Qasiyetti Qúranda: «Biz әr nәrseni júp qylyp jarattyq» (Zariyat sýresi, 49-ayat), — degen ayat bar. Jalghyzdyq tek Allagha ghana jarasqandyghyn eskersek, jasy jetken әr adamnyng óz synaryn tauyp, nekeleskeni abzal is sanalady.

Qúran Kәrim nekelesudi әmir etedi. Múhammed payghambarymyz (s.gh.s.) hadisterinde: «Nekelesinder, kóbeyinder! Qiyamet kýni men senderding kóp ekendikterinmen maqtanamyn» jәne «Neke qii — mening sýnnetim. Sýnnetimdi tәrk etken adam menen emes» delinedi.

Sharighatta ýilenu men neke qiidyng birneshe sharty qaralghan. Neke qiyar kezde, ýilengennen keyin de erkek pen әielding haqysy turasynda tolyq maghlúmat bar.

…Alayda songhy kezderi qoghamda sharighattyng sharttaryn oiynshyq qylyp, jas qyzdardy aldap, óz nәpsisining qalauyn oryndau ýshin bilgenin istep jýrgen jigitter kóbeyip ketti. Din ókilderi osylay deydi. Songhy kezde meshitke kenes súrap, jylap keletin qyzdardyng qarasy kóbeygen. Ýlbiregen qyzdarynyng «dindar» jigitterding aitqanyna jýrip, aidaghanyna kónip, aqyry túnyghy laylanyp, móldiri lastanyp, eshkimge kerek bolmay qalghany ýshin barmaq tistegen ata-analargha, on ekide bir gýli ashylmay jatyp, «oramaldy jezókshe» dengeyine týsken qarakózderge, «peyishting kilti» qoldarynda jýrgendey jalghandy jalpaghynan basam dep, auyr kýnә arqalaghan, atpalday azamat dep senetin jigitterge tittey de bolsa paydasy tiyer degen ýmitpen osy súhbatty úiymdastyrdyq. Marhabat. Qazaqstan Músylmandar diny basqarmasynyng ókili,oblystyq ortalyq «Núr Ghasyr» meshitining bas imamy Ábdimýtәli Dәurenbekovpen aramyzdaghy әngime neke turasynda boldy.

— Neke — islamdaghy sharighat joly. Yaghni, eki adamnyng otbasyn qúryp, dýniyege úrpaq әkelip, ony tәrbiyelep jetildirudegi sharighattyng sharty. Nekesiz ýilenuge bolmaydy, nekesiz ýilengen adamdardyng odaghy haram bolyp esepteledi. Sharighat boyynsha eki jas shanyraq kóterer kezde neke qiyluy tiyis. Nekening birneshe sharty bar:

Birinshi sharty: erli-zayyptynyng osy nekege, bir-birine rizashylyghyn bildirui. Yaghni, er-azamat pen әiel adam «Maghan túrmysqa shyghasyng ba?», «Saghan túrmysqa shyghugha kelisemin» syndy sózder aityp, ózara búl nekege rizashylyghyn bildirui tiyis.

Ekinshi sharty: neke qiylu kezinde keminde eki kuәger boluy tiyis. Ol eki adamnyng ekeui de músylman er adam nemese bir er adam, eki әiel adam boluy tiyis.

Ýshinshi sharty: qyzgha súraghan syilyghyn beru. Sharighatta ol mәhir dep atalady. Osy shart keyingi kezde úmytylyp ketti, alayda ony qaytadan qalpyna keltiru manyzdy. Osy ýsh shart mindetti týrde oryndaluy tiyis.

Qoghamnyng talabyna say, tórtinshi shartty engizip jatyrmyz: qyz balalar túrmysqa shyqqanda ata-ana mindetti týrde osy neke turaly bilui, osy nekege rizashylyghyn bildirui, yaghni, neke qiylarda sol jerde ata-ananyng da boluy nemese keliskendigi turaly kepildigi, ol bolmaghan jaghdayda ózining rizashylyghyn bildiretin ókil kisini jiberuin talap etemiz.

• Endi osy sharttargha kenirek toqtalsanyz?
• Birinshi sharty týsinikti: yaghni, eki adam bir-birimen shanyraq kóteruge jýrek qalauymen óz kelisimderin berui kerek. Ol degenimiz — eki jastyng bir-birin únatuy, qanday jaghdayda da bir-birine sýieu bolatyndyghyn, bir shanyraqtyng astynda túra alatyndyghyn týsinui. Neke sharasyzdyqtan, mәjbýrli týrde jasalghan amal bolmaugha tiyis. Jýrek qalauy bolmasa da, kýnim ótse boldy, búl dýniyedegi qiyndyqtardan shyghyp ketsem boldy degen niyetpen qiylghan neke haram bolady. Býginde osynday nekeler kóbeyip ketti.

Mәselen, qazirgi uaqytta ajyrasu óte kóp. Búl jesir әielder sany da kóp degendi bildiredi. Dýniyesi kóbirek, ózinshe sharighat boyynsha jýremin deytin er-azamattar kóbine osynday jesir qalghan, ýi-kýii joq jas kelinshekterdi ekinshi әiel etip alady. Áyel ol jigitti únatpasa da, jýrek qalauy bolmasa da, kýni ýshin sharasyzdyqtan kónui mýmkin. Tipti keybir jas qyzdar ata-anasyn, otbasyn joqshylyqtan qútqaru ýshin amalsyzdan auqatty jigitterge ekinshi, ýshinshi әiel bolyp tiyip alady. Búl dúrys emes. Búl mәjbýrli neke bolyp sanalady.

Ekinshiden, neke qiylar kezde kem degende eki kuәgerding boluy tiyis. Búl mәselede Payghambardyng (s.a.s.) aitqan sózi bar: «Neke tek uәliyding boluymen jәne kelisimimen jәne kem degende eki әdil kuәgerding boluymen oryndalady». Kuәger shynynda da búl ekeui otbasy qúra alatyndyqtaryna, ary qaray sol shanyraqty qúlatpay túra alatyndyqtaryna kepildik beretin adam boluy tiyis. Qazir búl shart ta oryndalmay jatyr. Ózinshe sharighat jolymen jýremiz deytin jas jigitter men qyzdar óz ýilerinde, bolmasa jaldamaly pәterlerde, bireulerding baspanalarynda kuәlikke túrmaytyn kez kelgen bireudi alyp kelip, nekelerin qiya beredi. Bolmasa «bizding nekemizge perishtening ózi kuә bolady» dep, dúrys emes iske baryp jatady. Keyin er adam әielin talaq etkende jalghan kuәgerler eshtene bilmey qalady.

• Sonda әielin talaq etkende de kuәger boluy kerek pe?
• Mindetti týrde. Sebebi, ol adamdar: «Biz osy nekening qiylghanyna, osy eki adamnyng erli-zayypty ekenine kuәmiz» degenindey, ekeuining ajyrasqanyna, erli-zayypty emestigine de kuәlik etui kerek.
• Talaq mәselesin aityp qaldynyz? Beyresmy derekter boyynsha, sharighat jolynda jýrmiz deytin bir boyjetkenning bir jylda 11 ret túrmysqa shyqqany turaly aqparatty estidim. Búl qanshalyqty ras? Nege osynday jaghdaylar jiyilep ketti?
• Tipti odan da kóp shyqqandar boluy mýmkin. Meshitke sonday jigitterge aldanyp qalghan qarakózder kóp keledi. «Men namazhanmyn» degen song ol jigitke sendim. Túrmysqa shyqtym. Ýshinshi әiel etip aldy. Alghannan keyin arada bir-eki ay ótpey, maghan talaq qoyyp tastady. Sodan song ol jigitting dosy keldi: «Músylman әielding búlay jýrgeni sharighatqa qayshy. Maghan túrmysqa shyq», — degen son, soghan әiel bolyp tiydim. Arada ay ótpey ol meni taghy da talaq qyldy», — dep keldi bir qyz. Mine, osylaysha, jigitter jalghan kuәgerler tauyp alyp, sharighatty bilmeytin, islam turaly bilimi az qyzdargha: «Sharighat boyynsha sen maghan tiysen, mening aitqanymmen jýrsen, peyishke kiresin», — dep, ózining qolynda peyishting kilti túrghanday nemese Allanyng kuәlik kepilhaty barday, ótirik aityp, olardy óz maqsattaryna paydalanyp ketip jatyr. Basyna týsken osynday jaghdaylardy aityp, jylap kelip jatqan qyzdar kóp. Bireui 4 ret, bireui 7-8 ret túrmysqa shyqqan. Jana taghy da bir qyz kelip ketti: «Meni telefon arqyly talaq qyldy», — dep jylady. «Nekendi qayda qidyn? Kim qidy? Kuәgerler kim boldy?» degen súraqtyng birde-bireuine naqty jauap bere almaydy. Jaldamaly pәterde belgisiz bireulerding kuәlik etuimen belgisiz bireu qiypty nekesin. IYә, ata-anasy qarsy bolmasa, eki tarap bir-birin jaqsy bilse, ýide nekesin qidyrugha bolady. Alayda olay bolmaydy eken, jogharydaghyday jaghdaylar tyiylmaydy eken, músylmandyq sharttary boyynsha nekeni meshitte qighan dúrys dep esepteymiz.
• Sonda búl jayt jigitterding sharighat sharttaryn dúrys bilmegendiginen kóbeyip ketti me?
• Biledi. Jaqsy biledi. Eger bilmese, biletinderden, meshittegi imamdardan kelip súrar edi. Bile túra solay jasaydy. Tili men jaghyna sýiengen jigitter Qúdaydan qoryqpaydy, jaqsy úrpaq sýieyin, ónegeli otbasy bolayyn demeydi, islamnyng sharttaryn jamyla otyryp, nәpsining qalauymen, qyzdarymyzdy qorlaudy әdetke ainaldyrghan. Olar bir-birine: «Men pәlensheni talaq ettim, sen sony alyp al», — dep bir-birine habarlasyp túrady eken. Onday jigitterge birneshe ret ýilenu, ajyrasu әnsheyin nәrse bolyp qalghan. Sharighatty osylay oiynshyqqa ainaldyryp alghan. Bir soraqysy, osylaysha ot basyp, meshitke jylap keletin qyzdardyng qatary tym kóbeyip bara jatyr. Men osynyng barlyghyn qauip etkennen aityp otyrmyn.
• Ajyrasqan qyzdar ekinshi, ýshinshi ret túrmysqa shyqqanda jýkti bolyp shyghuy mýmkin ghoy?
• Álbette, ol da mýmkin. Alayda búl jerde mәsele sharighattyng sharttaryn bilmey, bir jyldyng ishinde 5-6 ret túrmysqa shyqqan qyzdardyng kóbeyip ketkendiginde. Búl dúrys emes. Áyel adam ajyrasqannan keyin ekinshi ret túrmysqa shyqqansha tórt hayyz uaqytyn, yaghni, shamamen tórt ay kýtui tiyis. Sony bilmegendikten, qyzdar bir jylda birneshe ret túrmys qúryp jatyr. Búl jaman jolgha týskenmen birdey. Búl zina bolyp esepteledi. Onday qyzdardyng әieldik qasiyeti joghalady, olardyng kóshedegi jezókshelerden esh aiyrmashylyghy bolmay qalady. Áriyne, qyzdarymyzdyng oramal taghyp jýrgeni dúrys, alayda din degenimiz — tek qana oramal emes.
• Mahir mәselesi de songhy kezde úmytylyp ketti dediniz. Onyng nekening berik boluynda qanshalyqty orny bar?
• Mәhir — qyzgha beriletin syiaqy. Hanafy mәzhaby boyynsha qyzgha beriletin mәhirding qúny eng az degende 10 diyrham kýmis aqsha mólsherinde boluy tiyis. Sebebi, Alla-Taghala Qúran Kәrimde: «…Búlardan ózgelerdi nәpsi әuestik jolmen emes, mal berip alularyna rúqsat...», — dep mәhir berudi búiyryp túr. Al mәhirding eng az mólsherin Payghambarymyz «...on diyrhamnan kem mәhir joq» degen sózimen bekitken.

Qazir biz mәhir mәselesin de oiynshyqqa ainaldyryp aldyq. Keybir jigitter qalyndyghyna: «Jýregimdi arnadym» degen siyaqty sózder aitady nemese arzymas alqa, jýzik siyaqty nәrselermen alday salady. Búl da nekening búzyluyna әkelip soqtyrady. Sondyqtan oghan nemqúraydy qaraugha bolmaydy.

Shyn mәninde, mәhir qyzdyng qúrmetin jogharylatyp, qúnyn kóteredi. Er-azamat qalyndyghyna neghúrlym qymbat syy jasasa, nekege soghúrlym jauaptyraq bolady. Islamda әieldi qatty qúrmettegen. Hazireti Omar halifanyng túsynda ómir sýrgen sahaba Abdurrahman Ibn Auf ekinshi, әlde ýshinshi әieline ýilener kezde qalynmalyna bir zembil altyn apara jatady. Ony kórgen Omar halifa: «Búl ne degen súmdyq? Endi kembaghaldar ýilene almaytyn boldy ghoy» dep, meshitke baryp: «Áy, әielder, qalynmaldy kóbeytpender», — deydi. Sonda bir әiel túryp: «Áyelderine súraghandaryn berinder dep Qúranda aitylghan», — dep uәj aitady. Sonda halifa: «Men qatelestim. Bir zembil altyndy súraghan qyzgha berinder», — depti. Yaghni, әielding qadiri boluy ýshin onyng qúny boluy tiyis. Arzan nәrsening qúny bolmaydy. Bir ret qolyndaghy baryn shashyp, ýilengen adam әielin talaq etip, ýilenerde dәl solay shashylatynyn oilauy kerek, naghyz músylman adam otbasyn oirandaudy emes, eng aldymen shanyraghynyng biyik boluyn oilaydy. Sondyqtan mәhir deymiz, qyzgha beriletin syiaqy deymiz, qazirgi úghymgha salsaq, qalynmal mәselesin úmytpauymyz kerek. Áriyne, eki jaqtyng ata-analary, erli-zayyptylar ózara kelisimge kelse, onyng jóni bólek.

— Neke qii rәsimine ata-analardyng qatysuy shartyn engizuge ne sebep boldy?

• Bizge jylap keletin qyzdar ghana emes, ata-analar da barshylyq. Jaqynda bir ana keldi. Úly namazhan qyzdy әieldikke alady. Keyin ol qyzdyng teris aghymda jýrgeni anyqtalyp, jigit isti bolyp ketedi. Jalghyz úldan qyzyq kóremin dep armandaghan ata-ana osylaysha zar jylap qaldy. Qyzdardyng analary da kelip jatady. Sharighat jolymen jýremin degen jigitter jas qyzdardy ata-anasynyng razylyghynsyz әieldikke alyp, talaq qylyp jatady. Eger eki jaqtyng ata-analary bir-birimen sóilesip, bilisip, rizalyghyn berse, múnday jaghday az bolar edi.
• Dindar jigitke túrmysqa shyqqysy keletin keybir qyzdar ata-anasynyng razylyghyn ala almasa, tyndamay ketip qalady…
• Búl dinge qayshy. Músylman dinin alghashqy bolyp qabyldaushylardyng biri — Ásma bint Ábubәkir birde Payghambarymyzgha kelip: «Mening ýiime ata-anam kelip otyr. Olar pútqa tabynatyn edi. Olardy ýige kirgizuime bola ma?» — dep súraydy. Sonda Payghambarymyz oghan: «Áke-sheshennen qolynnan kelgen jaqsylyghyndy ayama», — degen eken. Yaghni, oghan: «Dini bólek anandy ýiine kirgizbe», — degen joq: «Qolynnan kelgen jaqsylyghyndy ayama», — dedi. Yaghni, Islamda әkenin, ananyng orny ýlken. Allanyng rizashylyghy — ata-ananyng rizashylyghynda. Sondyqtan qanday jigitke túrmysqa shyqsang da, ata-ananyng rizashylyghyn, aq batasyn alu kerek. Keybir qyzdar bireuge ekinshi, ýshinshi әiel bolyp tiyetindikten, múndaydy anasynan jasyrady. Sebebi, ekinshi, ýshinshi әiel bolyp tiige zang da rúqsat etpeydi.
• Zangha ózgeris engizilse, jaghday ózgere me?
• Men Neke turaly Zangha kóp әiel alu turaly ózgeris engizilgenin qúptaymyn. Osynday ózgeris engizilse, jaqsyraq bolar edi. Sebebi, qazir jigitter birneshe әiel alady. Al әlgi jigit ayaq astynan o dýniyelik bola qalsa, ne ajyrasatynday jaghday bolsa, onyng artynda qalghan miras tek birinshi әieli men sonyng balalary arasynda ghana bólinedi. Búl sharighatqa qayshy. Din aldynda er adamnyng nekelesken barlyq әielderi men sol әielderden tughan balalarynyng qúqy birdey boluy tiyis. Olay bolmaghan jaghdayda, er-azamat qiyamette jauap beredi, onday adam qiyamette jarty adam esebinde bolady delingen. Sondyqtan ekinshi, ýshinshi әielderding sharighat aldynda da, zang aldynda da qúqyqtary birdey bolghany jón.
• Songhy súraq: qazirgi toylarda úyatsyz kórinister kórsetu kóbeyip bara jatyr. Osynday haram nәrseler nekelesip jatqan júbaylardyng aldaghy ómirine әser ete me?
• «Toy — Tәnirding qazynasy» deydi. Al ol qazynany haram nәrselermen bylghaugha bolmaydy.

 Súhbattasqan Meyramgýl RAHATQYZY.

Derekkózi: http://www.aktobegazeti.kz