Ersayyn ERQOJA. 18 jylda 12 ministr auysqan bilim qaytip onady?
Tәuelsizdik alghan 19 jylda bilim salasy kóptegen ózgerister men reformalargha úshyrady. Bilim ministrligi 1991 jyldan 2010 jylgha deyin attaryn 8 ret ózgertti. Ol densaulyqpen, mәdeniyetpen, sportpen, turizmmen de qosyldy. Al ótken aptada taghayyndalghan Baqytjan Júmaghúlov - on birinshi ministr. Sonda orta eseppen әr ministr bir jyldan asar-aspas uaqyt qana otyrghan, al ministr bolyp santehnik te, injener de, auylsharuashylyq mamany da, ekonomist te, jazushy da, jurnalist te, tipti mektepte bir kýn júmys istep kórmegen adam da basshylyq jasaghan. Sonyng kesirinen 18 jylda bilim salasy paydasy joq reformalardan kóz ashpady.
Ministrler suday sapyrylysqan osy jyldar ishinde mektep pen bilimge qatysty segiz reforma jýrgizilgen, jeti ret tolyqtyrumen ýsh zan, bes bilim standarty, bes tújyrymdama qabyldanghan, «eki tól oqulyq» qayta jazylyp, sansyz baghdarlamalar týzilgen, eki ret bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining sezi, sonday-aq kóptegen konferensiyalar men seminarlar ótken.
Tәuelsizdik alghan 19 jylda bilim salasy kóptegen ózgerister men reformalargha úshyrady. Bilim ministrligi 1991 jyldan 2010 jylgha deyin attaryn 8 ret ózgertti. Ol densaulyqpen, mәdeniyetpen, sportpen, turizmmen de qosyldy. Al ótken aptada taghayyndalghan Baqytjan Júmaghúlov - on birinshi ministr. Sonda orta eseppen әr ministr bir jyldan asar-aspas uaqyt qana otyrghan, al ministr bolyp santehnik te, injener de, auylsharuashylyq mamany da, ekonomist te, jazushy da, jurnalist te, tipti mektepte bir kýn júmys istep kórmegen adam da basshylyq jasaghan. Sonyng kesirinen 18 jylda bilim salasy paydasy joq reformalardan kóz ashpady.
Ministrler suday sapyrylysqan osy jyldar ishinde mektep pen bilimge qatysty segiz reforma jýrgizilgen, jeti ret tolyqtyrumen ýsh zan, bes bilim standarty, bes tújyrymdama qabyldanghan, «eki tól oqulyq» qayta jazylyp, sansyz baghdarlamalar týzilgen, eki ret bilim jәne ghylym qyzmetkerlerining sezi, sonday-aq kóptegen konferensiyalar men seminarlar ótken.
Tek 2000-2004 jyldar aralyghynda ghana tórtinshi ministr basqaryp túrghanda tórt baghdarlama qabyldanghan. Q.Kósherbaev 2000 jyldyng qarasha aiynyng ayaghynda «2005 jylgha deyingi bilim berudi damytu turaly» baghdarlamasyn úsynsa, N.Bektúrghanov 2001 jyly «2010 jylgha deyingi bilim berudi damytu strategiyasyn» jasaghan. Osy maqsattardy jýzege asyru ýshin, 126 qújat pen arnayy baghdarlamalar dayyndalypty.
Sh.Berkimbaeva 2003 jyly «Auyl mektebi» baghdarlamasyn, J.Kýlekeev 2004 jyly «2015 jylgha deyingi bilim berudi damytu» tújyrymdamasyn qabyldady. «Is tetigin kadr sheshedi» degen qaghiydany bilemiz. Elimizde 700 mynday múghalim bar. Solardyng 1/4-ining mamandyghy, al 1/3-ining joghary bilimi joq. Solardy dayyndap kelgen 19 pedagogikalyq oqu orny materialdyq- tehnikalyq bazasyna, oqytushy-professorlar qúramyna qaramay, 1997 jyly Imanghaly Tasmaghambetov viyse-premier, al Múrat Júrynov ministr kezinde bir búiryqpen uniyversiytetter men akademiyalar bolyp shygha keldi de, olarda tek ekonomister men yurister ghana dayyndady. QR preziydentine birneshe hat jazyp, 2000 jyly 27 qazandaghy preziydent әkimshiliginde Bilim ministrligining basshylary qatysqan jiynda dәleldengennen son, 2004 jyly sol oqu oryndarynyng tórteui ghana qalpyna keldi.
«Bilim negizi bastauyshta qalanady» degen sóz bar. Men búghan «tәrbie negizi balabaqshadan bastalady» degendi qosar edim. Tәuelsizdik alghangha deyin 8881 balabaqsha 1 mln 162 myng balany 2 aidan 6 jasqa deyin tәrbiyelep, mektepke dayyndaytyn. Sol tústa 6 jasqa deyingilerding 47,9%-y al 7 jasqa deyingilerding 94,4%-y balabaqshamen qamtylghan bolatyn. Bir Almatynyng ózinde 338 balabaqsha júmys istegen. 2007 jyly sonyng 126-sy ghana qaldy. Búlaysha qúldyrau býkil elimiz boyynsha jýrdi. Respublika boyynsha búl kórsetkish sol jyldary 1100-den asatyn ghana balabaqshanyng qalghanyn anghartty. Qazir balalardy balabaqshamen qamtu kórsetkishi qalada 10%-dan assa, auyldyq jerlerde 2%-day ghana.
Endi onyng әseri qanday? Kenes Odaghy kezinde 1-synyptyng 1-toqsanynda balalardyng 95%-y ýlgeretin, al qazir 1- toqsanda 95%-y - ýlgermeytinder.
Múghalimder qazir kóp jenildikten aiyrylghan. Mәselen, qosymsha júmystargha qarjy tóleu toqtatyldy. Aptalyq jýktemeleri 14 saghattan 18 saghatqa artty. Al joghary oqu oryndary oqytushylarynyng jyldyq saghattary 720-dan 1,5 myngha deyin kóterildi, al doktorlyq, kandidattyq jәne basqa ataqtargha qosymsha qarjy tóleu keyingi 5-6 jylda ghana qolgha alyna bastady.
Kәsiptik uchiliysheler (mektepter), arnauly orta bilim beretin oqu oryndary turaly búdan da soraqy mysaldar keltiruge bolady. Olar ýshin respublikalyq budjetten josparly qarjy bólinbedi, oqu-әdistemelik keshendermen qamtamasyz etu mýlde qolgha alynbady. Sonyng saldarynan býgingi kýni arnauly bilimi bar orta bilimdi mamandar men júmysshylardyng jetispeushiligi tuyp otyr.
Barlyq oqu mekemelerining materialdyq-tehnikalyq bazalary býgingi kýn talabyna say emes. Sebebi, Bilim miy-niystrligi «bilim industriyasymen» mýlde ainalyspay otyr. Oqulyq, standart, oqu jospary jýiesiz dayyndalyp jatyr. Olar 10-11 jylgha dayyndaluy kerek edi, al bizde 2-3 jylda bir ret dayyndaydy da, barlyghyn әure-sarsangha salady. Bilim mekemelerine, qyzmetkerlerine әdistemelik, praktikalyq kómek beru 1997 jyldan toqtatylghan. Sebebi, әr ministr ózinshe ortalyqtar úiymdastyrady, qazir әrtýrli ortalyqtardan kóz asha almaysyn, paydasy shamaly, jýieli júmys joq.
Bilim qyzmetkerlerining mamandyghyn jetildiru jaghy da syn kótermeydi. Búryn 3-5 jylda mindetti týrde bilimin jetildirip túratyn bolsa, osy 15 jylda birde-bir ret bilimin kótermegender kezdesedi jәne onyng sapasy óte tómengi jaghdayda.
Oqushy men studentterge aldymen keregi oqulyq ekeni týsinikti, endi osynyng jaghdayy qalay? IY.Tasmaghambetov, M.Júrynov kezinde 1997 jyldyng nauryzynan 2-3 aidyng ishinde asyghys «oqulyqtar» dayyndalyp, birden eksperiymentsiz (synaqsyz) mektepting birinshi synybyna endirilip ketti, alghashqy jarty jyldyqta 2002 jylgha deyin oqushylar oqulyqsyz oqydy. Osy ýderis kýni býginge deyin jalghasyn tabuda jәne 10 synyp jylda jýieli, sapaly oqulyqpen qamtamasyz etilmey keledi. Oqulyqty akademikter, professorlar, doktorlar jazdy dep taqiyamyzdy aspangha atamyz, al sonda tәjiriybeli múghalimder men әdiskerler qayda? Qazir matematikany fiziyk, himiyk, al himiyany biolog, geograf jazghandyqtan, oqulyq sapasyz shyghyp jatyr. Mysaly, 17 betten túratyn oqu-lyq bola ma? Onyng baghasy sharyqtap, 3-3,5 esege kóterilip ketti.Olar býgingi kýnge deyin eksperiymentten dúrys ót-pey, tehnologiya saqtalmay otyr,
Kenes Odaghy kezinde 894 myng adamgha 1 ghylym doktorynan kelse, Qazaqstanda 140 myng adamgha 1 ghylym doktorynan kelip otyr. Kenes odaghy kezinde pedagogika salasynan bar-joghy 10 ghylym doktory bolsa, ol qazir 300-den asqan. Al Ábilqasymova Alma siyaqty tórayymdar 10 jylda 4 jerde basshy bolady. Júmys istegen jerining bәrinde ýstinen shaghym aitushylar kóp. Olar preziydentke, premier-ministrge, bilim miy-niystrine jazghanmenen, әzirge esh nәtiy-je bolmay túr. Al keyingi kezde júmys istep jatqan «Oqulyq» ortalyghy turaly da az aitylyp jýrgen joq, onyng paydasynan oqulyqqa keltirip otyrghan ziyany kóp. Myna mysaldan-aq onyng eshteneden habary joq ekeni belgili. «Mektepte 1000-gha tarta oqulyqty oqu pro-sesinen alyp tastadyq, 300-in eksperiymentke jibermedik, - degen mi- nistrding sózi - ol Ábilqasymovanyng keltir-gen mysaly, al mektepte bar-joghy 120-140 qana oqulyq bar.
On birjyldyqty sapaly oqulyqpen, oqu-әdistemelik keshenmen 18 jylda qamtamasyz ete almay otyryp, 2008 jyly 12 jyldyqqa kóshemiz deu - baryp túrghan bassyzdyq edi. Sebebi, 2003-2004 oqu jylynda 56 tirek mektebinde, al 2004-2005 jyly 77 tirek mektebinde «eksperiymentterin» oqulyqsyz, standartsyz, oqu josparynsyz, baghdarlamasyz, oqu-әdistemelik keshensiz, kadr-syz bastap jiberdi. Ol eksperiyment 2015-2017 jyly ayaqtalugha tiyis. Sonda 12 jyldyq oqudyng jetistigi, kemshiligi belgili bolady, ony týzeu ýshin 2-3 jyl taghy kerek. Sondyqtan dayyndyq dúrys boluy ýshin, 2017-2020 jyldary ghana kóshkenimiz dúrys. Mine, osyny әldeneshe ret aityp, preziydentke qayta-qayta hat jazghanymyzdan keyin ghana 12 jyldyqqa kóshu nauqany 2015 jylgha shegerildi.
Mektepke janama mekemelerding nazardan tys qaluynyng nәtiyjesinde sport, muzyka mektepteri, oqushylar, jastar shygharmashylyq ýileri, jas tehnikter, naturalister, turister stansalary qysqartylyp, al qysqartylmaghandary basshylyqsyz qaldy. Sebebi, respublikalyq mekemelerdi IY.Tasmaghambetov ministr kezinde Almaty qalasyna berip jiberdi. Nәtiyjesinde sabaqtan tys uaqytta baratyn jer bolmaghandyqtan, ýiirme, seksiyalar joq bolghandyqtan, jastar arasynda esirtkige әuestenu, araq ishu, úrlyq jasau keng etek aldy. Testileu, informatizasiyalandyru (aqparattandyru), aqyly oqu turaly, bilim qyzmetkerlerin attestasiyalau, oqu oryndaryn liysenziyalau t.b. sekildi mәseleler boyynsha tek qana kemshilikterdi keltiruge bolady, týbegeyli josparly, jýieli júmys istelmey otyr.
Oblys, audan ortalyqtaryndaghy bilim departamentteri men bólimderining ministrlikpen baylanystary joghalghan. Búl bilim salasyndaghy sybaylas jemqorlyqty biyik shyngha shyghardy.
Ministrlikting negizgi qadamdaryn josparly jetkizip otyrghan pedagogikalyq basylymdar da 1997 jyldan basshylyqsyz qalyp, qazir redaktorlar óz bilgenderimen júmys isteude. Bilim salasyna bólinetin qarjy YuNESKO úsynysy boyynsha 107% boluy kerek. Qazaqstanda ol osy 15 jyldyng ishinde 3,5% kóleminde, al Estoniyada 7,5 %, Shvesiyada 7,8%, Daniyada 8,8% boldy. Jyldyq budjetten 2004 jyly - 192 mlrd, 2005 jyly - 250 mlrd, 2006 jyly 450 mlrd tenge bólingen, al onyng talan-tarajgha týsip jatqanynda esep joq. Oqulyqqa bólingen qarjynyng 50%-y talan-tarajgha týsken kezi bolghan jәne satylugha tiyis emes oqulyqtar satyluda.
Árbir oqushygha ketetin shyghyn da әrbir oblys, audan mektepterinde әrtýrli. Mysaly: Almaty, Astana qalalarynda 100 myng tenge kóleminde bolsa, keybir oblystarda - 40-80 myng tenge, al Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Otyrar audanynda - 88 myng tenge, al shekaralas Týrkistan audanynda - 38 myng tenge. Sonda oqu standarty, oqu jospary, baghdarlamasy birdey, biraq bólinetin qarjy әrtýrli, múny qalay týsinuge bolady? Sondyqtan bilim salasyna bólinetin qarjyny respubliykalyq budjetten bólu mәselesin qou kerek, sebebi әrbir oblys pen audannyn, sonday-aq auyldyng mýmkinshilikteri әrtýrli. Bilim ministrligi, onyng respublikalyq mekemeleri jergilikti jerdegi oqu oryndaryna әdistemelik, praktiykalyq kómek kórsetip, normativti qújattarmen qamtamasyz etudi qoyghan, qanday jobalargha qarjy kóp bólinetin bolsa, sony qamtu jaghyna shyqqan, nәtiyjesinde óz funksiyalaryn dúrys atqarularyna uaqyt tappaydy.
Ersayyn ERQOJA,
bilim salasynyng mamany
BILIM MINISTRLERI
1. 1988-1993 qazanyna deyin - Shaysúltan Shayahmetov
2. 1993-1994 qarashasyna deyin - Erejep Mәmbetqaziyev
3. 1994-1997 nauryzyna deyin - Múrat Júrynov
4. 1997-1997 qazanyna deyin - Imanghaly Tasmaghanbetov
5. 1997-2000 jeltoqsanyna deyin - Qyrymbek Kósherbaev
6. 1999-2000 - Vladimir Shkoliniyk
7. 2000-2002 qantaryna deyin - Núrәli Bektúrghanov
8. 2002-2003 15 mausymyna deyin - Shәmshә Berkimbaeva
9. 2003-2004 jyldyn13 jeltoqsanyna deyin - Jaqsylyq Kýlekeev
10. 2004-2007 jyldyng 8 qantaryna deyin - Birghanym Áytimova
11. 2007 jyldyng 10 qantarynan - Janseiyit Týimebaev
12. 2010 jylghy 22 qyrkýiekten - Baqytjan Júmaghúlov.
«Obshestvennaya pozisiya» gazeti