Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3715 0 pikir 29 Qyrkýiek, 2010 saghat 08:25

Deputat Ashat Bekenov. Qazaqstanda din bólek, memleket bólek

29 qyrkýiek. Mәjilis ýii. Býgin QR Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy Oral Múhamedjanovtyng jetekshiligimen Palatanyng jalpy otyrysy bolyp ótti. Onda deputat Ashat Bekenov Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy Núrtay Ábiqaevqa deputattyq saual joldady. Onda:

Mening deputattyq saualyma sebep býgingi kýngi elimizdegi diny ahualdyng alandatushylyghy men aimaqtardan kelip týsken azamattardyng hattary.

Negizgi qauipti qúbylys «uahhabiylik» aghymnyng artynan erip ketushilerding sany kóbeyip, «sәlәfi» aghymynyng keninen nasihattaluy kónilge ýlken qorqynysh úyalatady.

2007 jyly osynday ahualdyng saldarynan elimizdegi jastardyng 15 payyzy osy aghymgha ere bastaghan. 2009-2010 jyldary búl kórsetkish 60 payyzgha jetken. Eger ónirlerge bólip qarasaq 10 000 adamnyng 7,5 myny uahhabiyler, onyng ishinde 75 payyzy 13-25 jas aralyghyndaghy jasóspirimder men jastar.

Mausym aiynyng 22 kýni Aqtaudaghy qatang rejimdi koloniyadan 21 tútqyn qashyp, olar ózin-ózi jaryp jibergen oqigha eldi dýrliktirgen-di. Olardyng bәri de uahhabiylik aghymdy ústanushylar ekendigi anyqtalyp, opat bolghan qordaylyq Dәurenning әkesi Birjannyng «Balasynyng qazasyna quanghan anany baqytty dep aita alasyz ba?»  atty maqalasy «Jas Alash» gazetinde jariya boldy.

29 qyrkýiek. Mәjilis ýii. Býgin QR Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy Oral Múhamedjanovtyng jetekshiligimen Palatanyng jalpy otyrysy bolyp ótti. Onda deputat Ashat Bekenov Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasy Núrtay Ábiqaevqa deputattyq saual joldady. Onda:

Mening deputattyq saualyma sebep býgingi kýngi elimizdegi diny ahualdyng alandatushylyghy men aimaqtardan kelip týsken azamattardyng hattary.

Negizgi qauipti qúbylys «uahhabiylik» aghymnyng artynan erip ketushilerding sany kóbeyip, «sәlәfi» aghymynyng keninen nasihattaluy kónilge ýlken qorqynysh úyalatady.

2007 jyly osynday ahualdyng saldarynan elimizdegi jastardyng 15 payyzy osy aghymgha ere bastaghan. 2009-2010 jyldary búl kórsetkish 60 payyzgha jetken. Eger ónirlerge bólip qarasaq 10 000 adamnyng 7,5 myny uahhabiyler, onyng ishinde 75 payyzy 13-25 jas aralyghyndaghy jasóspirimder men jastar.

Mausym aiynyng 22 kýni Aqtaudaghy qatang rejimdi koloniyadan 21 tútqyn qashyp, olar ózin-ózi jaryp jibergen oqigha eldi dýrliktirgen-di. Olardyng bәri de uahhabiylik aghymdy ústanushylar ekendigi anyqtalyp, opat bolghan qordaylyq Dәurenning әkesi Birjannyng «Balasynyng qazasyna quanghan anany baqytty dep aita alasyz ba?»  atty maqalasy «Jas Alash» gazetinde jariya boldy.

Jogharyda atalghan aghymgha ergen azamattardyng qyzmet etui bylay túrsyn, sәbiylerin  tiyisti medisinalyq tirkeuden jәne dәrigerlik tekseruden ótkizuden bas tartuda. Mektep jasyndaghy úldar men qyzdar arasynda muzyka tyndau haram,  memlekettik Án úrandy tyndamau, keudege qol qoymau, memlekettik Tugha qúrmet kórsetpeu, әskery boryshty ótemeu «dúrys» degen úghym qalyptastyryp, teris baghyttaghy uaghyzdar jýrgizude. Sonday-aq, 12-16 jastaghy qyz balalardyng joghalyp ketip, sabaqty tastap ketui men ata-anasynyng rúqsatynsyz neke qii faktileri de jiyilep keledi.

Aghymgha kirip ketken balalardyng ata-analary «balalarymyz bir týrli, istegen tamaghymdy ishpeydi, sen kәpirsin» deydi»,- dep kýiinedi. Olar «Sender kimsinder?»,- desek, «Músylmanbyz»,- deydi, «Últtyng kim?»,- desek, «Últymyz joq, biz músylmanbyz»,- deydi. Dәl qazir osyghan toqtam bolmasa, bes-alty jylda búl aghymdardyng bir-birimen qaqtyghysu qaupi tónip túr. Bala әkesine, qyz sheshesine qarsy shyqsa, bolashaghymyz ne bolmaq?!

Qazirgi kezde mektep pen joghary oqu oryndarynda, enbekpen týzetu mekemelerinde hizbut tahriyr, takfiyr, jalpy uahhabizm iydeologiyasymen ulanghandar óz júmystaryn kedergisiz ashyqtan ashyq jýrgizip, qatarlaryn tolyqtyruda.

Aqtóbelik azamattar A.Týrkimbaev, S. Iztaev, D. IYsimbaev Resey arqyly Daghystangha lankestik pighylmen ótkeli túrghan jerinen ústalyp, bireui jeti jylgha, al qalghan ekeui alty jylgha bas bostandyghynan aiyru jazasyna kesilgen.

Oral qalasynyng 23 jasar jergilikti túrghyny, tyiym salynghan diny týrli kitap-qúraldar, beyne jәne audiokassetalar, jarylghysh zattar jәne esirtkimen ústalghan. Ol biraz uaqyttan beri baqylauda jýrgen radikaldyq diny aghymnyng belsendi mýshesi bolyp tabylghan

Ýstimizdegi jyldyng 30 nauryzynda Túrghyzba selolyq okruginde M.Taghashev atty azamattyng ýiinde «sәlәfi» aghymynyng bir top azamattary jinalyp zansyz «daghuat» (uaghyz nasihat) jýrgizip otyrghan kezderinde anyqtalyp, ýy iyesine eskertu berilip, 13 azamatqa aiyppúl salyndy, al onyng ýsheui jasy kәmeletke tolmaghandar bolyp shyqty. Búl mysaldar olardyng is-әreketterining biri ghana. Al bәrin aityp shyghu tipten mýmkin emes.

Jogharyda atalghan әreketter Qazaqstandaghy diny ekstremizmning qayda baghyt alyp bara jatqanyn anghartady. Kýni keshegi Daghystanda oqqa baylanghan qazaqstandyq 5 jasóspirimning qazasy qúzyrly organdar men qalyng kópshilikti dýr silkindirdi emes pe?!. Búl toptar nege aidyn-kýnning amanynda alystaghy Aughanstan men Sheshenstannan jau izdep, el arasyna iritki salyp halyqtyng mazasyn alyp túr? Óitkeni olardy búl qylmystargha, olardyng diny kózqarastary iytermeleude.

Jalpy, osy mәseleler elimizding barlyq aimaqtarynan kórinis berip otyr. Ásirese búl mәsele Batys Qazaqstan halqyn qatty alandatuda. Ár týrli ataumen atalyp, «dinsizderge qarsy әdiletti soghys» bastaudy maqsat tútqan búlar, qaru-jaraqtarmen jabdyqtalyp mekemeler men adamdardy tonap, qogham men memleketke ziyan keltirude

Diny ahualdy baqylauda ústau ýshin jergilikti atqarushy organdar tarapynan jýrgizilip jatqan sharalar óz dengeyindegi nәtiyjesin bere almauda. Óitkeni, búl saladaghy qyzmet zannamalyq túrghydan qamtylmaghan, yaghny dәstýrsiz diny birlestikterding keybir zansyz әreketterine qúqyqtyq tosqauyl qon mýmkindigi shekteuli.

Al tek qana nasihattyq júmystar arqyly qoghamdyq sanany retteu mýmkin emes. Respublikamyzdaghy islam dini qyzmetkerlerining kóbining dýnie tanymy bir ghana din ainalasynda óte tar dengeyde jәne qazirgi qogham ómirindegi súranysqa jauap bere almauy da jasyryn emes. Meshit imamdary kezdesuler kezinde islam dinining aumaghyndaghy jalpy adamy qúndylyqtardan basqa mәselelerden aspaydy.

Jogharyda atalghannyng negizinde Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet, Bilim jәne ghylym ministrlikteri men Últtyq Qauipsizdik Komiyteti tyghyz baylanysta jýieli týrde diny mәselelerimen naqty ainalysyp otyrghan joq. Sol sebepti jergilikti jerlerdegi ókiletterinin  júmysyn shúghyl týrde qolgha alyp, jogharyda atalghan, memleketke qauip  tóndiretin týrli fundamentalistik, ekstremistik diny kózqarastaghy top ókilderining taralmauyn, sonday-aq, bilim beru salasyna ótip ketpeuin qadaghalap, shara qoldanuy qajet.

Sonymen qatar,  «Dintanu» pәnin eldik mýdde túrghysynan tiyimdi paydalanu maqsatynda, mektepterdegi din tanu sabaqtaryna shekteu qoyyp, oqytatyn mamandardyng bilim deygeyi, kózqarasy men ústanymy túrghysynan saraptama jasap, eng aldymen jogharghy bilikti ústaz dayarlap baryp iske asyrghan jón dep esepteymin.

Sonday-aq, respublikalyq radio jәne telearnalarda, radikaldyq aghymdar jóninde naqty habarlar berilui qajet.

Qazaqstanda  din bólek, memleket bólek, memleket din isine aralaspaydy. Sonda da Preziydentimiz býkil dinderding bәrining basyn qosyp, tatulyqqa shaqyryp jatqan kezde osy elimizding ónirlerin dýrliktirip jatqan jaygha Ýkimet, Últtyq Qauipsizdik Komiyteti tarapynan taldau jasap, bagha beruin súraymyn. Diny fanatizm kez-kelgen airanday úiyp otyrghan elding oiranyn shygharyp, aragha jik tughyzyp ketui yqtimal. Sondyqtanda, keybir mәselelerde memleketting aralasuy qajet dep esepteymin.

Kóterilgen problemalardy zandy týrde qamtamasyz etpey, diny ahualdy retteu mýmkin emestigin qaperinizge salamyn.

(Sәule Dosjanova, t.74-63-01. Aqparatty QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyng  Baspasóz qyzmeti taratyp otyr.)

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270