Jolsapar ocherk

Parijde únaghan nәrse...

Oysýzgiden ótkize otyryp,  fransuzdardyng astanasynda ózime qatty únaghan dýniyelerdi bir-bir sóilemmen  tizip ótsem deymin:

• Europalyqtargha tәn qasiyet. Adamnyng ózin, ishki mazmúnyn qattyraq baghalaydy, tiyisinshe syrtqy pishin men kelbetke asa  kóp mәn bermeydi.
• Mәdeny oryndardyng kóptigi.  Múrajay isine memlekettik túrghydan asa zor mәn beruining arqasynda, bizdegi toy-biznes sekildi, olarda muzey-biznes turisting de, memleket qazynasynyng da «kónilinen shyghyp» túr.
• Qarapayym halyqtyng kitapqúmarlyghy. Qoghamdyq kólikke otyrugha júmsaytyn sanauly minuttaryn smartfon shúqugha emes, kitap pen jurnal oqugha arnaydy.
• Ekologiyagha degen jauapkershilik. Plastikalyq bir rettik paketterding ornyna kóp rettik sómkelerdi tútynudyng beleng ala bastauy bayqalady.
• Jasandy merekege aqshasyn sarp etpeui.  30 jәne 31 jeltoqsanda jyldyq ajiotaj, kóp aqshagha әsemdeu, bolmaytyn saqaldy oiynshyq zattar satyp alyp, «syilau», banket úiymdastyru, shashylyp, tógilu, otshashular kórgenimiz joq.
• Múrajaylardyng aldyndaghy úzyn-sonar kezek. Ózining eki jýz jyldyq múrajayynan bastap, barlyq jәdigerlerin últtyq brend dәrejesine kótere bilgendikten Luvrgha, Napoleon sarayyna, Eyfeli múnarasyna, Últtyq Operasyna, jalpy qay jerine barsanyz da kirushiler qatarynan kóz talady. Qomaqty karajatyn da ayamaydy, sabyrmen saghattap kýtuge dayyn.
• Óz ónimine degen janashyrlyq. Qarapayym túrghyny bolsyn, taksiysi bolsyn, jalpy fransuzdardyng kóp bóligi Peugeot, Renault nemese Citroen avtokólikterin ghana minedi eken. (1898 jyly aghayyndy Reno negizin salghan firma alghashqy avtomobiylin jasap, arada 15 jyl ótken song búl shaghyn kәsiporyn aluan týrli mashina shygharatyn asa iri konsernge ainalady. Fransiyada jylyna 3,5-4 mln avtomobili jasalsa , sonyng 9/10 bóligi jenil kólik bolyp tabylady).
• Saghattay syrtyldaghan jýie. Qay jerge barsanyz da aghylghan halyq, kezek bar, biraq, tez-tez, erekshe yrghaqpen jyljyp otyrady. Kólik kóp, biraq bizdegidey toqtap qalghan keptelis, әr qiylystaghy jol-kólik oqighasy joq.
• Radio jәne teledidardan tek qana fransuz tilining estilui. Aghylshyn tilindegi baghdarlamalargha shekteu qoyylghan: әsirese, amerikalyq klipter, filimder, taghy basqa shetel mәdeniyetining kórinisteri óte az kórsetiledi, al kinoteatrlarda kinolar fransuz tilinde nemese fransuz subtitrimen beriledi eken.
• Til ýiirer fransuz  kruassany, vaflii men bageti. El auzynda "Fransiya múnay da, gaz da óndirmeydi, múnda tek qana tagham shygharylady" degen sóz qalyptasqan. Ózindik resepturamen jasalghan, ýlpildegen, kýrtildegen tәttilerin eshqanday salmasyz-aq, eshtene qospay-aq nemese eshtene jaqpay-aq, qúr ózin rahattanyp jeuge bolady.
• Alystan qaraghandaghy Eyfeli múnarasy. Jaqyn qaraghanda temir konstruksiyanyng jiyntyghy ghana siyaqty kórinetin búl múnara arqyly fransuzdar Parijding romantikalyq simvolyn qalyptastyra alghan.
• Konkord alanyndaghy karuselimen qalany tamashalau. Appaq týsti karuselimen Parijding eng әdemi ghimarattaryn qús qanaty jeter biyiktikten eki ret ainalyp ótuding ózi úmytylmas estelik qaldyrdy.
• Auany lastamaytyn, elektr energiyasymen jýretin kólik kóp. Joldyng boyynda toqqa qosylyp, zaryadtalyp túrghan shaghyn-shaghyn kólikterdi kóresiz. Sonymen qatar, jaldamaly velosiyped jýiesi de jaqsy damyghan.
• Shynayylyqtyng nasihaty. Sәnge biylik jýrgizetin Europa desek, múnda búryn da, qazir de shynayylyq birinshi kezekte. Tarihy kartinalardy qarar bolsanyz, búrynghy zamanda da, qazirgi tanda da eshbir aru qasyn typ-tipyl qylyp júlyp tastap, jarassyn-jaraspasyn, qap-qara qylyp saldyrtpaghan.

Parijde únamaghan dýniyeler nemese «aydyng arghy beti»

• Bala jetektegen ata-ana az, biraq it jetektegen fransuz kóp.
• Dәmhanalarda súiyq tamaq joqqa tәn. Esesine, shoshqa eti salynghan baget-nan әr búryshta bar.
• Súrap alghan aurugha em joq. Kezinde ózderi otarlap alghan, vizasyz kelu qúqy bar, jaqsyraq ómir ansap kelgen, әr jerde sapasyz tauarlaryn tyqpalay jóneletin, metroda úiyqtay salatyn, olpy-solpy, kir-qojalaq, auru-syrqau migranttardan, afrikalyqtardan ayaq alyp jýrgisiz.
• Qoghamdyq tәrtipting asa saqtalmauy. Jalpy, men osy uaqytqa deyin damyghan elderde tәrtip qatty saqtalady dep oilap kelippin, alayda Luksemburg sayabaghyndaghy itter, múrajaylardaghy tyiym salynghan jerlerding ózin emin-erkin suretke týsiru, baghdarshamnyng jasyl týsin kýtpey-aq óte beretin jýrginshiler búl senimime syzat týsirdi.
• Tiyngha zar bolghan qayyrshy kóp. Alaqanyn jayghan mýgedekterdi kósheden kezdestiru qiyngha soqpaydy, eng soraqysy, jan-januardy artyghyraq sanaytyn otandastarynyng «jýregin eritu»  ýshin әrqaysysy janynda býrsendetip bir-bir ýy januaryn jatqyzyp qoyady eken.
• Úyatsyzdyq pen arsyzdyqtyng nasihaty.  Úly óner dep syrttay tamsanghan kóp dýniyeler «jalanashtanudyng simvoly» ghana eken.
• «Bizding jaqtan»  qorquy.  Sony «stan» buynymen ayaqtalatyn elden kelgenimizdi bilgende keden men tekseris punktteri ózgelerden eki-ýsh ese úzaghyraq shúqshiya qarap, qolymyzdaghy suymyzgha deyin radiasiyalyq tekseristen ótkizip jatty.

• • Derek pen dәiek
  • Fransiyanyng әnúrany "Marselieza" 1917 jyldaghy tónkeristen keyin birshama uaqyt boyy Reseyding әnúrany retinde qoldanylghan.
  • Fransiyada tipti it asyraushylargha da jәrdemaqy tólenedi.
  • Fransiya atom elektr energiyasyn óndiru boyynsha әlemde AQSh-tan keyin ekinshi orynda túrady. Fransiyada 59 atom elektrostansiyasy bar.
  • Fransiyada әlemdegi eng kóp ghimarat ornalasqan birden-bir memleket. Onda 4969 ghimarat bar.
  • Fransuzdardyng eng ýlken últtyq meyramy – Bastiliya qamalynyng alynghan kýni (1789 jyldyng 14 shildesi)
  • Fransiya EO elderi ishindegi salyghy eng joghary memleket.
  • Fransiya - әielder kolgotkiyinin, kiynematograftyn, velosiypedtin, balettin, shansonnyng Otany.
  • Fransiyada shoshqalargha "Napoleon" degen atty beruge tyiym salynghan.
  • Fransiya irimshikting 300-den astam týrin óndiredi.

Tanghaldyrghan dýniyeler men әri-sәri sezimde qaldyrghan sәtter...

Parijde meni tanghaldyrghan jayt – jaqsy saqtalghan úrpaq sabaqtastyghy, dәstýr jalghastyghy. Osydan 100-150 jyl búryn esigin ashyp, qazir de júmys jasap túrghan dәmhanalar sonyng dәleli. Olar ýshin búl – qalypty jay.

Parijde meni tanghaldyrghan kelesi jayt – fransuzdar óz múrajaylarynan, sәulet-ghimarattarynan, kosmetika, iyissu-әtir týrlerinen, kiyim men akssessuarlardan BREND jasap alghany. Danqy jer jarady. Jer jaryp túrghan son, qys demey, jaz demey, el-júrttyn bәri aghylady. Múnda tipti  búrandalardyng (shtopor) әlem boyynsha jalghyz múrajayy bar. Ár sekund sayyn qazynagha qanshama myng euro qúiylyp jatyr desenizshi?.. Múnay magnaty bolmay-aq, «Óner magnaty» , «Últtyq brend magnaty» bolu degen osy shyghar?..

Parijde meni tanghaldyrghan taghy bir sәt – Eyfeli múnarasynyng ortanghy qabatynda ornalasqan meyramhanada keshki as ishu kezi boldy. Aldyn ala ghalamtor arqyly satyp alynghan biyletting arqasynda  qúmyrsqanyng iyleuindey bolyp, kezek kýtken myndaghan nópirding ortasyn qaq jaryp ótkizip, arnayy esikten qarsy aluy, jeke-jeke dayashynyng qúraq úshyp qyzmet jasauy – Eyfeli múnarasy turaly romantikalyq sezimning negizin qalap, móldir saghynyshqa úlastyrugha jol ashady eken.

Parijde meni tanghaldyrghan kelesi jayt – jyl sayyn jergilikti halyqtyng sanynan da kóp turisting kelui, soghan sәikes turizmdi jaqsylap damyta alghandyghy.  Jyl sayyn búl elge 67 mln. turist qydyryp keledi. Alayda ol kórsetkish qymbat el ekendigine de baghynbaydy, mәselen, Fransiyadaghy «Europcar» agenttiginen kólikti jalgha alu tura sol agenttikting Germaniyadaghy ortalyghyna qaraghanda eki ese qymbat. Germaniyada 1 eurogha baghalanghan zat Fransiyada 2 eurogha satylady. Minsiz jasalghan, kózding jauyn alar kondiyterlik búiymdary da qymbat. Mәselen, ortasha kólemdi, erekshe  әsemdelgen shaghyn ghana tortty 50-70 euro aralyghynda kórdik. Búl 10-15 myng tenge degen sóz. Biraq eshqanday baghagha qaramastan, turist óte kóp.

Al endi әri-sәri, dýdәmal kýige týsirgen dýniyelerge toqtala ketsem.

• Parijde ózine-ózi qyzmet kórsetu –  dýkende bolsyn, metroda bolsyn, tipti múrajayda bolsyn, óte qatty damyghan. Biraq onsyz da ainalana kýdik kózimen qarap, adamnan adam alystap jatqan zamanda búl «avtomattandyru» adamzatty bir-birinen odan sayyn alshaqtata týspes pe eken dep eriksiz oilanasyn. Alda-jalda bizge dәl osy jýieni engizip, qyzmet kórsetushi júmysshylar qysqarghanday bolsa, bir podezde túryp amandasugha jaramay jatatyn key kórshiler sóilesuding ózin «úmytyp qaluy» mýmkin ghoy? Bizde qazir resmy týrde 400 000 adam júmyssyz eken. Onyng ýstine taghy da avtomattandyrugha baylanysty júmystan bosaytyn 1-2 mln. túrghynymyz qosylsa, halqymyzdyng kýni ne bolmaq?..
• Kóshede dәmhana-meyramhanalar óte kóp. Biraq olardyng barlyghynda  derlik as ishu ýshin kip-kishkentay ghana dóngelek stoldar ornatylghan. Kiyim ilgishti tabu qiyndau. Bir-birine óte jaqyn ornalastyrylghan oryndyqtar kelesi beytanys adammen arqandy tirestirip otyrugha iytermeleydi. Alshang basyp, keng jerge ýirenip qalghan qazaqtargha búl tәrtip onaygha soqpaydy eken.
• Parijdi jayau aralasanyz, әr qadam sayyn eskertkishke jolyghasyz. Onyng biri tasada qalsa, endi biri alanqayda ornalastyrylghan. Alayda, sol  eskertkishterding 70-80 payyzgha juyghy – jalanash mýsin. Kýn jyly bolghandyqtan, kiyim kiidi «zorgha degende» ýirengen últ pa degen oy eriksiz qylang bere berdi.
• Kósheler aluan týrli. Keng danghyldardan bastap, birneshe ghasyr búryn salynyp, sol qalpyn saqtap qalghan tar, ensiz, qysqa kóshelerge tarihy jәdiger dep qarap, bastapqy qalpynda ústap, ózgertuge  úmtylmaytyny bayqalady.
• Ghashyqtardyng qúlyp salyp ketetin ataqty kópirin kóru – ekiúday sezim tughyzady eken. Birinshiden, sonsha qúlypty tarihy kópirding jaqtauyna ilip ketuge qanshama jylda neshe myn  júp keldi eken dep tang qalsan, ekinshi jaghynan, «osy bir jerge qúlyp salsaq, sezimimiz berik bolady» dep qanshama ghashyq temir kiltke senimin syilady eken dep kýdikti saual tastaysyn...
• Kóshedegi qoqys jәshikteri jasyl týsti plastikalyq móldir paketke auysyp ketken. Bar qoqys kóz aldynda «jelbirep» túrady. Áriyne, mynaday almaghayyp zamanda qauipsizdik ýshin dúrys ta shyghar. Biraq, estetika qayda qalady? Júqa, ýlbirep túrghan paketting ishindegi dýniyeler keyde jýrek ainytady eken. Mýmkin, búl da bolsa, syrtqy pishinge emes, ishki mazmúngha mәn bergen mentaliytetting bir kórinisi bolar? Al bizde qalqayyp, әp-әdemi, týrli-týsti qoqys jәshikter túruy mumkin, biraq keybirining týbi tesik... Olar «bizdin» dýniyetanymgha, al biz «olardikine» azdap jaqyndasaq,  altyn aralyqqa kelip qalamyz-au...
• Taghy bir onsha týsine almaghanym, qys mezgili, dalada aua rayy minus temperaturany kórsetip túrsa da, túrghyndary qys-kóktem-jaz, kýz mezgilderi «adasyp» jýre beredi eken: mәselen, bir student qyz júqa kapronmen qysqa shorty kiyip alsa, ekinshi bir azamat qalyng kýrtesin moyynshalghymen nyghyrlap alghan. Biri qalyng etik kiyse, ekinshisi jenil tufly nemese sandal kiyip, mәz bolyp bara jatady. Bәinebir әrkim әr týrli mezgilde ómir sýrip jýrgendey... Al súp-súlu fransuz aruyn jii kezdestire almaysyz, biraq kezinde súlu bolghan fransuz әjeyler bir-bir kýshigin jetektep, boyanyp alyp, sәndenip ketip bara jatqanyn jii kórdik.
• Naqty aqsha qoldanysta óte az eken. Mayda dýkenderden bastap, iri supermarketterge deyin, brend jelilerinen bastap, qarapayym fotografqa deyin bir-bir terminal qúrylghysyn ústap alyp, plastikalyq tólem kartanyzdy súraydy da túrady. Oqta-tekte 100 eurony shyghara qalsanyz, qalay qaytaram dep shyr-pyr bolady. Kýnine myndaghan adam sauda jasaytyn olarda naqty aqshasyz ainalym keremet jolgha qoyylghan. Keybir túrghyndar banknottyng týrin úmytyp qaluy nemese eshqashan aqsha betin kórmeui de mýmkin shyghar, búl týrimen...

Qazaq pen fransuz úqsastyghy nemese «Aman bol, Fransiya!»

Fransuzdar óte meyirimdi, kónildi, úyalshaq, aqjarqyn halyq. Olar oilaryn tikeley aitatyn, birbetkey minezge iye. Jalpy, últ retinde de, memleket retinde de bir-birimizge úqsas, jaqyn elmiz-au degen tújyrymgha keldim.  Mәselen:

• Naghyz fransuzdar fransuz tilinen ózge tilderde sóileskendi únatpaydy.
• Fransuzdar ózderi qarapayym bolsa da, tәkappar bolyp kóringisi keledi.
• Fransuzdar kóbine et jegendi únatady.
• Fransuzdar ýnemi júmysqa nemese belgilengen kezdesuge keshigip barady jәne júmysta belgilengen uaqyttan artyq otyrmaydy.
• Qyz-kelinshekteri klassikalyq kiyim ýlgisin sәikes týsti әshekey búiymdarmen birge kiygendi únatady.
• Ózderining bodany bolghan keybir arab jәne afrika elderinen migranttardyng kóptep keluine baylanysty, aralas neke kórsetkishi kóbeyip, ýirenshikti dәrejege jetken. Mәselen, bizde bir tehnikany nemese dәrini jarnamalaghy kelse, әielin qazaq,  kýieuin orys etip «tandap» alsa, olarda tanymal brendterdi jarnamalau maqsatynda әielin fransuz, kýieuin arab nemese afrikalyq etip «júptastyrady» eken.
• Jalpy, tәuelsiz elimizding songhy 24 jyl búrynghy jana baghyty da kóbine kóp osy Fransiyanyng ýlgisi boyynsha jasaqtalghanyn oqushy kezden oqyp óstik qoy. Ol  úqsastyqtar –  unitarly, zayyrly el ekendigimiz,  ayryqsha zor ókilettiligi bar preziydenttik respublika ekendigimiz, eki elde de preziydent taghayyndaghan premier-ministr ýkimetti basqaryp, elding ishki jaghdayyna tolyghymen jauap beretindigi, qos palataly Parlamentimiz bar ekendigi... Ayta bersek kóp endi.
• Taghy bir qyzyghy, ainalasyndaghy eldi integrasiyagha shaqyryp, Euroodaq turaly alghash bolyp úsynghan da osy fransuzdar eken. (Europanyng biriguine bastama jasaghan - Rober Shuman. Ol 1948-1953 jyldary Fransiyanyng syrtqy ister ministri bolghan). Solardyng arqasynda  jana Odaq ómirge keldi, bayqap qaraytyn bolsaq, búl jeri de tura bizding Qazaqstan, iyә?..  
• Fransiya jerining 82 payyzy auyl sharuashylyghynyng qajetine jaratylady (48 mln ga). Búl el – Euroodaqtaghy auyl sharuashylyghy eng damyghan memleket, al biz auyl sharuashylyghyn damytqymyz kelip jylyna milliardtap qarajat bóletin, «auyl sharuashylyghy eng damyghan memleket» bolugha úmtylyp jatqan elmiz. Bir sózben aitqanda, spesifikamyz úqsas, niyetimiz bir.
• Sonymen qatar, Fransiya — joghary damyghan industrialdy el. Ónerkәsip óndirisining jalpy kólemi boyynsha dýnie jýzinde 4-orynda. Bizding ýkimet te ónerkәsipke erekshe mәn berip, «Industrialdy...»  dep bastalatyn biraz bastamagha múryndyq bolyp jatyr emes pe?

Fransiya Qazaqstannyng sauda seriktesteri ishinde 12-oryndy alady eken. Qos elding kәsipkerlerining aralasqan 19 shaghyn kәsiporyn tirkelgen. Qazaqstan Fransiyagha múnay, kentastar, himiya ónerkәsibining shiykizattaryn, teri men astyq berse, biz ol jaqtan dәri-dәrmek, azyq-týlik, qosalqy bólshekter, avtomobilider, túrmystyq elektronika, sharap, teniz ónimderin, irimshik, parfumeriya men kosmetikalyq búiymdar, joghary ýlgidegi sәn kiyimderin alady ekenbiz.  Fransua Olland ótken jyly ghana elimizge resmy saparmen kelip, búdan әri de yntymaqtastyghymyzdyng arta beretinine sendirip ketti. Biraq... kim bilsin? Almaghayyp myna zamanda, bauyrdyng qanyna bauyr «qúmartqan» qiyn-qystau kezende, dinning atyn laylap, týrli lankestik әreketter jasay beretin shaqta kimning qanday uәdesin oryndap, qanday baghytpen kósh bastaryn?.. 

Qalay bolghanda da, belgili bir uaqyttan song men Parijge qayta kelgim keledi. Kórip ýlgermegen Versali sarayyn, suretshi Ejen Delakrua men Pikasso múrajaylaryn, ashyq aspan astynda sahnalyq qoyylymdar qoyylatyn Tuiliry baghyn, Marshe Rue-kler bazaryn, Triumf arkasyn, Halyqtar dostyghynyng ýlken arkasyn jәne taghy da basqa jýzdegen múrajay men ghimarattardy, sayabaqtar men saraylardy tamashalau ýshin, jaqsysynan ýirenip, jamanynan jiyrenu ýshin. Biraq onyng bәri әzirge uaqyty belgisiz kelesi sayahattyng enshisinde...  Jýzdeskenshe, pang Pariyj! Sau bol, fantaziyagha syighysyz Fransiya!

(Cony)

Alma SAYLAUQYZY

Astana – Parij –  Astana

Abai.kz