Joghary qan qysymy degen «jendet» auru bar. Oghan shaldyqqan adam jýieli týrde qalay em qabyldau kerektigin bile bermeydi. «Aynaldyrghan auru almay qoymaydy» demekshi, onymen nauqastanghandar óte abaylamasa bir kýni miyna qan qúiylady, nemese býirek qyzmeti toqtap, jarym denesi saldanyp, mýgedek bolyp qalady. Qorqynyshtysy, qazir Qazaqstanda osy auru kóp taralghan. Qazaqstan ghana emes, әlemdi alandatyp otyrghan dert jyl ótken sayyn jasaryp barady eken. Sonymen birge, joghary qan qysymy - әlemde keng taralghan jýrek qan tamyrlary auruynyng negizgi sebepshisi.  

Shyny kerek, medisina salasynda jazylghan kitaptardyng deni orys tilinde. Tәuelsizdik alghannan beri de qazaqsha shyqqan enbekter mandymdy emes. Medisinanyng tili auyr, atau, terminderi kóp bolghan song qazaq tilinde degenderining ózin týsinip oqu ýshin kóp kýsh júmsaugha tura keleli. Al, kórnekti dәriger, intervension-kardiolog, rentgen-hirurg, Astanadaghy «Últtyq ghylymy medisinalyq ortalyqtyn» intervensiondy kardiologiya bólimi basshysynyng orynbasary, professor Qadyrbek Ramazanúly jazghan «Joghary qan qysym aurulary jәne ony emdeu joldary» atty ghylymy kitap turaly olay aita almas edik. Sebebi...

Sebebin aitpas búryn taqyrypqa sәl kenirek ainalyp keleyik. Bizde ne kóp, atkópir shyghyp jatqan aqyn-jazushylardyn, óner adamdarynyng kitaby kóp. IYә, ruhany azyq berer dýniyelerding jaryq kórgenine quanamyz. Biraq memleketting damuy, elding órkendeui basqa da salalardan túrady ghoy. Ásirese, biz kýnde qyzyl kenirdek bolyp, qúrghaq aiqaymen qúlaghyn janghyrtatyn memlekettik qazaq tilining damuy ýshin orys tili ýstemdik qúrghan ekonomika, qarjy, biznes, tehnologiya, medisina salalarynda sauatty, týsinikti jazylghan qazaq tildi enbekter kóp bolsa, atalghan baghyttardaghy til jaghdayy tez onalar edi.

Al, Qadyrbek Ramazanúlynyng kitaby - osynday olqylyqtardyng ornyn toltyrghan qúndy enbekterding biri. Sebebi, búl kitaptyng ózindik ereksheligi bar, ol siresken terminderden túratyn, ghylymy tilde jazylghan kitap emes. Enbekti oqyghan adam siz ben bizge týsinikti, jalpaq júrttyng úghym-sanasyna jenil mәtinderding jeteginde lypyp otyrady. Búl turaly avtordyng ózi «jalpy qazaqtyng tili bay, qúnary mol. Biz onyng әleuetin medisina sekildi salalarda tolyq qoldana almay kelemiz. Sondyqtan, men medisina terminderin mýmkindiginshe ana tilimizding týsinikti sózderimen beruge tyrystym. Kitap elimizdegi kәsiby dәrigerler men medisina oqu oryndarynyng studentterinen bastap, densaulyghyn qadaghalaghysy keletin qarapayym adamdargha deyin jenil týsinuge mýmkindik beredi» deydi. Sózining rastyghyna enbekti oqyghanda kóz jetkizdik.

Kitaptyng taghy bir ereksheligi – joghary qan qysym aurulary turaly qazaq tilinde túnghysh jaryq kórui. Qazaqstandaghy jәne Qytaydaghy qazaq ghalymdary búl auru boyynsha әli qazaqsha ghylymy dýnie jazghan joq. Sonymen qatar, avtor onda joghary qan qysymy aurularynyng songhy jyldardaghy eng tyng degen zertteulerin negiz etken. Jәne dәriger ony ózining teoriyalyq bilimi men talay jyldyq praktikasyn ýilestirip, ekeuin qorytyp, tabighy da shynayy týrde jazyp shyqqan.

Jayshylyqta biz «qazaq emhanagha óluge bir kýn qalghanda barady» dep, basqa últtarmen salystyryp, ózimizdi kýlki qylamyz. Anyghynda, búl kýlkili jaghday emes. Últymyzdyng salaq әdetterine әjualay qaraghannan útarymyz shamaly. Kerisinshe, halyq arasyna qauipti, biraq eley bermeytin osynday aurular turaly jenil, sauatty jazylghan enbekterdi kóp taratsaq, júrtty aqparattandyryp, dertting qaterimen saqtandyryp otyrsaq, ózimizge kýlmes te edik jәne ókinishti ólimderden barynsha aulaq bolar edik.  

Atalghan kitap joghary qan qysymy turaly jalpy úghym, joghary qan qysymdy tómendetip emdeu sharalary jәne joghary qan qysym aurulary jóninde súraq-jauaptar dep atalatyn ýsh bólimnen túrady. Basqy eki bólimde auru turaly jete deyin jazylyp, qajetti dәriler, tipti olardyng dozasy men keri әserine deyin tәptishtey aitylghan. Al, songhy 150 súraq-jauaptan túratyn bólim óte útymdy formada jasalghan. Jalpaghynan sozylyp jatqan mәtin joq, aurugha qatysty naqty súraqtar men qysqa da týsinikti jauaptar tap-túinaqtay berilgen. Oqyrman bir súraqtan ekinshi súraqqa qyzygha qarap otyryp, qalay ayaghyna shyqqanyn bilmey qalady jәne kóp dýniyeden habardar bolyp, ózining densaulyghyna, ómir-daghdysy men jýiesiz túrmystyq әdet-daghdylaryna basqasha qaray bastaydy. Sebebi, kitaptaghy aitylghan dýniyeler qanday adamdy da eleng etkizip, beyjay qaldyrmaytyn dengeyde.

Ókinishke oray, ghylymy enbek tek avtordyng kýshimen, az tirajben shygharylypty. Ózin jarnamalaudy, gazet-jurnal, teledidargha úsynudy bilmeytin qarapayym, naghyz ghylym iyesi Qadyrbek aghamyz ony әli dúrystap tanystyra alghan da joq. Biraq, «asyl kezdik qyn týbinde jatpaydy» demekshi, ghylymgha, halyqtyng densaulyghyna, medisinagha kerek baghaly enbekting ghylymy orta men halyq arasyna keng taralyp, ystyq yqylasqa bólenetinine senim mol.

P.S.

Dәriger turaly tanystyra ketsek. Qadyrbek Ramazanúly - QHR Shynjang ólkesi Altay aimaghynyng Buyrshyn audanynda dýniyege kelgen. 1984-1990 jyldary Shynjang medisina  uniyversiytetinde, 1994-1995 jyldary jýrek qan tamyrlary aurulary boyynsha Beyjing medisina  uniyversiytetinde oqyghan. 1998-2000 jyldary Shian medisina  uniyversiytetining aspiranturasyn bitirgen. 40-tan asa ghylymy maqalanyng avtory, sonyng ishinde eki maqalasy Ispaniya men Germaniyada ótken halyqaralyq mәslihattarda talqylanghan.

Óz salasynda biliktilikpen júmys istegen dәriger Qytay tarapynyng talay marapatyna, syilyqtaryna ie bolghan. Mәselen, 2003 jyly joghary dәrejeli dәriger ataghy berildi. Onyng bәrin tizip aityp jatu artyq bolar. Shet elderge bilim jetildiruge baryp jýrgen ony Kanada elindegi medisinalyq ortalyq júmysqa shaqyrady. Alayda, jýrek týbinde Qazaqstangha baryp qyzmet etsem degen armany bar azamat bәrin tastap, 2007 jyly 21 jeltoqsanda Qazaqstangha keledi. Aytpaqshy, Qadyrbek aghamyzdyng shekaradan ótken sәti óte әserli bolypty. Ar jaqtan el ansap, tәuelsiz qazaq memleketine alyp úshyp kelgen ol shekaradan ótip, qazaq jerine ayaq basqanda ózine de belgisiz erikten tys bir kýshting әserimen «qazaq» dep aighay salyp, bas kiyimin aspangha bir-aq atypty. Aynalasyndaghylar oghan tan-tamasha bolyp qarasa kerek...

Bilikti mamandy Elordadaghy Abay Qabatayúly Baygenjin basshylyq etetin «Últtyq  ghylymy medisinalyq ortalyq» birden qyzmetke alady. Alghashynda orys tilin bilu, ortagha ýilesu jaghynan qiyndyqtar kórgenimen, qajyrly enbek etuding arqasynda ýlken jetitikterge jetti. Qazirge deyin aurulargha koronarografiya jasap, stent (tamyrlardyng tarylghan  jerine  ornalastyrylatyn  arnayy  nәzik týtikshe) qoyyp, talay nauqasty ajaldan arashalap kele jatyr. Býginde tek jýrekke ghana emes, býirek, jәne ayaqqa da denervasiyalyq em jasaudy qolgha alghan. Enbegi elengen dәriger qazir bólim basshysynyng orynbasary. Ár uaqyttarda Densaulyq saqtau ministrligi, qalalyq «Núr-Otan» partiyasy jәne ózi qyzmet etetin Ortalyq tarapynan berilgen alyghys hat, marapat gramotalardyng iyegeri. Tәjiriybe almasu, biliktilikti kóteru maqsatynda әlemning talay elin aralap, Amerika, Fransiya, Ispaniya, Avstriya, Resey, Qytay, Malayziya, Singapur qatarly elderde bolyp qaytty. Qazaqstangha oralyp, elime bilimimdi arnasam dep kelgen dәriger bar zeyin-zerdesimen enbek etude. Últyna, otanyna qaltqysyz berilgen, adal jýrekti professor «últynyng jýregin» emdeu ýshin, ayanbay qyzmet jasauda. Jәne bilgeni men kónilge týigenin kitap qylyp jazyp, halyq iygiligine úsynuda.

Múrat ALMASBEKÚLY

Abai.kz