Senbi, 23 Qarasha 2024
Birlik 8210 0 pikir 16 Sәuir, 2015 saghat 22:54

QAZAQ PEN TÝRIK ELI QATYNASY. HALYQ NE KÝTEDI?

Týrik liyderi Erdoghan Qazaqstangha Preziydent retinde alghash ret issaparmen keldi. 15 sәuirde bastalghan ýsh kýndik resmy saparda Týrik eli basshysy jalghyz kelmey, 7 ministrin ala keldi. Kezdesuding negizgi taqyryby ekonomikalyq ortaq sfera men selbesken industrializasiya.

Rejep Erdoghan Qazaqstangha keletini turaly aqparat eki elding BAQ betterinde jariyalanghan son-aq әleumettik ýlken anys tudyrdy. Sebebi Týrkiya Preziydenti Erdoghan men Nazarbaevtyng songhy  resmy kezdesui Erdoghannyng preziydenttik úlyqtauy kezinde bolghan edi. Týrkiya basshysy Preziydent retinde alghash ret Týrik elderinen Ázerbayjangha byltyr Qyrkýiek aiynda bardy. Erdoghannyng Qazaqstangha jәne Ózbekstangha issaparmen keletini turaly aqparat Týrik BAQ-ynda aqpan aiynda jariyalandy. Álem auqymynda jana almaghayyp zamannyng kórinis berip, Týrik elderine «bir jaghadan bas, bir jennen qol shyghara biluin qajet etetin» syrtqy jәne ishki faktorlar kýn sayyn aiqyndala týskenin jiti qadaghalap otyrghan azamattar әleumettik jelide, janalyq sayttarynda aluan týrli qoldau pikirlerin jazyp jatty.

Memleket basshysy Nazarbaev Erdoghandy saltanatpen qarsy aldy.

Eki jaqty kezdesu ayasynda býgin memleket basshylarynyng qatysuymen Qazaq-Týrik biznes forumy ótti. 400 den astam delegat qatysqan forumda 25 joba tanystyrylyp,  "Jana siynergiya" ekonomikalyq baghdarlamasynyng jasaqtalghan jobalaryn iske asyrudyng joldary tanystyryldy. Býgingi biznes-forum ayasynda jalpy sommasy 800 mln. dollargha baghalanatyn 19 joba rәsimdeldi. Búdan syrt Týrkiya basshysy Qazaqstangha qatysty birqatar pikirlerin bildirdi. Ol Nazarbaevty týrik elining aqsaqaly dep baghalap, ózining inaugurasiyasyna qatysqanyna alghys aitty. Qazaq handyghynyng 550 – jyldyghymen qúttyqtaudy da úmytpady. Sonday-aq Qazaqstan men Týrkiya biznesmenderi eki el arasyndaghy tauar ainalymyn úlghaytu ýshin bar kýshin júmyldyrady dep ýmittenetinin de jetkizdi.  Týrik basshysy Týrkiyanyng «Qazaqstan-2050» strategiyasynda, «Núrly jol», «Biznesting jol kartasy-2020» siyaqty qújattarda mejelengen jana strategiyalyq mindetter qoyyp otyrghanyn, әri osylardyng ayasynda yntymaqtastyghymyzdy jalghastyra beremiz dedi. R.Erdoghannyng atap ótuinshe, ótken jyly eki el arasyndaghy tauar ainalymy 3,2 mlrd. dollardy qúraghan. Aldaghy uaqytta búl kórsetkishti 10 mlrd. dollargha jetkizu kózdelip otyr. Atalmysh shara ayasynda Resmy Ankara Qazaqstannyng DSÚ-gha mýshe bolu ótinishin qoldaytyny da belgili boldy.

Erdoghannyng júbayy Ámina Erdoghan da býgin Astananyng birqatar nysandaryn aralady. Atap aitqanda «ALJIYR» memoriyaldy muzeyin, Respublikasynyng Últtyq Akademiyalyq kitaphanany tamashalady. Byltyrghy saylaularda Týrkiyanyng AQ partiyasy muzykasyn qoldanghan «Dombyra» әnin de avtorynyng oryndauynda tyndady.

Erteng eki el preziydenti birlikte Týrkistangha barmaq. Qasiyetti jerde olar Qoja Ahmet Yassauy kesenesi oryn alghan alannyng qasynda qazaq-týrik bauyrlastyghynyng ortaq әshekey saltymen bezendirilgen, Ortalyq Aziya men Selchýk sәuletining izderin tasyghan jana meshitting ashylu saltanatyna qatysady jәne Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik Uniyversiyteti qalashyghynda jana meshitting irgetasyn birge qalaydy.

Búl saparynda Erdoghannyng Astana tórinde aitqan eng biyik sózi mynau boldy: «Qazaqstanda biz ózimizdi qonaqtan góri ózining babalarynyng otanyna oralghan adamday sezinemiz. Búl bizding elderimizding halyqtarynyng baylanystaryna erekshe mәn beredi. Biz bauyrlas halyqpyz. Sondyqtan da kez kelgen saladaghy yntymaqtastyq bizder ýshin zor quanysh». Alayda, Astana tórinde dýrildep biznes-forum ótkenimen, kópting elendegen «Týrkiyanyng EAEO-gha kirui turaly» mәsele talqylanbady. Jyl basynda Qazaqstannyng Týrkiyadaghy elshisi Janseyit Týimebaev Týrkiyanyng atalghan odaqqa kiruin qoldaytynyn mәlimdep, Qazaqstannyng búl mәseledegi Týrkiya turaly ashyq niyetin jetkizgen edi. Bir tarapynan Týrkiya da osyghan ynghay tanytatynday kórinetin. Sebebi Erdoghannyng EO-men sayasaty әzirge tabysty bolmay túr.

Qazaq pen týbir bir Týrik elining basshysy ne degenmen de әli kópting kókeyindegi sózdi aita qoymaghan siyaqty. Mýmkin erteng kiyeli jerde dualy sózder aitylyp qalar.

Núrghaly NÚRTAY

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5413