ortalyqtary júmys isteydi.

Býginde elimizde 100-den astam etnostyng mektebi, 25 ózge últtardyng ana tilinde bilim beretin 170 jeksenbilik mektepteri bar. Búl mektepterdi qoldaugha Ýkimet budjetten jyl sayyn 15 mln. tenge qarjy bóledi. Sonday-aq ózge etnostardyng 5 respublikalyq jәne 16 aimaqtyq gazetteri shyghady, 6 últtyq teatr qyzmet etedi. Jyl sayyn әrtýrli diasporalardyng últtyq merekelerin toylaugha taghy qyruar qarjy qarastyrylghan. Sonyng esebinen iri qalalardyng ortalyqtarynda әdemi ghimarattar ózge últtardyng shaghyn assambleyasy ýshin bosatylyp berilgen.  

Qazaq últshyldary sayasat jolynda kóp kedergilerden óte almay jýrgen tústa sayasat auylynan alys, ýy sharuasyndaghy әielder belgili bir diaspora ókili bolghany ýshin ghana deputattyqqa saylandy. Assambleya atynan saylanghan toghyz deputat segiz jyl boyy ay qarap jýrgenge úqsaydy. Ózbek últ ókili atynan saylanghan, qazaq tilining qamyn oilap jýrgen Rozaqúl Halmúradov myrza shyn mәninde qazaqqa jany ashysa, ózi saylanghan Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sayram audanyndaghy 120 qazaq balasynyng ózbek tilinde oqyp jatqanyna alandap, nege deputattyq saual joldamaydy? Mening oiymsha, 120 qazaq balasynyng ózbek tilinde oquy Rozaqúl Satybaldyúlyn asa alandatyp otyrmaghan siyaqty. Qalghandary auzyn bughan ógizdey ýndemeydi.

«Qazaqstan halqy Assambleyasy turaly» zandy múqiyat oqyp shyqsanyz, kóp súraqtargha jauap taba almau bylay túrsyn, týsinbey dal bolasyz. Zanda Assambleyagha «Qazaqstan Preziydenti qúratyn, memlekettik últtyq sayasatty әzirleuge jәne iske asyrugha yqpal etetin mekeme» degen ekiúshty anyqtama berilgen. Oblystardaghy assambleyalardy «oblys әkimderi janyndaghy, qyzmetin Assambleya ýilestiretin mekemeler» dey salghan. Assambleya basshylaryn taghayyndau da óte onay. Bәrinen de aqylgha syimaytyn dýnie «Oblystardyng әkimderi lauazym boyynsha oblystar assambleyasynyng tóraghasy bolyp tabylady» (14-baptyng 2-tarmaghy). «Apparat hatshylyq mengerushisi óz mәrtebesi boyynsha oblys assambleyasy tóraghasynyng orynbasary bolyp tabylady, ony tiyisti әkim qyzmetke taghayyndaydy jәne qyzmetinen bosatady» (14-baptyng 6-tarmaghy).

Yaghni, oblystyq assambleyalar әkimdikting qosalqy bólshegi, al assambleyanyng ókili әkimning qolbalasyna ainalmay ma? Onda nege assambleyanyng qyzmetin әkimshilikting ishki sayasat bólimi atqara salmasqa?

Elding narazylyghyn tughyzyp otyrghan jayt, Assambleya ókilderi minbeden auzyn asha qalsa, «qazaq» degen sózden góri «qazaqstandyq» úghymyn kóbirek aitady. «My, mnogonasionalinyy narod Kazahstana», «u nas toleratnosti, 140 nasionalinosty projivait», «zdesi mirno sosushestvuit bolee 46 konfessiy»… Áyteuir qúlaqty әbden jalyqtyrghan úrandar ailar, jyldar boyy qaytalana berip, jauyr bolghan... Keyde rasynda da solay shyghar dep oilap qalasyz. Últaralyq jaghdaydy retteu, Baqay, Shanyraq, Malovodnoe, Duman, Teniz, Mayatas, Janaózen mәseleleri neden tuyndaghanyna oy jýgirtu Assambleyanyng miyna kirip-shyqpaydy.

Óitkeni, olargha qarapayym qazaqtyng janayqayy kerek emes. Osy oqighalar qaytalanbas ýshin jana sayasat, jana ústanym qajet. Tipti últaralyq salagha týbegeyli reforma kerek dep oilaymyn. Atam qazaq «Jaqynyndy jattay syila, jat janynan týnilsin» demekshi, ózge últtardan memlekettik tildi qúrmetteudi qatang talap etetin uaqyt әldeqashan jetti. «Qasqyrdy qansha asyrasang da, ormangha qaray úlidy» degendey, ózge últ ókilderine qazaqqa jasalmaghan jaghday jasalghan, sondyqtan da olar tarihy mekenderine kóshkisi kelmeydi. Óitkeni, ol jaqta olardy eshkim kerek qylmaydy jәne kýtip otyrghan eshkim joq.

Assambleyanyng resmy tili – orys tili. Sayttaryna deyin aiqara betin oryssha ashady. Qazaqsha kórip nemese estip qalsa boldy, kirpishe jiyrylady. Qaysy elding Assambleyasy ekeni týsiniksiz. Elding narazylyghyn tudyrghan «qazaqstandyq últ» iydeyasy da assambleyadan týlep úshty. Assambleya – nauqanshyldyqqa, jalang qolshoqpargha ainaldy. Syrttan qonaq kelse de, olargha qazaq mәdeniyetin tanytudyng ornyna kóbine «beybitsýigishtishtigimizdi» kórsetip, «bizde mynaday bar, mynaday bar» dep kim kóringen kók attygha jalpaqshesheylenu ýrdisi myqtap qalyptasqan.    

Últaralyq kiykiljing shyqsa, assambleya mýsheleri oqigha ornynda esh tóbe kórsetpeydi, kóbi qazaqty qoldaudan góri, ózge últtardy arashalaugha әues. Qazaqty «otyrsa opaq, túrsa sopaq» qylyp, keleke etkenderin talay kórdim. Esesine, 1 mamyr, 30 tamyz sekildi merekelerde últtyq әn-biylerin kórsetu ýshin ortalyq alandar men bas sahnalargha ýrim-bútaghymen jetip barady. Tipti el qojayyny –  qazaqqa sahnany bermey qoya jazdaydy. Eng aqyrynda, el tarayyn dep jatqanda, qazaqtyng bes-alty kempiri shyghyp, bayaghy sol «Qamajaydy» oryndap, qaytady. Jylda osy әdet.

 «Dostyq ýii» Almaty qalasynyng qaq tórinde ornalasqan. Barlyq zamanauy qúral-saymandarmen jabdyqtalghan. Ne isteymin dese de ózderi biledi, eshkimmen sanaspaydy, qarjysy jetkilikti, olardy qadaghalap jatqan júmyrbasty pende joq. «Qazanshynyng óz erki qaydan qúlaq shygharsanyng keri». Al 20 sәuir kýni aqyn Múhtar Shahanov aghamyz Astanagha kelgende, on shaqty últshyl-patriot jigitter bas qosayyn dep edik, ghimarat bylay túrsyn, bir kabiynet taba almadyq. «Qolda bar» kabiynetter ylghy «it ólgen jerde» ornalasqan. Búdan keyin ne aitugha bolady?

Taghy bir tang qalatyn jaghday, sol «Dostyq ýiinin» ishinde óz әskery kiyimderimen tayrandap kazaktar jýredi. Kezinde patshagha qyzmet etip, bizdi basyp-janshyp otarlaghan әskery kiyimimen alshandap jýrui bizding namysymyzgha tiyedi. Reseyding kez kelgen sayasatyn qoldaugha beyim túrady. Kezinde premier-ministr Tereshenko qúrghan orys, slavyan, kazak úiymdarynyng qauymdastyghy. Ózderin slavyan dep atamauynyng ar jaghynda bir qulyq jatqanyn bayqaymyz. Sondyqtan Jetisu, Oral, Pavlodar jәne Óskemen kazaktary úiymdarynyng is-әreketterin zandy nemese zansyz ekendigin tekseruge bizding biylik qauqarsyz.

Mening Assambleya turaly zertteuim «tyrnaq astynan kir izdeu» emes, shynayy ómirding san súraghyna jauap izdeu ghana. Qoghamda qordalanghan sayasy mәselelerdi sheshuge Assambleya yntaly emes ekendigin qazir jas bala da biledi. Osylay jasandy týrde bolsa da, assambleyanyng ýlken sayasattan oryn aluy últaralyq jaghdaylargha syzat týsirmey me? Osy jyldar ishinde assambleya әu bastaghy ózine jýktelgen mindetter men maqsattardy jýzege asyra aldy ma? Assambleya biylikting oghan qúighan qyruar qarajatyn aqtady ma? Deputattary memlekettik tildi qoldaugha, qazaq últynyng janayqayyn tyndaugha septigin tiygizdi me? Últtyq iydeologiyany qalyptastyrugha baghyttalghan mәselelerdi kóterdi me? 20 jylda assambleya ne tyndyrdy, deputat bolyp saylanghan serkeleri she? Súraq kóp, biraq Assambleya oghan jauap bere almaydy. Eng ayanyshtysy men qorqynyshty da osy, nemen ayaqtalatyny bir Allagha ayan.

Júmamúrat  ShÁMShI

Abai.kz