Jýregim eljiredi…

Bekzatjanymdy eske alghan sayyn saghynyshym ýdey týsedi. Jýregimning bir týkpirinde qúlynshaghymnyng jarqyn beynesi mәngi saqtalyp qalghan. Mening Bekzatym halyqtyng Bekzatyna ainalyp ketkeli qashan. Elge rahmet. Jyl sayyn úlymnyng tughan kýni qarsanynda eske alu keshterin úiymdastyryp, turnir ótkizedi. Gazetter men telearnalar aqparat taratady. 4 sәuir kýni oblystyq «Ontýstik Qazaqstan» gazetinde «Bekzat batyr» atty poema jariyalandy. Alpamys Fayzolla atty jiyrma jastaghy student jigitting 20 jasynda erlik jasaghan Bekzat aghasyna arnaghan shygharmasy otaghasy ekeumizding jýregimizdi tolqytyp, kónilimizdi bosatty.

Poemada «Alla jazsa, ataqty batyr bolam, Nayza ústamay qolyna qolghap kiygen» dep aitqanynday, Bekzat beybit zamannyng batyry edi ghoy. Óitkeni, qazir eldin, últtyng myqtylyghy soghysta emes, Olimpiada oiyndarynda aiqyndalyp jýr emes pe? Alpamys balamnyng poemasyndaghy әrbir tarau, әrbir shumaqtar qatty әser etti. Onyng ómirge kelgeni, bozbala, student shaghy, olimp biyigin baghyndyrghan sәti, AQSh sportshysyn jenip, quanghan kezi әdemi surettelgen. Shumaqtardy oqyp otyryp, key sәtterinde kózdin jasyna erik berip te aldym. Jasynday jarqyrap, Olimpiada chempiony atanghan qaghilez balamnyng búl dýniyede joq ekenine әli kýnge deyin sengim kelmeydi. Qaytemiz, Allanyng búiryghyna shara bar ma? Úlyma degen saghynysh mening ghana emes, Alash balasynyng da sanasynda túr eken. Batyryn úmytpaytyn el bar ekenine quanyp qaldym. Bekzatymnyng tughan kýnin eskerip, poemany oqyrmangha úsynghan «Ontýstik Qazaqstan» gazetining újymyna, onyng avtory Alpamys balama analyq jýregimmen alghysymdy aitamyn. Bekzattyng jolyn jalghap, el abyroyyn aspandatatyn sanlaqtar kóbeye bersin! Múny balasyn saghynghan ananyng batasy dep bilinizder. Poema jýregimdi eljiretti…

 Syrlykýl SATTARHANOVA,

Olimpiada chempiony Bekzat Sattarhanovtyng anasy.

Týrkistan qalasy.

 

Derekkózi: «Ontýstik Qazaqstan« gazetining resmy sayty

4 sәuir – qazaqtyng arda tughan perzentterining biri, Sidney Olimpiadasynyng chempiony Bekzat Sattarhanovtyng tughan kýni. Úrpaqqa, últqa úran bolghan úl tiri bolghanda otyz beske tolar edi. Jiyrmasynda erlik jasaghan Bekzattay batyr úlgha býgin 20 jastaghy jas aqyn poema arnap otyr. Kýlbiltelemey turasyn aitayyq, poema kónilden shyqty. Jәne búl tuyndy, qúrmetti oqyrman, sizderding de talghamdarynyzdan tabylady degen oidamyz. Endeshe, jyrdyng ózine kezek berelik.

 

 

I. Ana әldiyi

 

Shymyrlatyp ór namys jas keudeni,   

Kókiregin Ananyng jas kernedi.

Sekseninshi

Jyl,

Ghasyr –

Jiyrmasynshy,

Olimpiada ótude Mәskeudegi.

 

Nar jigitter syn sәtte kórinude,

Elin sýigen jýrekter egilude.

Abyroyyn qazaqtyng arqalaghan,

Qonaqbaev finalda jenilude.

 

Dalamyzdan sen jayly әn eskesin,

Erliginmen esil er әli estesin…

Ana otyr telmirip ekrangha,

Besiktegi terbetip nәrestesin.

 

Er tilegin tiledi nópir anda,

Aq niyeti ainalyp ot úrangha.

Shyryldaydy sәbiyi,

Al Anasy

Estimeydi –

Nazary ekranda.

 

«Erlik qana babannyng istegeni,

Elindi oila sol saghan kýsh beredi.

Jeniluge jigitting qaqysy joq!

Úr! Úr! Serik!» – dep Ana tistenedi.

 

Batyr dep júrt esepter, sanar qansha,

Alauyng da janady jana alghansha.

Atyshuly qazaqtyng boksshysy,

Sol bir synda jenildi, amal qansha.

 

Jaratqannan tilegin súrady Ana,

Kózding jasyn eriksiz búlady Ana.

Besiktegi tórt ailyq

Ingәlaghan

Sәbiyimen qosylyp jylady Ana.

 

Ne jetedi Ananyng әldiyine?!

Jaratqannyng syiy ma әr ýiine.

Jasyn sýrtip otyryp,

Besiktegi

Besik jyryn shyrqady sәbiyine:

 

Áldi, әldi, aq bópem,

Aq besikke jat bópem.

Terbetedi búl anan.

Appaghymsyn, aidayym.

Jylama, bópem, jylama,

Besik jyryn aitayyn.

Kýni erten-aq, kókeshim,

Tauday jigit bolarsyn.

Erjetken son, bópeshim,

Aghannyng kegin alarsyn.

Erjetken son, Bekzatym,

Belindi bekem buarsyn.

Jay otynday jarq etken,

Aghannyng jolyn quarsyn.

Qaymana qazaq, qúlynym,

Senimenen maqtansyn.

El jadynda esimin,

Ghasyrlar boyy saqtalsyn.

Áldi, әldi, aq bópem,

Aq besikke jat, bópem.

Úiyqtay ghoy, bópem, úiyqtay ghoy…

 

II. Arman qúshaghynda

 

Tolqyghan-dy jýregi attay tulap,

Tynshy almay, ishinde jatpay shumaq.

Uaqyt shirkin jýirik qoy zymyranday,

Óte shyqty on bes jyl attay zulap.

 

Janaryna tirlikting múny túnghan,

Qiyndyqtyng jýzine syry túnghan.

Al Syrlykýl ananyn

Áldeqashan

Sonau kezgi armany úmytylghan.

 

Oza shauyp jasynan Bekzat dara,

Ozat boldy qúrbyda, jekjatta da.

Saghat sayyn, sәt sayyn óspese de,

Alghyr bolyp erjetti Bekzat bala.

 

Kózderinde aqyl men zeyin mol-dy,

Halyq kýtken ghalamat keyin boldy…

Mektebinde sabaghyn ýzdik oqyp,

Sportqa da Bekzat úl beyim boldy.

 

Kirispekke bekindi «ot iske» de,

Jii mayyp bolatyn oqys dene.

On besinde qolyna qolghap kiyip,

Shúghyldana bastady bokspen de.

 

Eshbir isten qiyn dep jasymaytyn,

Kýn tәrtibin ol jiti baqylaytyn.

On shaqyrym jerdegi sport zalgha,

Qaysar bala jýgirip qatynaytyn.

 

Tózim qylyp ústanym, tiregin de,

Jii Alladan súraytyn tilegin de.

Sol bozbala shaghynda

Bekzat úldyn

Arman oty laulady jýreginde:

«Ese bermey menimen talasqangha,

Kóp asqarda, kóp shynda, kóp aspanda.

Ánúranyn qazaqtyng әueletem,

Kók bayraqty kóterem kók aspangha!

 

Eli ýshin shayqasqan er keshegi,

Elding qamyn jegendi er desedi.

Babalarym sekildi

Beluardan

Qan keshpeymin, biraq ta ter keshemin!

 

Alty alashtyng namysyn qorghap, kýigen,

Aghayyny sol ýshin qoldap, sýigen.

Alla jazsa, ataqty batyr bolam,

Nayza ústamay qolyna qolghap kiygen!

 

Oqasy joq janymdy jaypasa mún,

Qaranmen de, aghynmen shayqasamyn!

Aynalayyn, Otanym,

Men sen ýshin

Batyrlarsha ringte aiqasamyn!»

 

III. Studenttik shaq

 

Búlaqtayyn kónili túnyq boldy,

Keudesine órenning ýmit toldy.

On segizge kelgende Bekzat batyr,

Júrt qyzyghar symbatty jigit boldy.

 

Ortasynda ot bolyp jalyndady,

Qarsy túrar qarsylas tabylmady.

Shymkenttegi, Áuezov atyndaghy,

Oqu orny oqugha qabyldady.

 

Auyr jýgin kóterip ar tasynyn,

Algha sýirep jýretin qor, pasyghyn…

Studenttik shaghynda Bekzat batyr,

Maqtanyshy bop jýrdi ortasynyn.

 

Izdegeni osy bop ansaghany,

Dauysyna ózgeler tamsanady.

Otyrysta, keshterde, dumandarda,

Gitaramen әdemi әn salady.

 

Jas batyrgha keng peyil, ashyq qoly,

Ishtey tynyp, syrtynan asyq bolyp.

Aqyldy әri imandy, daryndy úlgha,

Talay aru jýretin ghashyq bolyp.

 

Asyl tekti halyqtyng úrpaghy ghoy,

Sol halyqtyng arayly núr tany ghoy.

Segiz qyrly, bir syrly

Arystan úl –

Bekzat batyr jigitting súltany ghoy!

 

IV.Kópten kýtken sәt

 

Arman, múrat kókeyden joghalar ma?!

Bir kezdegi jón kelip joramal da.

Jas boksshy Alashqa tanytty ózin,

Halyqaralyq kóptegen dodalarda.

 

Ýlken sportqa kelsin dep «qúiyn» jana,

Úly ýshin Allagha syiyndy Ana.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng songhy jyly,

Bekzat batyr toldy endi jiyrmagha.

 

El amanda, ata aman, ana amanda,

Jeniludi boksshy qalaghan ba?!

Olimp shyny – batyrdyng kózdegeni,

Sidneydegi ótetin alamanda.

 

El namysyn oilady qúlqyn demey,

Otan qamyn oilady mýlkim demey.

Olimpiada altynyn alamyn dep,

Dayyndaldy Bekzat er kýn-týn demey.

 

Altyn alam, jenem dep tistenedi,

Osy oghan alapat kýsh beredi.

Úshar kýni Sidneyge

Úiyqtap jatyp,

Batyrymyz ghajayyp týs kóredi.

 

Dulyghasy, qolghaby saylanady,

Qanjyghasy batyrdyng maylanady.

Aq shapandy aqsaqal

Jenesing dep, –

Ayan berip, kónili jaylanady.

 

Anasyna aitty er: «Kóninizder,

Altyn medali qorjynda seninizder.

Alla ýiinde jeti ret Qúran oqyp,

Jeti adamgha sadaqa berinizder».

 

Saqtamasang múndayda tiyndy ýide,

Jomarttyqqa Jaratqan sýiinbey me?!

Olimpiada altynyn alamyn dep,

Jas boksshy attandy Sidneyge.

 

Jenemin dep uәdesin berdi Bekzat,

Qayratyna, kýshine sendi Bekzat.

Shyghu ýshin finalgha

Qinalmastan,

Qarsylastyng tórteuin jendi Bekzat.

 

Belin bekem týiiner, buar isker,

Keyin jaqsy nәtiyje tuar isten.

Al, finalda kezdesti boksshymyz,

Amerika úlany Huarespen.

 

Eki arlan bir-birin «sýze» myqty,

Doda sonyn ýmitin ýze kýtti.

Chempiony әlemnin

Qazaq úly –

Er Bekzatqa finalda tize býkti!

 

Kókeyinde talaydyng jattaldy anyq,

Jatty ony dos tanyp, jattar tanyp.

Elding tuyn kóterdi,

Seyilhannyn

Kenje úly – er Bekzat Sattarhanov!

 

V. Songhy sóz

 

Tamsandy әlem Alashtyng bórisine,

Tanday qaghyp, sýisindi er isine.

Kýlli qazaq dalasy quandy endi,

Jiyrma jasar jigitting jenisine.

 

Jastyq shyghar kónilding jelikkeni,

Symbatty edi, jas edi, kórikti edi.

Boyjetkender batyrgha ghashyq bolyp,

Bozbalalar Bekzatqa eliktedi.

 

Áldeqashan ózgertip sheshilgendi,

Esim jayly kýtpegen sheshim keldi.

Ata-analar yrymdap,

Jana tughan

Úldaryna «Bekzat» dep esim berdi.

 

Aghana úqsa, enbek et, bosqa túrma,

Dep aitatyn boldy endi jasqa túlgha.

Qazaq ýshin boksshy Bekzatymyz,

Jas batyrdan ainaldy has batyrgha.

 

Úzaq ghúmyr jazmyshqa jazylmady,

Bizding qolda emes qoy jazylmaghy…

Biraq taghdyr isteydi óz bilgenin,

Búl quanysh úzaqqa sozylmady.

 

Tym kesh syiyn keybireu úsynady,

Ketti úshyp qolynnan qúsyng әni…

Kóp úzamay Temirlan tas jolynda,

Qayran batyr apatqa úshyrady.

 

Túlpar edi alaman dýbirdegi,

Óz kóligi denesin tilimdedi.

Songhy sózin aitugha aiqaylap bir,

Shama kelmey, esil er kýbirledi:

 

«Talay ótkel, asudan assam dep em,

Zúlymdardyng keudesin bassam dep em.

Otanymnyn, tәuelsiz Qazaqstannyn,

Damuyna zor ýles qossam dep em.

 

Sәigýliktey bәigede jelsem dep em,

Izgilikting kóshine ersem dep em.

Otan-Ana, elimning aldyndaghy,

Boryshymdy atqaryp ólsem dep em.

 

Halqym, razy bolarsyng enbegime,

Az da bolsa, razy bol bergenime.

Osy-aq boldy, qayteyin, búiyrghany,

Osy-aq boldy qolymnan kelgeni de.

 

Auyr synda synbandar, jasymandar,

Jәne ýlken jeniste tasymandar.

El namysyn tapsyrdym senderge endi,

Otan saghan amanat, jas úlandar!»

 

Múratyna kózdegen jetti batyr,

Uaghdasyn oryndap ketti batyr.

«Qosh, Otanym! Qosh, әke! Qosh, anashym!»,

Osyny aityp, ýzilip ketti batyr.

 

VI. Bekzat-arman

 

Kýn kýrkirep, aspan da túrdy azaly,

Janbyr bolyp tógildi jyr-qazaly.

Jiyrmasynda Bekzatqa batyr bolghan,

Jiyrma jasar jas aqyn jyr jazady.

 

Órekpigin, kónilim, órekpigin,

San órenning oyatyp zerektigin.

Jiyrmasynda kórsetip ketti Bekzat,

Qanday bolu jigitke kerektigin.

 

Keybireuler úmytyp terdi kópten,

Qyzyqtargha ótkinshi erdi kópten.

Jiyrmanda sen jýrsing maqtan quyp,

Jiyrmasynda Bekzat er erlik etken.

 

Bәrimizge daryndy berdi kópten,

Átten, biraq adam az órlik etken.

Jiyrmanda sen jýrsing sauyq izdep,

Jiyrmasynda Bekzat er erlik etken.

 

Jýrekterge batyrlyq, erlik ekse,

Keterde de «Elim!» dep sherli ketse.

Qazaqstan úly el bolmas pa edi,

Jiyrmasynda bar jigit erlik etse?!

 

Ár kóktemde, әr jaz, kýz, әr qysynda,

Enbek etpey, bos jýrse shalqysyn ba?!

Talay adam jýr biraq týk bitirmey,

Jiyrma týgil qyrqynda, alpysynda!

 

Ýlgi alayyq Bekzattan, ýlgi alayyq,

Elge degen sezimmen núrlanayyq!

Amanatyn babanyng oryndar dep,

Senim artyp bizderge jýr halayyq.

 

Qayrattanyp, silkinip, jigerlenip,

Ón boyyma baylauym siner berik.

Elim ýshin bekinsem bir erlikke,

Bekzat-arman túrady jiger berip…

 

Alpamys FAYZOLLA,

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-ding jurnalistika fakulitetining studenti.

Almaty qalasy.

 

Abai.kz