Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Danghyl 8533 0 pikir 23 Sәuir, 2015 saghat 14:38

«MEMLEKETTIK TIL JÁNE ELBASY»

Almaty qalasyndaghy Dostyq ýiinde Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy ótken júmada bir top ghalymdar men BAQ ókilderin jinap, alqaly basqosu úiymdastyrdy.
Jiyn shymyldyghyn ashqan Qogham preziydenti, akademik Ómirzaq Aytbayúly kezinde qazaq tilining taghdyry jóninde ala-qúla oy órbip, el bir mәmilege kele almay jatqan tústa Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaev elimizde memlekettik til tek qana qazaq tili boluy kerek degen tabandy tújyrym-pikirimen el mýddesin qoldaytynyn osydan shiyrek ghasyr búryn-aq bildirip, sol tústa sanymyz azshylyq bolghanyna qaramay, tughan tilimizding úlyqtalyp, túghyryna qonu tarihyna toqtaldy.

«Qazaq pen qazaq qazaqsha ­sóile­s­­­sin» dep úran tastaghan da Elbasy. «Qa­zaq­stannyng bolashaghy – qazaq tilinde» dep tughan tilimizding «Mәngi El» bolu jolyndaghy júlyndy maqsat-múratymyzdyng bastysy ekenin sharshy toptyng aldynda jariya aityp, jalaulatqan da Elbasy» dey kele, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy dayyn­dap, jaryqqa shygharghan «Elbasy jәne memlekettik til» atty kólemdi kitapta býgingi dóngelek ýstel taqyrybyna qatysty ózekti mәselelerding jan-jaqty qamtylghanyn kópshilikting esine saldy. Qayratker ghalym ózining «Ana tili» atty tolghauy men Núrsúltan Ábishúly Qazaq Elining túnghysh Preziydenti bolyp saylanghan tústa sýiinshilep, keudesin jaryp shyqqan óleng joldarynyng qalaysha dýniyege kelgenin taghy bir eske alyp, jyr-tolghaularyn oqyp berdi.
Jiynda alghashqy bolyp sóz alghan Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashev býgingi tanda tildi ýirenuge degen qajettilik pen tolyqqandy tildik orta bolmaghandyqtan til kurstaryna degen qyzyghushylyqtyng tómendegenin, naqty, praktikalyq paydasy bar jәrdemshi oqu qúraldarynyng әli de qoljetimdi emestigine toqtaldy. Sheteldegi qandastarymyz ana tilin ýirenip, tól mәdeniyetin bilgisi-aq keledi. Sondyqtan zamanauy aqparattyq tehnologiyany útymdy paydalanu joldaryn qaperden shygharmau kerek.
QR Últtyq kitaphana diyrektory Álibek Asqar elimiz alghash tәuelsizdik alghan jyldarda ózining Preziydent Ákimshiliginde qyzmet jasaghanyn tilge tiyek ete kelip, memlekettik tilding alghash qadam basyp, túsauy qalay kesilgenine, sol tústa kese-kóldeneng túrghan qiynshylyqtargha toqtaldy.
Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi R.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng diyrektory Ábsattar Derbisәli ózi elimizding din salasynyng tizginin ústaghan jyldarda ana tilimizding bedel-mәrtebesin kóteru jolyndaghy iygi isterdi eske ala otyryp, naqty mysal-dәiekter keltirdi. Bir kýni mýftiylikke birneshe fransuz tilshileri sau ete qalghanyn, ózine audarmashy arqyly oryssha súraq qoyylghanyn, biraq kiyeli orynda ózining ózge tilde súhbat bere almaytynyn aityp, bas tartqanyn әngimelep berdi. Birneshe kýnnen keyin sol sheteldik BAQ ókilderi músylmansha kiyingen audarmashy qazaq qyzyn ilestirip kelip, ózderi de dәstýrli diplomatiyalyq etiyketti tolyq saqtap, ekijaqty mazmúndy mәslihat qúrghanyn tәmsildedi. Osylaysha til mәrtebesin kóteruding bar tetigi óz qolymyzda ekenine kózimizdi jetkizdi.
Basqosudy jýrgizip otyrghan belgili týrkitanushy Erden Qajybek memlekettik tilding mәrtebesin kóteruding basty úshyghy qogham mýshelerining belsendiligine, qoghamdyq qozghalystar men memlekettik emes úiymdardyng ústanymyna tikeley baylanysty ekenin aita kelip, Dos Kóshim basqaryp otyrghan «Últ taghdyry» qoghamdyq qozghalysynyng atqarghan naqty tildik sharualaryna rizashylyghyn bildirdi. Uaqyt ótedi, zaman ózgeredi. Zamanyna say ómir talaby da ózgeredi. Niyet bolsa til ýirenu alynbas qamal, sheshilmes týiin emes. Áriyne, ózge últ ókilderining qúqyghyna qol súghugha, kimdi bolsa da mәjbýrleuge jol beruge bolmaydy. Áytse de, tilshi-ghalym E.Qajybekting pikirinshe, «Qazaq pen qazaq qazaqsha sói­lessin» degen Elbasy aitqan qanatty sózding mazmúnyna býgingi tanda terenirek ýniluimiz kerek. «Árbir qazaq – jalghyzym» dep sanymyz ben sapamyz qúbylyp túrghan zamanda qazaq ýshin, últymyz ýshin ana tilin bilu, dәstýrin qúrmetteu, dini men dilin týzeu tek paryz emes, mindet! 70 jylda ada bolghan ata-baba jolyna qayta oralu – olardyng (ózimiz «shala qazaq» ataghan alash úldarynyn) zang jolymen ómir sýru qúqyghyn qorlau emes, qayta qorghau bolyp tabylady. Az jylda, 2-3 jyldyng kóleminde barsha qazaqty qaytadan qazaqsha sóiletu – zamanynda azshylyq bolyp, jyghasy qisayghan qazaqylyqty qaytadan qalpyna keltiru bolyp tabylady. Búl sayasy mәsele emes, adami, ruhani, imany mәsele. Sondyqtan barsha qogham ókilderinin, millionnan astam mýshesi bar «Qazaq tili» qoghamynyng zamanauy atqarar is-sharasy osy bolmaq.
Kelesi sóz alghan Dos Kóshim de әdetinshe tújyra, mysalday sóilep turasynan tartty. Onyng pikirinshe, «Qazaq pen qazaq qazaqsha sóilessin» degen úran-sózding uaqyty ótken. Memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytip, dәrejesin kóteru ýshin Baltyq elderining tәsilin qol­danghanymyz jón. 1990 jyldary búrynghy kenestik shapannan shyqqan Baltyq elderining túrghylyqty halqy sany azshylyq bola túra, tek óz tilderinde sóileuge kóshken. Olar eshbir tilge qysym jasamaghan. Kim qay tilde sóilese de, qay jerde bolsyn (ashana, dýken, memlekettik mekeme degendey) – tek óz tilinde jauap qatqan. Ózge tildiler, әsirese orys tilin tútynushylar múny kezinde baghy tasyp, taqtan týspegen orys tilin kemsitu dep barsha әlemge jar salghan, shu kótergen. Biraq olarynan eshtene shyqpaghan, óitkeni, zerdege salsaq, eshqanday adam qúqyghy búzylmaghan. Orys tilinde sóilegisi keletinder oryssha sóilegen. Árkimning ózining tildi tandau qúqyghy bolghan. Biraq bizding qay tilde jauap qaytaruymyz ol ózimizding qúqyghymyz ekenin ózge tildiler de týsinu qajet dep, osylaysha qazaq tilining bolashaghyn aiqyndau kerektigin úsyndy.
Osy qos pikir úshqyny dóngelek ýstelding negizgi taqyryp-ózegine ainaldy. Últ mýddesi ýshin kýiip, oilaryn ashyq aityp, qoghamgha qozghau salyp jýrgen belgili ziyalylar, atap aitsaq, Qazaq últtyq agrarlyq uniyversiytetining Áleumettik-gumanitarlyq instituty­nyng diyrektory Sayyn Borbasov, filologiya ghylymynyng doktory, shyghystanushy Islam ­Jemeney, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory Hangeldi Ábjanov, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Myrzabergen Malbaqov, «Preziydent jәne halyq» gazetining bas redaktory Marat Toqashbaev, «Memlekettik tilge – qúrmet» birlestigining tórayymy Asyly Osman, Týrki halyqtarynyng mәdeny qorynyng preziydenti Ahmed Dagduran, jazushy, tarihshy ghalym Beybit Qoyshybaev, S.Demiyrel atyndaghy uniyversiyteti rektorynyng kenesshisi, professor ­Danday Ysqaq jәne basqalar memlekettik tilding mәrtebesin kóteru jolyndaghy óz úsynys-pikirlerin ortagha saldy.
«Qazaqstan Respublikasynyng Preziydentin kezekten tys saylau qarsanynda bas qosyp otyrghan jiynymyzda sóz alghan últ ziyalylary, til janashyrlary Elbasymyzdyng jýrgizip otyrghan ishki jәne syrtqy sayasatyn qoldaytynyn, últ tútastyghy men el birligi eng basty qúndylyghymyz ekenine taghy da bir kózimiz jete týsti, – dedi Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng viyse-preziydenti Gharifolla Ánes. – Qogham jyl basynan beri birneshe osynday aqyldasu, kenesu mәslihattaryn ótkizip keledi. Býgingi tanda el kókeyinde jýrgen, memlekettik tilding damuyna túsau bolyp otyrghan kedergi-kermelerdi tolyqtay joy joldary izdestirilude. Búl kópting jәne әrqaysysymyzdyng últ bolashaghy aldyndaghy azamattyq paryzymyz hәm mýddeli mindetimiz. Qazaqstannyng bolashaghyna senetin әrbir azamat oilansyn! Qazaq pen qazaq qazaqsha sóilessin! Qazaqsha oilap, qazaq bop tirlik keshelik!». Ana tili mәselesi aldaghy uaqytta da «Qazaq tili» qoghamy tarapynan osynday basqosularda, BAQ betinde, әsirese memlekettik tilding barsha is-tirshiligining bel ortasynda jýrgen «Ana tili» betinde talqylanyp, kóshbasshy últ ziyalylarynyng nazarynda bolmaq. Bar bolalyq, osy saptan tabylalyq.

Aqbota ISLÁMBEK

Derek kózi: http://anatili.kazgazeta.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1544
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3332
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6095