Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 12419 0 pikir 16 Sәuir, 2015 saghat 13:18

BIRINShI BESJYLDYQ: INDUSTRIYaLANDYRU – EL IYGILIGINE AYNALDY

foto: iir.sko.gov.kz

Qazaqstannyng Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasyn qabylday otyryp, 2010 jyly elimizde alghash ret asa kýrdeli júmysqa qadam jasaghan bolatyn. Shyndyghynda, bir kezdegi Kenester odaghynan múragha qalghan ónerkәsipterding tozuy eldegi týbegeyli sharalardy talap ete bastaghan. Sondyqtan da, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev industriyalandyru sayasatyn bir jaghynan ekonomikany әrtaraptandyrudyng manyzdy baghyty, ekinshi jaghynan jahandyq daghdarys qúbylystaryna qarsy keshendi shara retinde qarastyrdy.

Jalpy Qazaqstanda tútastay industriyalandyru baghdarlamasyn qolgha aludyng ózi batyl qadammen parapar edi. Óitkeni, Memleket basshysy aitpaqshy, «biz innovasiyalyq-industriyalyq sektordy taqyr jerden bastadyq». Dese de, eldik baghyttyng dúrystyghy birinshi besjyldyqtaghy tabystarmen aiqyn biline bastady, býgingi kýni joghary ónimning jetistikterin júrtshylyq seze bastady. Industriyalandyru sharapatynyng arqasynda iske qosylghan nysandar el budjetine trilliondaghan tengening ónimderin týsirse, jer-jerlerde qúrylghan júmys oryndary el iygiligine qyzmet etude. Eng aqyry industriyalandyrudyng birinshi besjyldyghy nәtiyjesinde elimizding ekonomikalyq qúrylymyn ózgertude manyzdy qadam jasalyp, jahandyq ekonomikanyng almaghayyp jaghdayynda daghdarysqa qarsy den qoydyng tendessiz tәjiriybesin bastan ótkerdik. Nәtiyjesinde, Qazaqstanda bes jyl ishinde 770-ten astam kәsiporyn iske qosyldy, sonyng arqasynda óndeushi ónerkәsipting qúrylymy ózgerip, otandyq ekonomikadaghy dәstýrli, quatty metallurgiyalyq, azyq-týliktik ónerkәsibine qosymsha jana baghyttar ashyldy. Qazaqstanda industriyalandyrudyng alghashqy jyldary óndeushi ónerkәsip ósimining qarqyny dәstýrli óndiru salasynan alghash ret asyp týsti. Yaghni, 2011 jyldan bastap óndeushi sektordyng ósimi tau-ken óndiru salasyn basyp oza bastady. Soghan oray, Qazaqstan óndeushi ónerkәsip sektorynyng naqty ósimi boyynsha kedendik Odaq elderi arasynda kóshbasshy elge ainaldy.

Naqty kórsetkishterge keletin bolsaq, Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasy jýzege asqan 2010-2014 jyldary Qazaqstanda tau-ken óndiru salasynyng IJÓ-degi ýlesi 16,5 payyzgha azaydy. Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu memelkettik baghdarlamasy jýzege asqan birinshi besjyldyqta óndeushi sektorgha tartylghan tikeley sheteldik investisiyalar el tәuelsizdigining aldynghy jyldarymen salystyrghanda 2,9 esege artty. «Global 2000» tizimine enetin 29 sheteldik investorlar qazaqstandyq industriyalandyru alanyna kirigip, solardyng ózi 46 jobanyng jýzege asuyna septik jasady. Óndeushi ónerkәsip salasynda jana 28 әri manyzy joghary sektorlar payda boldy.

Osy industriyalandyru enshisindegi 5 jylda búghan deyin Qazaqstanda óndirilmegen, mýlde jana 400 ónim týri iygerildi. Qazaqstannan shet elderge eksporttalatyn tauarlar nomenklaturasy 38 payyzgha artty. Tehnologiyalyq túrghydan kýrdeli sanalatyn otandyq tauarlardy shygharyp, olardyng ishki naryqta tútynu ýlesi artty. 

Osynday ilki sharalar nәtiyjesinde elimizding óndeushi ónerkәsibindegi enbek ónimdiligi 1,6 esege artty. Júmysshylary joghary bilikti, mýlde jana dengeydegi 75 myng túraqty júmys orny qúryldy. Býginde ónerkәsiptik sektorda júmys isteytin qazaqstandyqtardyng jalpy sany 1 millionnan asady. Osynyng arqasynda Qazaqstan enbek ónimdiligi boyynsha әlemning ýzdik elu elining qataryna enip otyr.

Ayta keterlik taghy bir mәsele, búghan deyin elimizde elektr energiyasyn ýnemdeu mәselesi ózekti bolyp kelgen edi. Búl turaly údayy aitylyp jýrdi. Degenmen, industriyalandyru sayasatty jýzege asqan bes jyl ishinde Qazaqstan ekonomikasynyng energiya qamtymdylyghy 18,6 payyzgha juyq tómendegen. Industriyalandyru arqasynda elimizde ekonomikanyng mashina jasau, múnay óndeu, elektr energetikasy sekildi jana iri salalary payda boldy. Elimizding 7 ónirinde boy kótergen jana jobalar qayta industriyalandyru ýshin tyng serpin berip, danghyl damugha jol ashty. Ýkimet ónirlerde Arnayy ekonomikalyq aimaqtardy damytugha qol jetkizip, industriyalandyru jobalary ónirdegi ósimning boyyna qan jýgirtti. Innovasiyalyq damudyng barlyq negizgi kórsetkishteri boyynsha bes jyl ishinde tarihy joghary jetistikter baghyndyryldy. Onyng bir aighaghy Dýniyejýzilik ekonomikalyq forumnyng Jahandyq bәsekege qabilettilik indeksindegi innovasiyalyq damu boyynsha Qazaqstannyng jetistikteri joghary baghalandy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5414