Kesheli beri «Abaydy qorlaghan әnshi zang aldynda jauap berui tiyis», «Shal» men «Kelin» qazaqty qorlaghan filimder» degendey materialdar oqyp shyqtym. Toq eteri – mynau: «Búlar qazaqtyng ar-namysyn ayaqqa taptap, shou jasap otyr» degenge sayady. Búl - bir.

Birde Núrlan Qoyanbaevtyng «Týngi studiyasyna» qatysqan Bekbolat Tileuhan aghamyz aitystan júldyzdy shou jasady eken dep renjuding qajeti joq dedi. 

- Bayaghyda Torghayda Aysa degen laqpa aitysker aqyn bolghan... Biraq sol Aysa óleng shyghardy eken dep, qazaq poeziyasy toqtap qalghan emes. Odan keyin Qadyr Myrzaliyev, Túmanbay Moldaghaliyev, Fariza Ongharsynova, Maraltaygha sheyin kele jatqan poeziya toqtap qalghan joq qoy?! - dey kele:

- Jalpy kez kelgen nәrseni nasihattap, populyarizasiya jasaudyng bir joly shou ekenine kelisemin,-  degendey pikir bildirdi. Búl endi – kópting kókeyinde jýrgen dýniyeler. «Shal» da, «Kelin» de, shou-aytys ta... Qosh.

Shou degen ne ózi? «Kreatiyv», «jana format», «eksperiyment» degendi bilmeydi emes, biz de bilemiz. «Zamanyng qanday bolsa, bórking sonday» degen. Bola bersin, jaraydy.

Ótken jyldary bir mausym boyy Jetinshi arnada «Super әjeler» shouy kórsetildi. Álgi joba turaly telearna mynaday týsinikteme bergen eken:

«Super әjeler» atty jana tól jobamyzda barlyq taptauryndy joqqa shygharamyz. Qazirgi әjeler jastardan qalyspaydy, tipti olardan asyp týsui de mýmkin: týngi klubtyng face-controlinen onay ótip, sushiy-barda tamaqtanady, әdemi biylep, sporttyq kólikti erkin jýrgizui de mýmkin!».

Atalghan shoudyng birneshe shygharylymyn kórdim. On shaqty nemeresi bar әjemiz: «Kempir dep kim aitty meni, men әli qyzbyn» deydi. «Osy shougha qatysu ýshin shalymnan qashyp kettim» deydi. «Osylay da osylay» dep jelpildegen «әjelerimiz» elding týkpir-týkpirinen kelgen siyaqty... Al, jobanyng anayy interierin, jabayy «ssenarnyy hodtaryn», tapsyrmalaryn kórseniz ghoy, adam jiyirkenedi. Estetika degen mýlde joq. Ájelerimiz kóshede әn aityp, qayyr súrap otyr.

Al endi búl shoudyng nemerelerine aitar ýlgisi men ghibraty qanday? Qazaqta әjening atqarar misiyassy osy bolghany ma? Super әjege bas jýlde - 1 000 000 tenge eken. Ghasyrlar boyy qalyptasqan ata-әje institutynyng tas-talqanyn shygharudyng qúny – bar bolghany 1 million tenge. Solay eken dep, endi 2 million tenge jýlde tigip, tәspi tartyp, rep oqyghan Super atalardy shygharayyq. Taghy 3 million tigip besikke týkirip, dastarhandy teuip otyrghan Super kelinderdi shygharayyq. Bizge jetispey jýrgeni shou eken ghoy?! Respublikanyng barlyq jezókshelerin jinap alyp, dombyra ústatyp, kiyeli sahnagha alyp shyghayyq. Bas jýldege 10 million tenge tigeyik. Otandyq arnalardan kórseteyik. Shougha sonshalyqty zәrumiz ghoy endi.

Sonda deymiz de, bir mausym boyy kórsetilgen «Super әjelerge» lәm-mim degen joqpyz. «Shal» men «Kelindi» synaghanda aldyna jan salmaghan aghayyndar qayda? Birde-bireui, birde-bir búqaralyq aqparat qúraly jaq ashqan joq.

«Ómirding ózi – teatr» deushi edi búrynghylar. Biraq teatr siyaqty mәrtebeli óner sonshalyqty tómen dengeyge týsken emes. Býginde «ómirding ózi – shou» degenimiz dúrys bolar...

Degenmen de, shou – tobyrdyng ermegi. Bayaghyda bir kósem: «Otarlanushy elge kýni-týni oiyn-sauyq kórsetip, shoudan-shougha "jetkizu" kerek» degen eken.

Al kýni-týni shou kórip otyrghan halyq últ bolyp qalyptasa ala ma?

Jaqynda Maghjan Júmabaevtyng «Sauatty bolynda» mynday joldargha kózim týsti: «Qazaq esh uaqytta óspeydi, ónbeydi. Nege? Nadandyghymyzdan». Osy sózge qosyp aitarymyz joq әzirge.

Dulat AMANJOL

Abai.kz